Kunda Muusikakooli põhimäärus
Vastu võetud 21.06.2013 nr 9
Määrus kehtestatakse Kunda Linnavolikogu 7. märtsi 2006.a määruse nr 9 “Kunda Linnavalitsuse hallatavate asutuste asutamise, ümberkujundamise ja lõpetamise kord” paragrahvi 4 lõike 1 ja huvikooli seaduse paragrahvi 7 alusel.
§ 1. Üldsätted
(1) Kunda Muusikakool on Kunda linna haridusasutus, kelle kõrgemalseisvaks asutuseks on Kunda Linnavalitsus (edaspidi Kooli pidaja).
(2) Kunda Muusikakool (edaspidi Kool) on huvikool, mis tegutseb Huvikooli seaduse alusel ja juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huvialade raamõppekavadest, Kunda Linnavolikogu ja Kunda Linnavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.
(3) Kool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel.
(4) Kool asub Kunda linnas, aadressiga Kasemäe tn 19, indeks 44107.
(5) Kooli teeninduspiirkond on Kunda linn. Teeninduspiirkond võib laieneda lapsevanema ja Kunda linna või kohalike omavalitsuste omavaheliste lepete alusel.
(6) Kool ei ole juriidiline isik ning registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.
(7) Kooli asjaajamise keel ja õppekeel on eesti keel.
(8) Asjaajamine toimub vastavalt kehtestatud asjaajamiskorrale.
(9) Koolil on oma sümboolika ja pitsat.
(10) Kooli eelarve kinnitab linnavolikogu. Kooli kulude finantsplaani (alaeelarve) kinnitab kooli pidaja.
(11) Kooli põhimääruse, muudatused ja täiendused selles kinnitab kooli pidaja.
(12) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab muusikakool arengukava, milles määratakse kindlaks muusikakooli arendamise põhisuunad ning sellele vastav tegevuskava kolmeks aastaks. Kooli arengukava, selle muudatused ja täiendused kinnitab kooli pidaja.
(13) Õppimine koolis on tasuline. Õppetasu suuruse kinnitab linnavolikogu kooli pidaja ja direktori või hoolekogu ettepanekul. Tasuliste teenuste hinnad kinnitab kooli pidaja direktori või hoolekogu ettepanekul.
(14) Muusikakooli õppetasust vabastamise, soodustuste andmise ja tasumise korra kinnitab linnavolikogu direktori ettepanekul.
§ 2. Struktuur
(1) Koolis on järgmised õppeastmed:
1) eelkool (1- 2 õppeaastat);
2) põhikooli noorem aste (1.- 4. klass);
3) põhikooli vanem aste ( 5.- 7. klass);
4) lisa-aastad (kuni 2 õppeaastat);
5) vabaõpe (1 õppeaasta).
(2) Õppeastmete ülesanded on järgmised:
1) eelkoolis selgitatakse välja õpilaste eeldused, arendatakse nende muusikalisi oskuseid ja suunatakse õige huviala valikule - lapsi suunatakse mängult õppimisele;
2) põhikoolis toimub loomevõimete kavakindel arendamine ning professionaalse muusikahariduse omandamiseks ettevalmistamine erinevate huvialade õppekavade alusel;
3) lisa-aasta(d) on mõeldud vajadusel või soovil õpilastele, kes on edukalt läbinud põhikooli, omavad eeldusi ja on üldjuhul orienteeritud professionaalse muusikahariduse omandamisele;
4) vabaõpe on mõeldud õppuritele, kes soovivad oma võimeid arendada huvi pakkuvas valdkonnas, kuid ei soovi läbida kõiki põhiõppe õppekavades ettenähtud õppeaineid.
(3) Koolis on isemajandavatel alustel lubatud moodustada täiskasvanute ja muid õppekavaväliseid õpperühmi, samuti muusikastuudioid ja – ringe.
§ 3. Põhitegevuse eesmärgid ja ülesanded
(1) Muusikakool on kool, mis loob õppuritele võimalused muusikalise põhihariduse omandamiseks ja muusika-alaseks koolituseks Kunda linna võimalusi arvestades.
(2) Kooli põhieesmärgid on:
1) muusikat mõistva ja hindava inimese kasvatamine;
2) hea kvaliteediga muusikalise põhihariduse võimaldamine, noorte loomevõime avastamine ja arendamine;
3) võimekamatele õpilastele tingimuste loomine muusikaõpingute jätkamiseks;
4) noorte vaba aja sisukaks muutmine;
5) kohaliku kultuurielu edendamine.
(3) Kooli ülesanded on:
1) leida ja koondada õppima muusikaliselt võimekaid lapsi ja noori;
2) tagada kvaliteetne muusikaline ettevalmistus, mis võimaldab soovijatel jätkata muusikaalast kutseõpet kõrgema astme koolides;
3) luua lastele ja noortele tingimused vaba aja sisustamiseks muusikaalase tegevusega erinevates õppevormides;
4) korraldada kontserte ja muid muusikaüritusi ning osutada vajadusel metoodilist ja organisatsioonilist abi linna muusikaalasele tegevusele;
5) kindlustada õppurite huve ning eeldusi arvestav õppe- ja kasvatustöö;
6) teha koostööd teiste huvikoolidega.
(4) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool:
1) läbi viia seminare, kursuseid ja koolitusi;
2) rentida ruume, laenutada muusikainstrumente ning osutada muid tasulisi teenuseid.
§ 4. Õppekorraldus
(1) Kooli õppekorralduse aluseks on õppekavad. Õppekava määratleb õppevormid ja –meetodid, õppetöö mahud ning nõuded ühest klassist teise üleviimiseks ja kooli lõpetamiseks ning realiseerub tunnijaotuskava, hindamise korra ja ainekavade kaudu.
(2) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeaasta jaguneb kolmeks trimestriks ning koosneb kolmekümne viiest õppenädalast, mis korrapärase töö kõrval sisaldab ka arvestusi, eksameid ja esinemispraktikat.
(3) Õppevaheajad muusikakoolis on üldhariduskooli õppeaasta õppevaheaegadega samal ajal ning need kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.
(4) Õppetöö toimub haridusstandardit tagavate koolide õppetegevusest vabal ajal.
(5) Õpe toimub tunniplaani alusel õpperühmades või individuaalselt, seejuures kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas õppetund, esinemised, kontserdid, konkursid, laagrid jne.
(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäeval määratakse kindlaks tunniplaanis. Õppetunni pikkus on 45 minutit.
(7) Õppetöö kestvus on reeglina põhikooli nooremas astmes neli ja vanemas astmes kolm aastat.
(8) Ühes õppenädalas on viis õppepäeva. Õppurite nädalakoormus määratakse õppekavaga. Kohustuslike õppeainete osas nädala keskmine koormus:
1) eelkoolis 2 tundi;
2) I ja II klassis 4 tundi;
3) III - VII klassis 6 tundi.
(9) Õppurite teadmisi ja oskusi hinnatakse iga õppeperioodi (trimestri, õppeaasta) lõpul, aga samuti kontsertidel, arvestustel, eksamitel, mille hulk ja põhinõuded on määratud õppekavas.
(10) Kooli klassi- ja lõputunnistustele kantavad hinded lähtuvad tavakohasest 5-pallisest hindamissüsteemist tagamaks nende võrreldavust õppuri üleminekul ühest õppeasutusest teise.
(11) IV klassi ja VII klassi õpilaste eksamitele lubamise eelduseks on positiivsed hinded kõigis ainetes ja võlgnevuste puudumine.
(12) Õppurile avaldatakse tunnustust ja laitust õigusaktides ja kooli kodukorras ettenähtud korras.
§ 5. Õppurite kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine ja kooli lõpetamine
(1) Esimesse klassi võetakse vastu konkursi korras sisseastumiskatsete alusel selleks vajalikke eeldusi omavaid lapsi, kes jooksva aasta 1. oktoobriks on saanud kaheksa-aastaseks. Noorema lapse vastuvõtmise esimesse klassi otsustab lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu alusel vastuvõtukomisjon või õppenõukogu.
(2) Eelkooli edukalt lõpetanud lapsi võib vastu võtta sisseastumiskatseteta väljaspool konkurssi.
(3) Eelkooli võetakse vastuvõtukomisjoni ettepanekul konkursi alusel üldjuhul 6-8-aastased lapsed. Noorema lapse vastuvõtmise eelkooli otsustab lapse vaimse, sotsiaalse ja füüsilise arengu alusel vastuvõtukomisjon.
(4) Vabaõppesse võetakse vastu kooli võimalusel õppima järgmistel juhtudel:
1) kui õppurikandidaadi vanus ületab eeldatava vanusepiiri astumaks õppima soovitud huvialal põhiõppes (noored kuni 26. eluaastani);
2) kui õppur ei suuda/ei soovi täita huviala süva- või üldõppe õppekava mahtu;
3) kui kooli lõpetanud õppur soovib jätkata õpet huvialal kolmandat aastat või soovib peale kooli lõpetamist õppida mõnda teist huviala.
(5) Sisseastumiskatsed edukalt läbinud lapsed, kelle elukoht asub väljaspool Kunda linna haldusterritooriumi, võetakse huvikooli vastu lapsevanema (või lapse seadusliku esindaja) ja Kunda Linnavalitsuse vahelise kokkuleppe alusel.
(6) Konkursi korraldamiseks moodustab kooli direktor oma käskkirjaga vastuvõtukomisjoni. Konkurss korraldatakse kooli pidaja kehtestatud korras. Kooli vastuvõtu tingimuste ja -korra eelnõu valmistab ette direktor ning esitab kooli pidajale kinnitamiseks. Enne vastuvõtu korra kinnitamist esitab kooli pidaja selle eelnõu kooli hoolekogule arvamuse avaldamiseks.
(7) Lapse õppimaasumisel esitab lapsevanem (või lapse seaduslik esindaja) vormikohase avalduse koos sünnitunnistuse koopiaga, võttes sellega endale vastutuse õpilase õppetulemuste, õppimiseks vajalike tingimuste loomise ja õppetasu õigeaegse tasumise eest.
(8) Põhikooli noorema astme 2.- 4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õpilane, kes mõnes muus muusikakoolis on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka muusikakooli tunnistuse ja põhipilli individuaalplaani koopia.
(9) Õppur arvatakse välja õppurite nimekirjast:
1) kooli ja kooliastme lõpetamisel;
2) lapsevanema avalduse alusel.
(10) Õppuri võib nimekirjast välja arvata:
1) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu;
2) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide rikkumisel;
3) õppetasu võlgnevuse tõttu.
(11) Õppurite nimekirjast väljaarvamise aluseks on:
1) õppenõukogu otsus käesoleva paragrahvi lõike 9 punkti 1 ning lõike 10 punktide 1 ja 2 puhul;
2) õppetasu võlgnevus nelja kuu vältel käesoleva paragrahvi lõike 10 punkti 3 puhul.
(12) Muudatused õppurite nimekirjas vormistatakse kooli direktori käskkirjaga.
(13) Kooli noorema või vanema astme lõpetamiseks peab õppur täitma kõik kooli õppekavaga vastava kooliastme lõpetamiseks sätestatud nõuded, mille kohta väljastatakse vastavalt noorema astme- või põhikooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.
(14) Põhikooli noorema astme lõpetamisel edukalt sooritatud eksamid tagavad ülemineku põhikooli vanemasse astmesse, otsuse üleviimise kohta teeb õppenõukogu.
(15) Üldjuhul ei jäeta põhikooli õppurit klassikursust kordama, välja arvatud pikaajalisest haigusest tingitud lünkade või nooremas astmes vähese edasijõudmise tõttu õppuri arengu toetamiseks.
(16) Õppuri väga hea edasijõudmise ja võimekuse korral võib õppenõukogu otsusel viia õppuri klassi võrra edasi.
(17) Põhipilli vahetamine on võimalik erandkorras õppenõukogu otsuse alusel.
(18) Õppekavavälist lisapilli või lisaainet võib õppur valida vastavalt kooli võimalustele alates esimesest klassist.
(19) Nii nooremas kui vanemas põhikooliastmes, arvestades õppetöö tulemusi, võib õppenõukogu põhjendatud otsusega õpilane üle viia õppima süvaõppest üldõppe õppekavale või üldõppest süvaõppe õppekavale.
§ 6. Õppurite ja vanemate õigused ja kohustused
(1) Õppuril on õigus:
1) õppida vastavalt kooli õppekavale ja tunniplaanile ning avaldada soovi lisaainete õppimiseks;
2) tutvuda enne õpingute algust kooli õppekorralduse ja -kavaga;
3) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamisel;
4) saada koolist teavet koolikorralduse ja õppuri õiguste kohta;
5) asutada koolis ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli eesmärkidega ning osaleda neis;
6) loobuda õppimisest omal soovil (laste ja noorukite puhul lapsevanema või lapse seadusliku esindaja) kirjaliku avalduse alusel teatades sellest vähemalt üks kuu ette.
(2) Õppur on kohustatud:
1) järgima kooli kodukorda ning kandma vastutust selle rikkumise eest;
2) täitma kohusetundlikult õppeülesandeid;
3) võtma korralikult osa õppetööst kooli õppekavaga määratud mahus;
4) teatama võimalikult aegsasti puudumistest haiguse tõttu või muudel mõjuvatel põhjustel;
5) osalema eksamitel, arvestustel, kontsertidel jt üritustel nii koolis kui ka selle esindajana väljaspool kooli;
6) hoidma kooli kasutuses olevaid esemeid ja muud vara;
7) hoidma tema käsutusse antud pille, pidades silmas nende kasutamise lepingu tingimusi;
8) hoidma kooli head mainet.
(3) Õppuri käsutusse antud inventari kohta sõlmitakse pillide kasutamise leping lapsevanemaga (või lapse seadusliku esindajaga), kes kannab varalist vastutust lepingu täitmise eest vastavalt tsiviilseadustikule.
(4) Vanemal on õigus:
1) saada kooli tegevust ja õppekavasid puudutavat teavet;
2) nõuda koolis vajalike tingimuste loomist õppekavade täitmiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele;
3) valida oma esindaja ja olla valitud kooli hoolekogusse.
(5) Vanem on kohustatud:
1) looma lapsele kodus soodsad tingimused õppimiseks ja kooli õppekava täitmiseks;
2) tasuma õppetasu linnavolikogu ja kooli pidaja poolt kehtestatud ulatuses ja korras;
3) teavitama kooli õigeaegselt lapse puudumisest või koolist lahkumisest.
(6) Õppuril ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda aineõpetaja ja direktori või kooli pidaja poole.
(7) Kool koostab õppurile võimalikult otstarbeka tunniplaani.
§ 7. Koolitöötajad
(1) Koolitöötajad moodustavad kooli direktor, õpetajad ja muud töötajad (edaspidi personal).
(2) Personaliga sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud kooli direktor.
(3) Personali õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooskõlas tööseaduste ja muude õigusaktidega, kooli põhimääruse, kodukorra ja töökorralduse reeglitega, ametijuhendi, varalise vastutuse lepinguga ja töölepinguga.
(4) Pedagoogi üldised kohustused:
1) õpetada ja kasvatada õppureid, tuginedes õpilaste ja õpetajate vastastikusele lugupidamisele, teineteisemõistmisele ning koostööle lapsevanematega;
2) tagada tingimused ja võimalused õppuril kooli õppekava täitmiseks;
3) töötada vastutustundega, arvestades kehtivaid õppekavasid;
4) säilitada ja täiendada erialast pädevust vastavalt muusikahariduse nõuetele ja õppeasutuse eripärale;
5) tagada õppurite võimetekohane loominguline areng;
6) hoolitseda õppetööks vajalike materjalide ja vahendite täiendamise eest;
7) võtta osa õppurite hindamisest ja esinemistest ning õppeasutuse korraldatud üritustest;
8) täita õppetööd kajastavaid dokumente kooskõlas õigusaktides kehtestatud nõuetega;
9) olema õppuritele eeskujuks;
10) hoidma kooli mainet.
(5) Pedagoogidel ja teistel töötajatel on õigus:
1) saada teavet oma tööd ja töötingimusi puudutavate dokumentide kohta;
2) võtta osa atesteerimisest;
3) taotleda võimalust erialase pädevuse täiendamiseks korraldatud üritustel osalemiseks;
4) avaldada arvamust kooli tööd ning arengut puudutavates küsimustes.
(6) Pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldab kooli direktor kinnitatud korra alusel konkursi.
(7) Pedagoogi ametikohale vastavuse määramiseks korraldatakse nende atesteerimine vastavalt haridus- ja teadusministri või kooli pidaja poolt kehtestatud korrale.
(8) Personali tasustamine toimub linnavolikogu kehtestatud töötasustamise alustel.
§ 8. Kooli juhtimine
(1) Kooli tööd juhib direktor, kelle koht täidetakse konkursi korras ja kelle kinnitab ametisse kooli pidaja linnapea ettepanekul. Direktoriga sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingu linnapea.
(2) Direktor:
1) on oma töölepingu kehtivuse ajal kooli seadusjärgne esindaja;
2) vastutab Kunda Muusikakooli üldseisundi ja arengu, rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning koolile kasutada antud linnavara heaperemeheliku majandamise ja selle säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning korrashoiu eest;
3) juhatab kooli õppenõukogu;
4) koostab kooli eelarve projekti, esitab selle kooli pidajale ning vastutab eelarve täitmise eest;
5) korraldab kooli arengukava koostamise, kooskõlastab selle õppenõukogu ja hoolekoguga ning esitab kooli pidajale kinnitamiseks;
6) tagab kooli komplekteerimise kehtestatud nõuetele vastavalt õppurite ja koolitöötajatega;
7) esitab kooli hoolekoguga kooskõlastatud põhimääruse muutmise ja täiendamise ettepanekud kinnitamiseks kooli pidajale;
8) koostab ja kinnitab kooli töökorralduse reeglid ning tutvustab personalile;
9) koostab ja kinnitab kooli õpilaste kodukorra;
10) kinnitab tunniplaanid;
11) sõlmib, muudab ja lõpetab kooli töötajatega töölepinguid ja varalise vastutuse lepinguid ning koostab ametijuhendeid;
12) kinnitab koostatud õppekavad, nende lisamise ja sulgemise;
13) esitab kinnitatud õppekavad Haridus- ja Teadusministeeriumile registreerimiseks Eesti Hariduse Infosüsteemis ja uuendab Eesti Hariduse Infosüsteemis õppetööalast infot;
14) kehtestab koolitöötajate töötasud töötasustamist käsitlevate normdokumentide alusel;
15) ergutab ja vajadusel karistab töötajaid;
16) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja tähtaegse esitamise;
17) kutsub kokku nõupidamisi ja koosolekuid, moodustab vajadusel ajutisi nõuandvaid töögruppe ja komisjone;
18) vormistab õppureid ja koolitöötajaid puudutavad ning kooli juhtimisel langetatud otsused käskkirjaga;
19) esitab kooli pidajale kinnitamiseks tasuliste teenuste hinnakirja ja korraldab vajadusel tasuliste teenuste aruandluse;
20) esitab vastavalt kooli pidaja suulistele või kirjalikele korraldustele kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente;
21) esitab vähemalt üks kord aastas huvikooli tegevuse aruande huvikooli hoolekogule ja kooli pidajale;
22) on kohustatud kooli pidajale koheselt kirjalikult teatama kooli majandusliku olukorra halvenemisest ja järelevalveorgani poolt tehtud ettekirjutustest.
(3) Direktorit asendab direktori puhkusel või töölähetuses olemise ajal, haigestumise korral isik, kellele on töölepingu või asutuse juhi käskkirjaga tehtud ülesandeks direktori ülesannete täitmine.
§ 9. Õppenõukogu
(1) Kooli õppenõukogu ülesandeks on kooli õppe- ja kasvastustegevuse analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.
(2) Õppenõukogu liikmeteks on õppe- ja kasvatustegevusega seotud pedagoogid. Nõukogu koosseisu ja töökorra kinnitab kooli direktor käskkirjaga.
(3) Õppenõukogu töövorm on koosolek.
(4) Õppenõukogu kutsub kokku ja juhatab direktor või direktori äraolekul asendaja.
(5) Õppenõukogu materjalid jagatakse, toimumisest ja päevakorrast teavitatakse kõiki liikmeid vähemalt seitse päeva enne koosoleku toimumist.
(6) Õppenõukogu päevakord kinnitatakse häälteenamusega koosoleku alguses.
(7) Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul peale õppenõukogu toimumist ning nendega on võimalik tutvuda direktori kabinetis.
(8) Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt ½ nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu kohalviibivate nõukogu liikmete häälteenamusega.
(9) Õppenõukogu:
1) arutab läbi ja annab arvamuse kooli arengu- ja tegevuskavade kohta;
2) vaatab läbi ja annab arvamuse õppekavade kohta;
3) määrab kindlaks õppurite hindamise, tunnustamise ja laituse üldpõhimõtted ning otsustab nende rakendamise üle;
4) koguneb vähemalt neli korda aastas;
5) arutab muid õppekorralduse ning õpilaste arenguga seotud küsimusi ning annab hinnangu õppetulemustele;
6) arutab läbi ja kiidab heaks kooli üldtööplaani;
7) arutab läbi ja teeb ettepanekuid kooli põhimääruse täiendamiseks ja muutmiseks;
8) arutab läbi ja kiidab heaks kooli kodukorra ja päevakava;
9) arutab läbi järelevalve tulemused ja teeb ettepanekuid tarvilike meetmete rakendamiseks;
10) arutab läbi kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemused ja teeb kooli juhtkonnale ettepanekuid kooli õppe- ja kasvatustegevuse täiustamiseks;
11) delegeerib oma esindajad kooli hoolekogu ja atesteerimiskomisjoni koosseisu;
12) arutab läbi koolis või üritusel esinenud õnnetusjuhtumid ja võimalikud meetmed nende vältimiseks tulevikus;
13) otsustab õpilase järgmisse klassi viimise, teisele õppekavale üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise;
14) otsustab õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise, kui aluseks on puudumine, negatiivsed tulemused õppetöös või mitterahuldav käitumine;
15) otsustab, millises klassis õpingud pooleli jätnud õpilane õpinguid jätkab;
16) otsustab 4. ja 7. klassi õpilase eksamitele lubamise ja õppeastme lõpetamise;
17) otsustab õpilaste tunnustamise õppeperioodi lõpul ja kooli lõpetamisel.
(10) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Esimese õppenõukogu koosolekul valitakse koosoleku protokollija. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolle säilitatakse koos teiste kooli dokumentidega vastavalt õppe- ja kasvatustöö alase dokumentatsiooni pidamise ja säilitamise korrale.
§ 10. Hoolekogu
(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustatakse kooli hoolekogu, mille koosseisu kinnitab kooli pidaja. Hoolekogusse kuulub seitse liiget.
(2) Kooli hoolekogu on huvikooli seaduse alusel koostatud põhimäärusest lähtudes kooli juures alaliselt tegutsev organ, mille liikmeteks on pedagoogide, õppurite, kooli pidaja, lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide või ettevõtete esindajad.
(3) Kooli hoolekogu ülesandeks on ühistegevus kooli õppe- ja kasvatustegevuse jälgimisel ning selleks tegevuseks paremate tingimuste loomisele kaasaaitamisel.
(4) Hoolekogu koosseisu kuuluvate lastevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.
(5) Lastevanemate esindajad valitakse kooli lastevanemate üldkoosolekul ja õpetajate esindajad õppenõukogu poolt. Õppurite, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide või ettevõtete esindajad valib koolijuht. Direktor esitab valitud esindajad kirjaliku ettepanekuna kooli pidajale hoolekogu koosseisu kinnitamiseks.
(6) Linnavolikogu määrab hoolekogusse kooli pidaja esindaja.
(7) Hoolekogu valitakse vähemalt neljaks aastaks. Lastevanemate esindaja volitus kestab kuni liikme lapse koolist väljaarvamiseni. Vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate volitused lõppevad uute esindajate kinnitamisel. Kooli pidaja esindaja volitus kestab volikogu poolt uue liikme nimetamiseni või uue volikogu koosseisu kinnitamiseni.
(8) Hoolekogu koosseisu muutmine toimub analoogselt selle moodustamisega.
(9) Hoolekogu töövorm on koosolek.
(10) Hoolekogu koosolekud toimuvad vajadusel, kuid mitte vähem kui kaks korda õppeaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.
(11) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.
(12) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest, sealhulgas esimees või aseesimees. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole, kutsutakse hoolekogu uuesti kokku.
(13) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.
(14) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.
(15) Hoolekogu otsused võetakse vastu kohalviibivate hoolekogu liikmete häälteenamusega. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.
(16) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. Hoolekogu protokolle hoitakse ja säilitatakse koos teiste kooli dokumentidega vastavalt asjaajamiskorrale.
(17) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.
(18) Hoolekogu:
1) valib esimehe, aseesimehe ja protokollija;
2) vaatab läbi õppeasutuse eelarve projekti ning kontrollib eelarve täitmist;
3) arutab läbi ja annab arvamuse kooli arengu- ja tegevuskavade kohta;
4) teeb ettepanekuid õppetasude kehtestamise kohta;
5) teeb ettepanekuid kooli direktorile ja kooli pidajale õppeasutuse sisulise tegevuse arendamiseks ning majandusliku olukorra parandamiseks;
6) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooli vakantsete ametikohtade täitmiseks konkursi korras ning osaleb selle korraldamisel;
7) arutab läbi ja teeb ettepanekuid kooli põhimääruse täiendamiseks ja muutmiseks;
8) kuulab ära direktori aruande ning annab direktorile ja kooli pidajale soovitusi eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite otstarbekaks kasutamiseks;
9) esitab lastevanemate üldkoosolekule ja vajadusel kooli pidajale oma tegevusaruande õppeaasta jooksul tehtust.
§ 11. Kooli vara ja finantseerimine
(1) Kooli finantseeritakse linnaeelarvest. Kool võib saada vahendeid ka sihtotstarbelistest eraldistest, õppetasust, põhimäärusega seotud tasulistest teenustest, toetuste ja annetustena ning muudest laekumistest.
(2) Kooli finantseerimisel osalevad lapsevanemad ja täiskasvanud õpilased tasudes õppetasu linnavolikogu või kooli pidaja kehtestatud korras.
(3) Kooli raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldab kooli pidaja koos kooli direktoriga õigusaktidega kehtestatud korras.
(4) Kooli raha ja vara kasutamist kontrollib kooli pidaja.
(5) Kooli finantstegevust juhib direktor.
(6) Kooli valdusse antud linnavara kasutatakse vastavalt linnavara kasutamise korrale.
§ 12. Osalemine muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses
(1) Kool osaleb muusika- ja kunstikoolide ühistegevuses, osaledes üleriigilistel kursustel ja seminaridel ning õpilasüritustel.
(2) Kunda linn on Eesti Muusikakoolide Liidu liige. Linna poolt volitatud esindaja on muusikakooli direktor. Muusikakool tasub kooli eelarvest liikmemaksu, kasutades selle kaudu ühistegevuse tulemusi soodustatud tingimustel ning osaledes Eesti Muusikakoolide Liidu kaudu üleriigilises ja rahvusvahelises muusikahariduse alases koostöös.
(3) Kooli koostöösuhted partneritega vormistatakse hoolekogus kinnitatava kirjaliku lepinguga, kui osapooled peavad seda vajalikuks.
§ 13. Arvestus, aruandlus ja järelevalve
(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.
(2) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostab järelevalvet kooli pidaja vastavalt õigus- ja haldusaktidele.
(3) Riiklikku järelevalvet huvikooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.
§ 14. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine
Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu õigusaktides kehtestatud korras.
§ 15. Põhimääruse muutmise kord
Kooli põhimäärusesse muudatus- ja täiendusettepanekuid võivad teha kooli direktor, hoolekogu ja õppenõukogu ning linnavolikogu ja kooli pidaja. Kooli direktor esitab kooli õppenõukogu ja hoolekogu poolt tehtud ettepanekud kooli pidajale.
§ 16. Rakendussätted
(1) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavalitsuse 5. detsembri 2007.a määrus nr 9 „Kunda Muusikakooli põhimäärus“.
(2) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.
Riina Sooäär
Linnapea
Anne Paavel
Linnasekretär
Facebook
Twitter