Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri

Vastu võetud 30.12.2015 nr 77

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 26⁵ lõike 10 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse:
  1) prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ning teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid pinnaveekogumite keemilise seisundi hindamiseks;
  2) ainete jälgimisnimekiri eesmärgiga koguda andmeid ainete edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks;
  3) vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused pinnaveekogumite ökoloogilise seisundi hindamiseks.

§ 2.   Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu

  Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu on järgmine:

  ¹ CAS: Chemical Abstract Service.
  ² EÜ number: Euroopa kaubanduslike keemiliste ainete loetelu (EINECS) või Euroopa uute keemiliste ainete loetelu (ELINCS) number.
  ³ Ainete rühma korral, kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, võetakse arvesse üks tüüpiline esindaja.
  ⁴ Üksnes tetra-, penta-, heksa- ja heptabromodifenüüleeter (CASi numbrid vastavalt 40088-47-9, 32534-81-9, 36483-60-0, 68928-80-3).
  ⁵ Nonüülfenool (CASi nr 25154-52-3, EÜ nr 246-672-0), sealhulgas isomeerid 4-nonüülfenool (CASi nr 104-40-5, EÜ nr 203-199-4) ja 4-nonüülfenool (hargnenud) (CASi nr 84852-15-3, EÜ nr 284-325-5).
  ⁶ Oktüülfenool (CASi nr 1806-26-4, EÜ nr 217-302-5), sealhulgas isomeer 4-(1,1',3,3'-tetrametüülbutüül)-fenool (CASi nr 140-66-9, EÜ nr 205-426-2).
  ⁷ Sealhulgas benso(a)püreen (CASi nr 50-32-8, EÜ nr 200-028-5), benso(b)fluoranteen (CASi nr 205-99-2, EÜ nr 205-911-9), benso(g,h,i)perüleen (CASi nr 191-24-2, EÜ nr 205-883-8), benso(k)fluoranteen (CASi nr 207-08-9, EÜ nr 205-916-6), indeno(1,2,3-cd)püreen (CASi nr 193-39-5, EÜ nr 205-893-2) ja välja arvatud antratseen, fluoranteen ja naftaleen, mis on loetletud eraldi.
  ⁸ Sealhulgas tributüültina-katioon (CASi nr 36643-28-4).
  ⁹ Viitab järgmistele ühenditele:
  seitsmele polüklooritud dibenso-p-dioksiinile (PCDDd): 2,3,7,8-T4CDD (CASi nr 1746-01-6), 1,2,3,7,8-P5CDD (CASi nr 40321-76-4), 1,2,3,4,7,8-H6CDD (CASi nr 39227-28-6), 1,2,3,6,7,8-H6CDD (CASi nr 57653-85-7), 1,2,3,7,8,9-H6CDD (CASi nr 19408-74-3), 1,2,3,4,6,7,8-H7CDD (CASi nr 35822-46-9), 1,2,3,4,6,7,8,9-O8CDD (CASi nr 3268-87-9);
  kümnele polüklooritud dibensofuraanile (PCDFd): 2,3,7,8-T4CDF (CASi nr 51207-31-9), 1,2,3,7,8-P5CDF (CASi nr 57117-41-6), 2,3,4,7,8-P5CDF (CASi nr 57117-31-4), 1,2,3,4,7,8-H6CDF (CASi nr 70648-26-9), 1,2,3,6,7,8-H6CDF (CASi nr 57117-44-9), 1,2,3,7,8,9-H6CDF (CASi nr 72918-21-9), 2,3,4,6,7,8-H6CDF (CASi nr 60851-34-5), 1,2,3,4,6,7,8-H7CDF (CASi nr 67562-39-4), 1,2,3,4,7,8,9-H7CDF (CASi nr 55673-89-7), 1,2,3,4,6,7,8,9-O8CDF (CASi nr 39001-02-0);
  kaheteistkümnele dioksiinisarnasele polüklooritud bifenüülile (PCB-DL): 3,3',4,4'-T4CB (PCB 77, CASi nr 32598-13-3), 3,3',4',5-T4CB (PCB 81, CASi nr 70362-50-4), 2,3,3',4,4'-P5CB (PCB 105, CASi nr 32598-14-4), 2,3,4,4',5-P5CB (PCB 114, CASi nr 74472-37-0), 2,3',4,4',5-P5CB (PCB 118, CASi nr 31508-00-6), 2,3',4,4',5'-P5CB (PCB 123, CASi nr 65510-44-3), 3,3',4,4',5-P5CB (PCB 126, CASi nr 57465-28-8), 2,3,3',4,4',5-H6CB (PCB 156, CASi nr 38380-08-4), 2,3,3',4,4',5'-H6CB (PCB 157, CASi nr 69782-90-7), 2,3',4,4',5,5'-H6CB (PCB 167, CASi nr 52663-72-6), 3,3',4,4',5,5'-H6CB (PCB 169, CASi nr 32774-16-6), 2,3,3',4,4',5,5'-H7CB (PCB 189, CASi nr 39635-31-9).
  ¹⁰ CAS 52315-07-8 viitab tsüpermetriini, alfa-tsüpermetriini (CASi nr 67375-30-8), beeta-tsüpermetriini (CASi nr 65731-84-2), tetra-tsüpermetriini (CASi nr 71697-59-1) ja tseeta-tsüpermetriini (CASi nr 52315-07-8) isomeersegule.
  ¹¹ Viitab järgmistele ainetele: 1,3,5,7,9,11-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 25637-99-4), 1,2,5,6,9,10-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 3194-55-6), α-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237 50-6), β-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-51-7) ja γ-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-52-8).

§ 3.   Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused

  (1) Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused on järgmised:

  ¹ CAS: Chemical Abstract Service.
  ² See parameeter on aasta keskmise väärtusena väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse seda kõikide isomeeride üldkontsentratsiooni suhtes.
  ³ Maismaa pinnaveed hõlmavad jõgesid, järvi ning nendega seotud tehisveekogumeid ja oluliselt muudetud veekogumeid.
  ⁴ See parameeter on suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus (suurim lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus). Kui suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse juures on märge „ei kohaldata”, loetakse, et aasta keskmised keskkonna kvaliteedi piirväärtused pakuvad kaitset pideval keskkonda juhtimisel saastuse lühiajalise suurenemise korral, kuna need on oluliselt madalamad kui ägeda toksilisuse põhjal tuletatud väärtused.
  ⁵ Bromodifenüüleetrite (nr 5) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul viitab keskkonna kvaliteedi piirväärtus analoogide nr 28, 47, 99, 100, 153 ja 154 kontsentratsioonide summale.
  ⁶ Kaadmiumi ja selle ühendite (nr 6) korral sõltuvad keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee karedusest, mille väärtused on jagatud viide klassi (1. klass: < 40 mg CaCO₃/l, 2. klass: 40 kuni < 50 mg CaCO₃/l, 3. klass: 50 kuni < 100 mg CaCO₃/l, 4. klass: 100 kuni < 200 mg CaCO₃/l ja 5. klass: ≥ 200 mg CaCO₃/l).
  ⁷ Nimetatud aine ei ole prioriteetne aine, vaid kuulub muude saasteainete hulka.
  ⁸ Selle ainerühma soovituslikku parameetrit ei ole esitatud. Soovituslik(ud) parameeter(id) määratakse analüütilisel meetodil.
  ⁹ DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 50-29-3; EÜ nr 200-024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 789-02-6; EÜ nr 212-332-5), 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleen (CASi nr 72-55-9; EÜ nr 200-784-6), ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 72-54-8; EÜ nr 200-783-0) summa.
  ¹⁰ Nimetatud ainete suurima lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kehtestamiseks ei ole piisavalt kättesaadavat teavet.
  ¹¹ Polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH) (nr 28) hulka kuuluvate prioriteetsete ainete rühma korral viitavad vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus ja aasta keskmine keskkonna kvaliteedi piirväärtus vees benso(a)püreeni kontsentratsioonile (mõlemad nimetatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused põhinevad benso(a)püreeni toksilisusel). Benso(a)püreeni võib pidada muude polütsükliliste aromaatsete süsivesinike markeriks ning seetõttu on vaja seirata ainult benso(a)püreeni, et hinnata vastavust vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtusele või aasta keskmisele keskkonna kvaliteedi piirväärtusele.
  ¹² Kui ei ole märgitud teisiti, on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kaladega. Selle asemel võib kohaldada mõnda alternatiivset vee-elustiku taksonit või muud maatriksit, tingimusel, et kohaldatav keskkonna kvaliteedi piirväärtus pakub võrdväärset kaitset. Maatriks – veekeskkonna komponent, nimelt kas vesi, sete või vee-elustik. Vee-elustiku takson – konkreetne veekeskkonna takson, mis on taksonoomiliselt alamhõimkond, klass või nendega samaväärne. Ainete 15 (fluoranteen) ja 28 (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud) korral viitab vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus koorikloomadele ja molluskitele. Keemilise seisundi hindamiseks ei sobi fluoranteeni ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike jälgimine kalades. Aine 37 (dioksiinid ja dioksiinisarnased ühendid) korral on vee-elustiku keskkonna kvaliteedi piirväärtus seotud kalade, koorikloomade ja molluskitega vastavalt Euroopa Komisjoni 2. detsembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1259/2011 lisa punktiga 5.3, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses dioksiinide, dioksiinitaoliste PCBde ja muude kui dioksiinitaoliste PCBde piirnormidega toiduainetes (ELT L 320, 3.12.2011, lk 18).
  ¹³ Need keskkonna kvaliteedi piirväärtused viitavad ainete biosaadavatele kontsentratsioonidele.
  ¹⁴ PCDD: polüklooritud dibenso-p-dioksiinid; PCDF: polüklooritud dibensofuraanid; PCB-DL: dioksiinisarnased polüklooritud bifenüülid; TEQ: toksilisusekvivalendid Maailma Terviseorganisatsiooni 2005. aasta toksilisuse ekvivalentfaktorite järgi.
  ¹⁵ Keskkonna kvaliteedi piirväärtusi määratakse kontsentratsioonina veeproovi üldmahus, välja arvatud kaadmiumi, plii, elavhõbeda ja nikli (edaspidi metallid) korral. Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm.
  * Arvutatakse direktiivi 2000/60/EC juhise nr 27 alusel veekogumi keemilise seisundi hindamiseks.

  (2) Maatriks käesoleva määruse tähenduses on veekeskkonna komponent, nimelt kas vesi, sete või vee-elustik.

  (3) Vee-elustiku takson käesoleva määruse tähenduses on konkreetne veekeskkonna takson, mis on taksonoomiliselt alamhõimkond, klass või nendega samaväärne.

§ 4.   Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kohaldamise, väljendamise ja mõõtmise meetodid pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks

  (1) Kui keskväärtuste arvutamise aluseks olevate mõõtetulemuste saamiseks on kasutatud keskkonnaministri 25. augusti 2011. a määruse nr 57 „Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid” § 7 lõikes 5 kirjeldatud analüüsimeetodit ning mõõtetulemused on alla määramispiiri, siis keskväärtuste arvutamisel kooskõlas eelpool nimetatud määruse §-ga 8, ei kasutata neid keskväärtusi veekogumi keemilise seisundi hindamisel.

  (2) Pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamisel kohaldatakse aasta keskmisi ja suurimaid lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtusi.

  (3) Aasta keskmise keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kohaldamine pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks tähendab seda, et veekogumis asuvas igas esinduslikus seirepunktis aasta jooksul eri aegadel mõõdetud kontsentratsioonide aritmeetiline keskmine ei ületa piirväärtust.

  (4) Suurima lubatud kontsentratsioonina väljendatud keskkonna kvaliteedi piirväärtuse kohaldamine pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks tähendab seda, et veekogumi igas esinduslikus seirepunktis mõõdetud kontsentratsioon ei ületa kordagi suurimat lubatavat keskkonna kvaliteedi piirväärtust.

  (5) Kui vee-elustiku või sette keskkonna kvaliteedi piirväärtuse rakendamise korral on mõõdetud või hinnangulisest keskkonnas esinevast kontsentratsioonist või heitest tingitud akuutse kokkupuute tõttu kindlaks tehtud märkimisväärne risk veekeskkonnale või selle kaudu, seiratakse vastavat ainet ka pinnaveest ja kohaldatakse vastava aine suurimat lubatud keskkonna kvaliteedi piirväärtust, kui selline on kehtestatud.

  (6) Pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks mõõdetakse käesoleva määruse §-s 3 loetletud aineid riiklikus keskkonnaseires asjakohasest maatriksist – veest kord kuus ja settest, ning vee-elustikust vähemalt kord aastas, kui tehniliste teadmiste ja ekspertarvamuse põhjal ei ole põhjendatud muu ajavahemik.

  (7) Settes või vee-elustikus akumuleeruvate ainete riiklik keskkonnaseire veekogumite keemilise seisundi hindamiseks toimub vähemalt kord kolme aasta jooksul ning seejuures seire intensiivsust võib vähendada tingimusel, et seire on esinduslik ja nimetatud ainete veekeskkonnas esinemise kohta on olemas statistiliselt usaldusväärne võrdlusalus.

  (8) Keskkonna kvaliteedi piirväärtuste kohaldamisel pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks võib arvesse võtta:
  1) metallide ning nende ühendite looduslikke taustakontsentratsioone, kui need kontsentratsioonid ei võimalda saavutada vastavust asjaomasele keskkonna kvaliteedi piirväärtusele;
  2) karedust, pH-taset, lahustunud orgaanilist süsinikku või muid vee kvaliteedi parameetreid, mis mõjutavad metallide biosaadavust, kusjuures biosaadavad kontsentratsioonid määratakse kindlaks biosaadavuse mudelite alusel;
  3) ekspertarvamust ja tehnilisi teadmisi.

§ 5.   Prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtuste mõõtmistulemuste esitamine veemajanduskavas

  (1) Pinnaveekogumite keemilise seisundi hindamisel kasutatavate analüüsimeetodite määramispiiride tabel ja teave nende meetodite sobivuse kohta esitatakse veemajanduskavas keskkonnaministri 25. augusti 2011. a määruse nr 57 „Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid” §-s 7 sätestatud miinimumkriteeriumide järgi.

  (2) Bromodifenüüleetrite, elavhõbeda ja selle ühendite, polüaromaatsete süsivesinike, tributüültina ühendite (tributüültinakatioon), perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide (PFOS), dioksiinide ja dioksiinisarnaste ühendite, heksabromotsüklododekaani (HBCDD), heptakloori ja heptakloorepoksiidi (ained, mis käituvad nagu üldlevinud püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained), dikofooli, perfluorooktaansulfoonhappe ja selle derivaatide (PFOS), kinoksüfeeni, dioksiinide ja dioksiinisarnaste ühendite, aklonifeeni, bifenoksi, tsübutriini, tsüpermetriini, diklorofossi, heksabromotsüklododekaani (HBCDD), terbutriini, heptakloori ja heptakloorepoksiidi (hiljuti kindlaks määratud ained) ning antratseeni, bromodifenüüleetrite, fluoranteeni, plii ja selle ühendite, naftaleeni, nikli ja selle ühendite ja polüaromaatsete süsivesinike (ained, mille suhtes on kehtestatud muudetud keskkonna kvaliteedi piirväärtused) kohta võib veemajanduskavasse lisada eraldi kaardid, millel esitatakse teave ühe või mitme eelnimetatud aine keemilise seisundi kohta. Veemajanduskavas võib esitada ka eelnimetatud ainete keskkonna kvaliteedi piirväärtusest kõrvalekaldumise määra.

  (3) Ainete kohta, millel on kalduvus akumuleeruda settes või vee-elustikus, korraldab Keskkonnaministeerium pikaajalise dünaamika analüüside koostamist. Veemajanduskavas esitatakse analüüsid ja meetmed, mille eesmärk on tagada, et eelnimetatud ainete kontsentratsioon settes või asjaomases vee-elustikus oluliselt ei suurene.

  (4) Riikliku keskkonnaseire ja muude olemasolevate andmete alusel korraldab Keskkonnaministeerium prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete heite, keskkonda laskmise ja kadude andmiku koostamist võimaluse korral koos asjakohaste kaartidega iga vesikonna kohta, sealhulgas nende ainete kontsentratsiooni kohta settes ja vee-elustikus, ja need andmed avaldatakse veemajanduskavas.

  (5) Kui riiklik keskkonnaseire veekogumi keemilise seisundi hindamiseks toimub pikemate ajavahemike järel, kui käesoleva määruse § 4 lõigetes 6 ja 7 on ette nähtud, siis esitatakse seire sageduse põhjendus veemajanduskavas.

  (6) Pinnaveekogumi keemilise seisundi hindamiseks seiratavad maatriksid ja seiresagedused esitatakse pinnaveekogumite lõikes veemajanduskavas.

§ 6.   Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused

  (1) Vesikonnaspetsiifilised saasteained ja nende keskkonna kvaliteedi piirväärtused on järgmised:

  ¹ – Metallide kontsentratsiooni määratakse metalli lahuse faasis filtreeritud veeproovis, kus filtri poori suurus on 0,45 µm.
  ² – Mõõdetakse juhul, kui kroomi ja selle ühendite sisaldus on võrdne või ületab piirväärtust.
  ³ – Aine, mis ei akumuleeru settesse ja settes tasemete jälgimine ei ole vajalik.
  ⁴ – Ainerühma keskkonna kvaliteedi piirväärtus on summaarne piirväärtus, mis on määratud analüüsimeetodiga EVS-EN ISO 9377-2.
  ⁵ – Keskkonna kvaliteedi piirväärtus on fluoriidiooni kontsentratsioon lahuse faasis.

  (2) Vesikonnaspetsiifiline saasteaine käesoleva määruse tähenduses on ohtlik aine, mida vesikonnas kasutatakse, mille esinemine pinnavees või veekogu põhjasettes vee-elustikule ohtlikul määral on tõenäoline ning mida seetõttu võetakse arvesse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel.

  (3) Kui kroomi ja selle ühendite sisaldus ületab keskkonna kvaliteedi piirväärtust, kuid kroom VI sisaldus jääb alla piirväärtuse, siis ei arvestata kroomi ja selle ühendite tulemust pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel.

§ 7.   Ainete jälgimisnimekiri

  (1) Ainete jälgimisnimekirja eesmärk on koguda andmeid ainete edaspidise prioriteetseks tunnistamise toetamiseks.

  (2) Jälgimisnimekirja ained esitatakse asjakohases Euroopa Komisjoni rakendusotsuses.

  (3) Jälgimisnimekirja aineid seiratakse selleks valitud kolmes riiklikus seirejaamas. Seirejaamade valimisel tuleb arvesse võtta konkreetse aine kasutusviise ja võimalikku esinemist.

  (4) Jälgimisnimekirja aineid seiratakse vähemalt üks kord 12 järjestikuse kuu jooksul. Riikliku keskkonnaseire sageduse ja ajastuse määramisel tuleb arvesse võtta konkreetse aine kasutusviise ja võimalikku esinemist.

  (5) Kui jälgimisnimekirjas oleva aine kohta on piisavalt võrreldavaid esinduslikke ja hiljutisi riikliku keskkonnaseire andmeid, mis pärinevad olemasolevatest seireprogrammidest või uuringutest, siis ei ole seda ainet vaja jälgimisnimekirja mehhanismi raames täiendavalt seirata, tingimusel, et kõnealust ainet jälgiti meetodi alusel, mis vastab Euroopa Komisjoni koostatud tehniliste suuniste nõuetele.

  (6) Iga jälgimisnimekirjaga hõlmatud aine riiklikku keskkonnaseiret alustatakse kuue kuu jooksul pärast selle nimekirja lisamist.

  (7) Jälgimisnimekirja ainete riikliku keskkonnaseire tulemuste aruanne esitatakse Euroopa Komisjonile. Aruanne sisaldab teavet seirejaamade ja -strateegia esinduslikkuse kohta.

§ 8.   Rakendussätted

  (1) Antratseenile, bromodifenüüleetritele, fluoranteenile, pliile ja selle ühenditele, naftaleenile, niklile ja selle ühenditele ning polüaromaatsetele süsivesinikele kehtivad käesolevas määruses sätestatud keskkonna kvaliteedi piirväärtused alates 22. detsembrist 2015 ning pinnaveekogumite hea keemiline seisund nende ainete osas tuleb saavutada 22. detsembriks 2021.

  (2) Dikofoolile, perfluorooktaansulfoonhappele ja selle derivaatidele (PFOS), kinoksüfeenile, dioksiinidele ja dioksiinisarnastele ühenditele, aklonifeenile, bifenoksile, tsübutriinile, tsüpermetriinile, diklorofossile, heksabromotsüklododekaanile (HBCDD), heptakloorile ja heptakloorepoksiidile ning terbutriinile hakkavad käesolevas määruses sätestatud pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused kehtima alates 22. detsembrist 2018 ja pinnaveekogumite hea keemiline seisund nende ainete osas tuleb saavutada 22. detsembriks 2027 ning edaspidi tuleb vältida pinnaveekogumite keemilise seisundi halvenemine.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ainete sisalduse poolest pinnaveekogumite hea keemilise seisundi saavutamiseks samas lõikes nimetatud tähtajaks ja hoidmaks nende ainete osas ära pinnaveekogumite keemilise seisundi halvenemine, tuleb 22. detsembriks 2018 koostada nende ainete kohta täiendav riikliku keskkonnaseire programm ja esialgsed meetmeprogrammid ning esitada need Euroopa Komisjonile. Veeseaduse kohane meetmeprogramm koostatakse 22. detsembriks 2021 ning seda rakendatakse võimalikult kiiresti pärast 22. detsembrit 2021, kuid mitte hiljem kui 22. detsembril 2024. a.

  (4) Esimese jälgimisnimekirja ainete kohta esitatakse aruanne 15 kuu jooksul pärast 14. septembrit 2015 ning seejärel iga 12 kuu järel, kuni aine on nimekirjas. Iga järgmisesse nimekirja kantud aine kohta esitatakse aruanne Euroopa Komisjonile 21 kuu jooksul pärast aine jälgimisnimekirja kandmist ja seejärel iga 12 kuu järel niikaua, kuni aine on nimekirjas.

§ 9.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Keskkonnaministri 9. septembri 2010. a määrus nr 49 „Pinnavee keskkonna kvaliteedi piirväärtused ja nende kohaldamise meetodid ning keskkonna kvaliteedi piirväärtused vee-elustikus” tunnistatakse kehtetuks.