Toila valla jäätmehoolduseeskiri
Vastu võetud 17.11.2010 nr 10
RT IV, 04.09.2012, 12
jõustumine 22.11.2010
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 21.11.2012 | RT IV, 30.11.2012, 20 | 01.12.2012 |
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 365 ja jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.
ÜLDSÄTTED
§ 1. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk ja reguleerimisala
(1) Toila valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse jäätmeseaduse ning pakendiseaduse nõuete täitmiseks ja täpsustamiseks, et tagada Toila vallas puhas ja tervisele ohutu elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Toila valla haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
(3) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Toila Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning valla põhimäärusele.
§ 2. Mõisted
Eeskirjas kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega sätestatud tähenduses.
1) jäätmed – mis tahes vallasasjad, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema;
2) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale;
3) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp;
4) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed;
5) suurjäätmed – suuregabariidilised ja rasked jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või mahu tõttu paigutada kogumisvahenditesse nagu näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, sh autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005. a augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, sh külmikuid, elektripliite, pesumasinaid ja telereid;
6) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed;
7) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub;
8) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus;
9) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine;
10) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks;
11) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
12) jäätmete taaskasutamine – toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus;
13) kompostimine – orgaaniliste jäätmete segamine ja ladestamine ning käitlemine maapinnal või kompostris nende looduslikuks lagundamiseks mullaviljakuse parandamisel;
14) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt;
15) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooteid;
16) probleemtoode- Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist
17) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik.
§ 3. Jäätmehoolduse korraldamine
Jäätmehoolduse alased õigusaktid kehtestab vastavalt riiklike õigusaktidega sätestatud pädevusele Toila Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Toila Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).
§ 4. Jäätmevaldaja kohustused
(1) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sortimist ja vedu jäätmete asukohajärgse krundi valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnisasja omanik.
(2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale, käitlema jäätmeid vastavalt heale tavale ning võtma kasutusele igakülgsed meetmed jäätmetest tervisele ja keskkonnale tuleneva ohu vältimiseks või vähendamiseks;
2) kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks ning vältima ohtlike jäätmete segunemist tavajäätmetega;
3) jäätmeid vastavalt jäätmeliikidele sorteerima õigusaktides määratud liikide osas ja ulatuses;
4) jäätmete kogumiseks omama või rentima piisavas koguses ja piisava suurusega jäätmekonteinereid ning paigutama jäätmekonteinerid oma krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud;
5) hoidma jäätmekonteinereid tervena ja puhtana.
JÄÄTMETE KÄITLEMINE
Üldsätted
§ 5. Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Füüsilised ja juriidilised isikud peavad tegema kõik endast oleneva, et vältida jäätmete teket, jäätmete teket võimalikult suures mahus vähendama ning jäätmeid liigiti sorteerima. Tekkinud jäätmeid tuleb maksimaalselt taaskasutada, kui see osutub tehnoloogiliselt võimalikuks ja ei põhjusta ülemäära suuri kulutusi.
(2) Tekkinud jäätmeid ladestatakse läheduse põhimõtet arvestades lähimasse nõuetekohasesse jäätmekäitluskohta.
(3) Jäätmete nõuetekohast käitlemist korraldab jäätmevaldaja.
(4) Jäätmemahutid tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut ainult maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja kooskõlastades vallavalitsusega.
(5) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(6) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ette nähtud kohti on keelatud.
(7) Territooriumide haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.
Jäätmete kogumine
1. jagu
Üldnõuded
§ 6. Jäätmete kogumise üldnõuded
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, v.a korraldatud olmejäätmeveo korral.
(2) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik.
(3) Eraldikogutavate jäätmete (pakendijäätmed, probleemtooted) kogumiseks paigaldab konteinerid taaskasutusorganisatsioon või tootjavastutusorganisatsioon koostöös vallavalitsusega.
(4) Olmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude setteid;
6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
7) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
8) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
9) ehitus- ja lammutusjäätmeid.
(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.
(6) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
(7) Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib paigutada ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt viie päeva jooksul. Teiste jäätmete kogumine lahtiselt konteineri ümbrusesse on keelatud.
(8) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tuleb panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse või viia selleks ettenähtud kogumiskohtadesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata.
(9) Jäätmete kogumise avalikes ja üldkasutatavates kohtades korraldab vallavalitsus, paigaldades üldkasutatavatesse kohtadesse vajalikud konteinerid. Kui üldkasutatav territoorium on antud teenust pakkuva isiku kasutusse (territooriumi haldaja), korraldab jäätmete kogumise üldkasutatavalt territooriumilt territooriumi haldaja.
(10) Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude juures peab nende lahtioleku ajal jäätmete kogumiseks olema konteiner või prügiurn, mille paigaldab ja vastutab selle korrashoiu eest ning korraldab õigeaegse tühjendamise vastava asutuse omanik või teenuse osutaja.
(11) Avalikel üritustel korraldab jäätmete nõuetekohase kogumise ürituse korraldaja, kes peab ürituse ajal jäätmete kogumiseks tagama piisava hulga ning suurusega konteinereid. Ürituse korraldaja vastutab avaliku ürituse ajal ürituse paigas jäätmete nõuetekohase käitlemise eest.
(12) Jäätmete kogumine toimub tiheasutusalal ja hajaasutusalal samade põhimõtete alusel vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatud nõuetele.
§ 7. Nõuded jäätmemahutitele
(1) Jäätmekonteiner peab olema standardne korduvkasutatav suletav anum, mida on võimalik toimetada ilma jäätmete vahepealse käsitsemiseta jäätmevaldajalt jäätmekäitlejale. Konteiner peab olema käsitsetav tõsteseadmete abil.
(2) Kasutusel olev jäätmekonteiner peab olema terve, veega pestav ning jäätmete konteinerisse kogumine ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust.
(3) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada:
1) väikeelamu jäätmete kogumiseks kuni 100-liitriseid jäätmekotte. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ja paigutatud nii, et nad oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest;
2) põhiliselt 140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeveokitesse. Teisi mahuteid võib kasutada kokkuleppel jäätmevedajaga. Kaanega varustatud 1,5-, 2,5- ja 4,5-m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
3) elektriliselt töötava pressimisseadeldisega kuni 30 m 3 suurusi kogumismahuteid ehk kompaktoreid.
(4) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
2. jagu
Jäätmete liigiti kogumise üldnõuded
§ 8. Liigiti kogutavad jäätmed
Eraldi tuleb liigiti koguda järgmisi jäätmeliike (sulgudes märgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud jäätmete nimistu jaotisekood):
1) paber ja kartong (200101);
2) pakendid (1501);
3) ohtlikud jäätmed (jäätmete nimistus tärniga «*» tähistatud jäätmed);
4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (200201);
5) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (1601), kaasa arvatud vanarehvid (160103), elektroonikaromud ja nende osad (1602), patareid ja akud (1606);
6) suurjäätmed (200307);
7) metallijäätmed.
§ 9. Jäätmete kogumiskohad ja jäätmehoolduskohtade järelhoolduse nõuded
(1) Liigiti sorteeritud jäätmeid tuleb üle anda jäätmekogumispunktidesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.
(2) Jäätmekogumispunktide ja konteinerparkide asukohad ja informatsioon, millist liiki jäätmeid saab üle/ära anda avaldatakse veebilehel www.toila.ee.
(3) Jäätmehoolduskoha (jäätmekogumispunkt, jäätmekäitluskoht) tegevuse lõpetamisel või ümberpaigutamisel on kohustus likvideerida jäätmehoolduskohas olevad jäätmed. Likvideerimise all mõeldakse jäätmete üleandmist teistele jäätmekäitlejatele.
(4) Tegevuse lõppemise või juba tegevuse käigus tekkinud keskkonnareostus tuleb likvideerida jäätmetekitaja või territooriumi haldaja poolt.
(5) Jäätmehoolduskohas tegevuse lõppemisel tuleb kasutada kõiki meetmeid vältimaks ohtu tervisele, varale ja keskkonnale.
3. jagu
Jäätmete liigiti kogumine
§ 10. Taaskasutatavate jäätmete kogumine
(1) Taaskasutatavate jäätmetena kogutakse liikide kaupa
1) paber ja kartong;
2) pakendid;
3) suurjäätmed.
(2) Taaskasutatavad jäätmed peab jäätmetekitaja jäätmetekkekohal ise sorteerima ning transportima taaskasutatavate jäätmete kogumiskohta.
(3) Taaskasutatavate jäätmete liigiti kogumise nõuded kehtivad alates käesoleva määruse jõustumisest.
§ 11. Paberi ja kartongi kogumise nõuded
(1) Eraldi kogutud paber ja kartong peab selle jäätmekogumispunkti üleandmisel või vastavasse konteinerisse panemisel olema kuiv ja puhas ning paber- ja kartongijäätmete hulgas ei tohi olla teist liiki jäätmeid.
(2) Elamumaa sihtotstarbega kinnistutel (korteriühistutes, ridaelamutes, korterelamutes jne) kogutakse eraldi vanapaberit ja pappi, kui kinnistul on vähemalt 8 korterit.
(3) Vähem kui 8 korteriga elamumaa sihtotstarbega kinnistul tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti ning viia need jäätmekogumispunkti.
§ 12. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks loodud kogumissüsteemi. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.
(2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumissüsteemi ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon.
(3) Üleantavad pakendid peavad olema puhtad ning tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ei tohi levitada haisu ega määrida teisi kogumismahutis olevaid pakendijäätmeid.
(4) Pakendi, millele on kehtestatud tagatisraha, peab tagasi võtma müüja, kes müüb kaupa vastavas pakendis. Müüja peab pakendi vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses. Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma müüja, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
(5) Pakendipunktil või- mahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis vastab kogutavale pakendiliigile ning seda teenindava jäätmekäitleja kontaktid.
§ 13. Ohtlike jäätmete kogumise nõuded
(1) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on vähemalt ühe kahjuliku toime tõttu ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.
(2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni ohtlike jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed kogutakse jäätmekogumispunktidesse.
(4) Ohtlike jäätmete konteinerid peavad olema suletavad ja lukustatavad. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab jäätmete sattumise maapinnale või kanalisatsiooni, lenduvad ohtlikud ained tuleb paigutada spetsiaalsetesse selleks ette nähtud mahutitesse, millest on nende lendumine välistatud.
(5) Juriidilised isikud ja asutused peavad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmekäitlejale, kellel on keskkonnaministri poolt väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsents ning jäätmeluba. Jäätmete üleandmisel tuleb ohtlikud jäätmed märgistada vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale või anda jäätmekäitlejale informatsiooni üleantavate jäätmete kohta.
§ 14. Biolagunevate jäätmete kogumise nõuded
(1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, eeskätt aia- ja haljastusjäätmed ning toidujäätmed.
(2) Kodumajapidamises kogutud aia- ja haljastusjäätmeid saavad eraisikud kompostida oma kinnistul või viia nõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta. Vastavate võimaluste ja tingimuste olemasolul tuleb eelistada koha peal kompostimist.
(3) Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed ladustada tervisele ja ümbruskonnale kahjutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti taaskasutamiskõlbmatuks. Kompostinõud ja -anumad on soovitatav asetada naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusele, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(4) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kinnistes kompostimisnõudes. Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(5) Heitvee setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kodumajapidamises kasutada komposti valmistamiseks ega laotada pinnasele.
§ 15. Probleemtoodete kogumise nõuded
(1) Probleemtooted on patareid ja akud; PCB-sid sisaldavad seadmed; mootorsõidukid ja nende osad, sealhulgas rehvid; elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad; vanarehvid.
(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed jäätmetena võib üle anda uue toote ostmisel selle müüjale või viia jäätmekogumispunktidesse.
(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete tootja on kohustatud korraldama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud toodetest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda jäätmekogumispunkti või uue rehvi ostmisel kauplusse või rehviettevõttesse. Tootja on kohustatud korraldama vanarehvide tasuta vastuvõtmise.
(5) Tootjate kohustused laienevad ka neile elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetele ja vanarehvidele, mis on tekkinud enne vastuvõtukohustuse jõustumist.
(6) Vanad patareid ja akud tagastatakse nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt sätestatud korrale.
(7) Kasutusest kõrvaldatud mootorsõidukid ja nende osad antakse üle vastavate jäätmete käitlemise luba omavale ettevõtjale.
(8) PCB-sid sisaldavad seadmed( kondensaatorid, trafod jm) antakse üle nende müüjale või käideldakse ohtlike jäätmetena vastavalt eeskirjas sätestatud korrale.
§ 16. Suurjäätmete kogumise nõuded
(1) Suurjäätmed on jäätmed, mis oma mõõtmete või kuju tõttu ei mahu segaolmejäätmete konteinerisse. Suurjäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Suurjäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.
(2) Suurjäätmete äraveo peab jäätmevaldaja korraldama hiljemalt viie (5) päeva jooksul alates jäätmete mahuti kõrvale paigaldamisest. Suurjäätmed võib anda üle jäätmevedajale või viia ise vastavasse jäätmekäitluskohta.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 17. Metallijäätmete kogumise nõuded
(1) Metallijäätmed on põhikoostiselt ehedatest mustmetallidest või värvilistest metallidest või nende sulamitest koosnevad jäätmed.
(2) Metallijäätmeid kogutakse oma kinnistu piirides ning neid ei tohi ladustada väljapoole kinnisasja. Metallijäätmeid ei ole soovitatav ladustada kinnistu välispiiride lähedale juhul, kui pole kokku lepitud nende kohest äravedu.
(3) Metallijäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi, antakse üle vastavat tegevusluba omavale vanametalli kokkuostjale.
4. jagu
Jäätmete vedamine
§ 18. Jäätmeveo nõuded
(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo puhul.
(2) Segaolmejäätmeid tuleb ära vedada sagedusega, mis väldib konteinerite ületäitumist, haisu ja kahjurite levikut ning ümbruskonna reostust. Segaolmejäätmete vedu toimub korraldatud jäätmeveo korras, korraldatud jäätmeveost vabastatud isikud peavad ise tagama segaolmejäätmete nõuetekohase veo jäätmekäitluskohta.
(3) Pakendijäätmete konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist. Pakendijäätmete konteinereid tühjendab vallavalitsuse korraldamisel taaskasutusorganisatsioon.
(4) Paberi ja papi konteinereid tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides nende ületäitumist.
(5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada 3 päeva jooksul.
(6) Jäätmeid peab vedama pakitult või muul asjakohasel viisil, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimisel ega vedamise ajal keskkonda.
(7) Jäätmete vedu elamurajoonides ei tohi häirida öörahu ega inimeste igapäevast elukorraldust. Jäätmete veol ei tohi rikkuda tervisekaitsenõudeid ning häid tavasid. Jäätmevedu ei tohi reeglina teostada ajavahemikul 23.00-7.00.
§ 19. Nõuded konteinerite paiknemiskohtadele ja nende juurdepääsuteedele
(1) Konteinerid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada jäätmeveokisse vahetult nende paiknemiskohas.
(2) Kuni 800-liitriseid konteinereid tuleb paigutada kõva kattega alusele:
1) mille vahemaa konteineri asukoha ja prügiveoki peatuskoha vahel peab olema olukorras, mis võimaldab konteineri normaalset teisaldamist.
2) konteineri asukohast jäätmeveokini ei tohi olla liikumist segavaid takistusi (piirdeaiad, väravad, tõkkepuud jne). Kui liiklusohutuse seisukohast ei ole konteineri selline paigutus võimalik, on lubatud konteiner veopäeval paigaldada krundile vahetult lukustamata värava juurde nähtavale kohale. Juurdepääs konteinerile peab olema jäätmevedajale ohutu.
(3) Suuremad kui 800-liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
(4) Kui konteinerit hoitakse lukustatult, peab jäätmevaldaja kindlustama konteineri avamise tühjenduspäeval.
5. jagu
Jäätmete kõrvaldamine
§ 20. Jäätmete kõrvaldamise üldnõuded
(1) Liigiti kogutud jäätmed tuleb viia vastava märgistusega kogumispunktidesse, anda üle jäätmekäitlejatele või prügilasse või kõrvaldada jäätmed õigusaktidega sätestatud korras jäätmetekkekohas.
(2) Jäätmed kõrvaldatakse läheduspõhimõtet järgides nõuetekohases jäätmekäitluskohas.
(3) Jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad on kohustatud korras hoidma jäätmekäitluskohad koos seal asuvate vahendite ja tehnikaga, nende juurdesõiduteed ja vältima nendel rajatistel reostuse ning haisu teket ja levikut ning jäätmete sattumist väljapoole käitluskoha maa-ala.
§ 21. Jäätmete põletamine
(1) Jäätmete kõrvaldamine väljapoole prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud.
(2) Ilma vastava loata on jäätmete põletamine keelatud, välja arvatud:
1) ohtlikke aineid mittesisaldavate paberi-, kartongi- ja keemilistest töötlemata puidujäätmete põletamine katlamajades ja küttekolletes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
2) jäätmevaldaja võib aia- ja haljastusjäätmeid oma kinnistu piires põletada, kuid põletamine on lubatud ainult tuulevaikse ilmaga ning naabreid mittehäirival viisil, kusjuures tule tegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mistahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast. Põletamisel tuleb võtta kasutusele kõik muud asjakohased meetmed tuleohu vältimiseks.
6. jagu
Erinõuded jäätmete käitlemisel
§ 22. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad puidu-, metalli-, betooni-, telliste, ehituskivide, klaasi- ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.
(2) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja.
(3) Ehitiste lammutamiseks peab olema nõuetekohane lammutuskava, kooskõlastus kinnistu omaniku ja vallavalitsusega. Lammutuskavas peab olema ette nähtud ehitusjäätmete eraldi kogumine taaskasutamise eesmärgil. Sorteeritud materjalid tuleb üle anda taaskasutamiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. Sorteerimata ehitusjäätmed antakse üle jäätmekäitlejale nende täiendavaks sortimiseks või ladestamiseks jäätmete tekkekohale võimalikult lähedal asuvasse tehnoloogiliselt sobivasse ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavasse jäätmekäitluskohta.
(4) Lammutuskavas esitatud jäätmekäitlustingimuste täitmise eest vastutab ehitise omanik või isik, kellele on välja antud ehitise lammutusluba.
(5) Eraldi tuleb sorteerida taaskasutamiseks puit, metall (eraldi must ja värviline metall), mineraalsed jäätmed (kivid, tellised, krohv, kips, betoon jne), raudbetoon- ja betoondetailid, tõrva mittesisaldav asfalt. Ohtlikud ehitusjäätmed (asbesti sisaldavad jäätmed, värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, naftaprodukte sisaldavad jäätmed ning saastunud pinnas) tuleb koguda eraldi ja pakendada kehtestatud nõuete kohaselt ning üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele.
(6) Tekkinud ehitusjäätmed kas taaskasutatakse, kõrvaldatakse või antakse käitlemiseks üle sellekohast jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõte omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi.
(7) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.
(8) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu;
3) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele;
§ 23. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemine
(1) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutajate jäätmete käitlemise nõuded on kohustuslikud kõikidele valla territooriumil tegutsevatele tervishoiu- ja veterinaarasutustele (edaspidi tervishoiuasutused).
(2) Diskreetset vanapaberit, s.o isikuandmete ja tervishoiuasutuse töö andmetega hävitamisele kuuluvaid dokumente või pabereid tuleb jäätmetekkekohas hoida kõrvalistele isikutele kättesaamatult ning purustada tervishoiuasutuses või anda purustamiseks üle jäätmekäitlusettevõttele.
(3) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida jäätmetekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Teist värvi kilekottidel peab olema vähemalt punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Täitunud jäätmekotid tuleb korralikult sulgeda ning suletud jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Bioloogilised jäätmed tuleb iga päev viia tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi.
(4) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb jäätmetekkekohas asetada raskesti läbitorgatavast materjalist suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed». Täitunud kanistri mass ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(5) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb jäätmetekkekohas paigutada kollase sildiga varustatud jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed». Pakendile märgitakse jäätmetekitaja ja pakkimiskuupäev. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia pärast jäätmekotti paigutamist jäätmehoidlasse ning paigutada täiendavasse markeeringuga jäätmekotti. Suletud ning jäätmekäitlejale üleantava pakendi mass ei tohi ületada 15 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul nende tekkimisest arvates.
(6) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(7) Ravimijäätmed, st ravimid, mis on riknenud või mille lubatud kasutusaeg on lõppenud, pakitakse jäätmetekkekohas plastikkotti markeeringuga «Ravimijäätmed». Plastikkotti pannakse ravimid koos ravimi originaalpakendiga. Ravimijäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(8) Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest ja muudest jäätmetest eraldi. Elavhõbedajäätmed pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Elavhõbedajäätmetega pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed» ning pakendile märgitakse tervishoiuasutuse nimi ning jäätme kirjeldus.
(9) Kemikaalide jäätmed, st ohtlike kemikaalide jäägid, tuleb koguda jäätmetekkekohas suletud mittepurunevasse anumasse, märgistusega «Kemikaalide jäätmed», mis ei reageeri kemikaaliga. Kemikaalide jäätmeid tuleb hoida jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(10) Kasutusest kõrvaldatud kinniti ja ilmuti tuleb jäätmetekkekohas valada vastava märgistusega kanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas teistest jäätmetest eraldi.
(11) Tervishoiuasutused ei tohi jäätmeid kõrvaldada ise, vaid peavad kõik käesolevas paragrahvis märgitud jäätmed andma üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.
§ 24. Tehnilised nõuded tervishoiuasutuste jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuasutuse, kes osutab tervishoiuteenust inimesele, jäätmehoidla peab vastama järgmistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb rajada võimaluse korral tervishoiuasutuse keldrikorrusele või majandusblokki;
2) jäätmehoidla peab olema tulekoldeta, varjatud päikesevalguse eest ning hoidlasse ei tohi pääseda närilised ja kahjurputukad;
3) jäätmehoidla siseviimistlus peab võimaldama hoidla niisket puhastamist ning desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) hoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi;
5) ruum peab olema ventileeritav;
6) ruum peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava tervishoiuasutuse jäätmehoidla peab olema eraldatud ruum, milles on loodud tingimused jäätmete ohutuks hoidmiseks ja säilitamiseks ning peab olema tagatud, et jäätmetele ei pääse juurde kõrvalised isikud, loomad, linnud ja kahjurid.
KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 25. Korraldatud jäätmeveo ulatus
(1) Toila valla haldusterritoorium moodustab ühe korraldatud jäätmeveo piirkonna.
(2) Jäätmeveo võib jätta korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete vähese koguse tõttu oleks korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 26. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed (jäätmekood 20 03 01)
(2) Korraldatud jäätmevedu võib hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi:
1) paber ja kartong - jäätmekood 20 01 01;
2) suurjäätmed - jäätmekood 20 03 07;
3) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed - jäätmekood 20 01 08.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud
1) bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ja haljasaladel paiknevate ning massiüritustel avalike jäätmekogumisvahendite tühjendamine ja eelpool nimetatud jäätmekogumisvahendites asuvate jäätmete vedamine;
2) mootorsõidukite osad ja vrakid, ehitus- ja lammutusjäätmed.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 27. Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha valik
(1) Vallavalitsus (edaspidi hankija) korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja, st jäätmevedaja leidmiseks teenuste kontsessiooni ehk teenuse hankimise hankelepingu alusel lähtuvalt jäätmeseaduses ja riigihangete seaduses sätestatust ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu kuni 5 aastaks. Hankija avalikustab informatsiooni jäätmevedajaga lepingu sõlmimise kohta ajalehes Toila valla leht ja Toila valla veebilehel.
(2) Korraldatud jäätmeveo riigihanke tulemusel hankijaga hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada korraldatud jäätmeveo teenust määratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas.
(3) Korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumendid esitatakse enne riigihanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile jäätmeseaduses ettenähtud korras
(4) Jäätmekäitluskoha korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmete käitlemiseks määrab vallavalitsus korraldatud jäätmeveo teenuste kontsessiooni hankedokumentides.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 28. Korraldatud olmejäätmeveo sagedus ja aeg
(1) Korraldatud jäätmeveo piirkonnas on segaolmejäätmete vedu korraldatud kahetasandiliselt: tiheasustusega alad ja hajaasustusega alad.
(2) Vastavalt jäätmeseadusele on tiheasustusalal minimaalne tühjendamissagedus kord nelja nädala jooksul, hajaasustusalal mitte harvem kui üks kord 12 nädala jooksul. Lisaks eelpool toodule tuleb lähtuda käesoleva korra § 18 sätestatud tingimustestest.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 29. Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele segaolmejäätmete valdajatele neile kuuluvatel jäätmetekkekohtadel. Jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja on kohustatud sõlmima omavahelise kirjaliku jäätmekäitluslepingu. Jäätmevaldaja võib volitada kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtteid sõlmima jäätmevedajaga jäätmekäitluslepinguid jäätmavaldaja nimel.
(3) Jäätmevaldajaks käesoleva peatüki tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 30. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele taotlus tema tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.
(2) Mitteliitunuks lugemise põhjuseks saab olla asjaolu, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.
(3) Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga perioodiliselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
(4) Suvila- ja aiandusühistute maa- alal suveperioodil elava või asuva jäätmevaldaja võib vallavalitsus tema põhjendatud taotluse alusel lugeda korraldatud jäätmeveoga ajutiselt mitteliitunuks kuni viieks aastaks talveperioodil. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.
(5) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(6) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust tema mitteliitunuks lugemise aluseks olnud asjaolude muutumisest hiljemalt 30 päeva jooksul nende jäätmevaldajale teatavaks saamisest.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 31. Mitteliitunuks esitatud taotluse menetlemine
(1) Vallavalitsus:
1) registreerib mitteliitunuks lugemise taotluse;
2) kontrollib taotluses sisalduvate andmete õigsust ning nõuab vajadusel taotlejalt täiendavaid dokumente ja selgitusi;
3) kontrollib taotleja esitatud andmete õigsust ja jäätmekäitluse korraldust kohapeal
(2) Vallavalitsus vaatab mitteliitunuks esitatud taotluse läbi ja teeb otsuse taotleja mitteliitunuks lugemise või taotluse tagasilükkamise kohta 30 päeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse registreerimisest. Mõjuval põhjusel (täiendava teabe kogumise vajadus, küsimuse keerukus jms) võib vallavalitsus taotluse lahendamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.
(3) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega.
(4) Vallavalitsus teavitab taotluse esitajat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemisest või taotluse tagasilükkamisest. e- posti teel laekunud taotlusetele vastatakse e- posti teel.
(5) Vallavalitsus teavitab jäätmevedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtajast, millest alates on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 32. Mitteliitumise lõppemine
(1) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemine lõpeb paragrahvi 29 lõikes 3 nimetatud vallavalitsuse korralduses märgitud tähtaja möödumisel.
(2) Jäätmevaldajal on õigus esitada enne mitteliitunuks lugemise tähtaja möödumist vallavalitsusele uus taotlus tema mitteliitunuks lugemiseks.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 33. Mitteliitumise ennetähtaegne lõpetamine
Vallavalitsusel on õigus ennetähtaegselt lõpetada mitteliitunuks lugemine, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud mitteliitunuks lugemise taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja avaldab vallavalitsusele sellekohase soovi;
3) mitteliitunuks lugemise asjaolud on ära langenud;
4) jäätmevaldaja ei ole õigeaegselt esitanud kirjalikku kinnitust või sisaldab kinnitus olulisel määral valeandmeid.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 34. Ühismahutite kasutamine
Ühist jäätmemahutit kasutada soovivad jäätmevaldajad peavad esitama vallavalitsusele ühise kirjaliku sooviavalduse, milles näidatakse ühismahutit kasutada soovivate jäätmevaldajate nimed, jäätmeobjektide aadressid, ühismahuti asukoht ja arveldamise tingimused. Vallavalitsus edastab andmed jäätmevedajale, kes esitab nende andmete alusel igale jäätmevaldajale eraldi arve vastavalt jäätmevaldaja osa suurusele ühismahutist, välja arvatud juhul, kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole kokku leppinud teisiti.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 35. Korraldatud jäätmeveo teenustasu suuruse määramine ja muutmine
(1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete jäätmeveo teenustasu suurus on määratud kindlaks edukaks tunnistatud jäätmevedaja esitatud pakkumuses.
(2) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nende tegevustega seotud toimingute eest.
(3) Jäätmete vedamisega seotud toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a võlateadete väljastamine ja edastamine, kogumismahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate kogumismahutite hind ja laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja kogumismahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveoga hõlmatud toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama jäätmete vedamisega seotud toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende toimingute eest eraldi tasu.
(4) Jäätmevedajal puudub õigus ühepoolselt suurendada jäätmeveo teenustasude suurust.
(5) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid ja jäätmete käitluskulusid.
(6) Jäätmevedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva eeskirja alusel muuta sagedamini kui üks kord aasta jooksul ja mitte varem kui aasta pärast hankelepingu sõlmimist.
(7) LõikeJäätmevedaja esitatav teenustasude muutmise taotlus peab sisaldama hindade muutmise vajaduse põhjendust ning taotlusele tuleb lisada:
1) taotletavate teenustasude kalkulatsioon;
2) lõppenud majandusaasta auditeeritud raamatupidamise aruanne;
3) majandusaasta prognoositavate tulude ja kulude arvestus kehtivates teenustasudes.
(8) Vedaja peab lubama vallavalitsuse volitatud esindajal tutvuda hinnakujunemist puudutavate dokumentidega, muu teabe ja asjaoludega.
(9) Jäätmevedaja esitab lõikes 6 nimetatud taotluse vallavalitsusele, kes otsustab korraldatud jäätmeveo teenustasude muutmise või mittemuutmise 60 päeva jooksul nõuetekohase taotluse registreerimisest.
(10) Kehtestatud muudetud teenustasud rakenduvad mitte varem kui 30 päeva möödumisel alates uute teenustasude avalikustamisest ajalehes Toila valla leht ja valla veebilehel.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 36. Jäätmekäitlusalased lisateenused
(1) Jäätmevedaja võib korraldatud jäätmeveo teostamisel osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult kokkuleppel jäätmevaldajaga ja jäätmekäitluslepingu olemasolul, milles on jäätmevaldajat teavitatud osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast. Jäätmevedaja ei tohi lisatasusid arvestada kogumismahutite laialipaigutamise eest teenuste kontsessiooni alguses ega nende äraveo eest teenuste kontsessiooni lõppemisel.
(2) Lisateenuste osutamise tingimused peavad olema kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning ei tohi seada jäätmevaldajale piiranguid teenuse tarbimisele seadusega ettenähtud korras.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
§ 37. Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine
(1) Vallavalitsusel on õigus võtta jäätmevedajalt enne tähtaja lõppu ära õigus segaolmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
1) jäätmevedaja ei ole sõlminud hankedokumentides nimetatud tähtaja jooksul vallaga hankelepingut;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud veopiirkonnas segaolmejäätmete vedamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus sätestatud tähtpäevast;
3) jäätmevedaja on kolmel korral järjest jätnud kogumismahutid õigeaegselt tühjendamata;
4) jäätmevedaja korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning hankelepingu rikkumise korral;
5) jäätmevedaja ei ole varustanud kogumismahuteid üürida või osta soovivaid jäätmevaldajaid kogumismahutitega hankelepingus sätestatud segaolmejäätmete vedamise alustamise tähtpäevale eelnevaks
6) jäätmevedajat on karistatud korraldatud jäätmeveo loa tingimuste rikkumise eest jäätmeseaduse paragrahvi 1201 alusel.
(2) Juhul, kui esineb vähemalt üks lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt jäätmevedajat ning nõuab viimaselt kirjalikku selgitust, mis tuleb esitada viie tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest.
(3) Juhul, kui jäätmevedaja ei esita lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid jäätmevedaja lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavalitsus hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise.
(4) Jäätmevedaja jäätmeveo õigus segaolmejäätmete vedamiseks piirkonnas loetakse ennetähtaegselt lõppenuks päevast, mil hankeleping loetakse lõpetatuks.
[RT IV, 30.11.2012, 20 - jõust. 01.12.2012]
JÄRELEVALVE JA VASTUTUS
§ 38. Järelevalve
(1) Eeskirja täitmise üle teostab haldusjärelevalvet vallavalitsus.
(2) Eeskirja rikkumisel väärtegude kohtuväline menetleja on vallavalitsus, politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon.
§ 39. Vastutus
Eeskirja nõuete rikkumise eest karistatakse rikkujat jäätmeseaduse §-de 120-126 ja pakendiseaduse §-de § 29-31 alusel.
RAKENDUSSÄTTED
Facebook
Twitter