Mootorsõidukite juhtide kutseõppe riiklik õppekavaHaridus- ja teadusministri 20. veebruari 2009. a määrus nr 28
Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 11 lõike 2 alusel.
1. peatükkÜLDSÄTTED
§ 1. Määruse ülesanne
(1) Mootorsõidukite juhtide kutseõppe riiklik õppekava (edaspidi riiklik õppekava), mis kuulub ISCED 97 õppekavade liigituse alusel transporditeenuste õppekavarühma, määrab kindlaks kutseõppe eesmärgid ja ülesanded, eriala õppekava kutseõppe mahu ja kohustusliku sisu ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.
(2) Riiklik õppekava kehtestab järgmiste erialade kohustusliku kutseõppe sisu:1) veoautojuht (inglise keeles Truck driver);2) bussijuht (inglise keeles Bus driver);3) liikurmasinajuht (inglise keeles Mobile machine operator).
§ 2. Kutseõppe eesmärgid ja ülesanded
(1) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe eesmärgiks on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks transporditeenuste valdkonnas ning luua eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
(2) Riikliku õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesandeks on ette valmistada selline töötaja, kes:1) väärtustab oma kutseala ning arendab oma kutseoskusi;2) oskab planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;3) oskab iseseisvalt rakendada oma kutse- ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates töösituatsioonides;4) on orienteeritud kvaliteetsete õpi- ja töötulemuste saavutamisele;5) vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tuleb toime ohuolukordades;6) töötab oma tervist ja keskkonda säästes;7) oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;8) omab suhtlemis-, teabe hankimise ning analüüsioskust, valmisolekut meeskonnatööks.
§ 3. Nõuded õpingute alustamiseks
(1) Bussijuhi eriala õppekava alusel võib õppima asuda isik, kes omab põhiharidust.
(2) Veoautojuhi, bussijuhi ja liikurmasinajuhi õppekavade alusel õppima asuja terviseseisund peab vastama liiklusseadusega kehtestatud tervisenõuetele.
§ 4. Nõuded õpingute lõpetamiseks
Õpingud loetakse lõpetatuks, kui on saavutatud riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekavas esitatud õpitulemused ning sooritatud positiivsele tulemusele eriala lõpueksam. Erialade lõpueksamite kirjeldused on esitatud lisas 3.
2. peatükkKUTSEÕPPE KOHUSTUSLIK SISU JA MAHT
§ 5. Kutseõppe sisu
(1) Kutseõppe sisu on vastavuses järgmiste teede- ja sideministri määrustega:1) 6. novembri 2000. a määrus nr 87 «Autojuhi kutseoskusnõuete, ametikoolituse eeskirja, koolituskursuse õppekavade ja koolitunnistuse vormi kehtestamine»;2) 13. märtsi 2001. a määrus nr 17 «Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi liiklusalased kvalifikatsiooninõuded, ettevalmistamise, eksamineerimise ning temale juhtimisõiguse andmise eeskiri ja riiklik õppekava»;3) 24. mai 2001. a määrus nr 56 «C-kategooria ja C1-alamkategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava»;4) 24. mai 2001. a määrus nr 55 «D-kategooria ja D1-alamkategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava»;5) 24. mai 2001. a määrus nr 54 «BE-, CE- ja DE-kategooria mootorsõidukijuhi ettevalmistamise riiklik õppekava»;6) 20. aprilli 2001. a määrus nr 42 «Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse vorm ja väljaandmise kord».
(2) Kutseõppe sisu on määratud järgmistes kutsestandardites esitatud kutseoskusnõuetega:1) liikurmasinajuht II;2) veoautojuht II.
(3) Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 1.
(4) Veoautojuhi, bussijuhi ning liikurmasinajuhi erialade õppekavade kohustuslikud ühiste üldõpingute moodulite numbrid on 1–7.
(5) Veoautojuhi ja bussijuhi erialade kohustuslikud ühised põhiõpingute moodulite numbrid on 8–10.
(6) Veoautojuhi eriala kohustuslikele põhiõpingutele lisanduva mooduli number on 12.
(7) Bussijuhi eriala kohustuslikele põhiõpingutele lisanduva mooduli number on 11.
(8) Liikurmasinajuhi eriala kohustuslike põhiõpingute moodulite numbrid on 13–15.
§ 6. Kutseõppe maht
(1) Veoautojuhi, bussijuhi ja liikurmasinajuhi õppekavade kutseõppe maht on 20 õppenädalat, millest praktika ja praktiline töö moodustavad vähemalt 10 õppenädalat.
(2) Veoautojuhi ja bussijuhi ning liikumasinate juhi erialade õppekavade praktikate lühikirjeldused on esitatud määruse lisas 2.
3. peatükkRAKENDUSSÄTTED
§ 7. Kooli õppekava koostamine
(1) Kool koostab riikliku õppekava alusel õppekava iga õpetava kutse- või eriala ja kutseõppeliigi jaoks, võttes aluseks riiklikus õppekavas esitatud kohustuslikud üld- ja põhioskuste moodulid ning lisades valikõpingute moodulid.
(2) Kooli õppekava alusel võib kool koostada õppekava kutse- või erialaste osaoskuste omandamiseks. Õppekava nimetusena säilib aluseks oleva õppekava nimetus, mida täpsustatakse sulgudes kitsama eriala või osaoskuse nimetusega. Sulgudes paiknev täpsustav nimetus ei tohi olla eksitav ning peab üheselt iseloomustama õppekava sisu.
(3) Erivajadustega õppijale koostatakse kooli õppekavast lähtuvalt individuaalne õppekava.
§ 8. Kooli õppekavade määrusega vastavusse viimine
Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja rakendatakse järgnevast õppeaastast sisseastunutele.
Moodulite numbrid, nimetused, mahud ja lühikirjeldused
Käsitletavad teemad: eriala tutvustus ja kutse-eetika, õppekava eesmärk, sisu ja ülesehitus, õppekorraldus.
Õpetusega taotletakse, et õppija tutvub erialaga seotud töökeskkonnaga, teab kutse-eetika põhimõtteid, õppekava eesmärki ja sisu, tunneb õpitulemuste hindamispõhimõtteid, õppekorraldust.
Käsitletavad teemad: erialaterminoloogia, tööjuhendid, võõrkeelne asjaajamine.
Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb võõrkeelset erialaterminoloogiat, oskab kasutada võõrkeelseid tööjuhendeid, koostada ametikirju.
Käsitletavad teemad: arvuti kasutamine ja failihaldussüsteemid, tekstitöötlus, tabeltöötlus, informatsioon ja kommunikatsioon.
Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb infotehnoloogia põhimõisteid ja -termineid, oskab töötada teksti- ja tabeltöötlusprogrammiga, kasutada arvutit kirjavahetuseks ning tööalase informatsiooni hankimiseks, töötlemiseks ja säilitamiseks.
Käsitletavad teemad: majanduse põhimõisted, riigi roll majanduses, majanduslik stabiilsus, ettevõtluse alused, ettevõtte asutamine.
Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb majanduse põhimõisteid, majanduse põhiprotsesse ja nende tekkepõhjuseid, riigi majandusse sekkumise meetodeid ning selle tagajärgi, turumajanduse toimemehhanisme ja seaduspärasusi ning ettevõtluse aluseid, omahinna kujunemist ja tootlikkust, on teadlik ettevõtjaks hakkamise võimalustest.
Käsitletavad teemad: tööohutus, tule- ja elektriohutus, tööhügieen ja -tervishoid, keskkond ja säästev areng, sõidukitest tulenevad keskkonnaohud ja nende vältimine, jäätmekäitlus.
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused, mis aitavad tagada enda ja kaastöötajate turvalisuse, õppija teab tööandja ja töövõtja kohustusi ja õigusi tööohutuse osas, on teadlik töökeskkonna mõjust töötaja tervisele, õpib tundma keskkonda säästva toimimise põhimõtteid, oskab rakendada looduskeskkonda säästvaid meetmeid ja tunneb esmast jäätmete käitlust.
Käsitletavad teemad: lepingulised suhted, töö tasustamise alused, töötaja õigused ja kohustused, töövaidluste lahendamine, autojuhi töö- ja puhkeaja korraldus, autojuhi vastutus, kindlustused.
Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb töösuhteid reguleerivaid õigusakte, tööga seotud õigusi ja kohustusi, autojuhi töö- ja puhkeaja korraldust, töövaidluste lahendamise käiku, autojuhi vastutust ja seda reguleerivaid õigusakte, autojuhi kutsetegevusega seotud kindlustamist reguleerivaid õigusakte, oskab iseseisvalt orienteeruda õigusaktides ning seista töökollektiivis oma õiguste eest.
Käsitletavad teemad: suhtlemisõpetus, klienditeeninduse alused, liikluspsühholoogia.
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab suhtlemisvalmiduse, teenindusliku mõttekultuuri ja kliendikeskse teeninduse põhimõtted, oskused käituda ning toime tulla erinevates suhtlemissituatsioonides, edukalt lahendada probleemsed olukorrad ja nõustada kliente, et tagada klientide rahulolu ja usaldus. Õppija tunneb liikluspsühholoogia aluseid ja sõidukijuhi tööd mõjutavaid tegureid.
Käsitletavad teemad: sõidukite mõõtmed, massid ja teljekoormused, sõidukite ehitus, sõidukiseadiste ja -süsteemide tööpõhimõtted, sõidukite tehnoseisundi hindamine, sõiduki hooldus.
Õpetusega taotletakse, et õppija teab sõidukite lubatud mõõtmeid, registrimassi ning -teljekoormust ja selle määramise põhimõtteid, tunneb sõidukite ehitust, seadiste ja süsteemide tööpõhimõtet, sõidukitel sagedamini esinevate rikete põhjuseid ja ennetamisvõimalusi, sõidukite tehnoseisundile esitatavaid nõudeid, tehnoülevaatuse läbiviimise korda, oskab hinnata sõidukite tehnoseisundit ning hooldada sõidukit.
Käsitletavad teemad: transpordi infrastruktuur, transpordi ökonoomika alused, autoveod.
Õpetusega taotletakse, et õppija tunneb transpordisüsteemi põhialuseid, veoliike, logistika põhimõisteid ja komponente, transpordi ökonoomika aluseid, autovedude liike ja tähtsust, autovedudega seotud institutsioone, tegevuslubade ja veolubade süsteemi.
Käsitletavad teemad: liiklusõigusaktid, sõidu- ja veoseohutus, esmaabi, õppesõit.
Õpetusega taotletakse, et õppija oskab juhinduda liikluse ning sõitjate ja veoste veoga seotud õigusaktidest, juhtida ohutult, sujuvalt ja ökonoomselt sõidukit ning rakendada õigeid juhtimisvõttteid, kasutada erinevaid sõidumeerikuid ja salvestada nendega nõutavaid andmeid, tegutseda ohu- ja eriolukorras, anda esmaabi. Mooduli läbimisel on õppijal võimalus taotleda vastava kategooria sõiduki juhi kvalifikatsiooni.
Käsitletavad teemad: sõitjate veo korraldust reguleerivad õigusaktid, sõitjate veo liigid, pagasi ja saadetise vedu, busside varustuse ja tähistuse nõuded, teekaardid ja navigatsiooniseadmed, sõitjate veo dokumentatsioon.
Õpetusega taotletakse, et õppija teab bussijuhi ja sõitjate õigusi ning kohustusi, juhuvedude korraldust, tasulise sõitjate veo liike ja vorme, sõiduplaanide sisu ja vormistamist, pagasi ja saadetise veo korda, busside varustuse ja tähistuse nõudeid, tunneb liinivedudel rakendatavaid sõidupiletite tariife ja sõidusoodustuste korda, oskab kasutada teekaarte ja navigatsiooniseadmeid, kassaparaati ning vormistada sõitjate veo dokumente.
Käsitletavad teemad: veoste veo korraldust reguleerivad õigusaktid, pakendid, veoste laadimine ja kinnitamine, erinõuded veoste veol, teekaardid ja navigatsiooniseadmed, veoste veo dokumentatsioon.
Õpetusega taotletakse, et õppija teab pakendite liigitust ja kasutamise korda, veoste koormasse laadimise ja kinnitamise eeskirju, kinnitamise vahendeid ja võtteid, kiiresti riknevate toidukaupade, suuremõõtmeliste ja rakekaaluliste veoste, metsamaterjalide, ohtlike veoste ja rahvusvaheliste vedude erinõudeid; veoste veol nõutavaid dokumente. Õppija oskab laadida nõuetekohaselt veost, valida ja kasutada sobilikke kinnitusvahendeid, ühendada vedukit erinevate haagistega, kasutada teekaarte ja navigatsiooniseadmeid, vormistada veoste veo dokumente.
Käsitletavad teemad: liikurmasinate liigitus, liikurmasinate ehitus ja töö põhimõtted, liikurmasinate seadistamine ja hooldus, liikurmasinate ohutud juhtimis- ja töövõtted, tööoperatsioonide sooritamine, liikurmasinate masinjuhtimissüsteemid, nende seadistamine ja kasutamine.
Õpetusega taotletakse, et õppija teab liikurmasinate ja nende lisaseadmete ehitust, liikurmasinate reguleerimise ja seadistamise põhimõtteid, liikurmasinate üldiseid juhtimispõhimõtteid, liikurmasinate hooldusnõudeid, sagedamini esinevate rikete põhjuseid ja ennetamisvõimalusi, masinatel kasutatavate ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelisi juhtimissüsteeme. Õppija oskab korraldada nõuetekohaselt oma töökohta, valida ja kasutada töövahendeid, seadmeid ning masinaid vastavalt lähteülesandele, hinnata liikurmasina tehnoseisundit, sooritada tööoperatsioone vastavalt tehnoloogilisele skeemile, seadistada ja hooldada liikurmasinaid, kasutada liikurmasinate masinjuhtimissüsteeme, töötada ennast ja keskkonda säästvalt.
Käsitletavad teemad: töödeldavad materjalid, ehitusmõõdistamise alused.
Õpetusega taotletakse, et õppija teab töödeldava maavara, pinnase ja muu materjali üldomadusi ja kvaliteedi nõudeid, ehitusmõõdistamise aluseid ning mõõdistamise tehnoloogiaid. Õppija oskab projektilt lugeda ja arvutada märkimiseks vajalikke suurusi, teostada lihtsamaid geodeetilisi mõõtmisi.
Käsitletavad teemad: liiklusõigusaktid, liiklusohutus, esmaabi, õppesõit.
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised liiklusalastest õigusaktidest ning liiklusohutusest. Õppija oskab ohutult juhtida liikurmasinat, tegutseda ohu- ja eriolukorras, anda esmaabi. Mooduli läbimisel on õppijal võimalus taotleda vastava kategooria sõiduki juhi kvalifikatsiooni.
Veoautojuhi, bussijuhi ja liikurmasinajuhi eriala praktika
Praktika käigus harjub õppija töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi teenindusülesannete lahendamisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõistab töö turvalisuse ja ohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega.
Praktika käigus täidab õppija järgmisi tööülesandeid:
1) õppesõit veoseta ja veosega;
2) sõiduki igapäevane hooldamine;
3) pakendite käsitlemine;
4) veoste koormasse paigutamine ja kinnitamine;
5) veodokumentide lugemine ja täitmine;
6) veduki ühendamine erinevate haagistega;
7) optimaalsete marsruutide valimine ja määramine;
8) side ja navigatsiooniseadmete kasutamine;
9) sõidumeerikute kasutamine;
10) turvavarustuse kasutamine.
Praktika käigus õppija harjub töökeskkonnaga, omandab ja arendab praktilisi oskusi, saab iseseisva töö korraldamise ja tegemise kogemusi teenindusülesannete lahendamisel, arendab meeskonnatöö- ja koostöövalmidust reaalses töökeskkonnas, mõistab töö turvalisuse ja ohutuse tähtsust töökohal, arendab isiksuse omadusi ja kutseoskusi ning õpib kohanema tööelu muutustega.
1) õppesõit;
3) pagasi ja saadetiste vedu;
4) sõitjate veo dokumentide lugemine ja täitmine;
5) marsruutide valimine ja määramine;
6) side ja navigatsiooniseadmete kasutamine;
7) sõidumeerikute kasutamine;
8) kassasüsteemide kasutamine;
9) turvavarustuse kasutamine;
10) kriisiolukordade lahendamine;
11) klienditeenindamine.
2) erinevate tööoperatsioonide teostamine;
3) masinjuhtimissüsteemide kasutamine;
4) masinate igapäevane hooldamine;
5) töövahendite, seadiste ja masinate valik ja vahetamine;
6) dokumentide lugemine ja täitmine;
7) tööde tehnoloogiate valik;
8) turvavarustuse kasutamine;
9) klienditeenindamine.
Veoautojuhi, bussijuhi ja liikurmasinajuhi eriala lõpueksam
Lõpueksam koosneb teoreetilisest osast (test) ja praktilisest tööst.
Testi küsimused ja praktiline töö koostatakse moodulite õpitulemustes esitatu põhjal.
Lõpueksamina sooritab õppija kategooriaeksami, mis koosneb testist ja sõidueksamist ning praktilisest eksamist liikurmasina (vastavalt spetsialiseerumisele) käsitsemise kohta.