Põhja-Pärnumaa valla kaevetööde eeskiri
Vastu võetud 21.08.2019 nr 14
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 361 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Põhja-Pärnumaa valla kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde tegemist Põhja-Pärnumaa valla haldusterritooriumil.
(2) Eeskirja sätteid ei kohaldata:
1) kaevetöödel füüsiliste või juriidiliste isikute eramu kinnistutel, va juhul, kui on tegemist kinnistult väljuvate või kinnistule sisenevate, avalikes huvides kasutatavate tehnovõrkudega ühendatud tehnorajatiste püstitamise, hooldamise või remondiga;
2) kalmistutel või maa-aladel, kus kaevetööd on reguleeritud teiste eeskirjadega, v.a tehnorajatiste püstitamisel või remonttöödel;
3) eeskirja paragrahvide 22-29 sätteid ei kohaldata kaevetöödel, mis on tingitud tee ehituse ja -rekonstrueerimistöödest.
(3) Kinnismälestistel ja muinsuskaitsealal võib teid ja tehnorajatisi rajada ning remontida, samuti haljastus- ja kaevetöid (sh ka kinnistusiseseid) teha vaid Muinsuskaitseameti ja Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse loal.
(4) Ehitus- ja remonttööde tegemisega kaasnevatest kaevetöödest põhjustatud üldkasutatava tee, tänava, väljaku, pargi, parkla või puhkeala (edaspidi üldkasutatav ala) sulgemisel või osalisel sulgemisel juhinduda Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määruse nr 43 (RT I, 19.07.2018, 12) „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätetest ja Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 14.11.2018. a nr 1-2/18/458 kinnitatud juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“.
(5) Kaevetöödel vajalikud teostusmõõdistused tuleb teha vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a määrusele nr 34 “Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistustele esitatavad nõuded”.
(6) Lõhketöid võib teostada ainult lõhketöö projekti ja eriloa olemasolul, täites rangelt lõhketööde projekti ja eriloa väljastanud isiku poolt esitatud nõudeid.
§ 2. Mõisted
(1) Kaevetööd on:
1) tööde tegemine sügavamal kui 30 cm maapinnast;
2) kui tööde tegemisel rikutakse tee- või pinnakate (asfalt, sillutis, muru jne);
3) tööd, mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega;
4) tööd, mis on seotud tehnorajatiste ehitamise või parandamisega.
(2) Kaevetööde tegija (edaspidi kaevaja) on füüsiline või juriidiline isik, kes teostab kaevetöid.
(3) Avariikaevetöö on kaevetöö alaliik, mis on vajalik tehnorajatise avarii likvideerimiseks juhul kui:
1) kaevetöö alustamisega viivitamine seab ohtu vastava teenuse osutamise tarbijatele;
2) tehnorajatise avarii ohustab liiklejaid;
3) tehnorajatise avarii ohustab ehitisi, keskkonda või elanikkonda.
(4) Tehnorajatis on maapõue või maapinnale inimtegevuse tulemusena paigaldatud torustik, pumpla, kaablivõrk, gaasijuhe jms.
(5) Mahamärkimine on projektis antud koordinaatide alusel trassi loodusesse kandmine.
(6) Teostusmõõdistamine on paigaldatud tehnorajatise digitaalne mõõdistamine enne kaeviku tagasitäitmist.
(7) Geodeetilised märgid on riikliku kaitse all olevad horisontaal- ja vertikaalmõõdistamise koordineeritud märgid, mis on paigaldatud maapinda või hoonetesse.
(8) Geodeetiline plaan on digitaalse mõõdistamise teel koostatud situatsiooni ja maa-aluste trassidega mõõtkavas plaan.
(9) Kaevik on kaevetööde tulemusena maapõue moodustunud üle 30 cm sügavune tühimik/süvend.
(10) Kaevetööde ala on maa-ala, kus paikneb kaevik ja kaevikuga vahetult piirnev maa-ala, kus hoitakse kaevetööks materjale, masinaid, mehhanisme ja seadmeid.
(11) Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised.
(12) Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee.
(13) Tükkmaterjal on parkettkattekivi, unikivi, munakivi või muu sarnane teekatte materjal.
(14) Kinnistu on füüsilise või juriidilise isiku omandis või valduses olev maa-ala.
(15) Eramu on eraldi kinnistul asuv ühe pere elamiseks ettenähtud hoone.
2. peatükk KAEVELOA TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE
§ 3. Taotluse esitamine
(1) Kaevaja esitab digitaalallkirjastatud digitaalse või võimaluse puudumisel paberkandjal allkirjastatuna vormikohase kaeveloa taotluse (edaspidi taotlus) Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) hiljemalt viis tööpäeva enne kaevetöö algust.
(2) Kaeveloa taotluse vorm on kättesaadav Põhja-Pärnumaa valla koduleheküljel http://www.pparnumaa.ee/.
(3) Kaeveloa taotlusele lisatakse:
1) tehnorajatise ehitusprojekt;
2) puude ja põõsaste istutamise või juurimise korral, massiivsete piirdetarade rajamise korral asendiplaan koos võimalike olemasolevate tehnorajatiste näitamisega;
3) tee ehituse või rekonstrueerimise teeprojekt ja ehitusluba;
4) tegevuslitsents, kui kaeveloa taotluses märgitud tööde tegemiseks on ette nähtud tegevuslitsents või majandustegevuseregistri registreering juhul, kui andmed ei ole avalike allikate kaudu kättesaadavad;
5) tehnorajatiste ja teede ehitamisel läbi võõra kinnisasja maaomaniku kirjalik nõusolek;
6) üldkasutataval alal kaevamise korral vähemalt kaks ülevaatlikku fotot paberkandjal või digitaalsel kandjal plaanitavast kaevekohast.
§ 4. Taotluse menetlemine
(1) Kaeveloa väljastamise või selle andmisest keeldumise otsustab vallavalitsuse vastav spetsialist (edaspidi kaeveloa väljastaja).
(2) Kaeveloa andmise menetluses kaeveloa väljastaja:
1) kontrollib taotluses ja sellele lisatud dokumentides märgitud andmete ja asjaolude õigsust;
2) nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid andmeid ja selgitusi;
3) määrab kaevetööde loa väljastamiseks vajalikud asjakohased kooskõlastamised.
(3) Kaevetööde loa väljastajal on õigus seada lisatingimusi, sealhulgas:
1) määrata kaevajale töö alustamise ja lõpetamise tähtaja, millest kaevaja on kohustatud kinni pidama;
2) muuta kogu kaevetöö tegemise aega tulenevalt samasse kohta planeeritud teistest kaeve- ja/või heakorratöödest;
3) nõuda kaevetööde tegemist mitmes vahetuses või kindlatel kellaaegadel;
4) nõuda liikluse ümberkorraldamist ja ümbersõidutee rajamist;
5) nõuda mahamärkimise teostamist vastavat õigust omava isiku poolt kinnitatud projekti alusel;
6) otsustada teostusmõõdistamise vajaduse üle.
(4) Vajadusel koostavad kaevaja ja kaeveloa väljastaja enne kaevetöö alustamist kahepoolse akti teekatte, äärekivide, muldkeha, teekraavide, truupide, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Akti koostamisel lisatakse olukorra selgitamiseks fotod, akti koostamisel osaleb omanikujärelevalvet teostav isik.
§ 5. Kaeveloa väljastamisest keeldumine
Kaeveloa väljastaja keeldub kaeveloa väljastamisest, kui:
1) kaeveloa taotlusele ei ole lisatud nõutud dokumente või kooskõlastusi;
2) kaeveloa taotlejat on taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda väärteomenetluse korras karistatud kaevetööde eeskirja rikkumise eest;
3) kaeveloa taotleja ei ole taotluse esitamisele eelneva ühe aasta jooksul kaks või enam korda teostanud garantiikorras ettenähtud töid.
§ 6. Kaeveloa väljastamine
(1) Kaeveloa väljastaja väljastab kaeveloa või annab kaeveloa andmisest keeldumise haldusakti viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse ja kõigi selle juurde nõutavate dokumentide esitamisest arvates.
(2) Vastav haldusakt edastatakse kaeveloa taotlejale kaeveloa taotluses märgitud e-posti aadressile või postiaadressile.
§ 7. Kaeveloale kantavad andmed
Kaeveloale kantakse järgmised andmed:
1) kaeveloa väljastaja andmed;
2) kaeveloa väljastamise kuupäev;
3) kaeveloa number;
4) kaevaja andmed;
5) kaevetööde asukoht;
6) kaevetööde põhjus;
7) kaevetööde kestus;
8) kaevetööde eest vastutava isiku andmed;
9) vajadusel omanikujärelevalvet teostava isiku kontaktid;
10) vajadusel muud lisatingimused.
§ 8. Kaeveloa muutmine, pikendamine ja peatamine
(1) Kaeveloa muutmisel, pikendamisel või peatamisel teeb kaeveloa väljastaja sellele vastavasisulise märke.
(2) Kaevetööde muudatuste algataja peab koostama muudatustega joonise ning kooskõlastama projekteerijaga ja kaeveloa väljastajaga, kes määrab vajadusel lisakooskõlastamised.
(3) Kaeveloa tähtaja pikendamiseks üle kaeveloas märgitud tähtpäeva peab kaevaja pöörduma kaeveloa väljastaja poole hiljemalt kaeveloal märgitud kaevetööde lõpptähtpäeval.
(4) Kaeveloa väljastajal on õigus peatada tema poolt välja antud kaeveloa alusel tehtavad tööd juhul, kui ilmneb, et projekteerimise või ehitamise käigus pole kinni peetud kehtivatest õigusaktidest. Kaeveloa kehtivus peatatakse kuni tööde vastavusse viimiseni kehtivate õigusaktidega.
3. peatükk KAEVETÖÖD
§ 9. Kaevetööde üldnõuded
(1) Kaevetööd on lubatud kaeveloa alusel. Kaevetööde ajal peab kaeveluba asuma kaevetööde asukohas.
(2) Kaevetööd tuleb teha tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul.
(3) Teekatte lammutamiseks võib kasutada ainult teeomaniku poolt aktsepteeritavat tehnoloogiat.
(4) Kaevetööl on keelatud kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel, tänavatel või haljasaladel toimuvateks töödeks on lubatud ainult kaeveloa väljastaja nõusolekul.
(5) Kaevetööde ajal peab olema tagatud jalakäijate ohutu juurdepääs üldkasutatavatele kohtadele ja elukohtadele ning kinnistutele, kui need enne kaevetööd olemas olid.
§ 10. Kaevetööde ala tähistamine ja piiramine
(1) Kaevetööde ala otstesse paigaldatakse nähtavale kohale teabetahvlid, millele on märgitud:
1) ehitise omaniku (hoonestaja) nimi ja aadress;
2) omanikujärelevalvet teostava isiku kontakt;
3) kaevaja nimi ja aadress;
4) kaevetöö eest vastutava isiku nimi ja telefon;
5) töö nimetus;
6) töö alg- ja lõpptähtpäev.
(2) Sõiduteel, kõnniteel või avalikult kasutataval haljasalal kaevetöid teostades lähtutakse kaevetööde ala märgistamisel Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a määruse nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ sätetest.
(3) Kaevetöödel üldkasutataval alal peab kaevetööde ala ja sellega 0,5 m ulatuses külgnev maa-ala olema ümbritsetud ohupiiretega ning tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 613-2001 ja pimedal ajal valgustatud.
(4) Ajutise piirdeaia kasutamisel paigaldatakse piirdeaed viisil, mis tagab selle püsivuse.
(5) Kaevetöö ala tähistamine piiramislintidega on keelatud.
(6) Kaeviku täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega.
§ 11. Liikluse piiramine
(1) Kaevaja ei tohi sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on teeomaniku poolt väljastatud luba.
(2) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevaja kulul ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetööde ajal ning pärast kaevetööde lõppemist ümbersõidutee likvideerimist ja selle alla jäänud maa-ala ümbersõidutee ehitamiseelse seisundi taastamist.
(3) Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevaja kulul ajutise ühissõidukite peatuse ehitamist ja bussiliikluse ümberkorraldamist ning kaevaja kulul tolmutõrje teostamist.
§ 12. Tehnorajatiste vigastamine või ümberpaigutamine
(1) Ilma teostusdokumentatsioonita või omavoliliselt paigaldatud tehnorajatiste vigastamisest tekitatud kahju eest kaevaja ega vallavalitsus vastutust ei kanna.
(2) Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul.
(3) Tehnorajatise võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kinnitatud projekti alusel.
(4) Erakinnistul vastutab kaevetööde eest kinnistu omanik.
§ 13. Kaevetööde teostamine puude läheduses
(1) Kaevetööde vahetus ümbruses asuvate puude tüved ja võrad peavad olema kaitstud võimalike vigastuste eest.
(2) Kaevetööd puu tüvele lähemal kui 2 m tuleb teha käsitsi.
§ 14. Ettenägematute asjaolude ilmnemine
(1) Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (lõhkekeha, kultuuriväärtuslik leid või arheoloogiline kultuurkiht, geodeetilisele plaanile kandmata tehnorajatis vms) peab kaevetööd kohe seiskama ja informeerima vallavalitsust, vajadusel päästekeskust või muinsuskaitseametit.
(2) Ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu kaevetööde peatamisel pikeneb kaeveluba kaevetööde seiskamise aja võrra.
(3) Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevajal vajadusel taotleda vallavalitsuse poolt nõutud täiendavad kooskõlastused.
(4) Kaevetööde peatamise kohta teeb kaeveloa väljastaja kaeveloale kirjaliku märke.
(5) Kaevetööde jätkamise aluseks on kaeveloa väljastaja kirjalik märge kaeveloal.
§ 15. Kaevetööde käigus eemaldatav materjal
Kaeveloa väljastajal on õigus seada tingimusi üldkasutataval maa alal kaevetööde käigus eemaldatava materjali (teekate, killustik, kruus, liiv, kasvumuld, maakivid, betoonkivid jne) ladustamise ja teeomanikule üleandmise osas.
§ 16. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine
Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee või sadeveekanalisatsiooni võib toimuda ainult vee-ettevõtte loal ja tingimustel, mille kohta teeb eelpool nimetatud loa andja kaeveloale kirjaliku märke.
§ 17. Geodeetiliste märkide ja liiklusmärkide kaitsmine
(1) Kaevetöödel on keelatud hävitada, kahjustada või ümber paigutada geodeetilisi märke ja liiklusmärke.
(2) Geodeetilise märgi ohtu sattumisel on vallavalitsusel õigus kaevetööd peatada.
§ 18. Kaeviku tagasitäitmine
(1) Kaevaja peab tagama paigaldatud tehnorajatise digitaalse teostusmõõdistamise lahtise kaevikuga mõõdistustööde teostamise õigust omava isiku poolt.
(2) Kaeviku tagasitäitmist alustatakse kaeviku põhja tihendamisest, mis vajadusel teostatakse enne tehnovõrgu paigaldamist.
(3) Kaevik täidetakse pinnasega kihtide kaupa, igat kihti eraldi tihendades. Tihendatava kihi paksus sõltub kasutatava tihendusseadme tehnilistest näitajatest, kuid ei tohi ületada 50 cm.
(4) Iga kihi kohta esitatakse kaevaja poolt omanikujärelevalvet teostavale isikule tiheduse mõõtmise akt.
(5) Kaeviku täitematerjalina tohib kasutada ainult täitepinnast, mis omab häid filtreerimise ja stabiilseid kandevõimelisi omadusi ning võimaldab nõuetekohast tihendamist kergete tihendusseadmetega. Täitematerjali laboratoorsete uuringute kulud kannab kaevaja.
(6) Tänaval, väljakul või parklas asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib tee mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.
(7) Kaeviku tagasitäitel kihtidena peab elastsusmoodul iga konstruktsioonikihi peal vastama Maanteeameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud nõuetele.
(8) Pargis või puhkealal asuva kaeviku tagasitäite materjalina võib kasutada ainult materjali, mis oma omaduste poolest sobib pargi või puhkeala mulde ehituseks ja võimaldab nõuetekohast tihendamist.
§ 19. Omanikujärelevalvet teostava isiku õigused
(1) Omanikujärelevalvet teostatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud korras.
(2) Omanikujärelevalvet teostaval isikul on õigus nõuda:
1) kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete ning paigaldatud seadmete vastavus-deklaratsioonide olemasolu ning nendel märgitud andmete vastavust hindamisasutuste väljastatud vastavussertifikaatidele, samuti hooldus- või kasutusjuhendite ja muude vajalike dokumentide esitamist;
2) nõuetele mittevastavate ehitus- ja remonditööde ümbertegemist;
3) ehitus- või remonditööde peatamist puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui tööde jätkamine võib muutuda ohtlikuks keskkonnale või inimestele;
4) ehitus- ja remonditööde nõuetekohast dokumenteerimist;
5) mõõta täitepinnase tihedust ka ise ning vajadusel nõuda kaevajalt täiendavat tihendamist;
6) nõuda kaevajalt laboratoorset õiendit täitepinnase omaduste kohta.
§ 20. Kaevetööde lõppemine
(1) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui:
1) kaevetöödel rikutud maa-ala on nõuetekohaselt taastatud;
2) vallavalitsusele on üle antud paigaldatud tehnorajatiste teostusdokumentatsioon digitaalsel andmekandjal ja paberil;
3) kaevetöödel hävitatud või rikutud liiklusmärgid ja geodeetilised märgid on nõuetekohaselt taastatud;
(2) Kaevetööde lõppemisel fikseeritakse kaeveloa väljastaja poolt kaevaja kaeveloal kaevetööde lõpetamise kuupäev.
4. peatükk AVARIITÖÖD
§ 21. Avariikaevetöödele esitatavad nõuded
Avariikaevetöö puhul kehtivad kõik kaevetööle esitatavad nõuded, mis ei ole vastuolus käesoleva eeskirja §-ga 22.
§ 22. Avariikaevetööde alustamine
(1) Avariikaevetöid võib kaevaja alustada kaeveloata, teatades kaevetöödest esimesel võimalusel kõigepealt telefoni teel ja seejärel kirjalikult (s.h e-posti teel) vallavalitsusele, ühistranspordi korraldajale, päästeteenistusele (kui kaevetööga kaasneb liikluse sulgemine), kaeveala vahetusse ümbrusse jäävate tehnorajatiste omanikele ja võimalusel maa-ala omanikule.
(2) Avariikaevetöö teates märgitakse avarii asukoht ja põhjus, kaevetööde algus- ja lõpptähtpäev ja kaevetööde eest vastutava isiku nimi.
(3) Kui avariikaevetööde alustamise päev langeb rahvus- või riigipühale või puhkepäevale, teatatakse kaevetöödest kohe rahvus- või riigipühale või puhkepäevale järgneval tööpäeval. Kaevaja esitab sellisel juhul vormikohase kaeveloa taotluse vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kaevetööde alustamist.
5. peatükk TAASTAMINE
§ 23. Kaevetöödel rikutud maa-ala ja objektide taastamine
(1) Kaevetöödel rikutud maa-ala taastatakse vastavalt kaeveloal märgitud katendi liigile ja tähtajale kogu ulatuses kaevaja kulul.
(2) Kaevaja taastab ja korrastab tema poolt lõhutud või rikutud äärekivid, teekatendi, tehnovõrkude kaevud ja kaaned, liiklusmärgid, teekattemärgistused ja geodeetilised märgid.
(3) Kaevaja on kohustatud taastama teekattemärgistuse samatüübilise materjaliga.
§ 24. Asfalt ja tükkmaterjalidest katte taastamine pikisuunalise kaevetöö korral
(1) Piki kõnniteed tehtava kaevetöö korral taastatakse kõnniteede pinnakatted kogu kõnnitee laiuselt, vahetatakse välja ka katkised äärekivid.
(2) Piki sõiduteed tehtava kaevetöö korral:
1) taastatakse tükkmaterjalidest katted kogu tänava laiuses;
2) teekate tuleb taastada ühe sõiduraja laiusel osal terves ulatuses;
3) kui taastatav osa ületab tee telgjoont tuleb taastada sõidurajad terves ulatuses, ning vahetatakse välja ka katkised äärekivid;
4) Taastatava asfaltkatte äär tuleb sirgeks lõigata.
(3) Vallavalitsusel on õigus sõlmida kaevajaga kirjalikke kokkuleppeid taastatava teekatendi ulatuse ning tüübi osas.
§ 25. Taastamine ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste korral
(1) Ristisuunalise kaevetöö korral tuleb kate taastada mõlemast kaeviku servast vähemalt 50 cm võrra laiemalt kui kaeviku mõõtmed.
(2) Kui tänavaga ristisuunaliselt rajatavate tehnorajatiste telgede vahe on alla 15 m, tuleb asfaltkatte pealiskiht nende kohal taastada ühise paigana.
§ 26. Teekatte taastamine
(1) Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 25 m tagant.
(2) Asfaltkatte pinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius. Edasine freesmaterjali kasutamine lepitakse kokku vallavalitsusega.
(3) Kaevukraede tõstmisel tuleb asfaltkate taastada vähemalt 30 cm kaevukrae servast.
(4) Erinevate asfaltkatte kihtide vaheline pind ning uue ja vana asfaldikihi vaheline kontaktpind tuleb kruntida bituumeni või bituumenemulsiooniga.
(5) Pealmise asfaltkatte vuugikohad tuleb katta bituumeni või bituumenemulsiooniga ning puistata üle graniitsõelmetega.
§ 27. Pinnatud teekatete taastamine
Pinnatud teekate tuleb taastada kahes osas: esimene kiht kogu rikutud teekatte ulatuses ja teine kiht kogu tänava teekatte laiuselt.
§ 28. Tükkmaterjalist teekatte taastamine
Tükkmaterjalist teekatte taastamise puhul on teeomanikul õigus nõuda betoonist või tsemendiga stabiliseeritud materjalidest aluskonstruktsiooni rajamist.
§ 29. Haljasalade taastamine
(1) Haljasalade murukatete taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast, pealmine külvialune kiht peab olema 15 cm paksuse kihina täidetud taimede kasvuks sobiliku mullaga.
(2) Enne ja pärast muruseemne külvi peab maapind olema tasane ning rullitud.
(3) Murukatte või rohukamara taastamiseks külvatakse muruseeme või paigaldatakse murumättad.
(4) Muruseemne külvamiseks sobilik aeg on 1. mai kuni 1. september.
(5) Kaevetöö üleandmiseks peab muru olema üks kord niidetud.
(6) Kaevetöö ajal haljastuse rikkumise tuvastamisel on vallavalitsusel õigus nõuda kaevajalt haljastuse taastamist või kahju hüvitamist 24 kuu jooksul arvates kaeveloa lõppemise ajast.
§ 30. Taastamistöödele esitatavad nõuded
(1) Tänava, väljaku või parkla või selle osa, millel ei ole kaevetööde lõppemisel või teekatte taastamisel tagatud nõutav teeseisund ja liiklusohutus, peab olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega vastavalt Eesti Vabariigi standardile EVS 613-2001.
(2) Kaevaja peab tagama teekatte nõuetekohase taastamiseni häireteta ja ohutu liikluse, sh. ajutise teekatte korrashoiu (sh tee tolmutõrje), kuni lõpliku nõuetekohase taastamiseni omal kulul.
(3) Nõuetele mittevastava paigaldatud täitepinnase peab kaevikust eemaldama. Kui projektis ei ole asjakohaseid nõudeid esitatud, võib liivpinnasest muldkeha tihendusteguri vähim väärtus püsikatendiga teel olla 0,98, kergkatendiga teel 0,95 ja haljasalal 0,9.
(4) Killustikaluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud aluse pinnal vastava seadmega vähemalt iga 50 m tagant ristlõike kolmes punktis. Kui projektis ei ole elastsusmooduli nõuet esitatud, siis peab see olema >170 MPa.
(5) Talveperioodil ehitatud tee aluskonstruktsioon võetakse vastu pärast jäätunud maapinna sulamist.
(6) Talveperioodil kaevetöödel rikutud maa-ala asfalteerimise lõpptähtaeg on 30. mai.
(7) Kaeveloa väljastajal on õigus nõuda teekatte kohest ajutist taastamist juhul, kui lõplik taastamine ei ole kaevetööde lõpetamisel tehnoloogiliselt võimalik.
(8) Asfaldikihi tasasust hinnatakse ehitamise käigus 3-meetrise latiga. Suurim lubatud pilu lati all peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele. Tasasust kontrollitakse tee-ehitusobjekti puhul iga 25 m ja katete taastamisel pärast kommunikatsioonide paigaldamist iga 10 m tagant.
§ 31. Garantiiaeg taastamistöödele
(1) Garantiiaeg taastamistöödele on 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest, avariikaevetöödel 24 kuud alates kaeveloa lõppemisest.
(2) Garantiiajal ilmsiks tulnud vead kõrvaldab kaevaja omal kulul kaeveloa väljastaja poolt määratud tähtpäevaks.
(3) Juhul kui kaevaja ei ole kõrvaldanud ilmsiks tulnud vigasid kaeveloa väljastaja poolt määratud tähtajaks, võib vallavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja arvel.
6. peatükk TAASTAMISTÖÖDE NÕUETEKOHASUS
§ 32. Puuduste kõrvaldamine
Kaevaja poolt taastamistööde mittetegemisel või mittenõuetekohasel tegemisel annab kaeveloa väljastaja kaevajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tellib taastamistööd kolmandalt isikult kaevaja arvel.
7. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 33. Vastutamine
(1) Eeskirja paragrahvi 1 lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustel vastutab kaevetööde ohutuse eest maa-ala valdaja/omanik.
(2) Eeskirja rikkujad ja kaeveloata kaevajad kannavad vastutust seadusega ettenähtud korras.
(3) Kaevetöödel kolmandatele isikutele tekitatud varalise kahju hüvitab kaevaja faktilises ulatuses vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
§ 34. Järelevalve
Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostavad vallavalitsuse määratud ametnikud.
§ 35. Rakendussätted
(1) Kehtetuks tunnistatakse:
1) Vändra Alevivolikogu 21.01.2010. a määrus nr 2 “Kaevetööde eeskirja kehtestamine” (RT IV, 16.11.2013, 51);
2) Tootsi Vallavolikogu 11.11.2010 määrus nr 18 „Tootsi valla kaevetööde eeskiri“ (RT IV, 24.01.2013, 61);
3) Halinga Vallavolikogu 18.01.2012 määrus nr 2 „Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskiri“ (RT IV, 22.06.2012, 47).
(2) Taotluse vormi töötab välja vallavalitsuse majandusosakond.
(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Ülle Vapper
Volikogu esimees
Facebook
Twitter