Teksti suurus:

Alla 24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.01.2012
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 25.01.2012, 8

Alla 24-meetrise pikkusega laevadele mõõtekirja väljastamise tingimused
[RT I, 25.01.2012, 3 - jõust. 28.01.2012]

Vastu võetud 11.02.2003 nr 29
RTL 2003, 27, 398
jõustumine 01.03.2003

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
23.01.2012RT I, 25.01.2012, 328.01.2012

Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» § 3 lõike 3 alusel.

§ 1.   Rahvusvahelise konventsiooni reguleerimisala

  Laevade mõõtmine, nende mahutavuse arvutamine ja mõõtekirja väljastamine toimub üldjuhul rahvusvahelise konventsiooni laevade mõõtmisest, 1969 alusel.

§ 2.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määruse alusel arvutatakse laeva mahutavust ning väljastatakse mõõtekiri Eesti riigilipu all sõitvale uuele ja olemasolevale alla 24-meetrise pikkusega laevale, välja arvatud kalalaevale.
[RT I, 25.01.2012, 3 - jõust. 28.01.2012]

§ 3.   Mõisted

1) Uus laev on laev, mille ehitamist alustatakse pärast käesoleva määruse jõustumist;

2) kogupikkus ehk üldpikkus (LOAlength over all , meetrites) on vahekaugus laeva kõige ahtri- ja vööripoolsemate punktide vahel, kus vöör hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, pakki ja umbreelingut, kuid mitte pukspriiti ja kaitsereelingut ja ahter hõlmab kere veekindlaid konstruktsioone, ahtripeeglit, puppi, traali rampi ja umbreelingut, kuid mitte kaitsereelingut, käiturit, roolilehte, tuukri treppi ja platvormi;

3) pikkus (arvestuslik pikkus) (L – length meetrites) on 96% teoreetilise veeliini kogupikkusest. Teoreetiline veeliin asub 85% minimaalseima parda kõrgusel mõõdetuna kiilu ülemisest servast. Juhul kui pikkus vöörtäävi esiservast kuni rooli palleri teljeni, mõõdetuna mööda sama veeliini, on suurem, võetakse pikkuseks viimane. Laevadel, mis on ehitatud kiilukaldega, peab veeliin olema paralleelne teoreetilise veeliiniga;

4) kere pikkus (LH length of hull, meetrites) on laevakere väliskesta maksimaalne pikkus peateki tasandil mõõdetuna paralleelselt teoreetilise veeliiniga (teoreetilise põhitasandiga). Astmelise tekiga laevadel mõõdetakse pikkust mõtteliselt pikendatud peateki joone tasemel. Tekita ja osaliselt tekita laevadel mõõdetakse pikkust siirivöö ( sheersrake) ülemise serva tasemel;

5) laius (B – breadth, meetrites) on laeva maksimaalne laius mõõdetuna keskkaarel ilma väliskesta metallplaadistuse paksuseta või kuni välisplaadistuse servani, kui plaadistus on muust materjalist;

6) teoreetiline parda kõrgus (D – moulded depth, meetrites) on parda kõrgus keskkaarel mõõdetuna kiilu ülemisest servast kuni piimi ülemise servani parda juures. Puulaevadel ning kombineeritud konstruktsiooniga laevadel mõõdetakse parda kõrgust kiilusulundi (rabbet) alumisest servast kuni piimi ülemise servani parda juures;

7) teoreetiline süvis (d – draught, meetrites) – on laevale lubatud süvis täislastis mõõdetuna kiilu ülemisest servast kuni veeliinini. Puulaevadel ning kombineeritud konstruktsiooniga laevadel mõõdetakse kiilusulundi alumisest servast kuni veeliinini;

8) peatekk (main deck) – tekk mille külge on kinnitatud veekindlad põikivaheseinad.

§ 4.   Kogumahutavuse (GT) arvutamine

  (1) Laeva kogumahutavus arvutatakse järgmise valemi järgi:
 GT = (V1 + V2) 0,25, kus
V1 – tekialune ruumala, m3;
V2 – pealpool tekki asuvate kinniste tekiehitiste ruumala, m3.
[RT I, 25.01.2012, 3 - jõust. 28.01.2012]

  (2) Laeva teoreetilise joonise olemasolul V1 arvutatakse laevateooria metoodikat või arvutiprogrammi kasutades.

  (3) Laeva teoreetilise joonise puudumisel arvutakse voolujoonelise veeliiniga laeval V1 järgmise valemi järgi:
V1 = LH × B × D × C, m3, kus tekialuse ruumala täiteteguri C võib võtta lähedase prototüübi alusel, selle puudumisel võtta täiteteguriks C 0,68.

  (4) Kandilise kerega ujuvvahendi puhul tuleb tekialuse ruumala arvutamisel kasutada ruumala arvutamise valemit.

  (5) Kinnise tekiehitise ruumala arvutatakse korrutades nende keskmised pikkused, laiused ja kõrgused:
vi = li × bi × hi , m3.
  1) astmelised konstruktsioonid jaotatakse osadeks ja osade ruumalad liidetakse;
  2) väikeseid tekiehitisi ruumalaga alla 0,5 m3 ei arvestata.

  (6) [Kehtetu – RT I, 25.01.2012, 3 - jõust. 28.01.2012]

§ 5.   Puhasmahutavuse (NT) arvutamine

  Puhasmahutavus moodustab 30% kogumahutavusest:
NT = 0,3 GT

§ 6.   Mahutavuse arvutamise tingimused

  (1) Kogumahutavuse ja puhasmahutavuse arvutuste tulemused esitatakse täisarvudes, s.o murdosasid arvestamata.

  (2) Kõik lineaarsed mõõdud arvestatakse sentimeetri (0,01 m) täpsusega.

  (3) Kere mõõdud arvestatakse ilma väliskesta metallplaadistuse paksuseta või kuni väliskesta välisservani, kui laeva väliskest ei ole metallist.

  (4) Kinnise tekiehitise ruumala arvestatakse ilma väliskesta materjali arvestamata ka siis, kui see ei ole metall.

  (5) Tekita laeva kogumahutavus arvutatakse § 4 lõikes 3 või 6 toodud valemi järgi, kusjuures parda kõrgus D mõõdetakse kuni sandeki (pardalati) ülemise servani.

  (6) Laevade mahutavust arvutab volitatud klassifikatsiooniühing või Veeteede Ameti poolt tunnustatud ettevõtja. Mõõtekirja väljastamiseks tuleb Veeteede Ametile esitada mahutavuse arvutused.

§ 7.   Mõõtekirja andmed

  Mõõtekiri sisaldab laeva kohta järgmisi andmeid:
  1) laeva nimi;
  2) registrinumber;
  3) tunnusnumber või kutsung;
  4) kodusadam;
  5) ehituse alguse kuupäev;
  6) pikkus – kui arvutused on tehtud teoreetilise joonise alusel – (arvestuslik) pikkus L viitega konventsiooni artikli 2 punktile 8; – muudel juhtudel – kogupikkus LOA;
[RT I, 25.01.2012, 3 - jõust. 28.01.2012]
  7) laius – viitega konventsiooni reegli 2 punktile 3);
  8) teoreetiline parda kõrgus – viitega konventsiooni reegli 2 punktile 2);
  9) kogumahutavus;
  10) puhasmahutavus.

Lisa 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json