Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Iisaku maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri

Vastu võetud 22.11.2018 nr 107

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Ala kaitse alla võtmine ja kaitse-eesmärk

  (1) Maastikukaitsealana võetakse kaitse alla Ida-Viru maakonnas Alutaguse vallas Iisaku alevikus ja Tärivere külas asuv ala, mille nimeks saab Iisaku maastikukaitseala¹ (edaspidi kaitseala).

  (2) Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:
  1) Iisaku-Illuka oosiahelikku kuuluvat Tärivere mäge, Kirikumäe pargiilmelist puistut ja maastikuilmet;
  2) metsakooslust, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuseid liike;
  3) kaitsealust taimeliiki kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja selle kasvukohti;
  4) kaitsealust loomaliiki lendoravat (Pteromys volans) ja tema elupaiku.

  (3) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele ühte sihtkaitsevööndisse ja kahte piiranguvööndisse.

  (4) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

§ 2.   Kaitseala asukoht

  Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas².

§ 3.   Kaitseala valitseja

  Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

§ 4.   Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused

  Määruse seletuskirjas³ on esitatud põhjendused:
  1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
  2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
  3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
  4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
  5) kaitsekorra kohta.

2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 5.   Lubatud tegevus

  (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal.

  (2) Kaitsealal on lubatud jahipidamine.

  (3) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkketegemine lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

  (4) Kaitsealal on lubatud:
  1) sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;
  2) jalgrattaga sõitmine radadel;
  3) sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, sealhulgas tehnovõrgu või -rajatise hooldamisel ning piiranguvööndis metsatöödel;
  4) maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud suusaradade sissesõitmisel ja hooldamisel.

§ 6.   Keelatud tegevus

  Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
  1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;
  2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
  3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
  4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist;
  5) anda projekteerimistingimusi;
  6) anda ehitusluba;
  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
  8) jahiulukeid lisasööta.

§ 7.   Tegevuse kooskõlastamine

  (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

  (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND 

§ 8.   Sihtkaitsevööndi määratlus

  (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

  (2) Kaitsealal on Tärivere sihtkaitsevöönd.

§ 9.   Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

  Tärivere sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on pinnavormi, metsakoosluse, lendorava ja tema elupaiga ning kauni kuldkinga ja selle kasvukoha kaitse.

§ 10.   Lubatud tegevus

  (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
  1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
  2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;
  3) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
  4) olemasolevate ehitiste hooldustööd.

§ 11.   Keelatud tegevus

  Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
  1) majandustegevus;
  2) loodusvarade kasutamine;
  3) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks.

4. peatükk PIIRANGUVÖÖND 

§ 12.   Piiranguvööndi määratlus

  (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

  (2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit:
  1) Kirikumäe piiranguvöönd;
  2) Tärivere piiranguvöönd.

§ 13.   Piiranguvööndi kaitse-eesmärk

  (1) Kirikumäe piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pargiilmelise puistu, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste liikide kaitse.

  (2) Tärivere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on metsakoosluse säilitamine lendorava elupaikade sidususe tagamiseks ning kaitsealuste liikide kaitse.

§ 14.   Lubatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on lubatud:
  1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
  2) Kirikumäe piiranguvööndis rahvaürituse korraldamine;
  3) Tärivere piiranguvööndis kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud.

  (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
  1) Tärivere piiranguvööndis rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud;
  2) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine;
  3) Kirikumäe piiranguvööndis puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku raie- ja istutustööd puistu pargiilmelisuse ja liigikoosseisu tagamiseks.

  (3) Tärivere piiranguvööndis tuleb raiel tagada lendorava liikumiskoridori säilimiseks vajalik puistu sidusus.

§ 15.   Keelatud tegevus

  (1) Piiranguvööndis on keelatud:
  1) uue maaparandussüsteemi rajamine;
  2) maavara kaevandamine;
  3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
  4) uuendusraie;
  5) raie, välja arvatud valgustusraie, 16. märtsist 31. augustini;
  6) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud Kirikumäe piiranguvööndis.

  (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

5. peatükk LÕPPSÄTTED 

§ 16.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 17.   Kehtetuks tunnistamine

  (1) Põllutööministri 5. septembri 1936. a määrus nr 600 „Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus”, millega määrati kaitsemetsaks Kirikumäe puistu, tunnistatakse kehtetuks.

  (2) Kohtla-Järve Rajooni TSN Täitevkomitee 24. novembri 1965. a otsuse nr 192 „Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis” lisa 1 „Riikliku looduskaitse alla võetud kohaliku tähtsusega objektid Kohtla-Järve rajoonis” II osa „Pargid ja puistud” punkt 2, millega on kaitse alla võetud puistu Iisaku pargimets, tunnistatakse kehtetuks.

§ 18.   Menetluse läbiviimine

  Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. septembri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/891 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 19.   Vaidlustamine

  Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

¹ Kaitseala on moodustatud põllutööministri 5. septembri 1936. a määrusega nr 600 „Metsade ja maade kaitsemetsaks tunnustamise määrus” kaitsemetsaks määratud Kirikumäe puistu põhjal. Kohtla-Järve Rajooni TSN Täitevkomitee 24. novembri 1965. a otsusega nr 192 „Looduse kaitsest Kohtla-Järve rajoonis” võeti kaitse alla puistu Iisaku pargimets.

² Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

³ Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.

Lisa Iisaku maastikukaitseala