Kalapüügieeskiri
Vastu võetud 09.05.2003 nr 144
RT I 2003, 41, 282
jõustumine 18.05.2003
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
15.07.2003 nr 199 ( RT I 2003, 54, 370) 19.07.2003
27.03.2004 nr 91 ( RT I 2004, 21, 143) 10.04.2004
21.04.2004 nr 119 ( RT I 2004, 29, 202) 1.05.2004
10.05.2005 nr 96 (RT I 2005, 28, 201) 27.05.2005
12.09.2006 nr 201 (RT I 2006, 40, 308) 23.09.2006, osaliselt 1.01.2007
11.01.2007 nr 7 (RT I 2007, 6, 33) 28.01.2007
Määrus kehtestatakse «Kalapüügiseaduse»
§ 17 lõike 1 ja § 19 lõike 4 ning «Majandusvööndi
seaduse» § 6 lõike 1 punkti 1 alusel.
[RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse reguleerimisala
(1) Määrus reguleerib kalapüüki siseveekogudes, sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis ja agarikupüüki meres.
(11) Määrus reguleerib kalapüüki meres niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri Euroopa Liidu õigusaktid.
(2) Kaitsealadel toimub kala- ja agarikupüük vastavalt käesolevale määrusele ja konkreetsel kaitsealal kehtivale korrale.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
2. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIVAHENDITELE
1. jagu
Lubatud kalapüügivahendite loetelu ja kirjeldus
§ 2. Lubatud kalapüügivahendid
Lubatud kalapüügivahendid on õngpüünised, allveepüügivahendid, vähipüügivahendid, nakkepüünised, lõkspüünised, kurnpüünised ja traalpüünised.
§ 3. Õngpüünised
(1) Õngpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala peibutamises õngekonksule kinnitatud söödaga või muu peibutusvahendiga, mille haaramisel kala haakub.
(2) Lubatud õngpüünised on:
1) lihtkäsiõng, mis
koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õngenöörist, üheharulisest
konksust ja millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib
olla varustatud raskuse ja ujukiga;
2) spinning, mis koosneb
rõngastega ridvast, ridvarullist, õngenöörist ja landist või rakisest,
võib olla varustatud vahetrossi, lisaraskuse ja nn peibutustirguga;
3)
käsiõng, mis koosneb ridvast, õngenöörist ja sellele lipsudega
kinnitatud kuni kolmest üheharulisest konksust või kirptirgust, võib
olla varustatud ridvarõngaste, raskuse, ujuki või noogutiga ja rulli
või haspliga õngenööri kerimiseks;
4) vedel,
mis koosneb õngenöörist, landist või rakisest, võib olla varustatud
vahetrossi ja lisaraskusega, ning mida veetakse paadi järel;
5)
sikuti, mis koosneb lühikesest ridvast, rullist või hasplist,
õngenöörist ja tirgust või kirptirgust ja võib olla varustatud
vahetrossiga;
6) lendõng, mis koosneb ridvast, rullist,
heitenöörist ja sellele lipsudega kinnitatud kuni kolmest konksust,
ning millega püügil kasutatakse kunstpeibutist;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
7) haakeõng, mis koosneb õngeridvast, õngenöörist, raskusest ja kuni
kolmest nöörile kinnitatud üheharulisest õngekonksust, mille teraviku
ja sääre vaheline kaugus ei ületa 15 mm;
8) põhjaõng
(tonka, krunda), mis koosneb õngenöörist, raskusest, kuni kolmest
lipsudega kinnitatud üheharulisest konksust, ning võib olla varustatud
ridva ja rulli või haspliga õngenööri kerimiseks;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
9) und, mis koosneb õngenöörist, ühest kuni kolmeharulisest konksust ja ujukist, millele on keritud õngenöör, ja võib olla varustatud vahetrossi ja lisaraskusega;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
10) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
[punkti 11 sõnastus kuni 31.12.2006]
11) põhjaõngejada – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil kinnitatud õngekonksudest ning on asetatud veekogu põhja;
[punkti 11 sõnastus alates 1.01.2007]
11) õngejada, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005, mis käsitleb Läänemere, Suur- ja Väike-Belti ning Sundi kalavarude kaitsmist tehniliste meetmete abil, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1434/98 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 88/98 (ELT L 349, 31.12.2005, lk 1–23), artikli 2 punkti b alapunktis iii.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 1.01.2007]
[punktid 12 ja 13 kehtetud alates 1.01.2007 – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 1.01.2007]
12) triivõngejada – koosneb ankurdamata õngeliinist ja sellele lipsude
abil kinnitatud õngekonksudest ning triivib hoovuse või tuule toimel;
13)
mail – koosneb ankurdatud õngeliinist ja sellele lipsude abil
kinnitatud õngekonksudest, mis on ujukite või ujuva õngeliini abil
põhjast kõrgemale tõstetud.
(3) Lant on käesoleva määruse tähenduses puust, metallist või muust materjalist valmistatud ning kuni kolme kuni kolmeharulise konksuga varustatud peibutis.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(4) Rakis on käesoleva määruse tähenduses abivahend surnud kala söödana kasutamiseks.
(5) Kirptirk on käesoleva määruse tähenduses üheharuline konks, mille varrele on kinnitatud raskus või tehismaterjalist peibutis.
(6) Nooguti on käesoleva määruse tähenduses elastsest materjalist varras õngeridva otsas kala võtu avastamiseks.
(7) Haspel on käesoleva määruse tähenduses vahend õngenööri kerimiseks.
(8) Tirk on käesoleva määruse tähenduses lant või rakis, millel on kuni 3 konksu harude vahega mitte üle 30 mm.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 4. Allveepüügivahendid
(1) Allveepüügivahend on vahend, millega püütakse vee all viibides.
(2) Lubatud allveepüügivahendid on:
1) harpuunpüss –
mehhaaniline või pneumaatiline vahend kala harpuunimiseks;
2)
harpuun – kidadega või ilma nendeta kuni kolmeharuline torkevahend,
mida lastakse harpuunpüssist või torgatakse kalasse.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 5. Vähipüügivahendid
Lubatud vähipüügivahendid on:
1) vähinatt –
söödastatav kuni 50 cm läbimõõduga tõstevõrk;
2)
vähimõrd – söödastatav lõkspüünis läbimõõduga alla ühe meetri, millel
puuduvad juhtaed ja tiivad ning mille avade arv ei ole üle kolme.
§ 6. Nakkepüünised
(1) Nakkepüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala takerdumises või sissemässumises võrgulinasse või kiilumises selle silma.
(2) Lubatud nakkepüünised on:
1) nakkevõrk, mis on
kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b
alapunktis i. Võrkude piirarvu ja püügiõiguse tasu arvestamisel
loetakse arvestusliku võrgu suuruseks võrk, mille ülemise selise
pikkus on 70 m, või võrgujada üldpikkusega kuni 70 m;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2) abar, mis on kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti b alapunktis ii;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
3) seisevvõrk – ankurdatud nakkevõrk;
4) triivvõrk
– ujuv ankurdamata nakkevõrk, mis liigub hoovuse või tuule toimel ja
võib olla kinnitatud püügialusele;
5) raamvõrk –
silmadest läbiaetud horisontaalsete ja vertikaalsete pinedega
nakkevõrk;
6) võrgujada – omavahel ühendatud kaks või enam
nakkevõrku.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 7. Lõkspüünised
(1) Lõkspüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb kala eksitamises püünisesse või selle osasse, kuhu sisenemine on lihtne, kuid väljumine raskendatud.
(2) Lubatud lõkspüünised on:
1) mõrd – juhtaia,
tiibade, mis moodustavad kariaia ja ühe või mitme pujusega varustatud
kuni kahe pealt kinnise mõrrakerega lõkspüünis. Võrtsjärvel ei ole
mõrrakerede, kariaedade ja juhtaedade arv piiratud. Mõrra osad on
näidatud joonisel lisas 7;
2) –4) [kehtetud – RT
I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
5) kastmõrd ehk
seisevnoot ehk kakuam – juhtaia, karjaaia, ühe või mitme pujuse ja ühe
või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis;
6)
[kehtetu – RT I 2005, 28, 201 –
jõust. 27.05.2005]
7) silmutorbik – kooniline kuni 30 cm
suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis;
8)
silmumõrd – kuni 0,5 m suu kõrgusega ja kuni 1 m suu laiusega
vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puuduvad
juhtaed ja tiivad.
[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]
(3) Mõrra lubatud alaliigid on:
1) avaveemõrd – mõrd, mille
suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere
külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust;
2)
ääremõrd – mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m;
3)
rivimõrd ehk angerjarüsa – tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd
suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe
või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia
kummassegi otsa;
4) juhtaiata mõrd – ühe või mitme mõrrakeres oleva
pujusega ja tiibadega või ilma nendeta mõrd, millel puudub juhtaed;
5)
jõemõrd – mõrd, mis koosneb kuni kahest mõrrakerest, juhtaiast ja
tiibadest, mis ei moodusta kariaeda;
6) mõrrajada – kaks või enam
samasuunaliste juhtaedade või lisajuhtaedade abil omavahel ühendatud
mõrda.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 8. Kurnpüünised
(1) Kurnpüünis on püünis, millega püügi põhimõte seisneb veekogu osa ümberpiiramises ja sealt kala kättesaamises püünise kokkuvedamisega.
(2) Lubatud kurnpüünised on:
1) põhjanoot, mis koosneb
võrdse pikkusega veoköitest, tiibadest ja pärast ning mille veoköied
toimivad kalapeletina ehk hirmutina;
2) veonoot, mis koosneb
veoköitest, tiibadest, noodakerest ja pärast ning mis kokkuvedamisel
kurnab läbi kogu veekihi ümberpiiratud alal;
3) kaldanoot
– veonoot, millega loomus veetakse kaldale;
4) pöördnoot ehk
pöörinoot – veonoot, millega loomus veetakse ujuvvahendile või jääle;
5)
liiv, mis koosneb jäigast raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist;
6)
kuurits, mis koosneb jäigast liigendraamist ja sellele kinnitatud
võrgulinast;
7) tõstevõrk – horisontaalselt vette asetatav
tõstetav püünis, mis koosneb raamist ja sellele kinnitatud võrkkotist
ning on ilma varre või ridvata. Raami läbimõõt või iga külje pikkus
peab olema vähemalt 1 meeter;
8) püüvõrk – ühest otsast
ankurdatud ja teisest otsast veetav üle 80 mm silmasuurusega ning kuni
120 m pikkune võrksein.
§ 9. Traalpüünised
(1) Traalpüünis on püünis, millega püütakse kala ühe või kahe laeva järel veetavasse võrkkotti.
(2) Lubatud traalpüünised on:
1) traalnoot, mis on
kirjeldatud nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 2 punkti a
alapunktis i;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2) põhjatraalnoot – traalnoot, mis on varustatud grunttropiga;
3)
pelaagiline traalnoot – traalnoot, millel grunttropp puudub;
4)
agariku tragi – jäigale karkassile rakendatud traalpüünis
agarikupüügiks.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(3) Grunttropp – käesoleva määruse tähenduses on alumise selise alla eraldi otsale kinnitatud raskus.
§ 10. Kirjeldamata püügivahendite ja -viiside kasutamine
Käesolevas määruses kirjeldamata või põhimõttelt uute kalapüügivahendite või püügiviiside kasutamine on lubatud keskkonnaministri loal.
2. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ja
-viisidele kõikides veekogudes
§ 11. Piirangud püügivahendite kasutamisele
Kõikides veekogudes on keelatud:
1) püüda kala müttamisega,
elektriga, mürk- või narkootiliste ainetega, torkeriistadega (v.a
harrastuslikul allveekalapüügil), haakeriistadega, tulirelvadega,
lõhkelaengutega;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2) sulgeda püünistega üle 1/3 veekogu või väina laiusest, välja
arvatud Võrtsjärvel ja määruse § -s 35 toodud juhtudel. Vabaks tuleb
jätta väina või veekogu ristlõike sügavaim osa;
3)
kasutada nõuetekohaselt tähistamata ja märgistamata seisev- ja
triivpüüniseid. Seisevpüünis on veekogu põhja suhtes liikumatu,
triivpüünis liigub tuule või hoovuse toimel;
4)
seisevpüüniste, välja arvatud silmutorbik, vähinatt ja õngpüünis,
asetamine püügile lähemale kui 50 m juba püügil olevatele
seisevpüünistele, välja arvatud juhul, kui käesolevas määruses on
sätestatud teisiti;
5) kinnitada võrkpüünistele tarindeid, mis
võivad vähendada püünise koguva osa silmasuurust alla lubatu, välja
arvatud määruse § -s 12 toodud juhtudel;
6) [Kehtetu
– RT I 2006, 40, 308 – jõust.
23.09.2006]
7) kasutada allveekalapüügil autonoomset
hingamisvahendit ja kunstlikku valgustust;
8) kasutada
allveekalapüügil harpuuni ilma harpuunpüssita, välja arvatud lesta või
kammelja püügiks.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 12. Lubatud tarindid
(1) Erandina § 11 punktis 5 sätestatust on siseveekogudes lubatud
kasutada:
1) põhjanooda pära alumise osa kulumise kaitseks
jämedamast niidist (nöörist) katet, mis on valmistatud samast kiust
kui pära noodalina ning mille pikkus ei ületa 3/4 pära silindrilise
osa pikkusest. Kattekoti võib kinnitada pärale ainult piki eesmist ja
külgmist äärt;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2) põhjanooda pära tugevuse tõstmiseks pära silindrilise osa välisküljele kinnitatud silindrilist tugevduskotti, mille silmasuurus peab olema vähemalt kaks korda suurem kui päras, kuid mitte alla 80 mm;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
3) põhjanootade päras kinnitatud mittepöörduvat pujust või horisontaaltasapinnaga viltust, pära lõpu poole tõusvat noodalinast paneeli (edaspidi tõusutee), mille silmasuurus on väiksem kui päras. Pujus või tõusutee võib olla kinnitatud kas pära sees või selle ees ja selle kinnitamise kaugus noodapära lõpust peab olema vähemalt kolm korda suurem kui pujuse või tõusutee pikkus.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud tugevduskott võib olla kinnitatud noodapärale:
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
1) piki eesmist äärt ja tagumist äärt ning
2)
jamatud või kootud poole silma lisamisega ühte ja sama pära
põikisilmarida pidi või piki seda.
(3) Meres on traalnoodal ja põhjanoodal lubatud kasutada tarindeid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklitele 5 ja 6
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 13. Püügivahendite kontrollimise sagedus
(1) Kalapüügil peab püüniste kontrollimise sagedus vältima saagi riknemise püünises.
(2) Merel peab püüniste kontrollimise sagedus vastama nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artikli 8 lõigetes 2 ja 3 toodud nõuetele.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 14. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes
(1) Sisemeres ja kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest, Narva jões ja veehoidlas, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, Suures Emajões ja Võrtsjärves peavad seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad olema tähistatud avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga.
(11) Erandina lõikes 1 sätestatust peavad Narva jões hüdroelektrijaama tammist suudmeni silmutorbikute jadad olema tähistatud kaldapoolses otsas ujuva poiga, millele on märgitud kalapüügiloa number ja jadas olevate silmutorbikute arv.
(12) Sisemeres, kuni 4 meremiili kaugemal territoriaalmere lähtejoonest ning sise- ja piiriveekogudes tuleb võrgujadad ja lõkspüünised, mis on asetatud kombineeritult ehk labürinti, tähistada avaveepoolses otsas kahe ühele vardale ülestikku asetatud lipuga, teises otsas ühe lipuga ning muudes väljaulatuvates tippudes värviliste poidega.
(2) Kui seisevpüünised ja nende jadad ning kalade kunstkoelmute jadad paiknevad ranna või kaldaga paralleelselt, tähistatakse ühe lipuga jada parempoolne ots (veekogult kalda suunas vaadatuna) ning kahe lipuga jada vasakpoolne ots.
(3) Lippude mõõtmed peavad olema vähemalt 30×30 cm ning nende kõrgus veepinnast vähemalt 1 m.
(4) Lõikes 1 nimetamata siseveekogudes määrab tähistusviisi loa väljaandja, arvestades püügipiirkonna eripära.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 15. Nõuded püügivahendite tähistamisele territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili
(1) Meres territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui 4 meremiili peavad seisev- ja triivpüünised olema tähistatud läänesektoris 180º – 360º (kaasa arvatud) lääne (edaspidi W) toodriga, millel on 2 ülestikku asetatud lippu, 2 helenduvat triipu ja vajadusel 2 topituld ning idasektoris 00º – 180º (kaasa arvatud) ida (edaspidi E) toodriga, millel on 1 lipp, 1 helenduv triip ja vajadusel 1 topituli.
(2) Püüniste jada pikkusega üle 1 meremiili peab lisaks lõikes 1 toodud nõuetele olema varustatud ka jada keskkohal asuva E toodriga, millel on valge lipp.
(3) Triivivad püünised ja nende jadad tuleb kummaski otsas tähistada E toodriga. Tähistama ei pea püünist laevaga ühendavat otsa.
(4) Merepinna lähedal asuvad uputatud püünised ja nende jadad peavad olema tähistatud toodriga, mille tipus on kerakujuline signaalmärk läbimõõduga vähemalt 25 cm ja millel on helenduv triip ning topituli.
(5) Toodrid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1)
toodrite püünistele kinnitamise nöörid ehk otsad peavad olema põhja
vajuvast materjalist või olema uputatud raskustega;
2) tooder
peab ulatuma merepinnast vähemalt 1,5 m kõrgusele;
3)
toodrite lipud peavad olema neljakandilised külje pikkusega vähemalt
40 cm ja kahe ülestikuse lipu vahekaugus peab olema vähemalt 20 cm
ning alumise lipu kõrgus veepinnast ei tohi olla alla 80 cm. Ühte ja
sama püünist või püünistejada tähistavate toodrite lipud peavad olema
ühte värvi ja ühesuurused;
4) toodrite tuled peavad
olema kollased ja andma ühe plingi iga 5 sekundi tagant ning olema
nähtavad vähemalt 2 meremiili kaugusele;
5) toodrite
helenduvad triibud peavad olema vähemalt 6 cm laiused;
6)
toodrid ja nende signaalmärgid ei tohi olla punast või rohelist värvi;
7)
juhul kui tooder on varustatud radaripeegeldiga, peab viimane olema
radariga nähtav vähemalt 2 meremiili kaugusele.
§ 16. Nõuded püügivahendite märgistusele
Püügivahendite märgistus peab võimaldama kohapeal (veekogul) või loa väljaandja juures kalapüügiloa omaniku kindlaks teha.
§ 17. Silmasuuruse mõõtmine
(1) Püügivahendite silmasuurust mõõdetakse kulumiskindlast materjalist valmistatud 2 mm paksuse mõõtekiiluga, mis on 1 cm kaldega 8 cm pikkuse kohta kummalgi serval ja millele on kantud mõõteskaala.
(2) Mõõtekiil surutakse märja võrgu- või noodalina silma. Mõõdetakse 20 silma ühes reas piki lina mitte lähemal kui 10 silma või 50 cm küljeõmblusele (pinele, selisele) ja silmasuuruseks loetakse mõõtmistulemuste aritmeetiline keskmine.
(3) Meres mõõdetakse kalapüügivahendite silmasuurust vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 129/2003, millega sätestatakse kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse määramise üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 22, 25.01.2003, lk 5–14).
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
3. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning
-viisidele sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis
1. jaotis
Traalpüük
§ 18. Aastaringsed püügikeelud ja nõuded püügivahendile
(1) Aastaringselt on keelatud:
1) püüda traalpüünistega 20 m
sügavusjoonest madalamal, välja arvatud agarikupüük tragiga
keskkonnaministri poolt määratud alal;
2) püüda
traalpüünistega Irbe väinas alal, mis on piiritletud läänest Oviši
majaka (57º 34,10 N; 21º42,90 E) ja Loode majaka (57º58,34 N; 21º58,03
E) vahelise sirgega ning idast Kolka neeme (57º45,60 N; 22º36,40 E) ja
Kaavinina majaka (57º58,95 N; 22º11,77 E) vahelise sirgega;
3)
püüda Liivi lahes põhjatraalnoodaga;
4) püüda Liivi
lahes laevaga, mille masinavõimsus ei vasta nõukogu määruse (EÜ) nr
2187/2005 artikli 20 lõike 3 punktis b nimetatule.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(2) Traalpüügil Liivi lahes ei tohi traalnooda vertikaalne ava stabiilsel püügirežiimil olla üle 12 m, mõõdetuna ülemise selise keskpunktist alumise selise keskpunktini.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§ 19. Tähtajalised püügikeelud
Tähtajaliselt on keelatud:
1) püüda põhjatraalnoodaga Soome
lahes lääne pool 26º00 N idapikkust – 1. veebruarist 30. juunini;
2)
püüda pelaagilise traalnoodaga Liivi lahes – 30 päeva vältel
kevadperioodil. Keeluaja alguse määrab igal aastal keskkonnaminister
«Kalapüügiseaduse» § 19 lõike 3 alusel.
§ - 20. ja 21 [Kehtetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2. jaotis
Mõrra- ja kastmõrrapüük
§ 22. Püügikeelud
(1) Räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrrapäras lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm ning mõrra ja kastmõrra teistes osades vähemalt 24 mm.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(2) Juhtaiaga mõrra mõrrapäras peab lina silmasuurus olema vähemalt 24 mm.
(3) Ogalikupüügil peab mõrra lina silmasuurus olema vähemalt 12 mm.
(4) Pärnu lahes Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega 58º17,9' N
ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse koordinaatidega
58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelisest ühendussirgest põhja pool:
1)
peab avaveemõrra lina silmasuurus olema mõrrapäras vähemalt 24 mm ja
teistes mõrra osades vähemalt 60 mm, välja arvatud meritindipüügil 1.
jaanuarist kuni 5. maini.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
2) on keelatud kasutada kahe ja enama kerega avaveemõrdu.
(5) [kehtetu – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 23. Nõuded mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisele
Mõrdade ja kastmõrdade püügile asetamisel tuleb asetustiheduse osas
täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
2)
ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja
50 m muus suunas. Üle 100 m pikkuse juhtaiaga ääremõrra püügile
asetamisel kohaldatakse punktis 3 toodud nõudeid;
3) jadasse
asetatud avavee- ja ääremõrdadel piiratakse jada üldpikkust 400
meetriga, kusjuures jadade või jada ja lähima üksiku mõrra kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 300 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
4)
kastmõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 600 m külgsuunas ja
300 m muus suunas. Kastmõrra juhtaia lubatud pikkus on kuni 600 m;
5)
rivimõrdade ja rivimõrra jadade kaugus üksteisest ning avavee- ja
ääremõrdadest peab olema vähemalt 100 m külgsuunas ja 50 m muus suunas;
6)
püügile asetatud mõrdade ja kastmõrdade kaugus jõesuudmesse ehitatud
sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
3. jaotis
Noodapüük
§ 24. Nõuded silmasuurusele
Meres on keelatud kasutada nootasid, välja arvatud seisevnoodad, mille
võrgulina silmasuurus on väiksem kui:
1) 24 mm
meritindipüügil;
2) 48 mm punktis 1 ja nõukogu määruse
(EÜ) nr 2187/2005 II lisas nimetamata kalaliikide püügil vastavas
piirkonnas või vastava vahendiga.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
4. jaotis
Võrgu- ja õngepüük
§ 25. Püügikeelud
(1) Pärnu lahes põhja pool Kotinina, mida tähistatakse koordinaatidega
58º17,9' N ja 24º16,7' E, ja Tahkunina, mida tähistatakse
koordinaatidega 58º15,5' N ja 24º29,5' E, vahelist ühendussirget on
keelatud kasutada:
1) nakkevõrku kõrgusega üle 2 meetri –
aastaringselt;
2) nakkevõrku silmasuurusega alla 96 mm, välja
arvatud meritindi püügil, ja õngejada – aastaringselt;
3)
nakkevõrku – 1. maist 30. juunini.
(2) Lõhe- ja meriforellipüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 artiklis 17 sätestatut.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(3) Lõhepüügil sisemeres on keelatud kasutada õngekonksu, mille teraviku kaugus konksuäärest on alla 19 mm.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 26. Nõuded silmasuurusele
(1) Nakkevõrgu silmasuurus peab olema:
1) meritindipüügil
24–40 mm;
2) räimepüügil vähemalt 28 mm.
(2) Lõikes 1 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 III lisas nimetamata kalaliikide püügil on keelatud kasutada nakkevõrke väiksema silmasuurusega kui 70 mm.
(3) On keelatud kasutada ankurdatud ujuvvõrke, mille silmasuurus on väiksem kui 157 mm.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 27. Üldnõuded seisevvõrkude ja nende jadade püügile asetamisele
(1) Seisevvõrkude ning nende jadade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 100 m.
(2) Seisevvõrgujada suurim pikkus alla 20 m sügavusel merealal ei tohi ületada 700 m.
(3) Püügile asetatud seisevvõrkude ja nende jadade kaugus jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidest peab olema vähemalt 150 m.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 28. Nõuded püügivahenditele lõhe- ja meriforellipüügil
(1) Lõhe- ja meriforellipüügil on lubatud:
1) ühel
laeval asetada püügile kuni 2000 triivõnge;
2) hoida
lõhet ja meriforelli püüdval laeval tagavaraks kuni 200 õngekonksu üle
nende üheaegselt püügile asetamiseks lubatud hulga.
(2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud varupüünised tuleb hoida kasutusel olevaist püünistest eraldi.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 29. [Kehtetu – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
4. jagu
Piirangud ja nõuded püügivahenditele ning
-viisidele siseveekogudes
1. jaotis
Piirangud ja nõuded Peipsi, Lämmi- ja Pihkva
järves
§ 30. Püügikeelud
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) traalpüük
– aastaringselt;
2) püük põhjanoodaga lõuna pool Praaga küla
ja Ostrovtsõ küla ühendavat sirget – aastaringselt;
3)
püük seisevpüünistega jäävabal ajal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
300 m laiusel alal tähistatud faarvaatri kogu pikkuses;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
4) püük põhjanoodaga Peipsi järves – 1. jaanuarist 1. aprillini, välja
arvatud jääalune püük, ja 1. maist 1. septembrini;
5)
püük nakkevõrguga 6. maist 31. augustini;
6) püük
nakkevõrguga kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ja 500
m laiusel veealal Lämmi- ja Pihkva järves – 20. oktoobrist
20. novembrini;
7) [kehtetu – RT
I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
8) püük mõrraga
Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi
neeme ühendavat sirget – 15. maist 15. juunini;
9) püük
Pihkva järves ja Lämmijärves lõuna pool Uhtinina neeme ja Sigovitsi
neeme ühendavat sirget püüvõrguga – 15. maist 15. juunini ja teiste
kurnpüünistega – 15. maist 15. augustini;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
10) aastaringselt seisevpüünistega püük jõesuudmesse ehitatud sadamamuulidele lähemal kui 150 m.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 31. Nõuded silmasuurusele
(1) Silmasuurus peab olema:
1) mõrra päras vähemalt 20 mm, kariaias
ja juhtaias vähemalt 24 mm, välja arvatud tindipüügil;
2)
mõrras tindipüügil vähemalt 10 mm;
3) nooda,
välja arvatud põhjanooda, päras vähemalt 40 mm ja tiibades vähemalt 48
mm;
4) põhjanooda päras vähemalt 48 mm ja tiibades vähemalt 40 mm.
(2) Keelatud on kasutada püügil nakkevõrguga:
1)
kaldast arvates 1 km laiusel veealal Peipsi järves ning 500 m laiusel
veealal Lämmijärves ja Pihkva järves muid silmasuurusi kui 56–80 mm;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui
500 m Lämmijärves ja Pihkva järves väiksemat silmasuurust kui 130 mm,
välja arvatud siiapüügil;
3) siiapüügil kaldast
kaugemal kui 1 km väiksemat silmasuurust kui 96 mm.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada nakkevõrgu või põhjanooda silmasuurust, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe (RT II 1994, 25, 87) alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§ 32. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves tuleb seisevpüüniste asetustiheduse
osas täita järgmisi nõudeid:
1) avaveemõrdade ja 1–3
m suu kõrgusega ääremõrdade kaugus üksteisest peab olema vähemalt 500
m;
2) tindipüügile asetatud mõrra kaugus teistest mõrdadest peab
olema vähemalt 50 m;
3) Peipsi järves ei tohi seisevvõrgujada
pikkus ületada 700 m, jadade kaugus üksteisest peab olema kaldast
arvates 1 km laiusel veealal vähemalt 100 m ja kaldast kaugemal kui 1
km vähemalt 500 m;
4) Lämmi- ja Pihkva järves ei tohi
seisevvõrgujada pikkus ületada 500 m, jadade vaheline kaugus
üksteisest peab olema kaldast arvates 500 m laiusel veealal vähemalt
100 m ja kaldast kaugemal kui 500 m vähemalt 500 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) Lämmi- ja Pihkva järves peab kaldast kaugemal kui 500 m nakkevõrkude ja mõrdade vaheline kaugus üksteisest olema vähemalt 500 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
6) mõrrajada kogupikkus ei tohi ületada 700 m ja mõrrajadade kaugus
üksteisest peab olema vähemalt 500 m;
7) mõrrajada
moodustavate mõrdade vahekaugus üksteisest ühel pool mõrrajada
põhijuhtaeda ei tohi olla suurem kui 100 m.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
2. jaotis
Piirangud ja nõuded teistes siseveekogudes
§ 33. Püügikeelud
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, on
keelatud:
1) traalpüük – aastaringselt;
2) püük
nakkevõrgu, liivi ja kuuritsaga lõheliste kudejõgedes, mis on määratud
«Looduskaitseseaduse» § 51 lõike 2 alusel – aastaringselt;
3)
püük merre suubuvates jõgedes ja ojades mõrraga, välja arvatud püük
Nasva jõel ning püük silmumõrra ja silmutorbikuga;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
4) püük nakkevõrguga Pärnu jões Sindi tammist mereni – aastaringselt;
5)
püük lihtkäsiõngega, käsiõngega, põhjaõngega , allveepüügivahenditega
ja unnaga lisas 1 nimetatud jõgedes või nende osades – aastaringselt;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
6) püük nakkevõrguga Narva jões allpool hüdroelektrijaama tammi – 1.
juunist 1. detsembrini;
7) püük Agali, Ahja, Kaevandu, Kalli, Koosa
ja Emajões mõrdadega, kui nende vahekaugus on alla 250 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
8) püük nakkevõrguga 1. aprillist 31. maini, välja arvatud Võrtsjärves, kus nakkevõrguga püük on keelatud jääkatte lagunemisest 31. augustini, jääkatte puudumisel – 1. aprillist 31. augustini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
9) püük seisevpüünistega Võrtsjärves Tondisaare – Pähksaare joonest
mõlemale poole 250 m ulatuses – jääkatte lagunemisest 1. novembrini,
jääkatte puudumisel 1. aprillist 1. novembrini;
10)
püük Võrtsjärves mõrraga, mille tähiste vaheline kogupikkus ületab 175
m;
11) püük Võrtsjärves jadasse asetatud mõrdadega, kui jada
üldpikkus ületab 1000 m või jadade pikivahe on alla 50 m;
12)
püük silmumõrra ja silmutorbikuga 1. märtsist 30. juunini;
13)
püük Nasva jões jõemõrraga, mille suu kõrgus ületab 3,5 m, suu laius 5
m, juhtaia pikkus 50 m, vahetiiva pikkus 15 m ja kaldatiiva pikkus 40
m. Jõemõrdade vahekaugus üksteisest ei tohi olla väiksem kui 100 m.
Mõrdadevahelist kaugust määratakse püügileasetatud mõrra pärast kuni
järgmise mõrra tiiva otsani;
14) püük Nasva jões 1.
aprillist 31. maini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja
spinninguga;
15) püük spinningu ja lendõngega Jägala jões Linnamäe
tammist suudmeni ja Pirita jões Vaskjala tammist suudmes asuva muuli
lõpuni 1. septembrist 31. detsembrini;
16) püük
põhjaõngega, allveepüügivahenditega ja unnaga Pada jões, Avijões
lähtest Mustvee–Jõhvi maanteeni, Loobu jões lähtest Joaveski paisuni
ning Valgejões lähtest Kotka paisuni;
17) püük
silmumõrraga, kui silmumõrdade vahekaugus üksteisest on alla 2 m.
Silmumõrdade vahelist kaugust määratakse ühest püügileasetatud mõrrast
kuni järgmise mõrrani
[RT I 2007, 6, 33– jõust. 28.01.2007]
(2) Jägala jões Linnamäe tammist Peetri-Jaani saareni ja Peetri saare ümbruses on kalapüük vees viibides keelatud aastaringselt, välja arvatud püük silmumõrra ja silmutorbikuga.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Lõheliste kudejõgedes on käesoleva määruse § 41 lõike 1 punktides 2 –4 toodud lõheliste püügikeelu ajal keelatud kalapüük vees viibides, välja arvatud silmupüügil silmutorbikute ja silmumõrdadega.
(4) Keskkonnaminister võib lõike 1 punktis 15 nimetatud jõgedel lubada kalastuskaardi alusel püüki spinningu ja lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 34. Nõuded silmasuurusele
(1) Siseveekogudes, välja arvatud Peipsi järves, Lämmijärves ja Pihkva
järves ning Võrtsjärves, peab silmasuurus olema:
1)
mõrras vähemalt 24 mm, välja arvatud silmupüügil silmumõrraga;
[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]
2) nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 60
mm.
(2) Võrtsjärves peab silmasuurus olema:
1) mõrra päras
vähemalt 36 mm, mõrra kariaias ja juhtaias vähemalt 48 mm;
2)
nooda päras vähemalt 40 mm;
3) nakkevõrgul vähemalt 130
mm.
§ 35. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele
Erandina § 11 punktis 2 sätestatust on väljarändava sissetoodud
angerja püügil lubatud püügivahenditega tõkestada kala liikumist kogu
jõesängi laiuses:
1) Amme jões väljavoolul Kuremaa
järvest;
2) Amme jões väljavoolul Kaiavere järvest;
3)
Mudajões väljavoolul Saadjärvest.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
3. peatükk
NÕUDED KALAPÜÜGIL
1. jagu
Kalapüügi keeluajad ja keelualad
§ 36. Püügikeelud kõikides veekogudes
Kõikides veekogudes on keelatud püüda järgmisi kalaliike:
1)
tuur;
2) harjus;
3) tõugjas;
4) säga.
§ 37. Kalapüügi keeluajad ja -alad meres
(1) Meres on keelatud:
1) kalapüük Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe,
Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Vasalemma, Punapea jõe ja Pidula oja
suudmele lähemal kui 1000 m – aastaringselt;
2) kalapüük
määruse lisas 2 loetletud jõgede ja ojade suudmetele lähemal kui 500 m
– 15. augustist 31. detsembrini;
3) kalapüük määruse lisas 3
loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal kui 500 m, välja arvatud
püük lihtkäsiõngega ja käsiõngega – 1. märtsist kuni 31. maini;
4)
kalapüük määruse lisas 4 loetletud vooluveekogude suudmetele lähemal
kui 500 m – 1. septembrist 30. novembrini;
5) aastaringselt
kalapüük Pärnu lahes Pärnu jõe parempoolsest muulist (vaadatuna
allavoolu) läände jääval 500 m laiusel alal, mida piirab põhjast
kaldajoon, idast muul, lõunast mõtteline joon, mis kulgeb muuli otsast
kuni punktini koordinaatidega 58º22,1 ' N, 24º27,3' E ja läänest
mõtteline joon, mis läbib punkte koordinaatidega 58º22,1' N, 24º27,3'
E; 58º22,4' N, 24º27,7' E ja 58º22,7' N, 24º28,1' E;
6)
aastaringselt kalapüük Pärnu lahes alal, mis on piiratud Pärnu jõe
vasakpoolse muuliga (vaadatuna allavoolu), rannajoonega ja Side tänava
mõtteliseks pikenduseks oleva liiniga, mis läbib punkte
koordinaatidega 58º 22,3 ' N, 24º 30,3' E ja 58º 21,6' N, 24º 29,7' E
ning viimasega punktis koordinaatidega 58º 21,6' N, 24º 29,7' E
ristuva ja muuli otsa läbiva liiniga, välja arvatud tindipüük
mõrdadega 1. märtsist kuni jääkatte lagunemiseni;
7)
kalapüük Pärnu lahes Madalmurru piirkonnas Uulu madalikul tähistatud
alal, mis on piiratud kirdest kaldajoonega, kagust mõttelise joonega,
mis läbib punkte koordinaatidega 58º20,7' N, 24º34,2' E; 58º20,0' N,
24º32,5' E ja 58º18,9' N, 24º29,9' E ja loodest mõttelise joonega, mis
läbib punkte koordinaatidega 58º18,9' N, 24º29,9' E; 58º20,2' N,
24º32,0' E ja 58º21,1' N, 24º33,6' E – 15. aprillist 15. juulini;
8)
kalapüük Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla lahes alal, mis jääb kaldajoone
ning Elda panka, Vilsandi majakat ja Jaagarahu sadamat läbivate
sirgete vahele – 1. oktoobrist 30. novembrini;
9) kalapüük
Hullo lahes põhja pool sirget, mis läbib punkte koordinaatidega
58º57,3' N põhjalaiust, 23º13,06' O idapikkust ning 58º57,3' N
põhjalaiust, 23º17,06' O idapikkust – 25. oktoobrist kuni jääkatte
tekkeni, jääkatte puudumisel 31. detsembrini;
10)
kalapüük Sviby lahe idaosas alal, mis paikneb Upholmi neeme Hobulaiu
põhjatipuga ja edasi Hobulaiu lõunamajakat Sviby sadamaga ühendavate
sirgete vahel – 25. oktoobrist kuni jääkatte tekkeni, jääkatte
puudumisel 31. detsembrini;
11) kalapüük Haapsalu Tagalahes
Uuemõisa–Tahuküla joonest ida poole täies ulatuses – jääminekust
(jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
12)
kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega Suur-Pakri ja Väike-Pakri
saare vahelisel alal, mis lõunast on piiratud Selgrundi poolsaare
tippu ja Kappelskotteni neeme tippu ühendava sirgega ning põhjast
Väike-Pakri Vatnesi neeme põhjakaldaga paralleelselt Suur-Pakrini
tõmmatud sirgega;
13) kalapüük Koolimäe lahes alal, mis jääb
Koolimäe oja suudmele lähemale kui 500 m – jääkatte lagunemisest
(jääkatte puudumisel 15. märtsist) kuni 15. maini;
14)
aastaringselt kalapüük Vaemla lahes punktide 58º49,3' N, 22º54,6' E ja
58º49,2' N, 22º53,4' E ühendusjooneni ning Sigala lahes punktide
59º01,4' N, 22º30,9' E ja 59º01,5' N, 22º31,3' E ühendusjooneni;
15)
kalapüük Soonlepa lahes Talilaidu, Saarnaki laiu põhjatippu ja
Salinõmme kalavastuvõtupunkti ühendavate sirgete ja rannajoone
vahelisel alal – 10. oktoobrist 20. novembrini;
16) kalapüük
Kirikulahes – aastaringselt;
17) ja 18) [kehtetud – RT
I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
19) [kehtetu – RT
I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
20) [kehtetu – RT
I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
21) püüda haugi
1. märtsist 30. aprillini;
22) püüda siiga Ruhnu saare
ümbruses 20 m samasügavusjoonest madalamal 25. oktoobrist 1.
detsembrini.
23) [kehtetu – RT
I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
24)
aastaringselt kalapüük Ujula abajas põhja pool punktide 58º 14,58' N,
22º 28,42' E ja 58º 14,58' N, 22º 28,59' E ühendusjoont, välja arvatud
kalapüük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja sikutiga ning ajavahemikus 1.
novembrist kuni 31. märtsini püük kurnpüünistega;
25)
kalapüük Nasva jõe suudmele lähemal kui 500 m aastaringselt, välja
arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja spinninguga.
(2) Vooluveekogude suudmeks, kuhu on rajatud vooluveekogu pikendav muul, loetakse muuli merepoolsete otsade vahele jääv ala.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§ 38. Kalapüügi keeluajad ja -alad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves
Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves on keelatud:
1) kalapüük
kutselise kalapüügi ja allveepüügivahenditega Värska lahes lõuna pool
Berezje küla ja Kolpino saare põhjatippu ühendavat sirget – 15. maist
15. juunini;
2) kalapüük, välja arvatud püük lihtkäsiõngega,
käsiõngega, spinninguga ja sikutiga, Peipsi järves alal, mida põhjast
piirab Ostrovtsõ küla lõunatippu ja Ojapera kanali põhjapoolset otsa
(58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendav sirge, lõunast Uhtinina neeme
Sigovitsi neemega ühendav sirge – 15. maist 15. juunini;
3)
kalapüük Peipsi järves Koosa jõe suuet (58º27,2' N, 24º14,6' E) ja
Ojapera kanali põhjapoolset otsa (58º24,18' N, 27º19,18' E) ühendavast
sirgest lääne pool – 1. maist 15. juunini;
4)
aastaringselt kalapüük Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni
vahelisele kontrolljoonele Peipsi järves lähemal kui 200 m, Lämmi- ja
Pihkva järves lähemal kui 50 m;
5) püüda rääbist jääkatte
lagunemisest (jääkatte puudumisel 1. maist) kuni 20. juunini ja 1.
novembrist 30. detsembrini;
6) püüda peipsi siiga 20. oktoobrist
20. novembrini;
7) püüda haugi 15. aprillist 15. maini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
8) püüda latikat, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 15. maist 15.
juunini;
9) püüda linaskit, välja arvatud püük lihtkäsiõngega, 20.
juunist 20. juulini;
10) püüda koha 15. maist 15. juunini;
11)
püüda lutsu 15. jaanuarist 5. veebruarini.
[RT I 2003, 54, 370 – jõust. 19.07.2003]
§ 39. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Aastaringselt on keelatud kalapüük Vainupea, Riguldi, Punapea,
Tirtsi, Vanajõe, Lemmejõe, Rannametsa (k.a Timmkanal) jões ning
Mägara, Kongla, Rihula, Karepa, Koolimäe, Kurdla, Kuusalu, Kaberla,
Treppoja, Kolga, Männiku, Priivitsa, Loode, Poama, Õngu, Pidula ja
Jämaja ojas ning Kiruma peakraavis, välja arvatud:
1)
silmupüük torbikuga ja silmumõrraga ;
2) vähipüük
vähimõrra ja vähinataga;
3) [kehtetu - RT
I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
(2) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest
(paisudest) allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pärnu jões –
Sindi paisust 500 m;
2) Narva jões ja selle soppides –
hüdroelektrijaama paisust esimese maanteesillani;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) Kunda jões – suudmest esimese hüdroelektrijaama paisuni, välja arvatud silmupüük silmutorbiku ja silmumõrraga 1. juulist 30. septembrini Lontova sillast sadamasse viiva maanteesillani ning 1. juulist 28. veebruarini sadamasse viivast maanteesillast suudmeni;
[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]
4) Vasalemma jões – Vanaveski tammist 1000 m;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) punktides 1–4 nimetatud jõgede muudest tammidest ja paisudest ning nendes punktides nimetamata jõgede tammidest ja paisudest allavoolu – 100 m.
(3) Narva jões hüdroelektrijaama tammist esimese maanteesillani võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinningu või lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(4) Aastaringselt on keelatud kalapüük jõgedes jugadest, tammidest
(paisudest), sildadest, vee sissejuhtimiskohtadest ja astangutest
allavoolu järgmises ulatuses:
1) Pada jões – Pärna küla
sillast suudmeni;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
2) Toolse jões – Aru karjääri vee sissejuhtimiskohast suudmeni;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
3) Selja jões – Arkna sillast suudmeni;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
4) Mustoja jões – Vihula tammist suudmeni;
5) Altja jões
– Oandu tammist suudmeni;
6) Võsu jões – Laviku tammist
suudmeni;
7) Loobu jões – Joaveski tammist suudmeni;
8)
Valgejões – Kotka tammist suudmeni;
9) Pudisoo jões –
Tallinna–Narva maantee sillast suudmeni;
10) Loo jões – Loo
tammist suudmeni;
11) Keila jões – joast suudmeni;
12)
Vääna jões – Vahiküla astangutest suudmeni.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(5) Lõikes 4 toodud püügikeeld ei kehti kaugemal kui 100 m tammist või paisust silmupüügil silmutorbiku ja silmumõrraga ning vähipüügil.
(6) Keskkonnaminister võib lõikes 4 nimetatud aladel, välja arvatud 100 m tammist allavoolu ja Keila jões, lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga ning lendõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(7) Aastaringselt on keelatud kalapüük järgmistes jõgedes:
1)
Piusa jõgi – Kivioja suubumiskohast kuni Tartu – Petseri maantee
sillani;
2) Vaidava jõgi – Vastse-Roosa paisust kuni suudmeni;
3)
Peetri jõgi – kogu ulatuses.
(8) Aastaringselt on keelatud kalapüük:
1) kalatreppidel
ja neist ülesvoolu lähemal kui 50 m;
2) kutselise
kalapüügi vahenditega Suures Emajões lähtest kuni Jõesuu
maanteesillani;
3) kutselise kalapüügi vahenditega Võrtsjärves
Suure Emajõe muulide vahel ja muulidele lähemal kui 100 m ning Pühaste
(Küünra) oja suuet ja Ainsaare põhjatippu ühendavast sirgest lõuna
pool.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 40. Tähtajalised kalapüügi keeluajad ja -alad teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on kalapüük:
1) Suures Emajões suudmest kuni
Koosa jõe alguseni – 1. maist 15. juunini;
2) kutselise
kalapüügi vahenditega Väikeses Emajões suudmest ülesvoolu kuni
Jõgeveste sillani – 1. aprillist 15. juunini;
3) Suure
Emajõe vanajõgedes ja sootides vahemikus Pedja jõe suudmest Kärevere
maanteesillani – 1. aprillist 30. juunini;
4) Narva jões
Narva veehoidlast ülesvoolu ja Narva veehoidlast ülesvoolu Narva jõkke
suubuvates veekogudes, vanajõgedes ja sootides – jäävabast veest 15.
märtsist 15. maini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
5) Lahepera järve Peipsi järvega ühendavas Naelavere peakraavi lõigus (Lahe jõgi), Koosa, Kargaja, Agali, Kalli ja Kaevandu jões, Leegu järve ning Kalli jõge ühendavas kanalis ja Ahja jões suudmest kuni Lääniste Ahijärveni, Lääniste Ahijärves, Võngjärves, Koosa järves Tartumaal, Lahepera, Kalli, Keeri ja Leegu järves – 1. maist 25. maini;
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
6) kalapüük Mullutu-Suurlahes – 1. aprillist 20. maini;
(2) Keelatud on kalapüük 15. septembrist 31. detsembrini järgmistes
jõgedes:
1) Pärlijõgi Võru maakonnas – kogu ulatuses;
2)
Võhandu jõgi – Jõksi järvest kuni Vagula järveni;
3)
Peeli jõgi – Kolga oja suubumiskohast kuni suudmeni.
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]
§ 41. Püügikeelud kalaliikide kaupa teistes siseveekogudes, välja arvatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv
(1) Keelatud on püüda:
1) jõgedes jõesilmu 1. märtsist
30. juunini;
2) lõhet ja meriforelli Narva, Kunda, Selja, Loobu,
Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma ja Pärnu jões – 1.
oktoobrist 30. novembrini;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
3) lõhet ja meriforelli punktis 2 nimetamata jõgedes ja ojades – 1.
septembrist 31. oktoobrini;
4) jõeforelli – 15. septembrist 31.
jaanuarini;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
5) merisiiga Pärnu jões 15. oktoobrist 15. novembrini;
6)
peipsi siiga 20. oktoobrist 20. novembrini;
7) rääbist jäävabas
vees – 1. maist 1. juulini ja 10. novembrist 30. detsembrini;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
8) haugi jäävabas vees – 15. märtsist 10. maini, välja arvatud Võrtsjärves;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
9) haugi Võrtsjärves jäävabas vees – 15. märtsist 30. aprillini;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
10) latikat – 1. maist 20. juunini, välja arvatud Võrtsjärves ning püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
11) linaskit – 20. juunist 20. juulini, välja arvatud püük lihtkäsiõnge, käsiõnge ja põhjaõngega. Endla järves ja Sinijärves on linaski püük keelatud 1. aprillist 20. juulini kõikide püügivahenditega;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
12) [kehtetu – RT I
2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
13) vimba Kunda,
Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma,
Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga
ja Reiu jões – 10. maist 20. juunini;
14) koha jäävabas
vees – 15. aprillist 15. juunini;
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
15) jõevähki 25. septembrist 25. juulini.
(2) Lõike 1 punktis 2 sätestatud tähtajal võib keskkonnaminister lubada kalastuskaardi alusel püüki landi või rakisega varustatud spinninguga või lendõngega Narva ja Selja jões, Valgejões, Jägala, Pirita ja Vääna jões.
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
§ 42. Keeluaegade muutmine
2. jagu
Kalade alammõõdud ja kaaspüügi tingimused
§ 43. Kalade alammõõdud
(1) Kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded on toodud määruse lisas 5. Kui alammõõdu kehtivusala ei ole täpsustatud, kehtib alammõõt igal pool.
(11) Tursa-, merilesta-, kammelja-, angerja- ja lõhepüügil meres kohaldatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2187/2005 IV lisas sätestatut.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(2) Alammõõdud ei kehti meritindi, tursa, kammelja, lesta ja merilesta püügil lihtkäsiõngega.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada koha või haugi alammõõtu Peipsi, Lämmi- või Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
[RT I 2004, 29, 202 – jõust. 1.05.2004]
§ 44. Kaaspüügi tingimused ning kilu ja räime osakaalu määramine saagis
(1) Alamõõdulise kala kaaspüük on lubatud järgmiselt:
1)
rääbist – kuni 10% arvuliselt rääbisesaagist;
2)
angerjat püügil õngpüünistega – kuni 10% ja mõrrapüügil – kuni 5%
arvuliselt angerjasaagist;
3) ahvenat meres, siiga, vimba, latikat,
haugi, säinast, lutsu, linaskit – kuni 1% õngpüünistega, kuni 5%
mõrdade ja kurnpüünistega või kuni 8% võrgupüügil arvuliselt selle
kalaliigi saagist;
[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]
4) koha – kuni 5%, võrgupüügil kuni 8%, Peipsi järvel põhjanoodapüügil – kuni 15% arvuliselt kohasaagist.
(2) Mõõdulise kala, mille püük antud ajal, kohas või püünisega on
keelatud või mille püük ei ole püügiloaga ette nähtud, kaaspüüki
lubatakse järgmiselt:
1) meritinti kilu ja räime traalpüügil –
piiramatult;
2) lestapüügil seisevnooda ja mõrraga sisemeres – 10%
kaaluliselt kogusaagist;
3) siiga, vimba, latikat, haugi, säinast,
koha, lutsu, linaskit – kuni 8% võrgupüügil, kuni 5% muude püünistega
püügil – arvuliselt kõigi nende liikide kogusaagist.
(3) Keskkonnaminister võib ajutiselt suurendada või vähendada kalade kaaspüügimäära Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kui see on vajalik tulenevalt Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel moodustatud Valitsustevahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve Kalapüügi Komisjoni soovitustest.
(4) Kilu ja räime suhte arvutamiseks traalpüügi saagis kasutatakse juhusliku proovi kogumise meetodit. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse lisas 6 toodud metoodika alusel.
(5) Kilu ja räime osakaalu määramiseks traalpüügi kogu saagis tuleb võtta vähemalt kolm proovi. Proov peab koosnema vähemalt 3 kilogrammist kalast, sisaldades üksnes kilu ja räime.
(6) Lõikes 5 nimetatud proovi võtmisel kohaldatakse järgmisi nõudeid:
1)
merel otse traalpüünisest juhusliku proovi kogumisel tuleb võtta
kalaproovid traalnooda erinevatest osadest;
2) kui kalasaak on
laevatekil või punkris, tuleb juhusliku proovi saamiseks kalu koguda
laevateki või punkri eri osadest;
3) kui kalasaak on pandud
konteineritesse, kastidesse või muudesse mahutitesse, tuleb
kalaproovid võtta juhuslikult valitud mahutite erinevatest osadest;
4)
proovi võtmisel ei tohi kala võtta käega, selleks tuleb kasutada
kahva, labidat, kühvlit või muud sarnast abivahendit.
(7) Jõgedes on lõhe, meriforelli ja jõeforelli kaaspüük keelatud.
(8) Tindipüügil Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ei tohi alamõõdulise kala kaaspüük kaaluliselt ületada 2% kogusaagist.
(9) Kui kalaliigi püük on koguseliselt piiratud, arvestatakse tema kaaspüük antud liigi püügivõimaluste katteks.
[RT I 2006, 40, 308– jõust. 23.09.2006]
§ 45. Nõuded lubatud kaaspüügiprotsendi ületamisel
(1) Juhul kui kaaspüük ületab § -s 44 lubatud määra, tuleb püük antud kohas või püünisega katkestada.
(2) Kalapüük lõks- ja kurnpüünistega loetakse katkestatuks, kui:
1)
püügil mõrdade, seisevnooda ja teiste lõkspüünistega on nende kala
koguv osa kas avatud või on sinna sissepääs kalale suletud;
2)
püügil meres traalnootade ja kurnpüünistega on enne uut püünise
vettelaskmist vahetatud püügikohta vähemalt 5 meremiili.
(3) [kehtetu – RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 46. [käesolevast tekstist välja jäetud]
§ 47. Määruse rakendamine
(1) Kuni 1. septembrini 2003. a ei kohaldata § 18 lõike 1 punktis 3 toodud peamasina koguvõimsuse 300 hj piirangut ühe pelaagilise traalnooda veol samaaegselt kahe laevaga (paaristraalimine).
(2) Paragrahvi 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 jõustuvad 1. septembril 2003. a.
(3) Lõikes 2 nimetatud punktide jõustumiseni kehtivad määruse § 20 lõike 1 punktid 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
«4) tursapüügil traalnoodal, mille päras on spetsiaalne «BACOMA» tüüpi
selektiivsustarind – 105 mm;
5) tursapüügil traalnoodal ilma
«BACOMA» tüüpi selektiivsustarindita ja mis on valmistatud ühekordsest
nöörist noodalinast nööri jämedusega (läbimõõduga) mitte üle 6 mm või
kahekordsest nöörist valmistatud noodalinast nööri jämedusega mitte
üle 4 mm – 130 mm.»
(4) Paragrahvi 20 lõike 1 punkt 5 ja § 24 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks 1. maist 2004. a.
[RT I 2004, 21, 143 – jõust. 10.04.2004]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
VEEKOGUD VÕI NENDE OSAD, KUS PÜÜK LIHTKÄSIÕNGEGA, KÄSIÕNGEGA,
PÕHJAÕNGEGA, ALLVEEPÜÜGIVAHENDITEGA JA UNNAGA ON AASTARINGSELT KEELATUD
[RT
I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
Jrk nr |
Veekogu nimi |
Veekogu osa, kus püük on keelatud |
1. |
Preedi (Vardja) jõgi |
kogu ulatuses |
2. |
Võllinge jõgi |
kogu ulatuses |
3. |
Oostriku jõgi |
kogu ulatuses |
4. |
Prandi jõgi |
lähtest Tori sillani |
5. |
Esna jõgi |
kogu ulatuses |
6. |
Palu peakraav |
kogu ulatuses |
7. |
Vodja jõgi |
kogu ulatuses |
8. |
Kunda jõgi |
lähtest Linnuse veski paisuni |
9. |
Selja jõgi |
lähtest Arkna sillani |
10. |
Sõmeru jõgi |
kogu ulatuses |
11. |
Jänijõgi |
kogu ulatuses |
12. |
Pärnu jõgi |
Vodja jõe suudmest Reopalu jõe suudmeni |
13. |
Ahja jõgi |
lähtest Koorvere paisuni |
14. |
Hilba jõgi |
kogu ulatuses |
15. |
Peeda jõgi |
Suure-Kambja paisjärvest kuni suubumiseni Porijõkke |
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
JÕED JA OJAD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 15. AUGUSTIST 31. DETSEMBRINI
Jrk nr |
Jõgi |
Nr 1986. a «Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametliku nimestiku» (edaspidi EJKN) järgi |
1. |
Pada jõgi |
719 |
2. |
Toolse jõgi |
741 |
3. |
Vainupea jõgi |
758 |
4. |
Mustoja jõgi |
760 |
5. |
Altja oja |
766 |
6. |
Võsu jõgi |
771 |
7. |
Pudisoo jõgi |
806 |
8. |
Loo jõgi |
821 |
9. |
Vihterpalu jõgi |
1017 |
10. |
Nõva jõgi |
1037 |
11. |
Riguldi jõgi |
1039 |
12. |
Kolga oja |
1209 |
13. |
Rannametsa jõgi |
1508 |
14. |
Vanajõgi |
1626 |
15. |
Jämaja oja |
1671 |
16. |
Õngu oja |
1625 |
17. |
Veski jõgi |
1036 |
[RT I 2007, 6, 33 – jõust. 28.01.2007]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. MÄRTSIST 31. MAINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Lohja oja |
804 |
2. |
Tiskre oja |
940 |
3. |
Karilepa oja |
1006 |
4. |
Kloostri oja |
1008 |
5. |
Lepaoja |
1035 |
6. |
Veskijõgi |
1036 |
7. |
Salajõgi |
1044 |
8. |
Taebla jõgi |
1047 |
9. |
Võnnu oja |
1050 |
10. |
Asuküla peakraav |
1054 |
11. |
Saardu peakraav |
1058 |
12. |
Sinilepa peakraav |
1059 |
13. |
Haeska peakraav |
1060 |
14. |
Rannamõisa jõgi |
1061 |
15. |
Rõude jõgi |
1069 |
16. |
Kasari jõgi |
1070 |
17. |
Kasevälja kraav |
1187 |
18. |
Männiku kraav |
1188 |
19. |
Hanila oja |
1191 |
20. |
Uustalu kraav |
1192 |
21. |
Hõbesuu kraav |
1195 |
22. |
Paadrema jõgi |
1196 |
23. |
Küti oja |
1206 |
24. |
Tõstamaa jõgi |
1211 |
25. |
Tõrvanõmme peakraav |
1212 |
26. |
Künnimaa oja |
1215 |
27. |
Tuuraste oja |
1218 |
28. |
Audru jõgi |
1220 |
29. |
Uulu kanal |
1486 |
30. |
Häädemeeste jõgi |
1515 |
31. |
Priivitsa oja |
1518 |
32. |
Kabli oja |
1520 |
33. |
Lemmejõgi |
1521 |
34. |
Loode oja |
1523 |
35. |
Treimani oja |
1525 |
36. |
Sula peakraav |
1526 |
37. |
Prestviigi oja |
1604 |
38. |
[Välja jäetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006] |
|
39. |
Luguse jõgi |
1608 |
40. |
Jausa oja |
1613 |
41. |
Prassi kraav |
1618 |
42. |
Ollima kraav |
1619 |
43. |
Väljasoo kraav |
1621 |
44. |
Vanamõisa kraav |
1622 |
45. |
Leetselja peakraav |
1623 |
46. |
Luidja oja |
1628 |
47. |
Paope oja |
1629 |
48. |
Jõeranna oja |
1630 |
49. |
Armioja |
1631 |
50. |
Pihla oja |
1633 |
51. |
[Välja jäetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006] |
|
52. |
Tareste oja |
1638 |
53. |
Kärdla oja |
1639 |
54. |
Nuutri jõgi |
1640 |
55. |
Partsi oja |
1642 |
56. |
Suuremõisa jõgi |
1643 |
57. |
Põduste jõgi |
1645 |
58. |
[välja jäetud – RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005] |
|
59. |
Möldri oja |
1674 |
60. |
Riksu oja |
1675 |
61. |
Kotlandi peakraav |
1677 |
62. |
Vesiku oja |
1683 |
63. |
Oju peakraav |
1686 |
64. |
Leisi jõgi |
1709 |
65. |
Oitme oja |
1712 |
66. |
Võlupe jõgi |
1713 |
67. |
Taaliku peakraav |
1720 |
68. |
Nenu peakraav |
1724 |
69. |
Neemi peakraav |
1727 |
70. |
Kingli peakraav |
1729 |
71. |
Kuke peakraav |
1730 |
72. |
Maadevahe jõgi |
1733 |
73. |
Lõve jõgi |
1735 |
74. |
Ristoja |
1746 |
75. |
Kuusiku peakraav |
1747 |
76. |
Soonda oja |
1749 |
77. |
Lõetsa peakraav |
1753 |
78. |
Puulaiu kraav (Hiiumaa) |
|
79. |
[Välja jäetud – RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006] |
|
80. |
Raudsilm (avamerepoolne osa, Hiiumaa) |
|
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
VOOLUVEEKOGUD, MILLE SUUDMETELE LÄHEMAL KUI 500 M MERES ON KALAPÜÜK KEELATUD 1. SEPTEMBRIST 30. NOVEMBRINI
Jrk nr |
Vooluveekogu |
Nr EJKN järgi |
1. |
Sõtke jõgi |
655 |
2. |
Udria oja |
661 |
3. |
Pimestiku oja |
663 |
4. |
Perjatsi oja |
664 |
5. |
Künnapõhja oja |
668 |
6. |
Pühajõgi |
670 |
7. |
Rihula oja |
728 |
8. |
Karepa oja |
745 |
9. |
Kuusalu oja |
825 |
10. |
Valkla oja |
828 |
11. |
Kaberla oja |
831 |
12. |
Treppoja |
989 |
13. |
Männiku oja |
1214 |
14. |
Kadaka oja |
1517 |
15. |
Priivitsa oja |
1518 |
16. |
Lemmejõgi |
1521 |
17. |
Treimani oja |
1525 |
18. |
Poama oja |
1627 |
19. |
Ligeoja |
1691 |
20. |
Tirtsi jõgi |
1694 |
21. |
Kiruma peakraav |
1699 |
22. |
Keibu peakraav |
1034 |
23. |
Kärdla oja |
1639 |
24. |
Nuutri jõgi |
1640 |
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
KALADE ALAMMÕÕDUD JA MÕÕTMISE NÕUDED
Kalaliik |
Veeala, kus alammõõt kehtib1 |
l2, cm |
L3, cm |
Lõhe |
jõgedes |
55 |
60 |
Meriforell (iherus) |
|
|
50 |
Jõeforell |
|
32 |
36 |
Rääbis |
|
10 |
12 |
Siig |
|
30 |
35 |
Meritint |
|
10 |
12 |
Haug |
|
40 |
45 |
Angerjas |
merre suubuvates jõgedes |
|
35 |
Võrtsjärves, Peipsi ja Pihkva järves |
|
55 |
|
teistes siseveekogudes |
|
50 |
|
Säinas |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
32 |
38 |
Linask |
|
25 |
30 |
Latikas |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ning Suures ja Väikeses Emajões |
30 |
35 |
Vimb |
|
26 |
30 |
Luts |
Peipsi, Pihkva, Lämmijärves ja Võrtsjärves |
|
40 |
Koha |
meres ja sinna suubuvates jõgedes |
38 |
44 |
Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves |
40 |
46 |
|
Võrtsjärves |
45 |
51 |
|
teistes siseveekogudes |
40 |
46 |
|
Lest |
alapiirkonnas 28 |
|
21 |
alapiirkondades 29 ja 32 |
|
18 |
|
Jõevähk4 |
|
10 |
|
Ahven |
meres |
16 |
19 |
[RT I 2006, 40, 308 – jõust. 23.09.2006]
1 Veeala on määratud juhul, kui alammõõt on veealade lõikes
erinev või kehtib ainult teatud veealal.
2 l – kala
pikkus ninamiku tipust (suu suletud) kuni sabauime keskmiste kiirte
alguseni.
3 L – kala pikkus ninamiku tipust (suu
suletud) kuni sabauime lõpuni. Kala loetakse mõõduliseks, kui vähemalt
üks antud mõõtudest (l või L) on võrdne alammõõduga või ületab seda.
4
Jõevähi pikkust mõõdetakse otsaorgi tipust laka lõpuni (lakakarvakesi
arvestamata).
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
KILU JA RÄIME OSAKAALU MÄÄRAMISE METOODIKA
1. Kilu ja räime kaaluline osakaal proovi kogukaalust arvutatakse
alljärgneva metoodika alusel:
1.1. mõõdetakse juhusliku proovi
üldkaal (W),
1.2. eraldatakse proovis leiduvad kilud ja
räimed,
1.3. mõõdetakse eraldi kilu ja räime kaal juhuslikus
proovis (Wkilu ja Wräim ).
2. Kilu kaaluline osakaal (Wkilu) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
3. Räime kaaluline osakaal (Wräim) juhuslikus proovis arvutatakse järgmise valemi järgi:
4. Kilu ja räime osakaalu määramiseks kogusaagis arvutatakse võetud proovide keskmine.
|
Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144
«Kalapüügieeskiri» |
MÕRRA OSAD
[RT I 2005, 28, 201 – jõust. 27.05.2005]