Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline leping NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta
Vastu võetud 24.08.2007
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi Valitsus ja Leedu Vabariigi Valitsus, edaspidi
«lepingupooled»,
– võttes arvesse, et Eesti Vabariigi ja
Leedu Vabariigi pensionikindlustust reguleerivates õigusaktides on
sätestatud kohustus võtta pensionistaaži kindlaksmääramisel arvesse
endise NSV Liidu territooriumil täitunud kindlustusperioode,
–
võttes arvesse, et alates Euroopa Liiduga ühinemisest 1. mail 2004. a
kohaldub Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi suhtes Euroopa Liidu Nõukogu
14. juuni 1971. a määrus (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide
kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest
isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes,
– võttes
arvesse, et alates Euroopa Liiduga ühinemisest 1. mail 2004. a kohaldub
Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi suhtes Euroopa Liidu Nõukogu
21. juuni 1972. a määrus (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse
(EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse
piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende
pereliikmete suhtes rakendamise kord,
– võttes arvesse, et alates
Euroopa Liiduga ühinemisest 1. mail 2004. a kohaldub Eesti Vabariigi ja
Leedu Vabariigi suhtes Euroopa Liidu Nõukogu määrus 14. mai 2003. a (EÜ)
nr 859/2003, millega laiendatakse määruse (EMÜ) nr 1408/71 ja määruse
574/72 sätteid kolmandate riikide kodanikele, keda need sätted juba ei
hõlma üksnes nende kodakondsuse alusel,
– võttes arvesse
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. aprilli 2004. a määrust (EÜ)
nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisest (tekst on
kohaldatav EMÜ ja Šveitsi suhtes),
– eesmärgiga vältida
pensionide määramisel kindlustusperioodide arvessevõtmist samaaegselt
nii Eesti Vabariigi kui Leedu Vabariigi õigusaktide alusel,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1. Mõisted
1. Lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:
«NSV Liidu
kindlustusperiood» – Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi õigusaktide
alusel kindlustusperioodiga võrdsustatud periood, mis on isikul täitunud
endise NSV Liidu territooriumil, välja arvatud Eesti Vabariigi või Leedu
Vabariigi territooriumil, enne 1. jaanuari 1991. a;
«kindlustusperiood»
– Eesti Vabariigi või Leedu Vabariigi territooriumil täitunud
kindlustusperiood.
2. Muid lepingus esinevaid mõisteid kasutatakse Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi õigusaktides ning preambulas loetletud Euroopa Liidu määrustes kindlaksmääratud tähenduses.
Artikkel 2. Lepinguga hõlmatud isikud
Lepingut kohaldatakse isikute suhtes, kes on õiguse pensionile omandanud nii Eesti Vabariigi kui Leedu Vabariigi õigusaktide alusel, ja kelle NSV Liidu kindlustusperioodid siseriiklike õigusaktide järgi kattuvad, samuti nimetatud isikute pereliikmete suhtes, kelle õigused tulenevad eelnimetatud isikutest.
Artikkel 3. NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmine
1. NSV Liidu kindlustusperioodi võtab arvesse selle lepingupoole pädev asutus, kummas riigis omandatud kindlustusperiood on pikem.
2. Võrdsete kindlustusperioodide korral võtab NSV Liidu kindlustusperioodi arvesse selle lepingupoole pädev asutus, millise riigi õigusaktide alusel oli isik viimati kindlustatud.
3. Pension NSV Liidu kindlustusperioodi eest määratakse Eesti Vabariigi või Leedu Vabariigi õigusaktide alusel.
4. Isikule, kellele pension määrati käesoleva lepingu alusel, NSV Liidu kindlustusperioodi üle ei vaadata pensioni ümberarvutamise või uut liiki pensioni määramise või samuti kooskõlas Leedu Vabariigi seadusandlusega pensioni uuesti määramise korral, välja arvatud juhul, kui esitatakse lisaandmed, millele tuginedes saaks täpsustada NSV Liidu kindlustusperioodi. Nimetatud arvestus tehakse pädeva asutuse poolt, kes eelnevalt on seda perioodi arvestanud.
5. Isiku suhtes, kellele on pension määratud ning kes liigub ühest riigist teise, ei muutu NSV Liidu kindlustusperioodi arvessevõttev pädev asutus.
Artikkel 4. Teabevahetus ja vastastikune abi
1. Lepingut rakendavad pädevad asutused osutavad üksteisele abi ja vahetavad lepingu rakendamiseks vajalikku teavet.
2. Pädevad asutused võivad vajaduse korral oma pädevuse piires sõlmida rakenduskokkuleppe.
Artikkel 5. Erimeelsuste lahendamine
Lepingu tõlgendamisel või rakendamisel tekkinud erimeelsused lahendatakse vastastikusel kokkuleppel või läbirääkimiste teel.
Artikkel 6. Lõppsätted
1. Lepingu jõustumisel kaotab kehtivuse sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel, mis on alla kirjutatud 28. mail 1996. a. Isikule säilitatakse kõik kehtivuse kaotanud lepingu alusel omandatud õigused.
2. Pensione, mis on määratud kuni käesoleva Lepingu jõustumiseni, käesoleva lepingu alusel ümber ei vaadata.
Artikkel 7. Lepingu kehtivus ja selle lõpetamine
1. Leping on sõlmitud määramata tähtajaks.
2. Lepingut võib muuta lepingupoolte vahelise sõlmitud kokkuleppega.
3. Lepingupool võib lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult kuus kuud ette. Lepingu lõpetamisel säilitatakse isikule kõik lepingu alusel omandatud õigused.
Artikkel 8. Jõustumine
Leping jõustub selle kuu ülejärgmise kuu esimesel kuupäeval, millal lepingupooled on diplomaatiliste kanalite kaudu vahetatud kirjalikes teadetes kinnitanud, et lepingu jõustumise eelduseks olevad õigustoimingud on tehtud. Kirjalike teadete vahetamise päevaks on viimase teate kättesaamise päev.
Koostatud 24. augustil 2007. aastal Tallinnas kahes eksemplaris eesti ja leedu keeles, mõlemad tekstid on võrdselt õiguspädevad.
|
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Leedu Vabariigi valitsuse nimel |
|
Maret MARIPUU |
Vilija BLINKEVIČIUTE |
Facebook
Twitter