Teksti suurus:

Päästeameti põhimäärus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2010
Avaldamismärge:

Päästeameti põhimäärus

Vastu võetud 11.04.2006 nr 14
RTL 2006, 33, 595
jõustumine 01.05.2006

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.02.2007RTL 2007, 17, 26824.02.2007 (rakendatakse alates 1.01.2007)
17.01.2008RTL 2008, 10, 12401.02.2008
18.12.2009RTL 2009, 99, 147401.01.2010

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» § 42 lõike 1 alusel.
[RTL 2008, 10, 124 - jõust. 01.02.2008]

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Päästeameti staatus

  (1) Päästeamet (edaspidi amet) on valitsusasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, millel on juhtimisfunktsioon päästealal ning mis teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

  (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

  (3) Ameti haldusse kuuluvad ameti kohalikud päästeasutused ja Häirekeskus (edaspidi päästeasutused).

§ 2.  Ameti eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika

  (1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve ja arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ametil võib olla väljaspool Riigikassa kontsernikontot erikonto rahandusministri loal ja sätestatud tingimustel. Kulud võidakse katta ka sihtotstarbelistest laekumistest ning tasuliste teenuste osutamisest saadavatest vahenditest.

  (2) Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülaäärel on sõna «PÄÄSTEAMET».

  (3) Ametil on kehtestatud korras registreeritud lipp, embleem ja «Tuletõrjujate hümn».

  (4) Ametil on oma embleem, mida võib kasutada kujunduselemendina ameti plankidel, trükistel, suveniiridel ja muudel identiteeti kandvatel esemetel. Embleemil on kujutatud kuldne kiirekimpudest koosnev kaheksaharuline täht, mille keskel on mustal sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega punane rõngas. Rõnga ülemisel poolel hõbedaste tähtedega kiri “PÄÄSTEAMET”. Rõnga alumise poole keskel on oranžil sõõril sinine kolmnurk. Sellest eenduvad kummalegi poole kaks kuldset tammelehte. Embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 1.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

  (5) Ameti demineerimiskeskusel on oma embleem, mida võib kasutada kujunduselemendina demineerimiskeskuse trükistel ja muudel identiteeti kandvatel esemetel. Embleemil on kujutatud hõbedane kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev täht, mille keskel on punane sõõr. Selles hõbedane pomm. Üle selle kaldasendis kuldne välgunool.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

  Sõõri ümbritseb must kuldsete servadega rõngas. Rõngal kuldsete tähtedega kiri DEMINEERIMISKESKUS. Rõnga alumise poole keskel on kuldse servaga sõõr, mille pind on horisontaalselt jaotatud Eesti värvides siniseks, mustaks ja valgeks. Sellest sõõrist kummalgi pool on kuldne tammeleht. Demineerimiskeskuse embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 2.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

  (6) Päästeteenistusel on päästeametnike staažimärgid. Kõikide staažimärkide aluseks on Päästeameti embleemi tähistav reljeefne kaheksaharuline täht, mille keskel on kuumemailiga kaetud sõõril kuldne number. Tähest sirutuvad kummalegi poole reljeefsed leekidekimbud. 10, 15, 20 ja 25 teenistusaastat tähistavate märkidel on leegid hõbedased, 30, 35 ja 40 teenistusaasta märkidel kuldsed. 10 ja 15 teenistusaasta märkidel on tähe keskel olev sõõr kaetud musta, 20, 25, 30, 35 ja 40 teenistusaasta märkidel punase läbipaistva kuumemailiga. Märgi kogupikkus on 70 mm, tähe kõrgus 20 mm. Päästeametnike staažimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 3.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

  (7) Päästeteenistusel on missioonimedal.Punasest vasest valmistatud 35 mm diameetriga medali esiküljel on reljeefne kaheksaharuline täht. Selle keskel laineliselt jaotatud ja emailitud sõõril Eesti värvid sinine, must ja valge. Tähte ümbritseb reljeefne kiri: EESTI PÄÄSTEMEESKONNA MISSIOONIL OSALENULE. Medali esikülge ääristab reljeefne kant. Medali tagumine külg on sile, sellele graveeritakse medali number. Medalit kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhivärvusega lindi keskel on 8 mm laiune sinine triip, mida mõlemalt poolt ääristab 2 mm laiune oranž triip. Lindi servadel on 1 mm laiune oranž triip. Lindile kinnitatakse medaliga samast metallist naast missiooni nimetusega. Missioonimedali lindilõige on missioonimedali lindiga kaetud alus, mille kõrgus on 10 mm ja laius 35 mm. Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 4.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

  (8) Päästeameti lipp on mustal kangal valge rist, mille peal kitsam punane rist. Selle peal kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev kollane täht, mille keskel väike riigivapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Piduliku kandelipu suurus on 105x135 cm. Kandelipu kangast ümbritsevad kuldsed narmad. Lipu etalonkujutison esitatud käesoleva põhimääruse lisas 5.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

§ 3.  Järelevalve ameti tegevuse üle

  Ameti kõrgemalseisev valitsusasutus on Siseministeerium, mis suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet ameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab siseminister.

§ 4.  Ameti asukoht

  Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Raua 2, 10124 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ameti asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes.

2. peatükk AMETI TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED 

§ 5.  Ameti tegevusvaldkonnad

  Ameti tegevusvaldkonnad on:
  1) päästetööd;
  2) riiklik tuleohutusjärelevalve;
  3) kriisireguleerimine;
  4) tuleohutus- ja päästealane ennetustöö;
  5) demineerimistööd;
  6) õnnetusteadete menetlemine.

§ 6.  Ameti ülesanded

  Ameti ülesanded:
  1) juhib ja arendab päästeala;
  2) analüüsib elukeskkonna turvalisuse ja ohutuse taset, töötab välja päästeala arengudokumendid ning teostab nende täitmise järelevalvet;
  3) analüüsib ja ameti halduses asuvate päästeasutuste tegevust, teostab järelevalvet nende tegevuse üle ning korraldab nendevahelist koostööd, samuti koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega;
  4) valmistab ette ja teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks, annab arvamusi päästeala tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta;
  5) arendab koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide asjakohaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  6) tagab rahvusvahelistele humanitaarkriisidele reageerimise Eesti Päästemeeskonna kaudu;
  7) töötab välja või osaleb üldriiklike päästeala arengudokumentide väljatöötamises ning teeb ettepanekuid Siseministeeriumile päästeala poliitika väljatöötamiseks;
  8) koordineerib päästekolledži nõukogu kaudu päästealase rakendusliku kõrghariduse ja -kutseõppe korraldamist;
  9) kogub, analüüsib ja jagab päästealaga seotud statistilisi andmeid;
  10) tagab seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning siseministri määruste ja käskkirjadega pandud muude ülesannete täitmise.

3. peatükk AMETI JUHTIMINE 

§ 7.  Peadirektor

  (1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab viieks aastaks ametisse siseministri ettepanekul Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse.
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Peadirektor:
  1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide ja muude dokumentide (nt päästeala arengu- või tegevuskavade) täpse ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ning annab aru siseministrile;
  2) juhib ja arendab ameti ja ameti haldusala tööd;
  3) teostab järelevalvet ameti ja ameti halduses olevate asutuste üle;
  4) jõustab ameti ja kooskõlastab ameti haldusala halduse üldaktid;
  5) alustab ja lõpetab teenistus- ja töösuhteid ameti teenistujatega välja arvatud peadirektori asetäitjad;
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]
  6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti haldusala asutuste juhtide asetäitjad ja teenistuse juhid päästeasutuste juhtide ettepanekutel, kinnitab käskkirjaga ameti ning haldusala asutuste ameti- ja abiteenistuskohad, sealhulgas päästeteenistujate ametikohad struktuuriüksuste lõikes;
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]
  7) annab volitusi ameti esindamiseks;
  8) annab õigusaktide alusel käskkirju;
  9) teostab oma pädevuse piires riigihankeid;
  10) sõlmib ameti nimel lepinguid.

  (3) Peadirektori teenistussuhte peatumisel määrab tema asendaja siseminister. Muudel peadirektori ajutise äraoleku juhtudel määrab asendaja peadirektor, millest informeeritakse siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit.

§ 8.  Peadirektori asetäitja

  (1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitjat, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister Päästeameti peadirektori ettepanekul. Ametiülesannete jaotus peadirektori asetäitjate vahel kehtestatakse peadirektori käskkirjaga.
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Peadirektori asetäitjad juhivad struktuuriüksuste juhatajate kaudu struktuuriüksuste tööd.

  (3) Peadirektori ühe asetäitja teenistussuhte peatumisel või äraolekul asendab teda teine peadirektori asetäitja. Mõlema peadirektori asetäitja teenistussuhte peatumisel või äraolekul vormistatakse asendaja peadirektori käskkirjaga.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

  (4) Peadirektori asetäitjad:
  1) esindavad ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
  2) teevad peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks;
  3) töötavad välja ameti arengusuunad;
  4) teevad ettepanekuid struktuuriüksuste juhatajatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
  5) teostavad riigihankeid peadirektorilt saadud volituste piires;
  6) teostavad järelevalvet struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle;
  7) täidavad muid peadirektori poolt antud ülesandeid.

4. peatükk AMETI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED 

§ 9.  Ameti struktuur

  (1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja bürood ning demineerimiskeskus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Ameti struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda talitused, keskused ja grupid.

  (2) Ameti struktuuriüksust juhib struktuuriüksuse juhataja.

  (3) Struktuuriüksuse juhataja vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Struktuuriüksuse juhataja allub vahetult peadirektori asetäitjale.

  (4) Ameti struktuuriüksuse pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor.

§ 10.  Struktuuriüksuse juhataja

  Struktuuriüksuse juhataja:
  1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise;
  2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
  3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist;
  4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga;
  5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja struktuuriüksustele;
  6) teeb ettepanekuid peadirektorile struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
  7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist;
  8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust;
  9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks struktuuriüksuse valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks;
  10) vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele kirjutab alla ameti kirjaplangil vormistatud kirjadele teabe, arvamuste ja dokumentide edastamiseks ning saamiseks, millega ei võeta rahalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti.

§ 11.  Ameti struktuuriüksused

  Ameti struktuuriüksused on:
  1) päästetööde osakond;
  2) tuleohutusjärelevalve osakond;
  3) kriisireguleerimise osakond;
  4) ennetustöö osakond;
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]
  5) rahandusbüroo;
  6) personali ja asjaajamise büroo;
  7) avalike suhete büroo;
  8) välissuhete büroo;
  9) infotehnoloogia büroo;
  10) [Kehtetu – RTL 2008, 10, 124 - jõust. 01.02.2008]
  11) haldusbüroo;
[RTL 2008, 10, 124 - jõust. 01.02.2008]
  12) demineerimiskeskus.

§ 12.  Päästetööde osakond

  Päästetööde osakonna põhiülesanded on:
  1) päästetööde alase tegevuse analüüs ning arengu koordineerimine;
  2) vajadusel päästetööde koordineerimine ja/või juhtimine;
  3) operatiivteenistusliku järelevalve teostamine;
  4) päästetööde alaste üldpõhimõtete, normide ja õigusaktide väljatöötamine;
  5) päästetööde alase koolituse, täienduskoolituse ja väljaõppe koordineerimine;
  6) riigi ja kohaliku omavalitsuse ning muude asutuste ja mittetulundusühingutega koostöö korraldamisel osalemine;
  7) päästetööde elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamine;
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]
  8) hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel osalemine.
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]

§ 13.  Tuleohutusjärelevalve osakond

  Tuleohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded on:
  1) tuleohutusjärelevalve alase tegevuse analüüs ning arengu koordineerimine;
  2) riikliku tuleohutusjärelevalve korraldamine ja teostamine;
  3) riikliku tuleohutusjärelevalve toimingute teostamiseks ning järelevalve- ja ohutuspoliitika kujundamiseks üldpõhimõtete, normide ja õigusaktide väljatöötamine;
  4) riigi ja kohaliku omavalitsuse ning muude asutuste ja mittetulundusühingutega koostöö korraldamisel osalemine;
  5) koostöös teiste ametkondadega kemikaaliohutuse alase järelevalve koordineerimine.

§ 14.  Kriisireguleerimise osakond

  Kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded on:
  1) kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamine päästealal;
  2) üleriigilise kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel osalemine;
  3) üleriigilise kriisireguleerimisõppuse planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel osalemine;
  4) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras hädaolukorra riskianalüüsi koostamise juhtimine ning koostamisel osalemine;
  5) hädaolukorra lahendamise plaani koostamisel osalemine;
  6) hädaolukorra lahendamisel osalemine;
  7) kemikaaliohutuse tagamise korraldamine ja järelevalve teostamine «Kemikaaliseaduses» sätestatud nõuete täitmise üle;
  8) üleriigilise kriisireguleerimisalase koolituse ja selgitustöö korraldamine;
  9) riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse ja töötlemise koordineerimine;
  10) Euroopa Liidu ja NATO elanikkonnakaitse poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade väljatöötamisel ja kaitsmisel osalemine.
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]

§ 15.  Ennetustöö osakond

  Ennetustöö osakonna põhiülesanded on:
  1) päästealase ennetustöö tegevuste planeerimine, analüüs ja koordineerimine;
  2) ennetustöö integreerimine päästeala teistesse põhitegevusvaldkondadesse, päästeasutuste ennetustöö koordineerimine;
  3) päästeala sidusorganisatsioonide vahelise võrgustikutöö korraldamine;
  4) päästealaseks ennetustööks vajalike teabevahendite ja õppematerjalide väljatöötamine;
  5) päästeala ennetustöö koolituste kavandamine, korraldamine ja koordineerimine.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

§ 16.  Rahandusbüroo

  Rahandusbüroo põhiülesanded on:
  1) ameti haldusala eelarve eelnõu koostamine;
  2) ameti raamatupidamise korraldamine ja teostamine;
  3) ameti haldusala raamatupidamise koordineerimine;
  4) eelarve täitmise kontrollimine ja majandusanalüüs.

§ 17.  Personali ja asjaajamise büroo

  Personali ja asjaajamise büroo põhiülesanded on:
  1) ameti personalitöö koordineerimine ja korraldamine
  2) ameti ja selle haldusala personali koolitus- ja arendustegevuse koordineerimine ja korraldamine;
  3) koostöös Sisekaitseakadeemiaga päästealase rakendusliku kõrg- ja kutsekeskhariduse arendamine;
  4) riigisaladuse kaitsega seotud teabe haldamine ja sellega seotud tegevuste koordineerimine;
  5) ameti asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
  6) töökeskkonna ja tööohutuse alaste toimingute koordineerimine ja korraldamine.

§ 18.  Avalike suhete büroo

  Avalike suhete büroo põhiülesanded on:
  1) sisekommunikatsiooni korraldamine ja avalikkuse informeerimine operatiivsündmustest ning päästeasutuste muudest tegevustest;
  2) avalikkuse teavitamise korraldamine hädaolukorraks valmistumisest, hädaolukorra tekkimise vahetut ohtu põhjustavast sündmusest ning hädaolukorrast ja selle lahendamisest päästealal;
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]
  3) osalemine päästealase ennetustöö korraldamisel ja läbiviimisel;
  4) avalikkuse informeerimine päästevaldkonna operatiivsündmustest ja päästeasutuste muudest tegevustest;
  5) päästeasutuste kriisikommunikatsiooni ja avalike suhete alase koolituse koordineerimine.
[RTL 2009, 99, 1474 - jõust. 01.01.2010]

§ 19.  Välissuhete büroo

  Välissuhete büroo põhiülesanded on:
  1) ameti välissuhete korraldamine;
  2) ameti haldusala välissuhtlemise koordineerimine;
  3) välisabi ja -koostööprojektidega seotud tegevuste koordineerimine.

§ 20.  Infotehnoloogia büroo

  Infotehnoloogia büroo põhiülesanded on:
  1) ameti ja ameti haldusala asutuste infotehnoloogia arendamine ja korraldamine;
  2) päästeasutuste andmekogude kogumise, töötlemise, kasutamise ja säilitamise ning andmekaitse ja -sidesüsteemide toimimise tagamine.

§ 21.  [Kehtetu – RTL 2008, 10, 124 - jõust. 01.02.2008]

§ 22.  Haldusbüroo

1) ameti valduses oleva riigivara üle arvestuse pidamine;

2) hoonete, rajatiste ja kinnisasjade haldamine või haldamise korraldamine;

3) hoonete ja rajatiste renoveerimise ja ehitamise korraldamine;

4) ameti transpordivahendite haldamine ja kasutamise planeerimine;

5) ameti hangete korraldamine;

6) kõikidele päästeasutustele riigihangete kavandamine ja läbiviimine, hankelepingute ettevalmistamine;

7) tugiteenuste osutamine või selle korraldamine.


[RTL 2008, 10, 124 - jõust. 01.02.2008]

§ 23.  Demineerimiskeskus

  Demineerimiskeskuse põhiülesanded on:
  1) demineerimistööde tegemine;
  2) päästetööde tegemine ja elanikkonna kaitse korraldamises osalemine keemia-, kiirgus- ja bioloogilise ainega seotud ründe või ohu korral;
  3) demineerimiskeskuse tegevuseks vajalike materjalide, vahendite ja tehnika hankimine, käitlemine ja haldamine;
  4) demineerijate koolitamine ja treenimine, demineerimisalase info kogumine, analüüsimine ja vahetamine ning vastava andmebaasi haldamine.

§ 24.  Ameti nõunik, siseaudiitor ja jurist

  (1) Ameti struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ameti nõunikud, siseaudiitorid ja juristid.

  (2) Siseaudiitorid alluvad vahetult peadirektorile.

  (3) Ameti nõunikud ja juristid alluvad vahetult peadirektori asetäitjale.
[RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007 – rakendatakse alates 1.01.2007]

5. peatükk AMETI ÜMARLAUD, KOMISJON JA TÖÖGRUPP 

§ 25.  Ümarlaud

  (1) Peadirektor võib ameti ja/või ameti haldusala strateegiliste küsimuste lahendamiseks moodustada ümarlaua.

  (2) Ümarlaud on peadirektori juurde moodustatud alaline nõuandva häälega kogu.

  (3) Ümarlaua liikmeks palub ja ümarlaua kutsub kokku peadirektor.

§ 26.  Komisjon ja töögrupp

  (1) Peadirektor võib moodustada ameti ja/või ameti haldusala tegevusvaldkondades üksikküsimuste lahendamiseks alalisi või ajutisi komisjone.

  (2) Peadirektor võib moodustada ajutisi töögruppe ameti ja/või ameti haldusala tegevusvaldkondades üld- ja üksikaktide väljatöötamiseks ning ühekordsete ülesannete täitmiseks.

  (3) Komisjon ja töögrupp moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni või töögrupi pädevus, esimees, liikmed ja ülesannete täitmise tähtajad ning nende teenindamise eest vastutav struktuuriüksus.

  (4) Komisjoni ja töögrupi töös osalemise eest võib komisjoni ja töögrupi liikmetele maksta tasu.

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 27.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 28.  Määruse rakendamine

  Määrus jõustub 1. mail 2006. a.

Lisa 1 [RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007] - rakendatakse alates 1.01.2007

Lisa 2 [RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007] - rakendatakse alates 1.01.2007

Lisa 3 [RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007] - rakendatakse alates 1.01.2007

Lisa 4 [RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007] - rakendatakse alates 1.01.2007

Lisa 5 [RTL 2007, 17, 268 - jõust. 24.02.2007] - rakendatakse alates 1.01.2007

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json