Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Reoveesettest toote valmistamise nõuded

Vastu võetud 19.07.2017 nr 24

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 2¹ lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel.

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse nõuded olmereoveesette käitlemise kohta ning ohutusnäitajad ja kvaliteedi piirväärtused, mille täitmise korral olmereoveesete lakkab olemast jääde.

§ 2.   Asulareovesi

  Asulareovesi käesoleva määruse tähenduses on olmereovesi või ühiskanalisatsiooni juhitav olme- või tööstusreovee segu. Asulareoveeks käesoleva määruse tähenduses loetakse ka tööstusreovesi, mida ühiskanalisatsiooni ei juhita, kuid mis ei sisalda ohtlikke aineid veeseaduse § 26⁵ lõike 3 tähenduses.

§ 3.   Olmereoveesete

  Olmereoveesete (edaspidi reoveesete) käesoleva määruse tähenduses on asulareovee käitlemisel tekkinud sete.

§ 4.   Reoveesette käitleja

  Reoveesette käitleja (edaspidi settekäitleja) käesoleva määruse tähenduses on ettevõtja, kes toodab reoveesettest valmistatud toodet.

§ 5.   Loomsed kõrvalsaadused

  Loomsed kõrvalsaadused käesoleva määruse tähenduses on loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks ja mis kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus 1774/2002/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33), artiklis 9 sätestatud 2. kategooria ja artiklis 10 sätestatud 3. kategooria materjali hulka.

§ 6.   Nõrgvesi

  Nõrgvesi käesoleva määruse tähenduses on ladustatud jäätmetest, töödeldavatest jäätmetest või reoveesettest valmistatud tootest nõrguv vedelik, mis jääb käitluskohta või voolab käitluskohast välja.

§ 7.   Võõris

  Võõris käesoleva määruse tähenduses on reoveesettes sisalduv biolagunematu materjal, näiteks klaas, metall, plast vms.

§ 8.   Reoveesettest valmistatud toode

  Reoveesettest või reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud toode (edaspidi reoveesettest valmistatud toode) käesoleva määruse tähenduses on kompost, kääritusjääk või muu saadus, nagu biosüsi, kuivatussaadus või tuhk.

§ 9.   Reoveesette jäätmeks oleku lakkamine

  Reoveesete lakkab olemast jääde, kui settekäitleja täidab käesolevas määruses kehtestatud nõudeid ning reoveesete vastab käesoleva määruse lisas 2 esitatud ohutusnõuetele ja kvaliteedi piirväärtustele.

§ 10.   Reoveesette käitlemise nõuded

  (1) Settekäitleja võib reoveesettest valmistatud toote turul kättesaadavaks teha, kui see vastab käesoleva määruse nõuetele ning settekäitlejal on asjakohane sertifikaat.

  (2) Kui reoveesettest valmistatud toode ei vasta käesoleva määruse nõuetele ja settekäitlejal puudub sertifikaat, siis on tegemist jäätmetega, mida tuleb käidelda jäätmeseaduses sätestatud korras.

  (3) Reoveesetet tohib käidelda koos biolagunevate jäätmetega. Biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda koos reoveesettega, on loetletud käesoleva määruse lisas 1.

  (4) Reoveesettest valmistatud toote saamiseks võib reoveesetet töödelda bioloogiliselt, keemiliselt, termiliselt või muu asjakohase protsessi abil, mille tulemusel toode vastab käesoleva määruse lisas 2 esitatud ohutusnõuetele ja kvaliteedi piirväärtustele.

  (5) Kui käideldavad jäätmed sisaldavad loomseteks kõrvalsaadusteks klassifitseeritud jäätmeid, tuleb need käidelda asjakohases rajatises:
  1) mida on tunnustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 kohaselt;
  2) mis vastab komisjoni määruse 142/2011, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust 1069/2009/EÜ, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad, ja nõukogu direktiivi 97/78/EÜ seoses teatavate selle direktiivi alusel piiril toimuvast veterinaarkontrollist vabastatud proovide ja näidistega (ELT L 54, 26.2.2011, lk 1–254), artiklis 10 sätestatud nõuetele.

  (6) Reoveesette käitlemisel dokumenteerib settekäitleja järgmise teabe:
  1) käitlemisele suunatud jäätmed, selle kogus tonnides ning jäätmeliikide koodinumbrid ja nimetused;
  2) käitlemise alguse ja lõpu aeg;
  3) käitlemise käigus mõõdetud temperatuurid ja mõõtmisajad;
  4) käitlemisel toimunud häired.

§ 11.   Reoveesettega koos käideldavate jäätmete sortimine

  (1) Käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja kogumisel ning veol vältida nende segunemist muude jäätmetega.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse tekkekohas sorditud jäätmete hulka ka pakendatud biolagunevad jäätmed. Sellised jäätmed peavad enne käitlemist läbima eeltöötluse, kus neist eraldatakse pakendid.

  (3) Tekkekohas sorditud ja liigiti kogutud jäätmeid tuleb vajaduse korral järelsortida, kui need sisaldavad muid jäätmeid kui neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud järelsortimise kohta peetakse eraldi arvestust ja dokumenteeritakse järgmised andmed:
  1) jäätmed üle andnud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
  2) väljasorditud jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
  3) väljasorditud jäätmete kogus tonnides;
  4) jäätmekäitleja, kellele väljasorditud jäätmed üle anti, nimi, aadress, registrikood.

§ 12.   Nõuded käitluskoha kohta

  (1) Reoveesette või reoveesette ja biolagunevate jäätmete käitluskohta (edaspidi käitluskoht) peab ümbritsema piire, mis välistab kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu käitluskohale. Kui käitluskoht jääb kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuetes sätestatud piirde sisse, ei pea käitluskoht olema eraldi piirdega ümbritsetud.

  (2) Jäätmete ladustamisala, jäätmete töötlemisala, reoveesette kompostimisala ja toote hoiustamisala peab olema varustatud nõrgvee ja sademevee kogumise süsteemiga ning vettpidava pinnakattega. Nendelt aladel tekkiv sademevesi ja nõrgvesi tuleb kokku koguda ja puhastada reoveepuhastis.

  (3) Jäätmete töötlemisala peab olema varustatud reoveesette käitlemise tehnoloogia kohase tehnikaga.

  (4) Vedelat reoveesettest valmistatud toodet tuleb hoida käitluskohas paiknevas hoidlas, mis vastab veeseaduses sõnniku- ja virtsahoidlatele kehtestatud veekaitse nõuetele.

§ 13.   Jäätmete vastuvõtmine käitluskohta

  (1) Käitluskoha ladustusalale võetakse vastu vaid käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmeid. Vältima peab ladustusalale vastu võetud jäätmete segunemist muude jäätmete, ainete ja materjalidega.

  (2) Vajaduse korral kontrollib settekäitleja väljastpoolt reoveepuhastit saabuvat jäätmete saadetist. Kui selgub, et saadetis sisaldab muid jäätmeid kui reoveesete või neid, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 1, võib ta keelduda saadetise käitluskohta vastuvõtmisest.

  (3) Jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kohta annab settekäitleja jäätmeid üle anda soovinud isikule kirjaliku dokumendi. Dokument peab sisaldama järgmist:
  1) jäätmete vastuvõtmisest keeldumise kuupäev ja põhjendus;
  2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
  3) jäätmeid üle anda soovinud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
  4) veovahendi registreerimisnumber;
  5) settekäitleja nimi, aadress ja registrikood;
  6) dokumendi välja andnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

  (4) Käitluskohta vastu võetud jäätmete iga saadetise kohta annab settekäitleja jäätmed üle andnud isikule kirjaliku dokumendi. Dokument peab sisaldama järgmist:
  1) jäätmete vastuvõtmise kuupäev;
  2) jäätmete kirjeldus, sealhulgas jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
  3) jäätmete kogus tonnides;
  4) jäätmed üle andnud ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi ja aadress;
  5) veovahendi registreerimisnumber;
  6) jäätmetekitaja ehk jäätmed tekitanud ettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja nimi, aadress, registrikood või füüsilise isiku nimi, kes on ise jäätmed käitluskohta toonud või kelle korraldusel on need toodud, muul juhul omavalitsusüksuse või korraldatud olmejäätmeveo piirkonna nimetus, kust jäätmed on kogutud;
  7) settekäitleja nimi, aadress ja registrikood;
  8) dokumendi välja andnud isiku nimi, ametikoht ja allkiri.

  (5) Kui reoveesette käitlemine toimub selle reoveepuhasti juures, kus reoveesete tekkis, dokumenteerib settekäitleja käitlemisele suunatavate jäätmete kohta järgmised andmed:
  1) käitlusesse suunamise kuupäev;
  2) jäätmeliigi koodinumber ja nimetus;
  3) kogus tonnides.

  (6) Vastu võetud jäätmete kogus tuleb kaaluda ja dokumenteerida tonnides.

  (7) Käitluskohta vastu võetud jäätmeid hoitakse võimaluse korral eraldi jäätmeliikide kaupa, et oleks võimalik kindlaks määrata käitlusesse suunatavate jäätmete liigilist koostist.

  (8) Käitluskohas peetakse pidevat arvestust vastu võetud jäätmete ladustamise ja otse käitlusesse suunatud jäätmete kohta tonnides, sealhulgas eraldi ladustatud jäätmekoguste liigilise koostise ja saabumisaja kohta.

§ 14.   Proovide võtmine käideldud reoveesettest

  (1) Proovide võtmine käideldud reoveesettest peab vastama akrediteerimise käigus heaks kiidetud proovivõtumeetoditele.

  (2) Proovid tuleb võtta käideldud reoveesette kogusest, mis moodustab partii.

  (3) Partii käesoleva määruse tähenduses on ühtlaste omadustega käideldud reoveesette kogus.

§ 15.   Reoveesettest valmistatud toote hoiustamise ja märgistamise nõuded

  (1) Reoveesettest valmistatud toode peab olema hoiustatud selliselt, et see ei seguneks muude jäätmete või ainetega ega saastuks.

  (2) Reoveesettest valmistatud toote hoiustamisel koostab settekäitleja dokumendi, mis sisaldab järgmisi andmeid reoveesettest valmistatud toote kohta:
  1) täpne asukoht käitluskohas;
  2) valmimise aeg, kasutatud jäätmeliigid ja tugiained;
  3) hoiule panemise aeg;
  4) kogus;
  5) kasutusotstarve;
  6) partii number.

  (3) Hoiustatud reoveesettest valmistatud toode peab olema märgistatud ja märgis sisaldama infot reoveesettest valmistatud toote valmimisaja ja koguse kohta ning partii numbrit.

§ 16.   Nõuded settekäitleja enesekontrollisüsteemi ja arvestuse pidamise kohta

  (1) Settekäitleja töötab välja kasutatavast tehnoloogiast lähtuva reoveesette käitlemise enesekontrollisüsteemi, et tagada käesoleva määruse nõuete kohane reoveesette käitlemine.

  (2) Settekäitleja enesekontrollisüsteem võib olla osa ettevõtja üldisest kvaliteedijuhtimissüsteemist, kui see vastab kvaliteedijuhtimis- või keskkonnajuhtimissüsteemide standarditele.

  (3) Enesekontrollisüsteemi rakendamiseks koostatakse enesekontrolliplaan, milles kirjeldatakse settekäitleja tegevuse ja tehnoloogilise protsessi kontrollimise abinõusid, sealhulgas esitatakse:
  1) käesoleva määruse §-des 12 ja 15 sätestatud käitluskoha ja reoveesettest valmistatud toote hoiustamise nõuete täitmise kirjeldus;
  2) käitluskohta vastu võetud reoveesette ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmete kontrollimise, järelsortimise ja nõuetekohase käitlemise kirjeldus, koguste arvestus ja dokumenteerimine;
  3) reoveesette koguse arvutusmeetod, kui reoveesette kaalumine ei ole võimalik, arvestades sealjuures reoveesette reaalset niiskusesisaldust;
  4) meetmete kirjeldus, mida rakendatakse käideldava reoveesette ja käesoleva määruse lisas 1 nimetatud jäätmete segunemise vältimiseks muude jäätmete või ainetega;
  5) käitlemise tehnoloogiline skeem ja kirjeldus, nõuded tehnoloogilise protsessi jälgitavuse ning selle dokumenteerimise kohta;
  6) keskkonnahäiringute, nagu hais, tolm, müra, aerosoolid, jäätmete tuulekanne, lindude, näriliste ja putukate kogunemine, vähendamise ja vältimise meetmete kirjeldus;
  7) käitluskoha, sealhulgas sademevee kogumis- ja puhastamissüsteemide hoolduse ja käigus hoidmise kirjeldus;
  8) ohutus- ja kvaliteedinõuetele vastava reoveesettest valmistatud toote märgistamise ja hoiule panemise kirjeldus;
  9) ohutus- ja kvaliteedinõuetele mittevastava reoveesettest valmistatud toote käitlemise kord;
  10) mõõtevahendite kontrolli ja hooldamise kord;
  11) meetmed reoveesettest valmistatud toote tootmisel tekkinud ohutus- ja kvaliteediprobleemide tekkepõhjuste kindlakstegemiseks;
  12) klientide kaebuste lahendamise kord;
  13) probleemidest teavitamise kord.

  (4) Enesekontrolliplaan vormistatakse kirjalikult ning sellele kirjutavad alla setet käitleva ettevõtja juht ning enesekontrollisüsteemi täitmise eest vastutav isik (edaspidi vastutav isik).

  (5) Vastutav isik dokumenteerib andmed enesekontrollisüsteemist kinnipidamise kohta. Enesekontrollisüsteemi rakendamise käigus koostatud protokolle säilitatakse vähemalt viis aastat.

  (6) Settekäitleja kontrollib enesekontrolliplaani nõuetele vastavust üks kord aastas ja vajaduse korral muudab seda.

  (7) Settekäitleja peab jäätmete vastuvõtmise, vastuvõtmisest keeldumise, käitluskohta vastu võetud jäätmete järelsortimisel väljasorditud jäätmete, käitlemisse võetud jäätmete ja toote hoiustamise kohta dokumenteeritud teabe ning turustamisega kaasnevaid dokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid säilitama vähemalt viis aastat.

§ 17.   Sertifitseerimisasutus

  (1) Reoveesettest valmistatud toote tootmise korraldust kontrollib ning ohutust ja kvaliteeti hindab sertifitseerimisasutus.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifitseerimisasutus peab olema akrediteeritud toote nõuetele vastavuse seaduse kohaselt kui toote sertifitseerimisasutus ning omama reoveesettest valmistatud toote sertifitseerimiseks pädevaid töötajaid.

  (3) Sertifitseerimisasutus võib akrediteeringu taotleda iga reoveesettest valmistatud toote kohta eraldi.

§ 18.   Toote ja tootmisprotsessi nõuetele vastavuse hindamine

  (1) Sertifitseerimisasutus väljastab settekäitlejale sertifikaadi pärast seda, kui on veendunud, et reoveesettest või reoveesette ja biolagunevate jäätmete segust valmistatud toote tootmise korraldus ja saadav toode vastavad käesoleva määruse nõuetele.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sertifikaadile peavad olema märgitud vähemalt järgmised andmed:
  1) sertifitseerimisasutuse nimi, registrikood ja aadress;
  2) settekäitleja nimi, registrikood ja aadress;
  3) viide settekäitleja jäätmeloale või keskkonnakompleksloale;
  4) vastavus käesolevas määruses sätestatud nõuetele;
  5) sertifikaadi andmise ja kehtima hakkamise kuupäev.

  (3) Käesoleva määruse lisas 2 nimetatud toote ohutusnõuete ja kvaliteedi piirväärtuste hindamiseks vajalikud analüüsid teeb labor, kellel on asjakohased akrediteeritud analüüsimeetodid. Akrediteeringu puudumise korral peab analüüsimeetodi usaldusväärsus olema tõendatud muul viisil.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud labor säilitab proove kaks kuud ja proovide analüüsitulemusi viis aastat.

  (5) Sertifitseerimisasutus kontrollib sertifikaadi omaja reoveesettest valmistatud toote tootmise korraldust üks kord aastas. Probleemide ilmnemisel võib sertifitseerimisasutus kontrollimiste arvu suurendada.

  (6) Kui sertifitseerimisasutus on avastanud puudusi tootmise korralduses, peab settekäitleja need kõrvaldama sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks. Tähtaja möödumisel kontrollib sertifitseerimisasutus tootmise korraldust uuesti.

  (7) Kui sertifitseerimisasutus leiab reoveesette või reoveesette ja biolagunevate jäätmete segu käitlemise korralduses puudusi ka korduskontrollil, tunnistab sertifitseerimisasutus sertifikaadi kehtetuks.

  (8) Sertifitseerimisasutus teavitab settekäitleja käesoleva määruse nõuetele mittevastavast tegevusest või sellise tegevuse põhjendatud kahtlusest Keskkonnaametit ja Keskkonnainspektsiooni viie tööpäeva jooksul, kui sertifitseerimisasutus on avastanud puudusi tootmise korralduses ja settekäitleja ei ole neid kõrvaldanud sertifitseerimisasutuse määratud tähtajaks.

§ 19.   Reoveesettest valmistatud toote kohta teabe avaldamine

  Toote turule laskmisel märgib settekäitleja toote pakendile või annab tootega kaasa dokumendi, mis sisaldab järgmisi andmeid:
  1) settekäitleja nimi, registrikood ja aadress;
  2) toote nimetus, mis iseloomustab seda toodet;
  3) toote kogus;
  4) toote valmistamiseks kasutatud peamiste (vähemalt üle 5% massist) jäätmeliikide koodinumbrid ja nimetused;
  5) tugiainete sisaldus, liigid ja kogus;
  6) kvaliteedinäitajad, mis on nimetatud käesoleva määruse lisas 2;
  7) viide selle kohta, et toode vastab käesolevale määrusele;
  8) sertifikaadi number;
  9) soovitused toote hoidmiseks;
  10) toote kasutuskohad ja kasutustingimused käesoleva määruse § 20 järgi;
  11) võimalikud ohud vale kasutusviisi korral.

§ 20.   Reoveesettest valmistatud toote kasutamine

  (1) Reoveesettest valmistatud toote kasutamiskohad on järgmised:
  1) põllumajandusmaal, mida kasutatakse põllumajandustoodete tootmiseks ja lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamiseks;
  2) haljastuses kõrg- või madalhaljastuse rajamiseks või selle parandamiseks haljasaladel ja haljasvööndites;
  3) rekultiveerimisel maavara kaevandamisega rikutud maa-ala või mõnel teisel viisil rikutud maa-ala korrastamiseks või taaskasutamiseks ettevalmistamisel või prügilate katmiseks.

  (2) Maal, kus on kasutatud reoveesettest valmistatud toodet, ei tohi:
  1) aasta jooksul pärast laotamist kasvatada köögivilja- või marjakultuure ning ravim- või maitsetaimi;
  2) kahe kuu jooksul pärast laotamist karjatada loomi või varuda loomasööta.

Lisa 1 Biolagunevate jäätmete loend

Lisa 2 Ohutusnõuded ja kvaliteedi piirväärtused