Välja kuulutanud
Vabariigi President
27.12.2004 otsus nr 765
Nimeseadus
Vastu võetud 15.12.2004
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolevas seaduses sätestatakse füüsilise isiku nime (edaspidi isikunime) andmise ja kohaldamise põhimõtted ja kord ning Eesti kodaniku ja Eestis viibiva välismaalase (edaspidi isiku) isikunime ühtse kasutamise alused.
§ 2. Seaduste kohaldamine
(1) Isikunime andmisel ja kohaldamisel rakendatavale haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527), arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Kohtu poolt isikunime andmisel ja kohaldamisel rakendatavale menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetlust reguleerivaid sätteid.
§ 3. Mõisted
(1) Isikunimi on isiku ametlik nimi, mis kantakse seadusega sätestatud juhtudel rahvastikuregistrisse. Isikunimi koosneb eesnimest ja perekonnanimest.
(2) Isikunime andmine on isikunime esmane dokumenteerimine Eesti haldusorgani või kohtu poolt.
(3) Isikunime kohaldamine on isikule välisriigis väljaantud dokumenti kantud isikunime dokumenteerimine Eesti haldusorgani või kohtu poolt, rakendades vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede teistest tähestikest ümberkirjutamise reegleid (edaspidi võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid).
§ 4. Isikunime andmine ja kohaldamine
(1) Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik, annab isikunime Eesti haldusorgan või kohus.
(2) Välisriigi kodanikule ja ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, kes ei ole ühegi riigi kodanik, võib Eesti haldusorgan või kohus anda isikunime, välja arvatud käesoleva seaduse 3. peatüki 2. jaos sätestatud juhtudel.
(3) Välisriigi kodanikule ja ajutiselt Eestis viibivale välismaalasele, kes ei ole ühegi riigi kodanik, kohaldatakse isikunimi Eestis isikuandmete esmakordse dokumenteerimise käigus välisriigi antud või kohaldatud nime alusel.
(4) Isikunime kohaldamine ei muuda isiku ametlikku nime. Isikunime dokumenteerimisel ei või ühe ja sama isikunime koosseisu kuuluvate nimede arvu ja järjekorda ning eesnime ega perekonnanime kirjapilti muuta.
(5) Kümneaastasele või vanemale lapsele isikunime andmisel või kohaldamisel on vaja tema nõusolekut. Arvestada tuleb ka noorema kui kümneaastase lapse soovi, kui tema arengutase seda võimaldab.
(6) Isikunimi kohaldatakse välisriigi reisidokumendile või muule legaliseeritud või tunnistusega (apostille’iga) kinnitatud dokumendile kantud nime alusel.
§ 5. Isikunime õigekirjutus
(1) Isikunime kirjutamisel kasutatakse eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.
(2) Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele.
(3) Isikunime kohaldatakse:
1) alusdokumenti kantud ladinatähelise nime alusel võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kohaselt;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud võimaluse puudumisel alusdokumenti kantud mitteladinatähelise nime ümberkirjutamise abil eesti-ladina tähtedega, tehes seda võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglite kohaselt või nende puudumisel nimeteadusliku usaldusasutuse soovituse alusel.
(4) Isikunime kohaldamisel kasutatakse samaaegselt vaid ühte käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisi.
(5) Seadusega sätestatud juhtudel võib eesnime või perekonnanime esitada lühendatud kujul.
(6) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreeglid.
§ 6. Perekonnanimele esitatavad nõuded
(1) Perekonnanimi võib koosneda:
1) andmisel ühest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.
(2) Käesolevas seaduses käsitatakse ühise perekonnanimena omavahel abielus, suguluses või hõimluses olevate või olnud isikute perekonnanimesid, mille kirjapilt on täht-tähelt kokkulangev, samuti nimesid, mille kirjapildi erinevused on tingitud soo, perekonnaseisu või muu tunnuse kajastumisest nimes vastavalt isiku rahvuslikule tavale.
(3) Tunnused, mille alusel perekonnanimesid käsitatakse ühise perekonnanimena, kehtestab regionaalminister määrusega .
(4) Kahtluse korral rahvusliku nimekuju õigsuses pöördub perekonnanime andev või kohaldav haldusorgan või kohus selgituste saamiseks nimeteadusliku usaldusasutuse poole või vastava riigi diplomaatilise esinduse poole.
§ 7. Eesnimele esitatavad nõuded
(1) Eesnimi võib koosneda:
1) andmisel mitte rohkem kui kolmest lahku kirjutatud nimest või sidekriipsuga seotud kahest nimest;
2) kohaldamisel ühest või mitmest nimest.
(2) Eesnimeks ei või anda nime, mis sisaldab numbreid või mittesõnalisi tähiseid või mis eraldi või koos perekonnanimega ei ole kooskõlas heade kommetega.
(3) Eesnimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
1) tavatut eesnime, mis oma keeruka või üldisele keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv;
2) isiku soole mittevastavat nime;
3) üldtuntud isikunimena kasutatavat nime või selle lühendatud kuju, üldtuntud autori nime või teenistusnime. Teenistusnimena käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses nime, mida kasutatakse ametikohustuste täitmisel, kuid mis ei ole isiku ametlik nimi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.
2. peatükk ISIKUNIME ANDMINE LAPSELE
§ 8. Elusalt sündinud lapsele isikunime andmine
(1) Elusalt sündinud lapsele antakse:
1) vanemate perekonnanimi, kui vanemad kannavad ühist perekonnanime;
2) erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi. Kui nad kokkuleppele ei jõua, otsustab eestkosteasutus, kumma vanema perekonnanimi lapsele antakse;
3) ema perekonnanimi, kui isadus ei ole kindlaks tehtud.
(2) Lapsele ei või perekonnanimeks anda vanemale abiellumisel antud kahest nimest koosnevat perekonnanime. Kui mõlema vanema perekonnanimi koosneb abiellumisel antud kahest nimest, antakse lapsele vanemate kokkuleppel ühe vanema perekonnanimi.
(3) Lapsele antakse eesnimi vanemate kokkuleppel või tema ainsa vanema ettepanekul. Kui lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest, antakse lapsele eesnimi tema ettepanekul. Kui kokkulepet ei ole või ettepanekut ei tehta, otsustab eestkosteasutus, milline eesnimi lapsele antakse.
(4) Leidlapsele antakse eesnimi ja perekonnanimi eestkosteasutuse avalduse alusel.
22.11.2013 15:38
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "eestkosteasutuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 20.11.2013 taotlust nr 4-14/13-24/20
§ 9. Surnult sündinud lapsele isikunime andmise erisused
(1) Surnult sündinud lapsele antakse perekonnanimi ja vanema(te) soovil ka eesnimi.
(2) Perekonnanime ja eesnime andmisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 8 kirjeldatud põhimõtteid.
3. peatükk UUE ISIKUNIME ANDMINE
1. jagu Uue isikunime andmine ja perekonnanime või isikunime taastamine
§ 10. Perekonnanime andmine abielu sõlmimisel
(1) Abielu sõlmimisel valib isik uue perekonnanime või säilitab senise perekonnanime.
(2) Uus perekonnanimi võib:
1) olla abikaasaga ühine perekonnanimi, milleks on ühe abikaasa abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
2) koosneda abielu eel viimati kantud perekonnanimest ja sellele järgnevast abikaasa perekonnanimest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 alusel antud uus perekonnanimi ei või koosneda enam kui kahest nimest ning selliselt antud perekonnanime võib kanda vaid üks abikaasadest.
§ 11. Perekonnanime taastamine abielu lahutamisel
(1) Abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi.
(2) Taastatav perekonnanimi võib olla:
1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi;
2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
§ 12. Perekonnanime taastamine abielu kehtetuks tunnistamise korral
Abielu kehtetuks tunnistamise korral taastatakse isiku kehtetuks tunnistatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
§ 13. Isikunime andmine lapsendamisel
(1) Lapsendamisel võib lapsendaja(te) avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime.
(2) Uue eesnime ja lapsendaja(te) perekonnanime andmisel arvestatakse perekonnanime puhul käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 ning eesnime puhul §-s 7 ja § 8 lõikes 3 sätestatut.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
§ 14. Isikunime taastamine lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise või lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral
(1) Lapsendajalt vanema õiguste äravõtmise korral võidakse taastada lapse lapsendamise eelne isikunimi.
(2) Lapsendamise kehtetuks tunnistamise korral taastatakse lapse lapsendamise eelne isikunimi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
§ 15. Uue isikunime andmine isiku soo muutumise tõttu
(1) Isiku soo muutumise korral antakse isiku enda, alaealise vanema(te) või eestkostetava alaealise eestkostja kirjaliku avalduse alusel isikule uus eesnimi ja võidakse muuta muukeelset perekonnanime, kui soo tunnus kajastub vastavalt isiku rahvuslikule tavale perekonnanimes.
(2) Uue eesnime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud nõudeid ja piiranguid.
2. jagu Uue isikunime andmine isiku soovil
§ 16. Uue isikunime andmine isiku soovil
(1) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmiseks esitab isik perekonnaseisuasutusele vormikohase avalduse. Uue perekonnanime või uue isikunime andmise taotlemisel võib sama avalduse alusel taotleda ka isiku alaealistele lastele uue perekonnanime andmist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) isiku eesnimi, perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sünnikoht, elukoht, kodakondsus ning perekonnaseis;
2) uue perekonnanime taotlemisel käesoleva lõike punktis 1 sätestatud andmed isiku alaealiste laste kohta, kes kannavad avalduse esitajaga ühist perekonnanime ja kes soovivad oma vanema uut perekonnanime;
3) uue eesnime, perekonnanime või isikunime taotlemise põhjus;
4) soovitav uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi;
5) käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolek.
(3) Uue perekonnanime andmisel järgitakse käesoleva seaduse §-des 17 ja 18 sätestatut ja uue eesnime andmisel §-s 19 sätestatut. Uue ees- või perekonnanime andmiseks peab olema mõjuv põhjus § 17 või 19 mõttes.
(4) Käesoleva paragrahvi alusel antakse isikule uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi üldjuhul üks kord. Isikule antakse uus eesnimi, perekonnanimi või isikunimi rohkem kui üks kord vaid mõjuval põhjusel.
(5) Isikul on õigus loobuda käesoleva paragrahvi alusel antud eesnimest, perekonnanimest või isikunimest ning taotleda endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamist.
(6) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustab regionaalminister käskkirjaga. Seda sätet ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud juhtudel.
(7) Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõiv.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses esitatavate andmete täpsustatud loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
(9) Isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avalduse vormi kehtestab regionaalminister määrusega .
§ 17. Isiku soovil uue perekonnanime taotlemise põhjused
(1) Uue perekonnanime taotlemise põhjuseks käesoleva seaduse § 16 alusel võib olla:
1) soov vabaneda tavatu kujuga perekonnanimest, mis ei sobi perekonnanimeks oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soov kaitsta oma isikunime, kui isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ühtivad teise isiku vastavate andmetega;
3) soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soov kasutada vanemate või vanavanemate perekonnanime, et seda alal hoida;
5) soov kasutada mitmest nimest koosneva perekonnanime puhul neist ainult ühte nime oma perekonnanimena;
6) soov kanda abikaasaga ühist perekonnanime;
7) lesestunud abikaasa soov kanda pärast abikaasa surma või surnuks tunnistamist abielu eel viimati kantud perekonnanime või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime;
8) muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ei kohaldata, kui isik on toime pannud kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt.
§ 18. Isiku soovil uue perekonnanime andmise piirangud
(1) Uueks perekonnanimeks ei või ilma mõjuva põhjuseta anda:
1) nime, mis ei ole perekonnanimeks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) nime, mida ametlikult kannab teine isik, kellel on õigustatud huvi välistada sama perekonnanime andmist teisele isikule. Õigustatud huvi olemasolu otsustab regionaalminister;
3) nime, mille korral isiku uus perekonna- ja eesnimi ning sünniaeg ühtivad mõne teise isiku vastavate isikuandmetega;
4) nime, mis on liiga laialdase kasutusega;
5) nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena;
6) üldtuntud ajaloolise isiku või kuulsa suguvõsa nime.
(2) Mõjuvateks põhjusteks käesoleva paragrahvi lõike 1 mõttes on:
1) juhud, kui avalduse esitajal on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav;
2) muu käesoleva lõike punktis 1 nimetamata põhjus.
(3) Liiga laialdase kasutusega perekonnanimi käesoleva seaduse mõttes on perekonnanimi, mida rahvastikuregistri andmetel kannab 500 või rohkem isikut. Liiga laialdase kasutusega perekonnanimede loetelu käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 mõistes kehtestab regionaalminister määrusega ning seda loetelu uuendatakse iga viie aasta järel.
§ 19. Isiku soovil uue eesnime taotlemise põhjused
(1) Uue eesnime taotlemise põhjuseks käesoleva seaduse § 16 alusel võib olla:
1) soov vabaneda oma tavatust eesnimest, mis ei ole eesnimena kasutamiseks sobiv oma keeruka või eesti keelekasutusele mittevastava kirjapildi või häälduse tõttu või üldkeelelise tähenduse tõttu;
2) soov kaitsta oma isikunime, kui isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg ühtivad teise isiku vastavate andmetega;
3) soov vältida nimest tingitud majanduslikku või sotsiaalset laadi kahjulikke tagajärgi;
4) soov muuta nimede arvu või järjekorda eesnimes;
5) muu mõjuv põhjus, mida regionaalminister peab küllaldaseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 ei kohaldata, kui isik on toime pannud kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) kohaselt.
3. jagu Alaealisele uue perekonnanime andmine
§ 20. Alaealisele uue perekonnanime andmine
(1) Kui lapse ema abiellus pärast lapse sünniakti koostamist mehega, kelle isadus on kindlaks tehtud või tuvastatud, antakse lapsele uus perekonnanimi perekonnaseisuasutuses vanemate ühise avalduse alusel, järgides käesoleva seaduse § 8 lõigetes 1 ja 2 sätestatut ja lähtudes lapse huvidest.
(2) Vanemate abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise korral lapsele uut perekonnanime ei anta.
(3) Kui vanem, kelle juurde jääb laps, soovib pärast abielu lahutamist, abielu kehtetuks tunnistamist, isast põlvnemise kindlakstegemist või tuvastamist või teise vanema surma või surnuks tunnistamist anda lapsele oma perekonnanime, otsustab lapsele uue perekonnanime andmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.
(4) Kui lapse emale, kes ei ole lapse isaga abielus ja isast põlvnemine ei ole kindlaks tehtud ega tuvastatud, antakse uus perekonnanimi või taastatakse varem kantud perekonnanimi ja ta soovib anda selle nime lapsele, otsustab lapsele uue perekonnanime andmise eestkosteasutus lapse huvidest lähtudes.
(5) Eestkosteasutuse korralduse alaealisele uue perekonnanime andmise kohta edastab eestkosteasutus kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt.
(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud juhtudel on vaja käesoleva seaduse § 4 lõikes 5 nimetatud isiku nõusolekut.
4. peatükk ISIKUNIMEDE KORRASTAMINE
§ 21. Välisriigis antud või kohaldatud isikunime kohaldamine Eestis
(1) Käesoleva paragrahvi alusel kohaldatakse Eestis välisriigis antud või kohaldatud isikunime Eesti kodanikule ja Eestis elamisloa alusel viibivale isikule, kes ei ole ühegi riigi kodanik.
(2) Välisriigis antud või kohaldatud isikunime kohaldatakse:
1) Eesti kodaniku passi või välismaalase passi või isikutunnistuse andmisel isiku välisriigi sünnitunnistuse, välisriigi abielutunnistuse või välisriigi abielulahutuse tunnistuse või kohtuotsuse alusel;
2) isiku välisriigis sõlmitud abielu lahutamisel Eesti perekonnaseisuasutuses või kohtus.
(3) Välisriigis antud või kohaldatud isikunime kasutusele võtmisel järgitakse käesoleva seaduse kohaseid isikunime andmisel isikunime suhtes kehtivaid nõudeid, kusjuures:
1) isiku nõusolekul säilitatakse talle välisriigis antud või kohaldatud isikunimi, kui isikunimi on kirjutatud eesti-ladina tähtedega;
2) isikunimi võidakse taastada välisriigi poolt isikunime andmisele või kohaldamisele eelnenud kujul;
3) abielulahutuse korral võidakse taastada isiku abielu eel viimati kantud või esimese abielu eel viimati kantud isikunimi Eestis kasutusel olnud kujul.
§ 22. Isikunime asendamine kohaldatud isikunimega
Eesti haldusorgani või kohtu poolt dokumenti kantud välisriigi kodaniku või ajutiselt Eestis viibiva välismaalase, kes ei ole ühegi riigi kodanik, isikunime kasutatakse koos vastava dokumendiga seni, kuni isik ei ole esitanud välisriigi dokumenti, kuhu on kantud isikule välisriigi poolt antud või kohaldatud nimi, ja selle alusel ei ole isikunime kohaldatud.
§ 23. Isikunime kande parandamine
(1) Isikul on õigus taotleda oma ja oma alaealise lapse isikunime parandamist, kui:
1) dokumenti või riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse on kantud vigane isikunimi, mis ei vasta käesoleva seaduse nõuetele;
2) tegelikus kasutuses juurdunud isikunimi erineb dokumenti või riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kantud isikunimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise või sidekriipsu kasutamise poolest ning tegelikus kasutuses juurdunud nimi vastab käesoleva seaduse nõuetele;
3) isikunime kohaldamisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse kehtestatud isikunime andmisel ja kohaldamisel kasutatavate eesti-ladina tähtede ja sümbolite loetelu ning võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.
(2) Dokumenti kantud vigase isikunime peab dokumendi väljaandnud haldusorgan isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama. Riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogusse kantud vigase isikunime peab andmekogu vastutav, volitatud või lepinguline töötleja omal algatusel või isiku taotluse alusel pärast vea avastamist ja tuvastamist viivitamatult parandama ning teavitama tehtud parandusest isikut, kelle isikunime suhtes parandus tehti.
(3) Kui isikunimi on kantud rahvastikuregistrisse, siis võetakse isikunime kande parandamise aluseks rahvastikuregistrisse kantud isikunimi.
§ 24. Isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamine
(1) Isik, kes leiab, et tema õigusi on isikunime andmise või kohaldamise menetluse käigus rikutud, või kes ei ole nõus talle või tema lapsele antud või kohaldatud isikunimega või isikunime andmisest või kohaldamisest keeldumisega, võib esitada 30 päeva jooksul vaide Siseministeeriumile. Tähtaja arvestus algab päevast, millal isik sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest või antud või kohaldatud isikunimest või selle andmisest või kohaldamisest keeldumise otsusest.
(2) Siseministeerium vaatab vaide läbi ning teeb vaideotsuse vaide esitamisest arvates 30 päeva jooksul, kuulates vajaduse korral ära isikunimekomisjoni arvamuse.
§ 25. Isikunimekomisjon
(1) Regionaalminister moodustab ministeeriumi valitsemisalasse viie kuni seitsme liikmega nõuandva isikunimekomisjoni ja kehtestab komisjoni põhimääruse .
(2) Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister.
(3) Isikunimekomisjon:
1) annab regionaalministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise vaidlustamise korral;
2) annab regionaalministrile soovitusi isikunime andmise või kohaldamise kohta esitatud küsimustele vastamiseks ja probleemide lahendamiseks;
3) teeb regionaalministrile ettepanekuid isikunime andmist ja kohaldamist käsitlevate õigusaktide muutmise algatamiseks;
4) annab selgitusi isikunimede vastavuse kohta headele kommetele ning soole mittevastavate eesnimede kohta;
5) täidab teisi talle põhimäärusega pandud ülesandeid.
(4) Isikunimekomisjonil on õigus:
1) saada nimeteadusliku usaldusasutuse isikunimeteemalisi eksperdihinnanguid;
2) saada isikunime andmise ja kohaldamise küsimustele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt vastuseid;
3) koostada nimeseaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks juhendeid ja selgitusi, mis kinnitatakse regionaalministri käskkirjaga.
(5) Isikunimekomisjon kasutab oma otsuse tegemisel nimeteadusliku usaldusasutuse eksperdihinnanguid.
§ 26. Nimeteaduslik usaldusasutus
(1) Nimeteadusliku usaldusasutuse ülesandeks isikunimede alal on anda nimede asjus eksperdihinnanguid.
(2) Vabariigi Valitsus määrab regionaalministri ettepanekul usaldusasutuseks teadusasutuse, kus on nimeteadusele spetsialiseerunud teadustöötajaid.
5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
§ 27. Perekonnaseaduse muutmine
Perekonnaseaduses (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvid 5, 31, 46, 47, 48 ja 85, § 91 lõige 5, § 1071 lõike 2 punkt 5, §-d 122 ja 140 ning 4. osa 14. peatüki 6. jagu tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 107. Perekonnaseisuakt
Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist.»;
3) paragrahvi 108 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (3) Maavalitsused koostavad sünni-, surma-, abielu- ja abielulahutusakte, muudavad, parandavad ja tühistavad neid akte, taastavad kaduma läinud perekonnaseisuakte, hoiavad aktiraamatuid, annavad välja tunnistusi, perekonnaseisuakti ärakirju ja tõendeid.»;
4) paragrahvi 114 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« (4) Leidlapse sünniakti kannet vanemate kohta ei tehta.»;
5) paragrahvi 1121 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«Abiellumisavalduses, abielulahutuse avalduses, perekonnaseisuakti kannete muutmise või parandamise avalduses, perekonnaseisuakti taastamise või tühistamise avalduses, korduva perekonnaseisutunnistuse või perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi väljaandmise avalduses, lapse isast põlvnemise kindlakstegemise avalduses, perekonnaseisu tõendi väljaandmise avalduses ja abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi väljaandmise avalduses esitatavate andmete loetelu kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.»
§ 28. Keeleseaduse muutmine
Keeleseaduse (RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618; 1999, 1, 1; 16, 275; 2000, 51, 326; 2001, 58, 354; 65, 375; 93, 565; 2002, 9, 47; 53, 337; 63, 387; 90, 521; 2003, 82, 551) § 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Isikunime kirjutamisel lähtutakse nimeseaduses sätestatust.»
§ 29. Rahvastikuregistri seaduse muutmine
Rahvastikuregistri seaduses (RT I 2000, 50, 317; 2001, 31, 173; 2002, 41, 254; 53, 336; 57, 355; 61, 375; 102, 599; 2003, 4, 22; 2004, 22, 148; 30, 208) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 22 lõike 2 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 26 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« 5) regionaalministri käskkiri isikule uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise kohta või eestkosteasutuse otsus lapsele perekonnanime andmise kohta;».
§ 30. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 2, 7; 76, 526; 75, 521) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 72 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:« § 72. Uue isikunime andmise otsustamine
Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime taastamise otsustamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.»;
2) paragrahvi 2161 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:« (5) Regionaalministri käskkirjaga uue eesnime andmise otsustamine, kui nime soovitakse muuta eesnime kooskõlla viimiseks nimeseaduse § 7 lõigetes 2 ja 3 eesnimede kohta sätestatud nõuetega, on kuni 2006. aasta 30. märtsini riigilõivuvaba.»
§ 31. Kasutusel oleva isikunime kehtivus
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel kasutusel olev isikunimi, mis seaduse nõuetele ei vasta, jääb kasutatavaks kuni isikunime andmise, taastamise või kohaldamiseni.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist nime muutnud isikute suhtes ei rakendata käesoleva seaduse § 16 lõikes 4 sätestatud piirangut tagasiulatuvalt.
§ 32. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 31. märtsil.
| Riigikogu aseesimees Rein LANG |
Facebook
Twitter