HALDUSÕIGUSMerendusVälislepingud

TÖÖÕIGUSVälislepingud

ÜROEriagentuuridRahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO)

Teksti suurus:

Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.11.1995
Avaldamismärge:RT II 1996, 8, 27

Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978

Vastu võetud 07.07.1978

Vabariigi Valitsuse 15.08.1995 määrus nr 292 konventsiooniga ühinemise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni 2014. aasta muudatused [MSC.373(93)]

Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi Manila konverentsi muudatused

Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi 2014. aasta muudatused [MSC.374(93)]

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni lisa 2015. aasta muudatused [MSC.396(95)]

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni koodeksi A osa 2015. aasta muudatused [MSC.397(95)]

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni muudatused [MSC.416(97)]

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni koodeksi A osa muudatused [MSC.417(97)]

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni muudatused [MSC.486(103)]

1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse koodeksi A osa muudatused [MSC.487(103)]


Mitteametlik tõlge

Sõlmitud 7. juulil 1978; muudetud 22. mail 1991


Käesoleva konventsiooni osalisriigid,

soovides edendada inimelu ja vara ohutust merel ning merekeskkonna kaitset, kehtestades ühisel kokkuleppel meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse rahvusvahelised normid,

võttes arvesse, et seda eesmärki on võimalik saavutada meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni sõlmimisega,

leppisid kokku alljärgnevas:

I artikkel. Konventsioonist tulenevad üldkohustused

(1) Osalisriigid kohustuvad järgima konventsiooni ning selle lisa sätteid, mis moodustavad konventsiooni lahutamatu osa. Iga viide konventsioonile on samas ka viide lisale.

(2) Osalisriigid kohustuvad välja kuulutama kõik seadused, määrused, käskkirjad ja eeskirjad, mis võivad osutuda vajalikuks konventsiooni täielikuks ja lõplikuks kehtestamiseks, et tagada meremeeste kvalifikatsiooni ja sobivust oma ametikohale inimelu ja vara turvalisuse merel ning merekeskkonna kaitse aspektist lähtudes.

II artikkel. Mõisted

Käesolevas konventsioonis, kui pole sõnaselgelt märgitud teisiti:

(a) «osalisriik» tähistab riiki, kelle suhtes konventsioon on jõustunud;

(b) «administratsioon» tähistab riigi valitsust, kelle lipu all laeval on lubatud sõita;

(c) «diplom» tähistab administratsiooni poolt, viimase volitusel või tema poolt tunnustatud mis tahes nimetusega kehtivat dokumenti, mis lubab selle valdajal töötada dokumendis märgitud või riiklike eeskirjadega sätestatud ametikohal;

(d) «diplomeeritud» tähendab seaduslikul alusel diplomit omavat isikut;

(e) «organisatsioon» tähistab Valitsusetevahelist Merealase Konsultatsiooni Organisatsiooni (IMCO)*;

(f) «peasekretär» tähendab organisatsiooni peasekretäri;

(g) «merelaev» tähendab mis tahes laeva, välja arvatud laevad, mis sõidavad eranditult ainult sisevetes,kaitstud vetes või nende vahetus läheduses või aladel, kus rakendatakse sadamaeeskirju;

(h) «raadioeeskirjad» tähendavad kõige viimasele kehtivale Rahvusvahelise Elektersideliidu konventsioonile lisatud või lisatuks loetavaid raadioeeskirju.

III artikkel. Rakendamine

Käesolev konventsioon on rakendatav meremeestele, kes teenivad merelaevadel, millel on õigus sõita osalisriigi lipu all, välja arvatud need, kes teenivad:
(a) sõjalaevadel, sõjalaevastiku abilaevadel või teistel riigi omandis olevatel ja riigi poolt käitatavatel laevadel, mis on tegevad ainult riiklikus mittekaubanduslikus meresõidus. Kahjustamata osalisriigile kuuluvate või tema poolt käitatavate laevade kasutamist või kasutamisvõimalusi, tagab iga osalisriik vastavad meetmed, et nendel laevadel sõitvad meremehed õigustatud ja praktilise vajaduse piires vastaksid konventsiooni nõuetele;
(b) kalalaevadel;
(c) lõbusõidujahtidel, mis ei tegele äritegevusega;
(d) primitiivse ehitusega puulaevadel.

IV artikkel. Informatsiooni edastamine

(1) Osalisriigid edastavad peasekretärile koheselt:
(a) seaduste, määruste, käskkirjade, eeskirjade ja teiste, konventsiooni raames mitmesugustes küsimustes kehtestatud õigusaktide tekstid;
(b) kõik vajalikud õppekursuste sisu ja kestust puudutavad üksikasjad ning riiklikud ja muud eksaminõuded kõigi konventsioonile vastavalt väljastatud diplomite kohta;
(c) piisaval hulgal konventsiooninõuetele vastavaid diplomite näidiseid.

(2) Peasekretär informeerib kõiki osalisriike lõike 1 punktis a märgitud mis tahes informatsiooni laekumisest ja varustab neid muu hulgas vastavalt IX ja X artiklile nendepoolse pöördumise korral kogu lõike 1 punktides b ja c märgitud temale laekunud informatsiooniga.

V artikkel. Muud lepingud ja nende tõlgendamine

(1) Kõik osalisriikide vahel eelnevalt kehtivad lepingud, konventsioonid ja korraldused, mis puudutavad meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluseid, jäävad täielikult jõusse oma tähtaja lõpuni:
(a) meremeestele, kelle suhtes see konventsioon ei kehti;
(b) meremeestele, kelle suhtes käesolev konventsioon rakendub, nendes küsimustes, mida konventsioon konkreetselt ei reguleeri.

(2) Kui aga eelpool mainitud lepingud, konventsioonid ja korraldused on konventsioonisätetega vastuolus, vaatavad osalisriigid läbi nendest lepingutest, konventsioonidest ja korraldustest tulenevad kohustused ja tagavad, et ei tekiks vastuolusid nende kohustuste ja käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste vahel.

(3) Kõik küsimused, mida konventsioon ei reguleeri, kuuluvad lahendamisele vastavalt osalisriikide õigusaktidele.

(4) Konventsioon ei tohi vähimalgi määral kahjustada mereõiguse kodifitseerimist ja väljatöötamist vastavalt ÜRO peaassamblee resolutsioonile 2750 C(XXXV) kokku kutsutud ÜRO mereõiguste konverentsil ega ka ühegi riigi praegusi või tulevasi nõudeid ega seaduslikke vaateid mereõigusele ega ühegi ranna- või lipuriigi jurisdiktsiooni olemust või ulatust.

VI artikkel. Diplomid

(1) Kaptenite, juhtkonna ja meeskonnaliikmete diplomid antakse välja nendele kandidaatidele, kes vastavad teenistuse, vanuse, tervisliku seisundi, ettevalmistuse, kvalifikatsiooni ja eksamitulemuste poolest konventsiooni lisas toodud nõuetele selles ulatuses nagu administratsioon seda nõuab.

(2) Kaptenitele ja juhtkonnale vastavalt käesolevale artiklile välja antud diplomid kinnitatakse administratsiooni poolt konventsiooni lisa eeskirjas I/2 ettenähtud vormi kohaselt. Kui väljaantavad dokumendid ei ole ingliskeelsed, peavad need sisaldama tõlget inglise keelde.

VII artikkel. Üleminekusätted

(1) Diplom või praktiku kutsetunnistus töötamiseks ametikohal, milleks konventsiooni järgi on nõutav diplom või kutsetunnistus ning mis vastavalt osalisriigi seadustele või raadioeeskirjadele on välja antud enne konventsiooni jõustumist osalisriigi suhtes, tunnistatakse tööleasumiseks kehtivaks ka pärast konventsiooni jõustumist selle osalisriigi jaoks.

(2) Pärast konventsiooni jõustumist osalisriigi jaoks võib selle administratsioon jätkata diplomite väljaandmist vastavalt eelnevale praktikale ajavahemiku jooksul, mis ei ületa viit aastat. Niisugused diplomid loetakse konventsiooni raames kehtivateks. Selle üleminekuperioodi jooksul antakse niisuguseid diplomeid välja ainult nendele meremeestele, kes on alustanud tööd merel selles konkreetses ametis, mis on antud diplomil näidatud, enne konventsiooni jõustumist vastava osalisriigi jaoks. Administratsioon on kohustatud tagama kõikide teiste diplomikandidaatide eksamineerimise ja diplomeerimise kooskõlas konventsiooniga.

(3) Osalisriik võib kahe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist tema suhtes anda välja praktiku kutsetunnistusi meremeestele, kellel ei ole konventsioonile vastavat diplomit ega konventsiooni jõustumise eelsetele seadustele vastavat diplomit, kuid kes on:
(a) töötanud erialal, mille diplomit nad taotlevad, vähemalt kolm aastat antud osalisriigi jaoks konventsiooni jõustumisele eelneva seitsme aasta jooksul;
(b) esitanud tõendi, et nad on töötanud rahuldavalt;
(c) vastavad administratsiooni nõuetele tervisliku seisukorra, sh nägemise ja kuulmise osas, võttes arvesse nende vanust diplomi taotlemise ajal.

Konventsiooni järgi loetakse vastavalt 3. lõike nõuetele välja antud diplomid samaväärseks diplomitega, mis on välja antud vastavalt konventsioonile.

VIII artikkel. Soodustusluba

(1) Erilise vajaduse korral, kui see administratsiooni veendumuse kohaselt ei ohusta inimesi, varalisi väärtusi ega keskkonda, võib ühele kindlale meremehele anda välja soodustusloa, mis lubab tal töötada ametikohal, mille jaoks tal puudub vastav diplom, ühel kindlal laeval kindla ajavahemiku jooksul, mis pikkuselt ei ületa kuut kuud, tingimusel et isik, kellele soodustusluba antakse, on administratsiooni arvates piisava kvalifikatsiooniga, töötamaks antud vakantsel ametikohal, tagades ühtlasi ohutuse. Soodustusluba töötamiseks raadiospetsialisti või raadiotelefonisti ametikohal antakse ainult raadioeeskirjade sätete kohaselt. Soodustusluba ei väljastata kaptenile või vanemmehaanikule, välja arvatud force majeur'i olukorras ja ka siis ainult lühimaks võimalikuks ajavahemikuks.

(2) Igasuguse soodustusloa saab välja anda vaid isikule, kellel on olemas seaduslik diplom vahetult alamal ametikohal töötamiseks. Kui konventsioon ei nõua vahetult alama ametikoha diplomit, võib soodustusloa välja anda isikule, kelle kvalifikatsioon ja kogemused on administratsiooni veendumuse kohaselt võrdsed antud ametikohal töötamiseks vajalikega, tingimusel et kõnealuselt isikult (kui tal ei ole vajalikku diplomit) nõutakse administratsiooni poolt tunnustatud eksami sooritamist, näitamaks, et soodustusluba võib ohutult väljastada. Lisaks peab administratsioon tagama, et esimesel võimalusel asuks ametikohale vastavat diplomit omav isik.

(3) Osalisriigid on kohustatud pärast iga aasta 1. jaanuari, niipea kui võimalik, saatma peasekretärile aruande soodustuslubade üldarvust vastavalt igale diplomit vajavale ametikohale, mis on merealevadele aasta jooksul välja antud, koos informatsiooniga, kui palju soodustuslubasid on antud laevadele kogumahuga üle ja alla 1600 registertonni.

IX artikkel. Samaväärsus

(1) Konventsioon ei takista administratsioonil säilitamast olemasolevaid või kasutusele võtta teisi õppe- ja ettevalmistuskorraldusi, sealhulgas neid, mis hõlmavad meresõidustaaži ja teenistuskorraldust laeval ning on kohaldatud tehnika uuenemisega, eritüüpi laevade ja vedude liikidega tingimusel, et meresõidustaaži, teadmiste ja kvalifikatsiooni tase laeva navigatsioonilisel ja tehnilisel valdamisel ning lasti käsitsemisel tagavad meresõidu ohutuse ja reostuse vältimise, mis on vähemalt samaväärne konventsiooni nõuetega.

(2) Niisuguste koolituskorralduste üksikasjadest antakse nii kiiresti kui võimalik teada peasekretärile, kes informeerib neist kõiki osalisriike.

X artikkel. Kontroll

(1) Kõik laevad, välja arvatud III artiklis märgitud, alluvad osalisriikide sadamates viibides osalisriigi volitatud ametiisikute kontrollile, tõendamaks, et kõik pardal viibivad meremehed, kes vastavalt konventsioonile peavad olema diplomeeritud, omavad diplomit või vajalikku soodustusluba. Diplomid tunnistatakse vastuvõetavaks juhul, kui pole ilmset alust arvata, et diplom on hangitud ebaausal teel või et diplomi valdaja pole see isik, kellele diplom on algselt välja antud.

(2) Juhul, kui avastatakse puudujääke lõike 1 või eeskirja I/4 «Kontrolli protseduurid» kohaselt, peab kontrolli teostav ametiisik sellest otsekohe kirjalikult informeerima laeva kaptenit ja laeva lipuriigi konsulit või tema puudumisel tema lähimat diplomaatilist esindajat, et eelpool mainitud isikud saaksid võtta tarvitusele vastavad abinõud. Niisugune teade peab sisaldama avastatud puudujääkide üksikasju ning põhjusi, mille alusel osalisriik loeb need puudujäägid ohuks inimestele, varalistele väärtustele või keskkonnale.

(3) Kui kontrolli teostamisel vastavalt lõikele 1, võttes arvesse laeva suurust ja tüüpi ning meresõidu pikkust ja iseloomu, eeskirja I/4 lõikes 3 toodud puudusi ei likvideerita ning on kindlaks tehtud, et see fakt seab ohtu inimesed, varalised väärtused või keskkonna, peab kontrolli teostav osalisriik võtma tarvitusele abinõud, et laev ei lahkuks samadast enne, kui oht on kõrvaldatud ja laev vastab nõuetele. Selle läbiviimist puudutavatest asjaoludest teatatakse viivitamatult peasekretärile.

(4) Teostades kontrolli vastavalt käesolevale artiklile, tehakse kõik, et vältida laeva asjatut kinnipidamist või viivitust väljumisel. Kui laeva siiski asjatult kinni peetakse või väljumisel viivitatakse, on tal õigus nõuda kõikide sellest tulenevate kahjude või kahjustuste hüvitamist.

(5) Käesolevat artiklit rakendatakse vajaduse korral, tagamaks, et mitte osalisriigi lipu all sõitvatele laevadele ei tehtaks rohkem soodustusi kui osalisriigi lipu all sõitvatele laevadele.

XI artikkel. Tehnikaalase koostöö edendamine

(1) Organisatsiooniga konsulteerides ning tema kaasabil edendavad konventsiooni osalisriigid toetust nendele osalisriikidele, kes vajavad tehnilist abi järgmistel aladel:
(a) administratiiv- ja tehnilise personali väljaõpe;
(b) meremeeste koolitusinstitutsioonide loomine;
(c) varustuse ja vahendite tarne koolitusinstitutsioonidele;
(d) adekvaatsete koolitusprogrammide väljatöötamine (k.a. praktika merelaevadel);
(e) muude meetmete ja protseduuride lihtsustamine meremeeste kvalifikatsiooni tõstmise soodustamiseks;

eelistavalt riiklikel, regionaalsetel või regioonisisestel alustel, et edendada konventsiooni eesmärke ja sihte, võttes siinkohal eriti arvesse arengumaade vajadusi.

(2) Ogranisatsioon omalt poolt innustab eelmainitud püüdlusi, vajadusel konsulteerides või liitudes teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooniga.

XII artikkel. Parandused

(1) Konventsiooni võib teha parandusi kahe alljärgneva protseduuri korras:

(a) parandused pärast organisatsioonisisest arutelu:
(i) iga osalisriigilt laekunud parandus esitatakse peasekretärile, kes edastab selle seejärel kõikidele organisatsiooni liikmetele, osalisriikidele ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektorile vähemalt kuus kuud enne selle arutuselevõtmist;
(ii) iga eeltoodud viisil esitatud parandus tuleb saata ka organisatsiooni meresõiduohutuse komiteele arutamiseks;
(iii) osalisriigid, ükskõik kas nad on organisatsiooni liikmed või mitte, saavad õiguse osaleda meresõiduohutuse komitee istungitel, mis on korraldatud paranduste arutamiseks ja vastuvõtmiseks;
(iv) parandused võetakse vastu hääletamisel kohalviibivate ja hääletamisel osalevate osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega punkti a alapunktis iii toodud viisil laiendatud meresõiduohutuse komitees (edaspidi laiendatud meresõiduohutuse komitee), tingimusel et hääletamisel viibib vähemalt üks kolmandik osalisriikidest;
(v) peasekretär saadab ülalkirjeldatud viisil vastuvõetud parandused osalisriikidele vastuvõtmiseks;
(vi) parandus artiklile loetakse vastuvõetuks alates kuupäevast, mil selle on vastu võtnud vähemalt kaks kolmandikku osalisriikidest;
(vii) parandus konventsiooni lisale loetakse vastuvõetuks:
   1) kahe aasta möödudes päevast, mil see saadeti osalisriikidele vastuvõtmiseks või
   2) erineva ajavahemiku möödudes, pikkusega mitte vähem kui üks aasta, kui nii on otsustatud paranduse vastuvõtmisel laiendatud meresõiduohutuse komitees kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega;

siiski ei loeta parandusi vastuvõetuks, kui ülalmainitud perioodi jooksul üks kolmandik osalisriikidest või osalisriigid, kelle kaubalaevastik moodustab kokku vähemalt 50% maailma kaubalaevanduse 100 või enama registertonniste laevade kogumahtuvusest, informeerivad peasekretäri oma vastuseisust parandusele;
(viii) artiklis tehtud parandus jõustub selle vastuvõtnud osalisriikide jaoks kuue kuu möödudes pärast kuupäeva, mil see loeti vastuvõetuks, ning iga osalisriigi jaoks, kes võtab vastu paranduse pärast seda kuupäeva, kuue kuu möödudes paranduse vastuvõtmisest tema poolt;
(ix) lisa parandused jõustuvad kõigi osalisriikide jaoks, välja arvatud need, kes on esitanud parandusele vastuväiteid vastavalt punkti a alapunktile vii ning kes ei ole oma vastuväiteid tagasi võtnud, kuue kuu möödudes pärast seda, kui parandus loeti vastuvõetuks. Enne paranduse jõustumise kuupäeva on igal osalisriigil võimalus informeerida peasekretäri, et ta vabastab end antud paranduse jõustamisest ajavahemikus, mis ei ole pikem kui üks aasta, alates paranduse jõustumisest või pikemaks ajavahemikuks, mis otsustatakse kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega laiendatud meresõiduohutuse komitees;

(b) konverentsil vastuvõetud parandused:
(i) ühe osalisriigi palvel, mida toetab vähemalt üks kolmandik osalisriikidest, kutsub organisatsioon kokku osalisriikide konverentsi, arutamaks konventsiooni parandusi, olles eelnevalt kooskõlastanud või konsulteerinud Rahvusvahelise Tööorgansiatsiooni peadirektoriga;
(ii) iga niisuguse, konverentsil kohalviibivate ja hääletavate osalisriikide kahe kolmandiku häälteenamusega vastuvõetud paranduse saadab peasekretär kõikidele osalisriikidele vastuvõtmiseks;
(iii) kui konverents ei otsusta teisiti, loetakse parandus vastuvõetuks ning see jõustub vastavalt punkti a alapunktides vi ja viii või punkti a alapunktides vii ja ix toodud protseduurireeglitele, tingimusel et nendes alapunktides toodud viited laiendatud meresõiduohutuse komiteele loetakse antud juhul viideteks konverentsile.

(2) Iga paranduse või muude lõike 1 punkti a alapunktis ix toodud teadete vastuvõtmise või vaidlustamise avaldus esitatakse kirjalikult peasekretärile, kes informeerib kõiki osalisriike igast niisugusest esildisest ja selle kättesaamise kuupäevast.

(3) Peasekretär informeerib kõiki osalisriike igast jõustuvast parandusest koos paranduse jõustumise kuupäevaga.

XIII artikkel.Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine ja ühinemine

(1) Konventsioonile on võimalik alla kirjutada organisatsiooni peakorteris alates 1. detsembrist 1978 kuni 30. novembrini 1979, misjärel konventsioon on avatud ühinemiseks. Iga riik võib saada osalisriigiks:
(a) kirjutades alla reservatsioonideta ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise kohta või
(b) eelnevalt alla kirjutades, millele järgneb ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine, või
(c) ühinemise teel.

(2) Ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine või ühinemine toimub vastava dokumendi deponeerimisega peasekretärile.

(3) Peasekretär informeerib kõiki allakirjutanud ja konventsiooniga ühinenud riike ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektorit igast allakirjutamisest või ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokumendi deponeerimisest.

XIV artikkel. Jõustumine

(1) Konventsioon jõustub 12 kuu möödumisel päevast, mil vähemalt 25 riiki, kelle kaubalaevastikud koos vaadelduna moodustavad mitte vähem kui 50% maailma kaubalaevanduse kogumahtuvusest laevades kogumahtuvusega 100 registertonni ja enam, on sellele kas alla kirjutanud reservatsioonideta ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamise kohta või deponeeritud nõutavad dokumendid ratifitseerimiseks, vatuvõtmiseks, kinnitamiseks või ühinemiseks vastavalt XIII artiklile.

(2) Peasekretär informeerib kõiki konventsioonile alla kirjutanud või sellega ühinenud riike konventsiooni jõustumise kuupäevast.

(3) Iga ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokument, mis on deponeeritud lõikes 1 toodud 12 kuu jooksul, hakkab kehtima konventsiooni jõustumise kuupäeval või ükskõik missugusel hilisemal kuupäeval kolme kuu möödudes dokumendi deponeerimisest.

(4) Iga ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokument, mis on deponeeritud pärast konventsiooni jõustumise kuupäeva, hakkab kehtima kolme kuu möödudes deponeerimise kuupäevast.

(5) Pärast kuupäeva, mil konventsiooni parandus on loetud vatuvõetuks vastavalt XII artiklile, rakendub iga deponeeritud ratifitseerimise, vastuvõtmise, kinnitamise või ühinemise dokument parandatud konventsioonile.

XV artikkel. Denonsseerimine

(1) Konventsiooni võib denonsseerida iga osalisriik igal ajal viie aasta möödudes konventsiooni jõustumisest selle osalisriigi jaoks.

(2) Denonsseerimine teostatakse kirjaliku teadaande teel peasekretärile, kes informeerib kõiki teisi osalisriike ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni peadirektorit igast niisugusest saadud teadaandest ning selle kättesaamise kuupäevast, samuti ka denonsseerimise jõustumise kuupäevast.

(3) Denonsseerimine jõustub 12 kuu möödudes päevast, mil peasekretär sai vastava teate või pärast pikema teadaandes märgitud perioodi möödumist.

XVI artikkel. Deponeerimine ja registreerimine

(1) Konventsioon deponeeritakse peasekretäri juures, kes peab selle tõestatud koopiad saatma kõikidele konventsiooniga ühinenud või sellele alla kirjutanud riikidele.

(2) Niipea, kui konventsioon jõustub, edastab peasekretär teksti ÜRO peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

XVII artikkel. Keeled

Konventsioon on koostatud ühes eksemplaris hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles ning kõik tekstid on võrdse jõuga. Ametlikud tõlked araabia ja saksa keelde peavad olema ette valmistatud ning deponeeritud koos originaaliga.

Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles oma vastavate valitsuste poolt sellel eesmärgil täielikult volitatud, kirjutanud alla käesolevale konventsioonile.

Koostatud Londonis 7. juulil 1978. aastal.

 

INTERNATIONAL CONVENTION ON STANDARDS OF TRAINING,
CERTIFICATION AND WATCHKEEPING FOR SEAFARERS, 1978 (STCW 1978)

Adopted on 7 July 1978, in force form 28 April 1984, and as amended on 22 May 1991, in force form 1 December 1992

The Parties to this Convention,

Desiring to promote safety of life and property at sea and the protection of the marine environment by establishing in common agreement international standards of training, certification and watchkeeping for seafarers,

Considering that this end may best be achieved by the conclusion of an International Convention on Standards of Training, Certification and Watchkeeping for Seafarers,

Have agreed as follows:

Article I. General obligations under the Convention

(1) The Parties undertake to give effect to the provisions of the Convention and the annex thereto, which shall constitute an integral part of the Convention. Every reference to the Convention constitutes at the same time a reference to the annex.

(2) The parties undertake to promulgate all laws, decrees, orders and regulations and to take all other steps which may be necessary to give the Convention full and complete effect, so as to ensure that, from the point of view of safety of life and property at sea and the protection of the marine environment, seafarers on board ships are qualified and fit for their duties.

Article II. Definitions

For the purpose of the Convention, unless expressly provided otherwise:

(a) “Party means” a State for which the Convention has entered into force;

(b) “Administration” means the Government of the Party whose flag the ship is entitled to fly;

(c) “Certificate” means a valid document, by whatever name it may be known, issued by or under the authority of the Administration or recognized by the Administration authorizing the holder to serve as stated in this document or as authorized by national regulations;

(d) “Certificated” means properly holding a certificate;

(e) “Organization” means the Inter-Governmental Maritime Consultative Organization (IMCO)*;

(f) “Secretary-General” means the Secretary-General of the Organization;

(g) “Seagoing ship” means a ship other than those which navigate exclusively in inland waters or in waters within, or closely adjacent to, sheltered waters or areas where port regulations apply;

(h) “Fishing vessel” means a vessel used for catching fish, whales, seals, walrus or other living resources of the sea,

(i) “Radio Regulations” means the Radio Regulations annexed to, or regarded as being annexed to, the most recent International Telecommunication Convention which may be in force at any time.

Article III. Application

The Convention shall apply to seafarers serving on board seagoing ships entitled to fly the flag of a Party except to those serving on board:
(a) warships, naval auxiliaries or other ships owned or operated by a State and engaged only on governmental non-commercial service; however, each Party shall ensure, by the adoption of appropriate measures not impairing the operations or operational capabilities of such ships owned or operated by it, that the persons serving on board such ships meet the requirements of the Convention so far as is reasonable and practicable;
(b) fishing vessels;
(c) pleasure yachts not engaged in trade; or
(d) wooden ships of primitive build.

Article IV. Communication of information

(1) The Parties shall communicate as soon as practicable to the Secretary-General:
(a) the text of laws, decrees, orders, regulations and instruments promulgated on the various matters within the scope of the Convention;
(b) full details, where appropriate, of contents and duration of study courses, together with their national examination an other requirements for each certificate issued in compliance with the Convention;
(c) a sufficient number of specimen certificates issued in compliance with the Convention.

(2) The Secretary-General shall notify all Parties of the receipt of any communication under paragraph (1)(a) and, inter alia, for the purposes of articles IX and X, on request, provide them with any information communicated to him under paragraphs (1)(b) and (c).

Article V. Other treaties and interpretation

(1) All prior treaties, conventions and arrangements relating to standards of training, certification and watchkeeping for seafarers in force between the Parties shall continue to have full and complete effect during the terms thereof as regards:
(a) seafarers to whom this Convention does not apply;
(b) seafarers to whom this Convention applies, in respect of matters for which it has not expressly provided.

(2) To the extent, however, that such treaties, conventions or arrangements conflict with the provisions of the Convention, the Parties shall review their commitments under such treaties, conventions and arrangements with a view to ensuring that there is no conflict between these commitments and their obligations under the Convention.

(3) All matters which are not expressly provided for in the Convention remain subject to the legislation of Parties.

(4) Nothing in the Convention shall prejudice the codification and development of the law of the sea by the United Nations Conference on the Law of the Sea convened pursuant to resolution 2750 C(XXV) of the General Assembly of the United Nations, nor the present or future claims and legal views of any State concerning the law of the sea and the nature and extent of coastal and flag State jurisdiction.

Article VI. Certificates

(1) Certificates for masters, officers or ratings shall be issued to those candidate who, to the satisfaction of the Administration, meet the requirements for service, age, medical fitness, training, qualification and examinations in accordance with the appropriate provisions of the annex to the Convention.

(2) Certificates for the masters and officers issued in compliance with this article shall be endorsed by the issuing Administration in the form as prescribed in regulation I/2 of the annex. If the language used is not English, the endorsement shall include a translation into that language.

Article VII. Transitional provisions

(1) A certificate of competency or of service in a capacity for which the Convention requires a certificate and which before entry into force of the Convention for a Party is issued in accordance with the laws of that Party or the Radio Regulations shall be recognized as valid for service after entry into force of the Convention for that Party.

(2) After the entry into force of the Convention for a Party, its Administration may continue to issue certificates of competency in accordance with its previous practices for a period not exceeding five years. Such certificates shall be recognized as valid for the purpose of the Convention. During this transitional period such certificates shall be issued only to seafarers who had commenced their sea service before entry into force of the Convention for that Party within the specific ship department to which those certificates relate. The Administration shall ensure that all other candidates for certification shall be examined and certified in accordance with the Convention.

(3) A Party may, within two years after entry into force of the Convention for that Party, issue a certificate of service to seafarers who hold neither an appropriate certificate under the Convention nor a certificate of competency issued under its laws before entry into force of the Convention for that Party but who have:
(a) served in the capacity for which they seek a certificate of service for not less than three years at sea within the last seven years preceding entry into force of the Convention for that Party;
(b) produced evidence that they have performed that service satisfactorily;
(c) satisfied the Administration as to medical fitness, including eyesight and hearing, taking into account their age at the time of application.

For the purpose of the Convention, a certificate of service issued under this paragraph shall be regarded as the equivalent of a certificate issued under the Convention.

Article VIII. Dispensation

(1) In circumstances of exceptional necessity, Administrations, if in their opinion this does not cause danger to persons, property or the environment, may issue a dispensation permitting a specified seafarer to serve in a specified ship for a specified period not exceeding six months in a capacity, other than that of the radio officer or radiotelephone operator, except as provided by the relevant Radio Regulations, for which he does not hold appropriate certificate, provided that the person to whom the dispensation is issued shall be adequately qualified to fill the vacant post in a safe manner, to the satisfaction of the Administration. However, dispensation shall not be granted to a master or chief engineer officer except in circumstances of force majeure and then only for the shortest possible period.

(2) Any dispensation granted for a post shall be granted only to a person properly certificated to fill the post immediately below. Where certification of the post below is not required by the Convention, a dispensation may be issued to a person whose qualification and experience are, in the opinion of the Administration, of a clear equivalence to the requirements for the post to be filled, provided that, if such a person holds no appropriate certificate, he shall be required to pass a test accepted by the Administration as demonstrating that such a dispensation may safely be issued. In addition, Administrations shall ensure that the post in question is filled by the holder of an appropriate certificate as soon as possible.

(3) Parties shall, as soon as possible after 1 January of each year, send a report to the Secretary-General giving information of the total number of dispensations in respect of each capacity for which a certificate is required that have been issued during the year to seagoing ships, together with information as to the numbers of those ships above and below 1,600 gross register tons respectively.

Article IX. Equivalents

(1) The Convention shall not prevent an Administration form retaining or adopting other educational and training arrangements, including those involving seagoing service and shipboard organization especially adopted to technical developments and to special types of ships and trades, provided that the level of seagoing service, knowledge and efficiency as regards navigational and technical handling of ship and cargo ensures a degree of safety at sea and has a preventive effect as regards pollution at least equivalent to the requirements of the Convention.

(2) Details of such arrangements shall be reported as early as practicable to the Secretary-General who shall circulate such particulars to all Parties.

Article X. Control

(1) Ships, except those excluded by article III, are subject, while in the ports of a Party, to control by officers duly authorized by that Party to verify that all seafarers serving on board who are required to be certificated by the Convention are so certificated or hold an appropriate dispensation. Such certificates shall be accepted unless there are clear grounds for believing that a certificate has been fraudulently obtained or that the holder of a certificate is not the person to whom that certificate was originally issued.

(2) In the event that any deficiencies are found under paragraph (1) or under the procedures specified in Regulation I/4, “Control procedures”, the officer carrying out the control shall forthwith inform, in writing, the master of the ship and the Consul or, in his absence, the nearest diplomatic representative of the maritime authority of the State whose flag the ship is entitled to fly, so that appropriate action may be taken. Such notification shall specify the details of the deficiencies found and the grounds on which Party determines that these deficiencies pose a danger to persons, property or the environment.

(3) In exercising the control under paragraph (1), if, taking into account the size and type of the ship and the length and nature of the voyage, the deficiencies referred to in paragraph (3) of Regulation I/4 are not corrected and it is determined that this fact poses a danger to persons, property or the environment, the Party carrying out the control shall take steps to ensure that the ship will not sail unless and until these requirements are met to the extent that the danger has been removed. The facts concerning the action taken shall be reported promptly to the Secretary-General.

(4) When exercising control under this article, all possible efforts shall be made to avoid a ship being unduly detained or delayed. If a ship is so detained or delayed it shall be entitled to compensation for any loss or damage resulting therefrom.

(5) This article shall be applied as may be necessary to ensure that no more favourable treatment is given to ships entitled to fly the flag of a non-Party than is given to ships entitled to fly the flag of a Party.

Article XI. Promotion of technical co-operation

(1) Parties to the Convention shall promote, in consultation with, and with the assistance of, the Organization, support for those Parties which request technical assistance for:
(a) training of administrative and technical personnel;
(b) establishment of institutions for the training of seafarers;
(c) supply of equipment and facilities for training institutions;
(d) development of adequate training programmes, including practical training on seagoing ships; and
(e) facilitation of other measures and arrangements to enhance the qualifications of seafarers;

preferably on a national, sub-regional or regional basis, to further the aims and purposes or the Convention, taking into account the special needs of developing countries in this regard.

(2) On its part, the Organization shall pursue the aforesaid efforts, as appropriate, in consultation or association with other international organizations, particularly the International Labour Organisation.

Article XII. Amendments

(1) The Convention may be amended by either of the following procedures:

(a) amendments after consideration within the Organization:
(i) any amendment proposed by a Party shall be submitted to the Secretary-General, who shall then circulate it to all Members of the Organization, all Parties and the Director-General of the International Labour Office at least six months prior to its consideration;
(ii) any amendment so proposed and circulated shall be referred to the Maritime Safety Committee of the Organization for consideration;
(iii) Parties, whether or not Members of the Organization, shall be entitled to participate in the proceedings of the Maritime Safety Committee for consideration and adoption of amendments;
(iv) amendments shall be adopted by a two-thirds majority of the Parties present and voting in the Maritime Safety Committee expanded as provided for in sub-paragraph (a)(iii) (hereinafter referred to as the “expanded Maritime Safety Committee”) on condition that at least one third of the Parties shall be present at the time of voting;
(v) amendments so adopted shall be communicated by the Secretary-General to all Parties for acceptance;
(vi) an amendment to an article shall be deemed to have been accepted on the date on which it is accepted by two thirds of the Parties;
(vii) an amendment to an annex shall be deemed to have been accepted:
   1. at the end of two years from the date on which it is communicated to the Parties for acceptance; or
   2. at the end of a different period, which shall be not less than one year, if so determined at the time of its adoption by a two-thirds majority of the Parties present and voting in the expanded Maritime Safety Committee;

however, the amendments shall be deemed not to have been accepted if, within the specified period, either more than one third of Parties or Parties the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant shipping of ships of 100 gross register tons or more notify the Secretary-General that they object to the amendment;
(viii) an amendment to an article shall enter into force with respect to those Parties which have accepted it six months after the date on which it is deemed to have been accepted, and with respect to each Party which accepts it after that date, six months after the date of that Party's acceptance;
(ix) an amendment to the annex shall enter into force with respect to all Parties, except those which have objected to the amendment under sub-paragraph (a)(vii) and which have not withdrawn such objections, six months after the date on which it is deemed to have been accepted. Before the date determined for entry into force, any Party may give notice to the Secretary-General that it exempts itself from giving effect to that amendment for a period not longer than one year from the date of its entry into force, or for such longer period as may be determined by a two-thirds majority of the Parties present and voting in the expanded Maritime Safety Committee at the time of the adoption of the amendment; or

(b) amendment by a conference:
(i) upon the request of a Party concurred in by at least one third of the Parties, the Organization shall convene, in association or consultation with the Director-General of the International Labour Office, a conference of Parties to consider amendments to the Convention;
(ii) every amendment adopted by such a conference by a two-thirds majority of the Parties present and voting shall be communicated by the Secretary-General to all Parties for acceptance; (iii) unless the conference decides otherwise, the amendment shall be deemed to have been accepted and shall enter into force in accordance with the procedures specified in sub-paragraphs (a)(vi) and (a)(viii) or sub-paragraphs (a)(vii) and  a)(ix) respectively, provided that references in these sub-paragraphs to the expanded Maritime Safety Committee shall be taken to mean references to the conference.

(2) Any declaration of acceptance of, or objection to, an amendment or any notice given under paragraph (1)(a)(ix) shall be submitted in writing to the Secretary-General, who shall inform all Parties of any such submission and the date of its receipt.

(3) The Secretary-General shall inform all Parties of any amendments which enter into force, together with the date on which each such amendment enters into force.

Article XIII. Signature, ratification, acceptance, approval and accession

(1) The Convention shall remain open for signature at the Headquarters of the Organization from 1 December 1978 until 30 November 1979 and shall thereafter remain open for accession. Any State may become a Party by:
(a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval; or
(b) signature subject to ratification, acceptance or approval, followed by ratification, acceptance or approval; or
(c) accession.

(2) Ratification, acceptance, approval or accession shall be effected by the deposit of an instrument to that effect with the Secretary-General.

(3) The Secretary-General shall inform all States that have signed the Convention or acceded to it and the Director-General of the International Labour Office of any signature or of the deposit of any instruments or ratification, acceptance, approval or accession and the date of its deposit.

Article XIV. Entry into force

(1) The Convention shall enter into force 12 months after the date on which not less than 25 States, the combined merchant fleets of which constitute not less than 50% of the gross tonnage of the world's merchant shipping of ships of 100 gross register tons or more, have either signed it without reservation as to ratification, acceptance or approval or deposited the requisite instruments of ratification, acceptance, approval or accession in accordance with article XIII.

(2) The Secretary-general shall inform all States that have signed the Convention or acceded to it of the date on which it enters into force.

(3) Any instrument of ratification acceptance, approval or accession deposited during the 12 months referred to in paragraph (1) shall take effect on the coming into force of the Convention or three months after the deposit of such instrument, whichever is the later date.

(4) Any instrument of ratification, acceptance, approval or accession deposited after the date on which the Convention enters into force shall take effect three months after the date of deposit.

(5) After the date on which an amendment is deemed to have been accepted under article XII, any instrument of ratification, acceptance, approval or accession deposited shall apply to the Convention as amended.

Article XV. Denunciation

(1) The Convention may be denounced by any Party at any time after five years from the date on which the Convention entered into force for that Party.

(2) Denunciation shall be effected by notification in writing to the Secretary-General who shall inform all other Parties and the Director-General of the International Labour Office of any such notification received and of the date of its receipt as well as the date on which such denunciation takes effect.

(3) A denunciation shall take effect 12 months after receipt of the notification of denunciation by the Secretary-General or after any longer period which may be indicated in the notification.

Article XVI. Deposit and registration

(1) The Convention shall be deposited with the Secretary-General who shall transmit certified true copies thereof to all States that have signed the Convention or acceded to it.

(2) As soon as the Convention enters into force, the Secretary-General shall transmit the text to the Secretary-General of the United Nations for registration and publication, in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

Article XVII. Languages

The Convention is established in a single copy in the Chinese, English, French, Russian and Spanish languages, each text being equally authentic. Official translations in the Arabic and German languages shall be prepared and deposited with the signed original.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized by their respective Governments for that purpose, have signed the Convention.

Done at London this seventh day of July, one thousand nine hundred and seventy-eight.

* Organisatsiooni nimi muudeti Rahvusvaheliseks Mereorganisatsiooniks (IMO) seoses 2. mail 1982 jõustunud parandustega organisatsiooni konventsioonis.

The name of the Organization was changed to International Maritime Organization (IMO) by virtue of amendments to the Organization's Convention which entered into force on 22 May 1982.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json