Kutseõppe riikliku koolitustellimuse koostamise kord Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas
Vastu võetud 03.01.2007 nr 1
RTL 2007, 4, 60
jõustumine 01.01.2008
Muudetud järgmiste määrustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
29.10.2007 nr 68 (RTL 2007, 84, 1421) 11.11.2007
6.06.2008 nr 32 (RTL 2008, 50, 699) 21.06.2008
14.04.2009 nr 39 (RTL 2009, 36, 471) 1.05.2009
Määrus kehtestatakse «Kutseõppeasutuse seaduse» § 331 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse ülesanne ja reguleerimisala
(1) Kord sätestab kutseõppe riikliku koolitustellimuse (edaspidi RKT)
planeerimise ja kujundamise põhimõtted ning korra järgmistele
kutseõppeliikidele:
1) kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis;
2)
põhihariduse nõudeta kutseõpe;
3) kutseõpe
põhihariduse baasil;
4) kutsekeskharidus;
5) kutseõpe
keskhariduse baasil.
(2) Kord reguleerib Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM)
hallatavatele riigi kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele, samuti
munitsipaal- ja erakutseõppeasutustele (edaspidi koolid)
esitatava kutseõppe RKT planeerimist ja kujundamist.
(3) Kord laieneb ka täiskasvanute tööalase koolituse riikliku koolitustellimuse (edaspidi tööalase koolituse RKT) planeerimisele ja kujundamisele üksnes paragrahvis 41 sätestatud ulatuses ja korras.
[RTL 2007, 84, 1421 – jõust.
11.11.2007]
§ 2. RKT mõiste ja eesmärk
(1) RKT on haridus- ja teadusministri kinnitatud koolituskohtade arv kolmeks aastaks (edaspidi periood) kalendriaastate kaupa, mille HTM esitab koolidele õppekavarühmiti. Koolile esitatud RKT jagunemise kutseõppeliikide vahel otsustab kool.
(2) RKT planeerimise eesmärk on koostada kutseõppe riigieelarveliste koolituskohtade tellimus ehk luua eeldused tööturu vajadustele vastava tööjõu kujunemiseks, lähtudes majanduslikust aspektist, sotsiaalsest aspektist ning koolide võimalustest.
§ 3. RKT alusel moodustatud koolituskohtade täituvus
(1) RKT alusel moodustatud koolituskohtade täituvus (edaspidi täituvus) on aasta keskmine õpilaste arv jagatuna esitatud RKT-ga koolide ja õppekavarühmade lõikes. Keskmise õpilaste arvu hulka ei arvestata nominaalse õppeaja ületanud õppijaid.
(2) Kooli keskmine õpilaste arv kalendriaastas on üheksa kuu (välja arvatud juuni, juuli ja august) iga kuu 20. kuupäeval aritmeetilise keskmisena fikseeritud õpilaste arv õppekavarühmade lõikes.
(3) Aasta keskmine täituvus peab olema vähemalt 90%. Kui tulemus on väiksem kui 90%, siis rakendatakse paragrahvi 4 lõikes 13 sätestatut.
(4) Keskmise õpilaste arvu leidmisel arvestatakse põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvas kutseõppes õppijaid koefitsiendiga 0,5.
(5) Heaks õppe tulemuslikkuseks loetakse vähemalt 75% õppe alustanute jõudmine lõpetamiseni.
(6) Andmed täituvuse kohta kooliti saadakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrist.
§ 4. RKT planeerimise ja kinnitamise põhimõtted ning peamised tegevused
(1) RKT käskkirja eelnõu koolide ja õppekavarühmade lõikes valmistab ette HTM-i kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond ning selle kinnitab haridus- ja teadusminister. RKT järgmise perioodi käskkiri kinnitatakse hiljemalt perioodile eelneva aasta 1. detsembril.
(2) RKT käskkirjas sisalduvad andmed HTM-i hallatavate riigi kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide ning munitsipaal- ja erakutseõppeasutuste RKT kohta kutseõppes vastavaks perioodiks ning RKT koostamise alused.
(3) Kinnitatud RKT käskkiri tagab riigieelarvelised koolituskohad kutseõppes õppijatele.
(4) Hariduslike erivajadustega õpilaste ja vanglas korraldatava kutseõppe õppekohad tuuakse RKT käskkirjas eraldi välja.
(5) Kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis võib üldjuhul moodustada kuni 15% sama õppekavarühma RKT üldisest mahust. Erandeid sellest võib teha haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
(6) RKT kavandab HTM, kaasates tööandjaid ja töövõtjaid esindavaid ühendusi, Eesti Töötukassat ning asjassepuutuvaid riigiasutusi.
[RTL 2009, 36, 471 – jõust. 1.05.2009]
(7) RKT kavandamise aluseks on koolitusvajaduse prognoos, mis põhineb tööjõuvajadusel, noorte eelistuste analüüsil ja arvestab lõikes 6 nimetatud institutsioonide arvamusi.
(8) RKT kavandamiseks HTM-i analüüsi- ja planeerimisosakond:
1) taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ajakohased tööjõuvajaduse keskpikad prognoosid ning Eesti Töötukassalt andmed lõpetanute töötuks registreerimise kohta kooliti ja erialati;
[RTL 2009, 36, 471 – jõust. 1.05.2009]
2) koondab haridusstatistika noorte eelistuste ning piirkondliku
koolituskohtade vajaduse väljaselgitamiseks, andmed regionaalse
tööjõuvajaduse kohta, Statistikaameti tööhõiveandmeid ning teiste
asutuste ning uurimisrühmade tehtud tööjõuvajadust puudutavaid uuringuid
ja prognoose;
3) analüüsib koolide eelneva aasta keskmist
koolituskohtade täituvust õppekavarühmade lõikes ning kasutab muud
asjakohast informatsiooni RKT kujundamiseks.
[RTL 2007, 84, 1421 – jõust. 11.11.2007]
(9) Kogutud andmete analüüsi tulemusena täiendab HTM-i analüüsi- ja planeerimisosakond perioodi RKT-d ja koostab uue 3-aastase perioodi RKT esmase projekti õppekavarühmade lõikes. HTM-i analüüsi- ja planeerimisosakond edastab perioodi RKT projekti hiljemalt kolm kuud enne RKT kinnitamise tähtaega tagasiside saamiseks lõikes 6 nimetatud institutsioonidele, kellel on tagasiside andmiseks aega kaks nädalat. Seejärel täiendab HTM-i analüüsi- ja planeerimisosakond vajadusel analüüse ning korrigeerib prognoose.
[RTL 2007, 84, 1421 – jõust. 11.11.2007]
(10) Hiljemalt kolm kuud enne RKT kinnitamise tähtaega koondab HTM
koolide koolituskohtade avamise taotlused, mis on kooskõlastatud
koolinõukogudega ning analüüsib neid lähtuvalt koolide valmisolekust ja
eelnevate aastate RKT täitmisest.
[RTL
2007, 84, 1421 – jõust. 11.11.2007]
(11) Hiljemalt kaks kuud enne RKT kinnitamise tähtaega koostab HTM korrigeeritud RKT prognoosi ning koostab sellele tuginedes täpsustatud RKT projekti piirkondade, koolide ja õppekavarühmade kaupa, lähtudes korrigeeritud prognoosidest ning koolide taotlustest.
[RTL 2007, 84, 1421 – jõust.
11.11.2007]
(12) HTM koostab RKT igale koolile ühtse paketina,
mis edastatakse lõikes 6 nimetatud institutsioonidele lõplikuks
kooskõlastamiseks hiljemalt üks kuu enne RKT kinnitamise tähtaega.
Institutsioonid peavad oma kooskõlastuse andma kahe nädala jooksul.
[RTL 2007, 84, 1421 – jõust.
11.11.2007]
(13) HTM korrigeerib vajadusel RKT-d igal aastal. Paragrahvi 3 lõikes 3 esitatust väiksema täituvuse ja lõikes 5 esitatust väiksema tulemuslikkuse korral võib minister järgmise kalendriaasta osa perioodi RKT-s vähendada. RKT-st suurema vastuvõtu korral koolile täiendavaid rahalisi vahendeid ei eraldata, kuid järgmise perioodi RKT kujundamise protsessis võidakse vastavas õppekavarühmas tellimust suurendada, kui seda toetab majanduslik vajadus ja tööturu nõudlus.
(14) Kool peab uue avatava õppekava registreerima EHIS-e õppekavade ja
koolituslubade alamregistris hiljemalt RKT kinnitamise ajaks.
§ 41. Tööalase koolituse RKT
(1) Tööalase koolituse RKT on haridus- ja teadusministri kinnitatud koolitustellimus, millega HTM tellib kutseõppeasutustelt ja kutseõpet pakkuvatelt rakenduskõrgkoolidelt täiskasvanute tööalase koolituse kursusi, mille pikkust arvestatakse akadeemilistes tundides (45 min) ja mida rahastatakse vastavalt kontakttundide arvule. Kursusi on õigus tellida nendelt kutseõppeasutustelt ja rakenduskõrgkoolidelt, milles toimub HTMi esitatud RKT alusel õpe vähemalt ühes Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2006. a määruse nr 90 «Kutseharidusstandard» § 1 lõikes 3 loetletud kutseõppeliigis.
[RTL 2008, 50, 699 – jõust. 21.06.2008]
(2) Kontakttundide hulka arvestatakse loengud, seminarid, praktiline töö
ja juhendatud praktika.
(3) HTM tellib koolidelt kursusi vastavalt vajadusele kas õppekavarühmiti, -suuniti, -valdkonniti või neid määratlemata. Tööalase koolituse RKT-d eraldatakse koolile nendes õppekavarühmades (suundades, valdkondades), milles toimub kutseõpe ka teistes kutseõppeliikides. Vastava nõudluse, õppemateriaalse baasi ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolul võib HTM tellida kursusi ka teistes õppekavarühmades (suundades, valdkonades). Tööalase koolituse RKT-d võib eraldada ka üldoskuste alaseks koolituseks.
[RTL 2008, 50, 699 – jõust.21.06.2008]
(4) Tööalase koolituse RKT rahastamise eesmärk on luua eeldused tööjõu ümberkujundamiseks vastavalt muutuva tööturu vajadustele, lähtudes majanduslikest ja sotsiaalsetest aspektidest, regionaalsetest vajadustest ning koolide võimalustest.
(5) Tööalase koolituse RKT kavandamise aluseks on koolitusvajaduse prognoos, mis põhineb tööjõuvajaduse ning olemasoleva tööjõu täiend- ja ümberõppe vajaduse väljaselgitamisel, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuvajaduse prognoosil, Eesti Töötukassa andmetel regionaalse tööjõuvajaduse kohta, Statistikaameti andmetel või teiste asutuste ning uurimisrühmade tehtud tööjõuvajadust puudutavatel uuringutel ja prognoosidel või kogutud andmetel.
[RTL 2009, 36, 471 – jõust. 1.05.2009]
(6) Tööalase koolituse RKT vajadust kavandab rahalistest võimalustest
lähtuvalt HTM, kaasates tööandjaid ja töövõtjaid esindavaid ühendusi
ning asjassepuutuvaid riigiasutusi ja organisatsioone.
(7) Ühe kontakttunni baasmaksumuse ühe õppija kohta kehtestab haridus- ja teadusminister käskkirjaga. Kursuse kogumaksumus koosneb kontakttunni baasmaksumusest korrutatuna õppijate ja kontakttundide arvuga, mida korrutatakse täiendavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud õppekavarühmade või muude koefitsentidega. Kursuse, mis ei sisalda praktikat või praktilist tööd, kogumaksumuse arvutamisel ei kasutata täiendavat korrutamist Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud õppekavarühmade koefitsiendiga.
[RTL 2008, 50, 699 – jõust. 21.06.2008]
(8) RKT alusel tööalase koolituse pakkumine on õppemaksuta.
(9) Tööalase koolituse RKT käskkirja eelnõu koolide ja vajadusel kursuste, õppekavarühmade, -suundade või -valdkondade lõikes valmistab ette HTM-i kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond ning selle kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.
[RTL 2008, 50, 699 – jõust. 21.06.2008]
(10) Tööalase koolituse RKT mittetäituvuse korral teavitab kool sellest
kirjalikult HTMi ning kokkuleppel kas pakub täiskasvanute tööalast
koolitust ülejäävas rahalises mahus teistes kooli pakutavates
õppekavarühmades või tagastab kasutamata jäänud vahendid HTM-ile.
[RTL 2008, 50, 699 – jõust. 21.06.2008]
(11) Tööalase koolituse RKT-d ei eraldata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel antavale tööturukoolitusele.
[RTL 2007, 84, 1421 – jõust.
11.11.2007]
§ 5. Rakendussätted
[Kehtetu – RTL 2007, 84, 1421 – jõust. 11.11.2007]
Facebook
Twitter