Kihnu valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 28.04.2008 nr 10
jõustumine 05.05.2008
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 3 ja § 71 lõike 1 ja 2 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri reguleerib Kihnu valla haldusterritooriumil jäätmete, sealhulgas olme- ja tootmisjäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, töötlemist, hoidmist, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldamist ning jäätmete tekitaja, territooriumi valdaja, jäätmekäitlusettevõtte ja Kihnu valla kui omavalitsusüksuse vahelisi suhteid jäätmekäitlusalases tegevuses.
(2) Kihnu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab jäätmehoolduse korraldamise nõuded, jäätmete vedamise sageduse ja aja Kihnu vallas.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses juhul, kui eeskirjast ei tulene teisti. Käesolevas eeskirjas kasutatavate mõistete sisu seletatakse järgmiselt:
1) jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka;
4) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed;
5) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades;
6) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja haljastusjäätmed, paber ja papp;
7) aia- ja haljastusjäätmete all mõistetakse aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevaid jäätmeid nagu rohi, lehed, oksad jne;
8) suurjäätmed on jäätmed, mida nende kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, ngu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, kraanikausid, vannid jmt. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitus- ja lammutusjäätmeid, autovrakke või nende osi, sh vanarehve ning elektri ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid, sh pesumasinaid, telereid, külmkappe, elektripliite jmt;
9) ehitus- ja lammutusjäätmete all mõistetakse ehituse, remondi ja lammutamise käigustekkivaid jäätmeid ning väljaveetud pinnast;
10) taaskasutatavate jäätmete all mõistetakse jäätmeid, mida saab kasutada toorainena, kütusena või muuks otstarbeks (vanapaber, kartong, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed, metallijäätmed ja puidujäätmed);
11) probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtoodete hulka kuuluvad patareid ja akud, PCB-sid sisaldavad seadmed, mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid, elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, vanarehvid;
12) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed;
13) jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigustekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
14) territooriumi haldaja all mõistetakse kinnisasja omanikku, hoonestusõigust omavat isikut ning ehitise kui vallasasja omanikku;
15) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelvalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
16) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
17) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
18) jäätmete kogumismahuti all mõistetakse standardset jäätmete kogumiseks kasutatavat mahutit;
19) jäätmehoidla all mõistetakse lukustatud uksega ruumi või hoonet, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele;
20) kogumispunkti all mõistetakse lukustatud uksega ruumi või hoonet, kuhu on võimalik üle anda ohtlikke jäätmeid ja probleemtooteid ning kus neid hoitakse üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele;
21) jäätmejaama all mõistetakse spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud üldkasutatavat sorteeritud jäätmete vastuvõtukohta jäätmete kogumiseks ja/või taaskasutamiseks;
22) kogumisringi all mõistetakse valla poolt korraldatud ohtlike jäätmete ja/või suurjäätmete ja/või elektroonikaromude kogumist kindlaks määratud ajal ja kohtades;
23) kompostimise all mõistetakse biolagunevate jäätmete segamist ja ladestamist ning käitlemist maapinnal, kompostimisväljakul või komposteris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamise eesmärgil.
24) komposteri all mõistetakse biolagunevate jäätmete lagundamiseks kasutatavat anumat.
§ 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk
(1) Eeskirja eesmärgiks on säilitada Kihnu vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
(2) Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Kihnu valla haldusterritooriumil.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.
2. peatükk Jäätmekäitluse korraldamine
§ 4. Jäätmehoolduse arendaja
(1) Jäätmehoolduse arendamist korraldab Kihnu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
(2) Vallavalitsus korraldab Kihnu vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmealast teavet;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sh liigiti kogumist sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;
3) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ja kompostimist selleks rajataval kompostimisväljakul;
4) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja korraldab prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kinnistutel, sõltumata maakasutuse sihtotstarbest;
6) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid kioskites ja tänavakaubanduses.
§ 5. Kihnu jäätmejaam
(1) Kihnu jäätmejaam on Kihnu valla poolt rajatud ja tehniliselt varustatud üldkasutatav sorteeritud jäätmete vastuvõtukoht jäätmete kogumiseks ja/või taaskasutamiseks. Jäätmejaama on paigutatud segaolmejäätmete kogumiseks presskonteiner, mahutid ja seadmed taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja nende mahu vähendamiseks ning kompostimisväljak aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks. Kihnu jäätmejaamas asub tagatisrahaga pakendi vastuvõtupunkt ning kogumispunkt ohtlike jäätmete, probleemtoodete ja suurjäätmete kogumiseks. Kihnu jäätmejaam peab tagama jäätmete vastuvõtu ja hoidmise parvlaevade navigatsiooni puudumisel.
(2) Kihnu jäätmejaama haldab vallavalitsus või konkursi korras jäätmejaama haldamise teenuse osutamiseks valitud isik. Konkurssi ei korraldata, kui jäätmejaama haldamise teenust osutab äriühing, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad Kihnu vallale või mille enamusotsustusõigus kuulub Kihnu vallale. Konkursi korraldamisel lähtutakse halduskoostöö seadusest ja Kihnu vallavara valitsemise korrast.
(3) Kihnu jäätmejaama haldaja ülesandeks on
1) korraldada aastaringselt jäätmete kogumist Kihnu valla kodumajapidamistest (füüsilistele isikutele kuuluvad elamud, suvilad) Kihnu jäätmejaama ja sõlmida vajalikud jäätmekäitluslepingud;
2) sõlmida jäätmekäitluslepingud juriidiliste isikutega, kes soovivad olmejäätmete kogumist ja vedu Kihnu jäätmejaama, kui neil tekkivate olmejäätmete kogus on väiksem kui 2,5 m3 kuus;
3) pidada jäätmevaldajate registrit;
4) pidada liigiti arvestust Kihnu jäätmejaamas kogutud ja jäätmekäitlejatele üle antud jäätmete ja nende koguste kohta;
5) korraldada jäätmete äravedu Kihnu jäätmejaamast mandrile vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõtjale;
6) tagada jäätmejaama territooriumi, seadmete, mahutite ja ruumide korrashoid ja tuleohutus.
7) korraldada loomsete jäätmete matmist ja territooriumi korrashoidu Kihnu saarele rajatavas loomsete jäätmete matmispaigas.
(4) Jäätmekäitluslepingutes tuleb fikseerida vähemalt jäätmemahuti suurus ja asukoht äraveo päeval, äraveo sagedus ja kord.
(5) Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul võib erandkorras teatud tähtajaks peatada jäätmekäitluslepingu täitmise jäätmetekitaja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel, kui taotletud jäätmekäitluslepingu peatamise perioodil jäätmeid ei teki (näiteks suvilas talveperioodil). Jäätmete tekkimise puudumise tõendamise kohustus lasub taotlejal. Vallavalitsuse kirjalik nõusolek vormistatakse vallavalitsuse korraldusega.
(6) Jäätmete kogumise, äraveo ja vastuvõtuhindade piirmäärad kehtestab Kihnu Vallavolikogu. Piirmäärad vaadatakse üle üks kord aastas Kihnu jäätmejaama haldaja põhjendatud taotluse alusel. Põhjendus peab sisaldama andmeid tegelike kulutuste ja prognoositavate kulutuste kohta.
§ 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik
Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmekäitlust kinnistu omanik või hoonestusõiguse alusel kinnisasja kasutav hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja omanik. Jäätmete käitlemist võib korraldada ka mõni muu isik, kui see on sätestatud jäätmekäitluslepingus.
§ 7. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, kui käesolevast eeskirjast või jäätmekäitluslepingust ei tulene teisiti.
(2) Jäätmevaldaja peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele või viima Kihnu jäätmejaama eeskirjaga määratud korras.
(3) Füüsilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud:
1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest;
2) sõlmima Kihnu jäätmejaama haldajaga jäätmekäitluslepingu vähemalt olmejäätmete aastaringseks kogumiseks ja äraveoks;
3) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmete kogumismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele;
4) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või viima Kihnu jäätmejaama või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja, kinnistu omanik ja valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga;
5) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumismahutisse asetamist kokkupressimise teel.
(4) Füüsilisest isikust jäätmetekitajad võivad sõlmida mitme peale ühise jäätmekäitluslepingu, kui see on majanduslikult või mõnel muul põhjusel mõttekas ülemääraste kulutuste vältimiseks või tekkivate jäätmete vähese koguse tõttu. Sellisel juhul vastutavad jäätmetekitajad võrdselt kogumismahuti nõuetele vastavuse eest ning kannavad võrdselt jäätmekäitluse kulud.
(5) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
(6) Juriidilisest isikust jäätmetekitaja on kohustatud:
1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele;
2) korraldama jäätmekäitlust, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele;
3) säilitama kahe aasta jooksul dokumendid, mis tõendavad jäätmete nõuetekohast kogumist või üleandmist ning esitama need dokumendid või jäätmekäitluslepingu järelvalvet teostava ametniku nõudel kontrollimiseks;
4) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta;
5) käitlema tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmeid, loomseid jäätmeid ja ehitus- ja lammutusjäätmeid vastavalt eeskirja peatükkides 5 ja 6 toodud korrale.
6) koostama ettevõtte jäätmekava hiljemalt 1. jaanuariks 2011. a, võttes aluseks jäätmeseaduse § 44 lõike 4 juhul, kui:
7) ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 10 tonni tavajäätmeid aastas;
8) ettevõtte tegevuse tagajärjel tekib aastas rohkem kui 100 kg ohtlike jäätmeid aastas.
§ 8. Jäätmete sorteerimine
(1) Jäätmetekitaja kogub eraldi taaskasutatavad jäätmed, biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja sööklajäätmed, suuremõõtmelised jäätmed, ohtlikud jäätmed, probleemtoodete jäätmed ja segaolmejäätmed.
(2) Jäätmete kogumismahutisse tohib panna ainult neid jäätmeid, mille kogumiseks antud mahuti on ette nähtud. Mahutil peab olema nähtavas kohas märk või kiri, mis määrab mahutiga kogutava jäätmeliigi.
(3) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist ja segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks.
(4) Segaolmejäätmete sorteerimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
1) paber ja kartong;
2) pakendid;
3) ohtlikud jäätmed;
4) biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed;
5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid, elektri- ja elektroonikaromud ja nende osad, patareid ja akud;
7) põlevjäätmed, sealhulgas puit;
8) suurjäätmed:
9) metallijäätmed.
(5) Avalike ürituste korraldamisel on ürituse korraldaja kohustatud kokku koguma ja sorteerima kõik üritusel tekkinud jäätmed ja need üle andma jäätmekäitlejale või viima need Kihnu jäätmejaama.
§ 9. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete põletamine on lubatud ainult selleks jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavas ettevõttes.
(2) Jäätmete põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi.
(3) Kodus on lubatud põletada polüetüleenkilet ja poluüpropüleeni, millel on põletamist lubav märge, väikestes kogustes koos puudega küttekoldes. Teisi plastjäätmeid on keelatud kodus põletada.
(4) Aia- ja haljastusjäätmete põletamine on lubatud jäätmevaldaja kinnistu piires tuulevaikse ilmaga naabreid mittehäirival viisil ja tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 30 m kaugusel mistahes ehitisest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast või metsast, kusjuures tuleb arvestada ilmastikutingimusi.
(5) Okste, risu ja leheprahi põletamine väljaspool oma kinnistu piire on keelatud.
(6) Kulu põletamine on keelatud.
3. peatükk Jäätmete kogumine ja üleandmine
§ 10. Kogumismahutid
(1) Jäätmete kogumiseks tuleb kasutada nõuetele vastavaid kogumismahuteid. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda.
(2) Jäätmete kogumismahuti peab olema kompaktne, terve, korralikult suletav ning sellele peab olema tagatud juurdepääs. Ümbruskonna saastumise vältimiseks tuleb kogumismahutit, välja arvatud kilekotti, puhastada ja desinfitseerida piisavalt sageli, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.
(3) Kogumismahuti puhtuse ja õige kasutamise eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Kogumismahutite tehnilise korrashoiu tagab mahutite omanik, mahuti nõuetekohase paigutuse ja ümbruse korrashoiu tagab mahuti valdaja.
(4) Kogumismahutina võib kasutada:
1) kuni 150-liitriseid kilekotte, mis on paigutatud kaetud alusele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest või paigutatud plastmassist või metallist kogumismahutisse. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust;
2) 60, 80, 100, 120, 140, 240, 360, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega ning haaratavaid plastmassist või metallist kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tõsta või tühjendada jäätmeveokisse;
3) kaanega varustatud 1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3 metallist kogumismahuteid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeveokitesse või toimetada käitluskohta;
4) presskonteinereid.
(5) Jäätmete kogumismahuti võib olla jäätmevaldaja või territooriumi haldaja omandis või lepingu alusel kasutatav.
(6) Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval.
(7) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(8) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada erinevat värvi jäätmemahuteid:
1) Must, hall, roheline – olmejäätmed
2) Pruun – biolagunevad jäätmed
3) Sinine – paberi- ja papijäätmed
4) Kollane – pakendijäätmed
5) Punane – ohtlikud jäätmed
(9) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis viitab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.
(10) Olmejäätmete kogumismahutisse on lubatud koguda vaid segaolmejäätmeid, mis kuuluvad kõrvaldamisele.
(11) Kogumismahuti tuleb paigutada kinnistule, kus jäätmed on tekkinud.
(12) Kogumismahutid peavad paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 3 meetri kauguse, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(13) Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitse alaseid aspekte.
(14) Kinnistul tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud jäätmemahutisse. Suurjäätmed võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse. Suurjäätmete valdaja korraldab nende äraveo hiljemalt 3 päeva jooksul.
(15) Juhul kui jäätmed ei mahu või neid ei ole mingil muul põhjusel võimalik kogumismahutisse paigutada, on lubatud jäätmete ajutine hoidmine kogumismahuti vahetus läheduses, kus need tuleb äravedamiseks selgelt märgistada.
(16) Ajutine mahutiväline ladestamine ei ole lubatud selliste jäätmete puhul, mis võivad tekitada keskkonnareostust või kahjustada inimeste tervist.
(17) Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele alusele sõidutee lähedale nii, et jäätmeveok pääseks takistamatult kogumismahuti juurde. Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kohumismahuti tühjendamist või äravedu.
(18) Olmejäätmeid hoone seest kogutakse vaid jäätmekäitlusettevõtte ja jäätmetekitaja vahel eelnevalt sõlmitud kokkuleppe kohaselt ja juhtudel, kui tühjendamisele kuuluva kogumismahuti paigutamine välitingimustesse ei ole otstarbekas. Hoonesse paigutatud üldkasutatavad kogumismahutid on soovitav paigutada hea ventilatsiooni, valgustuse ja avatud sissepääsuga ruumi.
(19) Jäätmeruumis peab olema küllaldane ventilatsioon ja valgustus. Jäätmeruumi või varikatuse korrashoiu ja puhtuse eest hoolitseb kinnistu valdaja.
(20) Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigustekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
§ 11. Kogumismahutisse paigutamise keeld
(1) Olmejäätmete kogumismahutisse ei tohi paigutada:
1) ohtlikke jäätmeid;
2) üle 40°C kuuma tuhka;
3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid;
4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid;
5) käimlajäätmeid;
6) kogumiskaevude setteid;
7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid;
8) radioaktiivseid jäätmeid;
9) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekäitlusettevõtteid, prügila töötajaid või jäätmeveokeid;
11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
12) taaskasutatavaid jäätmeid;
13) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
(2) Ülalnimetatud omadustega jäätmed peab jäätmetekitaja või territooriumi haldaja viima selleks ettenähtud kohta (ohtlike jäätmete vastuvõtukohad, spetsiaalsed jäätmete kogumispunktid) mandril või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale või viima Kihnu jäätmejaama vastavalt käesolevale eeskirjale.
(3) Kuum tuhk, temperatuuriga üle 40°C, kogutakse selleks ette nähtud kaanega suletavasse mittepõlevast materjalist vahenditesse. Jahutatud või niisutatud tuhka võib tihedas ja vastupidavas pakendis paigutada olmejäätmete kogumismahutisse.
4. peatükk Sorteeritud jäätmete käitlemise nõuded
§ 12. Pakendi ja pakendijäätmete käitlemine
(1) Pakendimaterjali liigid on järgmised: klaas; plastik; paber ja kartong, kaasa arvatud kihiline kartong; metall; puit; muu materjal.
(2) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja viia selleks ettenähtud mahutitesse või Kihnu jäätmejaama. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsioonide nõuetele.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioonid.
(4) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(5) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(6) Joogipakendile (klaas- ja plastpudel ning metallpurk) on määratud tagatisraha ehk pant, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest.
(7) Pakend, millele on määratud tagatisraha (tagatisraha suurus kantud pakendile või etiketile) tuleb lõppkasutaja või tarbija poolt tagastada Kihnu jäätmejaama (taaraautomaati), kus tagastatakse tagatisraha.
(8) Kihnu vallas tegutsevad pakendiettevõtjad (kauplused, majutus- ja/või toitlustusettevõtted) võivad pakendit, millele on määratud tagatisraha, ise vastu võtta ja tagastada tagatisraha ning anda pakendi üle Kihnu jäätmejaama (taaraautomaati) või viia tootja või taaskasutus-organisatsiooni kogumispunkti mandril.
(9) Postimüügiga tegelev pakendiettevõtja peab teavitama lõppkasutajat ja tarbijat tema õigusest tagastada pakend ja pakendijäätmed kauba üleandjale.
(10) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisat-siooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta ise.
(11) Kihnu valla territooriumil asuvate pakendi ja pakendijäätmete mahutite asukohad määrab Kihnu Vallavalitsus ja avalikustab "Kihnu Lehes", müügikohtades ja valla veebilehel.
§ 13. Ohtlike jäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, vältides erinevate ohtlike jäätmete segunemist, tervise- ja keskkonnaohte ja võimaldades hilisemat taaskasutust või kõrvaldamist.
(3) Ohtlike jäätmete tekitaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni vastavat litsentsi omavale ettevõttele.
(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, päevavalguslambid, värvid, lakid, lahustid jne) tuleb viia kogumispunkti Kihnu jäätmejaamas või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil.
(5) Kogumispunktis Kihnu jäätmejaamas võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud ohtlikke jäätmeid.
(6) Vajadusel korraldab vallavalitsus ohtlike jäätmete kogumisringi, mille käigus kogutakse kodumajapidamistes tekkinud ohtlike jäätmeid ning mille peatuspunktidest teavitatakse elanikkonda "Kihnu Lehes" ja valla veebilehel.
(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas hoones või hoone osas. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. Ajutise säilituspaiga põrand peab olema piisavalt tihe, et vältida avariide korral põrandale sattunud vedelike väljaimbumist.
(9) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.
(10) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. Ohtlike jäätmete segunemine omavahel või teiste ainetega on lubatud ainult siis, kui sellega ei kaasne ohtu tervisele ja keskkonnale ning kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud.
(11) Juba segunenud ohtlikud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehniliselt teostatav ja kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ja kui see on vajalik tervise või keskkonnaohutuse tagamiseks.
(12) Ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.
(13) Ohtlike jäätmete säilituspaigas tohib jäätmeid ajutiselt hoiustada kuni ühe aasta vältel.
§ 14. Suurjäätmed
(1) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (näiteks vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne).
(2) Kihnu jäätmejaamas võetakse vastu ainult kodumajapidamistes tekkinud suurjäätmeid.
(3) Juriidilised isikud korraldavad ise suurjäätmete kogumise ja üleandmise vastavat jäätmeluba või registreeringut omavale ettevõttele.
§ 15. Probleemtooted
(1) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või nende kõrvaldamise kohustus lasub tootjal, kellele laieneb ka endisaegsete jäätmete kogumise ja kõrvaldamise kohustus.
(2) Tootja käesoleva määruse tähenduses on toodete valmistaja, sisseveo või edasimüügiga tegeleja sõltumata tegutsemise eesmärgist või müügiviisist.
(3) Kui Vabariigi Valitsus on tootja vabastanud lõikes 3 toodud kohustustest, siis jäätmehoolduse kulud kannab jäätmevaldaja.
(4) Endisaegsed probleemtooted ja nendest tekkinud jäätmed saab füüsiline isik üle anda kogumispunkti Kihnu jäätmejaamas.
(5) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed tuleb üle anda MTÜ Eesti Elektroonikaromu kogumispunkti mandril või Kihnu jäätmejaamas või uue toote ostmisel kauplusesse, kust uus toode ostetakse.
(6) Vanad autorehvid tuleb üle anda MTÜ Eesti Rehviliidu kogumispunkti mandril või Kihnu jäätmejaamas või uute autorehvide ostmisel kauplusele, kust uued rehvid ostetakse.
(7) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast.
§ 16. Vanametall ja metallijäätmed
Vanametall ja metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat luba omavale ettevõttele mandril või toimetada Kihnu jäätmejaama.
§ 17. Biolagunevate jäätmete ja reoveesette käitlemine
(1) Eraldi kogutud kompostitavad biolagunevad jäätmed (aia- ja haljastusjäätmed) tuleb vedada kompostimiseks vastava jäätmeloaga jäätmekäitluskohta või Kihnu jäätmejaama. Kinnisel territooriumil tekkivad aia ja haljasalade biolagunevaid jäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas või komposteris. Lahtine kompostiaun ja komposter peab paiknema vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(2) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket.
(3) Toidujäätmeid võib kompostida selleks ettenähtud kinnistes komposterites või eramute juures ka lahtistes kompostiaunades oma kinnistu piirides. Lubatud on üksnes biolagunevate jäätmete kompostimine.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks.
(5) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja haljastusjäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi ja kompostida selleks rajataval kompostimisväljakul Kihnu jäätmejaamas.
(6) Heitvee kogumiskaevu (sealhulgas välikäimla) omanik peab tagama selle korrasoleku, veepidavuse ja õigeaegse tühjendamise.
(7) Kogumiskaevude ja reoveesetted ning käimlajäätmeid tuleb käidelda vastavalt keskkonnaministri määrusele.
(8) Juriidilised isikud võivad biolagunevaid jäätmeid kompostida komposterites või vallavalitsusega kooskõlastatud tingimustel ja kirjalikul loal selleks ettevalmistatud väljakutel.
(9) Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik. Valla kompostimisväljakul on lubatud kasutada anaeroobset kompostimistehnoloogiat, kui tehnoloogia vastab keskkonnanõuetele.
(10) Biolagunevate köögijäätmete lahtiselt kogumine ja kogumismahutisse lahtiselt kallamine on keelatud. Mahutisse tohib paigutada vaid pakendatud köögijäätmeid.
5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete ja loomsete jäätmete käitlemise kord
§ 18. Üldsätted
(1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmete) ja loomsete jäätmete käitlemise korra. Korra järgimine on kohustuslik kõikidele Kihnu vallas tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajatele, kus tekivad jäätmed, mis on jäätmeliikide, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistus määratletud "inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena".
(2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad välja töötama sisemised juhised jäätmete liigiti kogumiseks ja edasiseks käitlemiseks. Personal, kes vastutab jäätmete liigiti kogumise ja jäätmete edasisse käitlusse suunamise eest, peab saama vajalikku informatsiooni ja/või koolituse, kuidas neid juhiseid järgida.
(3) Käesolev kord ei käsitle heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavaid jääke.
§ 19. Jäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad Kihnu vallas on:
1) eriarst;
2) perearst;
3) hambaarst;
4) Kihnu Tervisekeskus;
5) hooldusõed, kes teevad hooldust kodus;
6) loomaarst;
(2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa. Eraldi tuleb koguda:
1) teravad-torkivad jäätmed;
2) erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed;
3) patoloogilised jäätmed;
4) mikrobioloogia, immunoloogialaborite ning veterinaarlaboratooriumide jäätmed;
5) ravimijäätmed;
6) muud ohtlikud jäätmed liikide kaupa;
7) olmejäätmed ja nendega sarnased muud jäätmed;
8) taaskasutatavad jäätmed.
(3) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(4) Inimeste ja loomade tervishoiul tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(5) Haiglajäätmed tuleb pakkida tekkekohas, sealhulgas koduvisiitidel tekkinud haiglajäätmed.
(6) Jäätmed tuleb viia tekkekohast pakituina teenuse osutaja hoidlasse.
(7) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajad peavad pidama arvestust tekkivate jäätmekoguste üle jäätmeliikide kaupa.
§ 20. Bioloogilised jäätmed
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud punasesse jäätmekotti, millel on märge „Bioloogilised jäätmed” ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20 C. Bioloogilised jäätmed võib käitlemiseks üle anda ainult vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.
§ 21. Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!". Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
(2) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed". Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
§ 22. Nakkusohtlikud jäätmed
(1) Nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga.
(2) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida hoolikalt suletud kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Pakitud jäätmed tuleb viia jäätmehoidlase selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed".
(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul.
(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi, Tervisekaitseinspektsiooni ja Pärnu Maakonna Kriisireguleerimiskomisjoni korraldustele.
§ 23. Muud ohtlikud jäätmed
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda eraldi, paigutada liigiti vastavalt märgistatud kogumismahutitesse, mis on paigutatud jäätmehoidlasse või selleks spetsiaalselt ette nähtud jäätmete kogumisruumi, ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(2) Ravimijäätmed peab tekkekohal eraldama muudest jäätmetest ning koguma neid nimetuste kaupa. Ravimijäätmeid ei eemaldata võimaluse korral originaalpakenditest. Tekkinud ravimijäätmete koguste üle peab pidama detailset arvestust.
(3) Ravimijäätmed suunatakse edasisse käitlusesse järgmistel viisidel:
1) antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ravimijäätmete üleandmisel koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, pakendi tüüp, kõlbmatuse põhjus, üleandmise kuupäev;
2) hävitatakse tekkekohal. Hävitamiseks tekkekohal peab esitama taotluse Riigi Ravimiametile;
3) tagastatakse tarnijale või tootjale. Tagastamine tarnijale või tootjale toimub vastastikuse kokkuleppe alusel. Tagastamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse ravimi nimetus, tootja nimi, ravimipartii number, kogus, kõlbmatuse põhjus, tagastamise kuupäev.
(4) Sidumismaterjal, ühekordsed kindad, põlled, linad vms, mis on kokku puutunud tsütotoksiliste või -staatiliste ravimitega, tuleb pakendada kahekordsesse prügikotti, seejärel pakendada pappkasti, mis tuleb hoolikalt kinni teipida.
(5) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(6) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda erinevate liikidena, iga liik eraldi anumasse. Võimaluse korral tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.
(7) Fotojäätmete käitlemisel tuleb:
1) kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti valada eraldi suletavasse kanistrisse, millel on vastav tähistus;
2) aegunud filmijäätmed koguda eraldi kogumismahutisse.
§ 24. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist.
2) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
3) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused.
§ 25. Loomsete jäätmete käitlemine
(1) Loomsed jäätmed käesoleva eeskirja tähenduses on loomade korjused ja inimtarbeks sobimatud loomsed saadused. Loomsete jäätmete hulka ei loeta loomade väljaheiteid.
(2) Loomsete jäätmete valdaja peab tagama enda valduses olevate loomsete jäätmete nõuetekohase käitlemise.
(3) Loomsed jäätmed tuleb matta keskkonnanõuetele vastavasse selleks otstarbeks rajatud matmiskohta ning katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, et vältida nende väljakaevamist loomade poolt. Pindmine maapinnakiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, maetakse koos jäätmetega. Pinnase väljavedu matmispaigast on keelatud.
(4) Loomsed jäätmed võib üle anda selleks tunnustatud ettevõttesse, kui see on majanduslikult põhjendatud ning on tagatud jäätmete nõuetekohane käitlemine.
6. peatükk Ehitus ja lammutusjäätmete käitlemise nõuded
§ 26. Vastutus ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest
Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja.
§ 27. Ehitusjäätmete käitlemise üldnõuded
(1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikidekaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale ettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokile;
4) tagama, et ehitusplatsil oleksid eraldi märgistatud kogumismahutid eri liiki jäätmete kogumiseks.
(2) Eraldi tuleb sorteerida järgmised ehitusjäätmed:
1) puit;
2) kiletamata paber ja papp;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne)
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) kiled;
7) ohtlikud ehitusjäätmed liikide kaupa;
8) muud segajäätmed.
(3) Ehitusprojektis peab olema ära toodud:
1) jäätmete hinnangulised kogused ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) jäätmete edasine suunamine.
(4) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat teenustööd tegevale jäätmekäitlusettevõttele.
(5) Kui ehitamise käigustekib jäätmeid rohkem kui 10 m3, tuleb ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele lisada ehitusjäätmete õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Õiendi vorm ehitus- ja lammutusjäätmete nõuetekohase kätlemise kohta on ära toodud eeskirja lisas 1.
(6) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud Kihnu vallavalitsusega, ja lammutusluba.
(7) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu.
(8) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides Kihnu vallas või selle lähiümbruses paiknevas ja vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitluskohas.
(9) Ehitusjäätmete eraldikogumise eesmärk on nende võimalikult suures ulatuses taaskasutamine ja ohtlike jäätmete eraldamine.
(10) Eraldi kogutud ehitusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele.
(11) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.
(12) Ehituse tavajäätmete kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladustuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (näiteks territooriumi planeerimiseks jne) on lubatud ainult projekti alusel kinnistu omaniku ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Vallavalitsuse kooskõlastust pole vaja, kui saastumata pinnast kasutatakse territooriumi planeerimiseks oma kinnistul vähem kui 50 m3.
(13) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil (ka territooriumi planeerimiseks) on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel territooriumi haldaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.
(14) Ehitusel taaskasutatavad ehitusjäätmed (nt ehituskividena kasutatavad kivid) paigutatakse ehitusjäätmete kogumismahutisse või krundi piires selleks eraldatud maa-alale nende hilisemaks taaskasutamiseks.
(15) Puhtaid puidujäätmeid tuleb taaskasutada või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavat luba omavale ettevõttele.
(16) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja võimalusel kasutada samal ehitusel haljastamiseks.
§ 28. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse mahutitesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale.
(2) Ohtlike ehitusjäätmete kogumismahutisse ei tohi panna vedelaid ohtlikke jäätmeid (värvid, lakid, lahustid, liimid jne)
(3) Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb koguda erimärgistusega kinnistesse kogumismahutitesse, et vältida asbestikiu ja –tolmu sattumist keskkonda. Asbesti sisaldavad jäätmed tuleb kõrvaldada vastavat luba omavas jäätmekäitluskohas.
(4) Vedelad ohtlikud jäätmed (kasutuskõlbmatud värvid, lakid, liimid jne) ning nende jäägid tuleb säilitada suletud originaalpakendis või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(5) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(6) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda nõuetele vastavas jäätmekäitluskohas ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omava ettevõtte poolt vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
7. peatükk Jäätmete vedu ja kõrvaldamine
§ 29. Jäätmevedu jäätmekäitluskohta
(1) Jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja, kui käesolevast eeskirjast või jäätmekäitluslepingust ei tulene teisiti.
(2) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või –hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele.
(3) Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta.
§ 30. Kogumismahutite tühjendamissagedus
(1) Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja on kohustatud tellima kogumismahutite tühjendamist sellise sagedusega, mis väldib kogumismahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse ning kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud.
(2) Kogumismahutite minimaalne tühjendamise sagedus on üks kord kuus.
(3) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest.
(4) Juhul, kui kogumismahutite tühjendussagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini.
§ 31. Jäätmeveo aeg
(1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu elamupiirkondades on keelatud ajavahemikus 23.00 – 7.00.
(2) Päevasel ajal peab mahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal.
§ 32. Jäätmekäitlusettevõtte kohustused
(1) Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud:
1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta;
2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed;
3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras;
4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil.
(2) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda.
§ 33. Jäätmete kõrvaldamine
(1) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine selleks mitte ettenähtud kohtadesse on keelatud.
(2) Prügilasse võib ladestada vaid prügilakõlbulikke jäätmeid, sealhulgas neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik ja/või on muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas.
(3) Prügilasse ladestamisele kuuluvad jäätmed tuleb kõrvaldada Paikuse prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.
(4) Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt sorteeritud.
(5) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtted on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskoha juurdesõiduteed ja siseteed, vältima nendel rajatistel tolmu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
(6) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning köögi- ja toidujäätmed.
(7) Jäätmekäitluskoha haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab jäätmearuande koostamist ning vajaliku informatsiooni saamist käideldud või ladestatud jäätmete koguste kohta jäätmete üleandjate lõikes.
8. peatükk Vastutus ja järelevalve
§ 34. Järelevalve teostamine
Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab vallavalitsus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.
§ 35. Vastutus
Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt jäätmeseaduse § 120 kuni § 126 ja pakendiseaduse § 27 kuni § 32. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
§ 36. Keskkonnasaastatuse likvideerimine
(1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutuse alusel.
(2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses.
(3) Kui saastaja jätab keskkonda viidud jäätmed kõrvaldamata või korraldamata keskkonnareostuse likvideerimise, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul.
(4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida eelmises lõikes toodud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul Kihnu vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
9. peatükk Rakendussätted
§ 37. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks Kihnu Vallavolikogu 23.12.1999.a määrus nr 8 "Jäätmehooldus-eeskirja kinnitamine".
§ 38. Jäätmekäitluslepingu sõlmimine
Füüsilisest isikust jäätmetekitajatel tuleb sõlmida jäätmekäitlusleping Kihnu jäätmejaama haldajaga kuue kuu jooksul alates käesoleva eeskirja jõustumisest.
§ 39. Jõustumine
Määrus jõustub 05. mail 2008. aastal.
Veera Leas
volikogu esimees
Lisa Jäätmeõiend
Facebook
Twitter