INFOÜHISKONNA TEENUSE SEADUS¹

Vastu võetud 14.04.2004. a seadusega (RT I 2004, 29, 191), jõustunud 1.05.2004.

Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

28.06.2004 (RT I 2004, 54, 387) 1.07.2004

19.10.2005 (RT I 2005, 61, 473) 1.01.2006

19.04.2006 (RT I 2006, 21, 160) 25.05.2006

14.06.2006 (RT I 2006, 31, 234) 16.07.2006

22.11.2007 (RT I 2007, 66, 408) 1.01.2008

§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Käesolev seadus sätestab nõuded infoühiskonna teenuse osutajale, järelevalve teostamise korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) infoühiskonna teenus – teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ja telefonikõne abil edastatud teenus ning ringhääling ringhäälinguseaduse tähenduses;
2) reguleeritud kutseala – iga kutseala, millel tegutsemiseks on seadusega sätestatud kutsekvalifikatsiooni omamise nõue.

§ 3. Tegevuskoha riigi õiguse kohaldamine

(1) Eestis asuva tegevuskoha kaudu osutatav infoühiskonna teenus (edaspidi teenus) peab vastama Eesti õigusest tulenevatele nõuetele sellest olenemata, millises Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis teenust osutatakse.

(2) Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis asuva tegevuskoha kaudu osutatava teenuse osutamist Eestis ei piirata kooskõlastatud valdkonna osas, välja arvatud juhul ja ulatuses, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise ja tarbija kaitseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud piirang peab vastama järgmistele tingimustele:
1) piirang kehtestatakse konkreetsele teenusele, mis takistab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaitse saavutamist või kujutab endast tõsist ohtu selle saavutamisele;
2) piirang on proportsionaalne oma eesmärgiga;
3) enne piirangu kehtestamist on Eesti pädev asutus taotlenud, et tegevuskoha riik kehtestaks piirangu ja viimane pole seda kehtestanud või see on olnud ebapiisav;
4) kavatsusest kehtestada piirang on Eesti pädev asutus teatanud Euroopa Komisjonile ja vastavale liikmesriigile;
5) edasilükkamatu vajaduse korral võib käesoleva lõike punktis 4 ettenähtud tingimustest teha erandeid. Edasilükkamatu vajaduse korral tehtud piirangust peab Eesti pädev asutus võimalikult kiiresti teatama Euroopa Komisjonile ja liikmesriigile, tuues välja põhjused, miks juhtumit edasilükkamatuks loetakse;
6) käesoleva lõike punkte 3–5 ei kohaldata kohtumenetlusele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
1) osapoolte vabadusele valida nende lepingu suhtes kohaldatav õigus;
2) tarbijalepingutes sisalduvatele lepingulistele kohustustele;
3) autoriõigusele ja sellega kaasnevatele õigustele;
4) pooljuhtide kaitsele;
5) andmebaaside kaitsele;
6) tööstusomandi kaitsele;
7) seadusest tulenevatele vorminõuetele, mis kehtivad kinnisasjaõigustega tehtavate tehingute suhtes;
8) kommertsteadaande lubatavusele elektronposti teel;
9) investeerimisfondide reklaamile;
10) kindlustusandja kohustusele edastada kohustusliku kindlustuse üld- ja eritingimused pädevale asutusele;
11) kindlustusandja asutamisõigusele ja teenuste osutamise vabadusele;
12) kahju- ja elukindlustuslepingutele, mis katavad Euroopa Liidu liikmesriigis eksisteerivaid riske;
13) notarite, kohtutäiturite ja teiste avalik-õiguslikku ametit vaba elukutsena pidavate isikute tegevusele avaliku võimu kandjana;
14) protsessiosalise esindamisele ja tema huvide kaitsele kohtus;
15) loteriidele ja hasartmängudele, sealhulgas rahalise panusega õnnemängudele ja kihlveotehingutele;
16) e-raha väljastamisele e-raha asutuse poolt, kes kasutab e-raha asutuste seaduse §-s 11 sätestatud õigust.

[RT I 2005, 61, 473 – jõust. 1.01.2006]

§ 4. Teenuse osutaja kohta edastatav teave

(1) Teenuse osutaja on kohustatud tegema teenuse kasutajale vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:
1) teenuse osutaja nime, registrikoodi ja vastava registri nime, teenuse osutaja aadressi ja muud kontaktandmed, sealhulgas elektronposti aadressi;
2) registreeringu numbri, kui vastaval tegevusalal tegutsemiseks on seadusega sätestatud majandustegevuse registris registreerimise nõue, või tegevusloa numbri;
3) viidete puhul teenuse tasu suurusele teabe selle kohta, kas need sisaldavad makse ja tarnekulusid.

(2) Reguleeritud kutsealal tegutsev teenuse osutaja on kohustatud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule tegema teenuse kasutajale vahetult ja püsivalt kättesaadavaks järgmise teabe:
1) kutseorganisatsiooni või -liidu nimetuse, mille liige ta on seoses osutatava teenusega;
2) kutse ja liikmesriigi nime, kus see omistati;
3) viite teenuse osutaja tegevuskoha liikmesriigis kohaldatavatele kutsealastele nõuetele koos nende nõuete tekstidega tutvumiseks vajalike viidetega.

§ 5. Kommertsteadaanne

(1) Kommertsteadaanne on igat liiki teabe edastus, mis on kavandatud otseselt või kaudselt edendama teenuse osutaja nimel kaupade või teenuste pakkumist või tõstma teenuse osutaja mainet.

(2) Kommertsteadaanne peab:
1) olema selgelt tuvastatav kommertsteadaandena;
2) võimaldama selgelt tuvastada isikut, kelle nimel kommertsteadaanne esitatakse;
3) võimaldama selgelt tuvastada müügiedenduspakkumisi, sealhulgas allahindlusi, autasusid ja kingitusi ning müügiedendusvõistlusi- ja mänge;
4) selgelt esitama käesoleva lõike punktis 3 nimetatud müügiedenduspakkumiste ja kaubanduslike loteriide osalemistingimusi.

(3) Kommertsteadaanne ei ole:
1) teave, mis võimaldab otsest juurdepääsu füüsilise või juriidilise isiku tegevusele, sealhulgas domeeninimi või elektronposti aadress;
2) teenuse osutaja maine kohta või teenuse osutaja pakutava kauba või teenuse kohta teenuse osutajast sõltumatult esitatud teave.

§ 6. Kommertsteadaande edastamine

(1) Teenuse osutaja võib saata füüsilisele isikule üldkasutatava andmesidevõrgu abil digitaalkujul kommertsteadaannet vaid järgmistel tingimustel:
1) adressaadi eelneval nõusolekul;
2) kui adressaadile antakse selgelt ja arusaadavalt teada, kuidas edaspidi kommertsteadaannete saamisest keelduda;
3) kui adressaadile tagatakse võimalus üldkasutatava andmesidevõrgu abil oma keeldumisõigust realiseerida.

(2) Teenuse osutaja peab registreerima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud adressaadi nõusoleku või keeldumise.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud nõusoleku olemasolu tõendamise kohustus on teenuse osutajal.

(4) Adressaadi keeldumise korral ei tohi teenuse osutaja digitaalkujul kommertsteadaandeid temale edastada.

§ 7. Üldkasutatavate andmesidevahendite vahendusel sõlmitud leping

Teenuse osutaja ja teenuse kasutaja vahel üldkasutatavate andmesidevahendite vahendusel lepingu sõlmimine osapoolte üheaegse kohalolekuta peab toimuma vastavalt võlaõigusseaduse §-s 62¹ sätestatule.

§ 8. Vastutuse piirang üksnes teabe edastamise ja üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumise korral

(1) Kui osutatakse teenust, mis seisneb üksnes teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu või üldkasutatavale andmesidevõrgule juurdepääsu pakkumises, ei vastuta teenuse osutaja edastatava teabe sisu eest tingimusel, et ta:
1) ei algata edastust;
2) ei vali edastuse vastuvõtjat;
3) ei vali ega muuda edastuses sisalduvat teavet.

(2) Edastamise ja juurdepääsu pakkumisega seotud toimingud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähenduses sisaldavad edastatava teabe automaatset, vahepealset ja ajutist talletamist niivõrd, kuivõrd selle ainus eesmärk on edastamise sooritus üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu ja eeldusel, et teavet ei talletata pikema ajavahemiku vältel, kui see on edastamiseks põhjendatult vajalik.

§ 9. Vastutuse piirang andmete vahemällu salvestamise korral

Kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe edastamises üldkasutatava andmesidevõrgu kaudu, kusjuures vastav edastusmeetod tehnilistel põhjustel nõuab andmete vahemällu salvestamist ja selle teenuse ainus eesmärk on teabe tõhusam edastamine teistele teenuse kasutajatele nende taotluse alusel, ei vastuta teenuse osutaja selle teabe automaatse, vahepealse ja ajutise talletamise puhul teabe sisu eest tingimusel, et ta:
1) ei muuda antud teavet;
2) järgib teabele juurdepääsu tingimusi;
3) järgib teabe ajakohastamise kohta vastavas majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatud nõudeid;
4) ei takista vastavas majandusharus laialdaselt tunnustatud ja kasutatud tehnoloogia seaduslikku kasutamist, et saada andmeid teabe kasutamise kohta;
5) saades teada, et teave on edastuse algpunktis võrgust eemaldatud või juurdepääs sellele tõkestatud või et kohus, politsei- või riiklik järelevalveasutus on andnud korralduse see kõrvaldada, kõrvaldab kohe vastava talletatud teabe või tõkestab sellele juurdepääsu.

§ 10. Vastutuse piirang andmete talletamise teenuse osutamise korral

(1) Kui osutatakse teenust, mis seisneb teenuse kasutaja pakutava teabe talletamises, ei vastuta teenuse osutaja teenuse kasutaja taotluse põhjal talletatava teabe sisu eest järgmistel tingimustel:
1) teenuse osutaja ei tea teabe sisu ega ole kahjutasu nõude puhul teadlik faktidest või asjaoludest, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud asjaoludest teadlikuks saades kõrvaldab teenuse osutaja kohe vastava teabe või tõkestab sellele juurdepääsu.

(2) Kui teenuse kasutaja tegutseb teenuse osutaja alluvuses või järelevalve all, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata.

§ 11. Jälgimiskohustuse puudumine

(1) Käesoleva seaduse §-des 8–10 nimetatud teenuse osutajal ei ole kohustust jälgida teavet, mida ta vaid edastab või millele juurdepääsu pakub, mida ta edastamise eesmärgil ajutiselt vahemällu salvestab või teenuste kasutaja jaoks talletab, samuti ei ole tal kohustust otsida ebaseaduslikku tegevust näitavaid fakte ja asjaolusid.

(2) [Kehtetu – RT I 2006, 31, 234 – jõust. 16.07.2006]

(3) Teenuse osutaja on kohustatud viivitamata teatama järelevalvet teostavale pädevale ametiisikule käesoleva seaduse §-des 8–10 sätestatud teenuste kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast teabest ning võimaldama identifitseerida neid teenuse kasutajaid, kellega teenuse osutajal on andmete talletamise kohta lepingud.

(4) Teenuse osutaja peab esitama prokuratuurile ja uurimisasutusele tõe tuvastamiseks kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning julgeoleku- ja jälitusasutusele seaduses ettenähtud alustel ja korras nende määratud tähtajaks olemasolevat teavet teenuse kasutaja kohta, kellele ta osutab andmete talletamise teenust.

(5) Teenuse osutaja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu määratud tähtajaks olemasolevat teavet teenuse kasutaja kohta, kellele ta osutab andmete talletamise teenust. Üksikpäring käesoleva paragrahvi mõttes on päring teenuse kasutaja isikuandmete ja teenuse kasutaja edastatud teabe edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta seoses konkreetse elektronkirja, konkreetse elektroonilise kommentaari või muu üksiksõnumi edastamisega seotud sideseansiga.

[RT I 2006, 31, 234 – jõust. 16.07.2006]

§ 12. Riikliku järelevalve teostajad

Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta antavale teabele, kommertsteadaandele ja selle edastamisele sätestatud nõuete järgimise üle teostavad vastavalt oma pädevusele järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet ja Andmekaitse Inspektsioon.

[RT I 2007, 66, 408 – jõust. 1.01.2008]

§ 13. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused

(1) Riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus vastavalt oma pädevusele:
1) kontrollida käesolevas seaduses sätestatud nõuetest kinnipidamist teenuse osutaja poolt;
2) saada teenuse osutajalt järelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni;
3) teha ettekirjutus.

(2) Riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametiisik on kohustatud:
1) järelevalvetegevuses tõendama oma kuuluvust järelevalvet teostama õigustatud isikute hulka;
2) tagama talle riikliku järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- või tehnikaalase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 14. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku ettekirjutus

(1) Riiklikku järelevalvet teostav ametiisik:
1) juhib teenuse osutaja tähelepanu õiguserikkumisele;
2) esitab nõude õiguserikkumise lõpetamiseks;
3) kohustab tegema edaspidise tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid.

(2) Ettekirjutuses peavad olema toodud:
1) ettekirjutuse koostaja nimi ja ametikoht;
2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress;
4) ettekirjutuse tegemise faktiline põhjendus;
5) selgelt väljendatud nõue koos viidetega vastavate õigusaktide sätetele;
6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
7) ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha määr;
8) ettekirjutuse vaidlustamise kord.

(3) Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib järelevalvet teostav ametiisik rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.

§ 15. Nõuetele mittevastava teabe edastamine

(1) Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta antavale teabele, kommertsteadaandele ja selle edastamisele sätestatud nõuetele mittevastava infoühiskonna teenuse osutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 15¹ [Kehtetu – RT I 2006, 21, 160 – jõust. 25.05.2006]

§ 16. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud väärteo kohtuvälised menetlejad on vastavalt oma pädevusele:


1) Tehnilise Järelevalve Amet;

[RT I 2007, 66, 408 – jõust. 1.01.2008]

2) Andmekaitse Inspektsioon.

[RT I 2006, 21, 160 – jõust. 25.05.2006]

§ 17 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 18. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.

_______________________

¹ Käesolevas seaduses on arvestatud nõudeid, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivist 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (ELT L, 178, 17.7.2000 lk 1).