HALDUSÕIGUSMajandustegevuse üldregulatsioon

HALDUSÕIGUSRiigihanked

KARISTUSÕIGUSVäärteod

Teksti suurus:

Riigihangete seadus

Riigihangete seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:08.04.2005
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:30.04.2007
Avaldamismärge:

Riigihangete seadus

Vastu võetud 19.10.2000
RT I 2000, 84, 534
jõustumine vastavalt §-le 82

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
21.03.2001RT I 2001, 34, 18901.04.2001
terviktekst RT paberkandjalRT I 2001, 40, 224
09.05.2001RT I 2001, 50, 28401.01.2002
20.02.2002RT I 2002, 23, 13101.03.2002
15.05.2002RT I 2002, 47, 29701.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
19.06.2002RT I 2002, 63, 38701.09.2002
09.10.2002RT I 2002, 87, 50523.10.2002
13.11.2002RT I 2002, 99, 57710.12.2002, § 57 lõike 1 punkt 3 osas 01.01.2003 ning § 10 lõike 5 ja § 19 lõike 3 osas 01.01.2004
11.02.2003RT I 2003, 25, 15301.07.2003
19.11.2003RT I 2003, 78, 52101.01.2004, osaliselt 01.05.2004
17.12.2003RT I 2003, 88, 59101.01.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40225.07.2004
09.03.2005RT I 2005, 18, 10508.04.2005

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Seaduse reguleerimisala

  (1) Käesolev seadus sätestab riigihangete teostamise korra, riigihangetega seotud subjektide õigused ja kohustused ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest, samuti riikliku järelevalve teostamise korra, eesmärgiga edendada konkurentsi ning tagada riigihangete läbipaistvus ja pakkumismenetluses osalejate võrdne kohtlemine .

  (2) Lisaks käesolevast seadusest tulenevatele vorminõuetele peavad riigihanke pakkumismenetluses antavad haldusaktid vastama haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) vorminõuetele.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 2.  Riigihangete mõiste ja objektid

  (1) Riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, ehitustööde ja teenuste tellimine, ehitustöö kontsessioonide andmine ning ideelahenduste tellimine käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja poolt. Käesolevas seaduses asjade ostmise kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka asjade järelmaksuga ostmisele, asjade üürimisele, rentimisele ja liisimisele kas asja omandamise õigusega või ilma.

  (2) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (3) Riigihangete objektideks on asjad, teenused, ehitustööd, ehitustöö kontsessioonid ja ideelahendused .

  (4) Ehitustöö käesoleva seaduse tähenduses on mis tahes viisil tehtav töö, mis on seotud ehitise ehitamisega, sealhulgas ehitise või selle osa püstitamise, laiendamise, rekonstrueerimise, restaureerimise, remondi ja lammutamisega, tehnosüsteemide paigaldamise ja muutmisega, või eelnimetatud töö koos sama ehitise projekteerimisega või muu ehitamisega seotud töö, mille tulem vastab ostja poolt kindlaksmääratud nõuetele ja täidab majanduslikku või tehnilist funktsiooni. Ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemine, ehitise projekteerimine, omanikujärelevalve, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiiside tegemine ning ehituse korraldamiseks ehituse juhtimine loetakse teenusteks.

  (5) Ehitustöö kontsessioon on käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ehitustöö teostamise eest tasu eest või tasuta antav ehitise ekspluateerimise ainuõigus .

  (6) Ideelahendus käesoleva seaduse tähenduses on projekteerimise alal korraldatud ideekonkursist osavõtja esitatud ideekonkursi kutses määratletud nõuetele vastava idee kavand (edaspidi kavand).

  (7) Käesolevas seaduses sätestatud kord kehtib riigihangete suhtes, mille eeldatav hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on:
  1) asjade ostmise või teenuste tellimise korral 300 000 krooni ja üle selle;
  2) ehitustööde tellimise korral 2 miljonit krooni ja üle selle ;
  3) [kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]
  4) asjade ostmise või teenuste tellimise korral kinnipidamisasutuselt või selle tootmisüksusi haldavalt riigi asutatud äriühingult käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja poolt 1 miljon krooni ja üle selle;
  5) ideelahenduse tellimise korral kõik ideekonkursi autasud ja ideekonkursist osavõtjatele makstavad muud summad kokku 100 000 krooni ja üle selle;
  6) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, kelle eelneva majandusaasta netokäive oli üle 500 miljoni krooni, asja ostmise või teenuse või ideelahenduse tellimise korral 2 miljonit krooni ja üle selle;
  7) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, kelle eelneva majandusaasta netokäive oli üle 500 miljoni krooni, ehitustöö tellimise korral 4 miljonit krooni ja üle selle.

  (8) Riigihangete suhtes, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud piirmäärad, peab ostja järgima riigihangete teostamise head tava, tagama kasutatavate rahaliste vahendite kõige ratsionaalsema ja säästlikuma kasutamise ning pakkujate paljususe korral pidama pakkumiste osas läbirääkimisi võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga.

  (9) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud riigihangete korral on hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel või teenuste tellimisel 100 000 krooni ja üle selle ning ehitustööde tellimisel 500 000 krooni ja üle selle, esitab ostja kümne päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist riiklikule riigihangete registrile (edaspidi register) riigihanke deklaratsiooni.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 3.  Mitmest komponendist koosnevad riigihanked

  (1) Kui kavandatav riigihange sisaldab mitut riigihanke objekti käesoleva seaduse § 2 tähenduses, liigitatakse riigihange selle objekti järgi, mille eest eeldatavalt makstav tasu ületab poole kogu riigihanke maksumusest. Kui tasu mitte ühegi käesoleva seaduse § 2 tähenduses riigihanke objekti eest ei ületa poolt kogu riigihanke maksumusest, liigitatakse riigihange selle peamist eesmärki arvestades.

  (2) Asju või teenuseid, mis ei ole konkreetsete ehitustööde teostamiseks vajalikud, tuleb osta või tellida eraldi.

  (3) Asju osta või teenuseid tellida võib käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud ostja ühes menetluses ehitustööde tellimisega ainult juhul, kui selle ehitustöö tellimisele kohaldub sama range menetluse nõue kui asjade ostmise või teenuste tellimise korral eraldi menetluses. Kui asjade ostmisel või teenuste tellimisel eraldi menetluses on asjade või teenuste maksumus võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib asju osta ja teenuseid tellida ühises menetluses ehitustöö tellimisega üksnes juhul, kui sellise ühendamise tulemusena riigihanke maksumus on võrdne ehitustööde tellimisele kehtestatud rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 4.  Erandid

  (1) Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole ostja kohustatud rakendama:
  1) riigihangete suhtes, mis on seotud riigi julgeoleku tagamise või eriliste turvalisusnõuete täitmisega vastavalt kehtivatele õigusaktidele või riigisaladuse seaduses (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67; 23, 147) sätestatud riigisaladusega;
  2) vee-, elektrienergia-, gaasi-, soojusenergia-, kaabellevi- ja telekommunikatsiooniteenuste tellimise korral, kui sellist teenust on võimalik tellida ainult ühelt isikult;
  3) relvade, laskemoona, lahingutehnika ja nendega seotud väljaõppevahendite ostmise ja teenuste tellimise korral;
  4) arbitraaži või lepitamisteenuste tellimise korral;
  5) väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenuste, Rahandusministeeriumi poolt osutatavate finantsteenuste ja Eesti Panga poolt osutatavate teenuste tellimise korral ;
  51) Eesti Panga poolt teenuste tellimise ja asjade ostmise korral, mille otstarve on raharingluse korraldamine Eestis ja välisriikidega, raha emiteerimine või käibelt kõrvaldamine, riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude hoidmine või kasutamise korraldamine, Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega pangatehingute sooritamine ning maksebilansi koostamine ja andmete kogumine raha-, finants- ja maksebilansistatistika avaldamiseks või mis on seotud Eesti Panga turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabe suhtes kehtestatud konfidentsiaalsusnõuete täitmise tagamisega;
  6) teadus- ja arendustegevusega, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471; 2001, 43, 237; 2002, 61, 375; 90, 521; 105, 611) § 2 tähenduses, seotud uuringute tellimise korral, välja arvatud juhul, kui sellest uuringust tuleneb kasu üksnes ostjale ja tellitud teenuse eest tasub täies ulatuses ostja ;
  7) kinnisasjade, olemasolevate ehitiste või nende osade kui vallasasjade ostmise või nendega seonduvate õiguste ostmise korral;
  8) teenuste tellimise korral programmi või selle osa omandamiseks, arendamiseks, produtseerimiseks või koosprodutseerimiseks ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja teenuste tellimise korral saateajale;
  9) töölepingu sõlmimise korral;
  10) teenuste suhtes, mida käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja tellib temaga seotud ettevõtjalt või ettevõtjalt, mis on asutatud mitme sellise ostja poolt eesmärgiga tagada § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuste osutamine nendele ostjatele, või teenuste suhtes, mida ühiselt asutatud ettevõtja osutab ostjaga seotud ettevõtjale, kusjuures vähemalt 80 protsenti käesolevas punktis nimetatud seotud ettevõtja keskmisest käibest Euroopa Majandusühenduse territooriumil on viimasel kolmel aastal või kogu tegevusaja jooksul, kui see on lühem kui kolm aastat, saadud selliste teenuste osutamisest sellele ostjale. Kui sama või sellesarnast teenust pakub enam kui üks ostjaga seotud ettevõtja, võetakse arvesse nende ettevõtjate osutatud teenuste koondkäive;
  11) asjade ostmise korral, ehitustööde või teenuste tellimise korral, kui hankelepingu sõlmivad ehitustöö kontsessionäär ja seotud ettevõtja , kes on ehitustöö kontsessionääri poolt kantud ehitustöö kontsessiooni saamiseks esitatud pakkumisele lisatud nimekirja;
  12) museaalide, arhivaalide, teavikute ja teavikute kasutuslitsentside, mille eeldatav maksumus on alla käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud rahvusvahelist piirmäära, ostmise korral, kui ostjaks on muuseum, arhiiv või raamatukogu;
  13) käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 nimetatud rahvusvahelistest piirmääradest madalama maksumusega audiitorkontrolli tellimise korral, kui audiitori nimetab Riigikogu, samuti erakorralise audiitorkontrolli tellimise korral riikliku järelevalve teostamise vajaduseks, kui riikliku järelevalve asutuse poolt sellise erakorralise audiitorkontrolli määramise õigus on seaduses sätestatud ;
  14) riigihangete suhtes, kui hankeleping sõlmitakse vastavalt rahvusvahelise organisatsiooni kohustuslikule erimenetlusele;
  15) asjade ostmise korral, mida käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud isik vajab üksnes niisuguse tema poolt osutatava avaliku telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks, mida teised isikud saavad osutada samas geograafilises piirkonnas samadel tingimustel ;
  16) asjade ostmise korral, kui käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja ostab asju eesmärgiga neid müüa või rentida kolmandale isikule ja ostjal ei ole nende asjade ostmise või rentimise eri- või ainuõigust ning teistel isikutel on õigus selliseid asju müüa või rendile anda ostjaga samadel tingimustel;
  17) elektrienergia ja elektrienergia tootmiseks vajaliku kütuse ostmise korral elektriettevõtja poolt;
  18) teenuste suhtes, mida käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1-5 või 7 nimetatud ostja tellib isikult, kellele on antud Euroopa Ühenduse asutamislepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti kohaselt ainuõigus nende teenuste osutamiseks.

  (2) Seotud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kelle raamatupidamise aastaaruanne konsolideeritakse ostja raamatupidamise aastaaruandega, või isik, kes on otseselt või kaudselt ostja valitseva mõju all või kelle valitseva mõju all on ostja või kes on koos ostjaga sama isiku valitseva mõju all.

  (3)--(6) [Kehtetud - RT I 2005, 18, 105 - jõust. 08.04.2005]

  (7) Ostja ei ole samuti kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud kohustused, järgmiste teenuste tellimise korral:
  1) hotelli- ja restoraniteenused;
  2) raudteetransporditeenused;
  3) veetransporditeenused;
  4) transpordi abi- ja lisateenused;
  5) õigusteenused;
  6) personali komplekteerimise ja personaliotsingu teenused;
  7) uurimis- ja turvateenused, välja arvatud soomusautoteenused;
  8) haridus- ja kutseharidusteenused;
  9) tervishoiu- ja sotsiaalteenused;
  10) meelelahutus-, kultuuri- ja sporditeenused.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud teenuste tellimisel on ostja kohustatud koostama hankelepingu objekti tehnilise kirjelduse vastavalt käesoleva seaduse §-des 26–28 sätestatule. Ostja on kohustatud esitama registrile pärast hankelepingu sõlmimist riigihanke deklaratsiooni, kui hankelepingu maksumus on võrdne § 16 lõikes 1 sätestatud rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

  (9) Riigihanke teel tellitavate teenuste kategooriad ja nendele vastavad riigihangete objektide klassifikatsiooni koodid kinnitab rahandusminister, lähtudes Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ avalike ehitustööde, asjade ja teenuste hankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.04.2004, lk 114–240) lisadest II A ja II B.
[RT I 2005, 18, 105 - jõust. 08.04.2005]

§ 5.  Ostja

  (1) Ostja käesoleva seaduse tähenduses on:
  1) riigiasutus, riigitulundusasutus, linna- või vallavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus;
  2) avalik-õiguslik juriidiline isik või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutus;
  3) sihtasutus, mille kõik asutajad on või mille nõukogu liikmetest rohkem kui poole määrab mõni käesoleva lõike punktides 1, 2 ja 4 ning käesolevas punktis nimetatud isik; mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui 50 protsenti on punktides 1, 2 ja 4 ning käesolevas punktis nimetatud isikud;
  4) muu käesoleva lõike punktis 3 nimetamata eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud või tegutseb avalikes huvides ja mille põhitegevus ei oma tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja mille tegevust rohkem kui 50 protsendi ulatuses finantseerivad või mille nõukogu või juhatuse liikmetest rohkem kui poole määravad käesoleva lõike punktis 1, 2, 3 või käesolevas punktis nimetatud isikud;
  5) ettevõtja, kui ta on saanud ehitustöö kontsessiooni käesoleva lõike punktides 1-4 nimetatud isikult, selle alusel ehitustööde hankelepingute sõlmimisel, välja arvatud juhul, kui ta sõlmib hankelepinguid temaga seotud ettevõtjaga;
  6) ettevõtja, kui ta vastavalt konkurentsiseadusele (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133) omab eri- või ainuõigust, kui riik, kohalik omavalitsus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik vahetult või teiste isikute kaudu omab üle poole tema osa- või aktsiakapitalist või üle poole aktsiate või osadega esindatud häältest või kui tema omandis, valduses või opereerimisel on võrgustik või infrastruktuur, mida teisel isikul ei ole võimalik või ei ole majanduslikult otstarbekas dubleerida, kuid millele juurdepääsuta või mille olemasoluta ei ole võimalik kaubaturul tegutseda, ja kui tema tegevuseks on kas alaliste võrkude loomine või opereerimine kavatsusega osutada avalikkusele teenust seoses vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmise, transportimise, edastamise või jaotamisega või geograafilise ala ekspluateerimine eesmärgiga uurida või kaevandada kütuseid või võimaldada õhu- või veetranspordiettevõtjatel kasutada lennuvälja, sadamat või muud terminalirajatist või võrkude opereerimine, võimaldamaks avalikkusele teenuseid raudtee-, trammi-, trollibussi- või bussitranspordi, automatiseeritud süsteemide või kaabellevi alal, või avalike telekommunikatsioonivõrkude loomine või opereerimine ühe või enama telekommunikatsiooniteenuse tagamiseks;
  7) ettevõtja, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikud kas koos või eraldi omavad selles ettevõtjas kas vahetult või teiste isikute kaudu häälteenamust või rohkem kui 50 protsenti aktsiatest või osadest.

  (2) Vee, gaasi, elektri- või soojusenergia tootmist, transportimist, edastamist või jaotamist avalikkust teenindavatele võrkudele ettevõtja poolt ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud tegevuseks, kui vee või elektrienergia tarbimine on vajalik mingi muu tegevuse teostamiseks kui lõike 1 punktis 6 nimetatu või kui avaliku võrgu varustamine sõltub ainult ettevõtja enda tarbimisest ega ületa 30 protsenti ettevõtja vee või elektrienergia eelneva kolme aasta keskmisest kogutoodangust või kui gaasi või soojusenergia tootmine ettevõtja poolt on mingi muu, lõike 1 punktis 6 nimetamata tegevuse teostamise vältimatuks tagajärjeks või kui avalikku võrku varustatakse gaasi või soojusenergia ülejäägiga selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja selline ülejääk ei ületa 20 protsenti ettevõtja eelneva kolme aasta keskmisest käibest.

  (3) Eri- või ainuõiguse omamiseks loetakse ka juhtu, kui võrkude loomiseks või rajatiste ehitamiseks on ettevõtja saanud või võib saada eelisõiguse varade kasutamiseks, sundvõõrandamiseks või koormamiseks või võrguseadmete paigutamiseks avaliku tee peale, alla või selle kohale.

  (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-4 nimetatud ostja finantseerib rohkem kui 50 protsendi ulatuses teise isiku poolt tellitavaid meditsiini- või haridusasutuste hoonete, avalike administratiivhoonete, teede, spordi-, puhke- või vaba aja veetmise rajatiste või muude avalikuks kasutamiseks mõeldud või avalikes huvides ehitatavate rajatiste ehitustöid, on see ostja kohustatud tagama, et teine isik järgiks nimetatud ehitustööde tellimisel lõike 1 punktides 2-5 ja 7 nimetatud ostjale kohalduvaid sätteid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud ostjad võivad oma kulul taotleda sõltumatult atesteerijalt nende poolt rakendatava pakkumismenetluste läbiviimise korra vastavuse hindamist käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu riigihangete direktiivides sätestatule. Nimetatud hindamise läbiviimise korra ja nõuded sõltumatutele atesteerijatele kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004, lõike 5 osas 01.05.2004]

§ 6.  Isikute võrdne kohtlemine

  Ostja kohtleb kõiki riigihanke pakkumismenetluses osalevaid isikuid (edaspidi pakkuja) võrdselt.

§ 7.  Hankeleping

  (1) Hankelepinguks loetakse käesoleva seaduse tähenduses riigihanke pakkumismenetluse (edaspidi pakkumismenetlus) tulemusel ostja ja pakkuja vahel sõlmitud kirjalikku rahaliste huvidega seotud lepingut.

  (2) Pakkumismenetluse korraldamise eesmärk on ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine ning hankelepingu sõlmimine.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 8.  Pakkumismenetluse algamine ja lõppemine

  (1) Pakkumismenetluse alguseks on pakkumise kutse, ideekonkursi kutse või väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate esitamine registrile.

  (2) Pakkumismenetluse lõppemise aluseks on:
  1) hankelepingu sõlmimine või ideekonkursi võitja väljaselgitamine;
  2) kõikide pakkumiste tagasilükkamine;
  3) pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamine;
  4) pakkumiste või pakkumismenetluses osalemise taotluste mitteesitamine;
  5) pakkumiste jõusoleku tähtaja lõppemine ja hankelepingu sõlmimata jätmine pakkujast sõltuvatel põhjustel.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 9.  Konfidentsiaalsus

  (1) Ostja ei avalikusta pakkujatelt või pakkumismenetluses osalemist taotlevatelt isikutelt (edaspidi taotleja) nende ning pakkuja ja taotleja ei avalikusta ostjalt tema äritegevuse kohta saadud informatsiooni ega pakkumiste ja läbirääkimiste sisu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  (2) Teated, otsused ja muud dokumendid, millele käesolevas seaduses viidatakse, peavad olema koostatud nende sisu täielikku säilimist tagavas vormis ning ostja säilitab neid vastavalt seadustele.

§ 10.  Pakkumismenetluse korraldamine

  (1) Pakkumismenetluse korraldajaks on ostja, kes määrab riigihanke eest vastutava isiku.

  (2) Ostjal on õigus volitada teisi isikuid teostama pakkumismenetlusega seotud toiminguid.

  (3) Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 11.  Riigihangete Amet

  Riigihangete Amet (edaspidi Amet):
  1) teostab riiklikku järelevalvet, mille käigus kontrollib riigihangete teostamise vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele;
  2) rakendab riigihangete informatsioonisüsteemi ja korraldab registri tegevust;
  3) edastab riigihangete kohta informatsiooni rahvusvahelistele organisatsioonidele vastavalt Eesti Vabariigi sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele;
  4) hindab riigihangete süsteemi toimimist ja teeb ettepanekuid selle parandamiseks;
  5) annab riigihangetega seotud küsimustes konsultatsioone;
  6) teostab vaidlustuste läbivaatamist;
  7) omab õigust riikliku järelevalve teostamisel saada ostjalt riigihangete kohta kogu vajaminevat informatsiooni, samuti riigihanget puudutavate dokumentide originaale või ärakirju.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

2. peatükk RIIGIHANKE MAKSUMUSE ARVUTAMINE 

§ 12.  Riigihanke maksumuse arvutamise põhimõtted

  (1) Kui riigihange on jaotatud mitmeks osaks, summeeritakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel kõikide osade maksumus. Riigihanke iga osa ostetakse või tellitakse vastavalt riigihanke summeeritud eeldatava maksumuse suhtes rakendatavale pakkumismenetlusele.

  (2) Ostja ei või riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete järgimise vältimiseks jaotada riigihanget osadeks.

  (3) Kui pakkumismenetlus teostatakse asjade ostmiseks, ehitustööde või teenuste tellimiseks teatud tähtaja jooksul, loetakse riigihanke eeldatavaks maksumuseks kõikide selliselt ostetavate asjade, tellitavate ehitustööde või teenuste suurim hinnanguline kogumaksumus.

§ 13.  Raamlepingud

  (1) Raamlepinguks loetakse käesoleva seaduse tähenduses käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt sõlmitud hankelepingut, mille eesmärk on kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, seda eelkõige hindade ja ettenähtud koguste osas.

  (2) Ostja võib sõlmida kuni neljaks aastaks ühe või mitme pakkujaga raamlepingu.

  (3) Ostja ei või raamlepinguga takistada, piirata ega moonutada konkurentsi.

  (4) Raamlepingu sõlmimise kavatsusest peab ostja teavitama pakkumise kutses.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 14.  Täiendavad tingimused

  Kui kavandatava hankelepingu tingimuste kohaselt ostja omandab õiguse osta asju või tellida ehitustöid või teenuseid lisaks neile asjadele, ehitustöödele või teenustele, mille ostmises või tellimises hankelepingu sõlmimisel kokku lepitakse, arvestatakse riigihanke maksumuse määramisel ka täiendavalt ostetavate või tellitavate asjade, ehitustööde või teenuste maksumust.

§ 15.  Riigihanke maksumuse määramine

  (1) Teenuste tellimise korral kavandatavate tähtajatute hankelepingute või hankelepingute alusel, mille kehtivusaeg on pikem kui 48 kuud, võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse teenuste osutamise ühe kuu maksumus korrutatult 48-ga.

  (2) Kindlustusteenuste tellimise korral võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel arvesse makstavate kindlustusmaksete suurus, panga- või muude finantsteenuste tellimise korral intressid, teenustasud ja muud liiki tasud.

  (3) Kui riigihange näeb ette asjade ostmise koos teenuste tellimisega, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks asjade ostmise ja teenuste tellimise kogumaksumus.

  (31) Kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse raamlepingu alusel, võetakse riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks raamlepingus määratud ajavahemiku jooksul ettenähtud lepingute maksimaalne eeldatav maksumus.

  (4) Kui asju ostetakse või teenuseid tellitakse uuendatava hankelepingu alusel, määratakse riigihanke eeldatav maksumus:
  1) eelmise kalendriaasta või viimase 12 kuu jooksul sõlmitud sarnaste hankelepingute kogumaksumuse alusel, mida on võimaluse korral korrigeeritud eeloleval 12 kuul eeldatavate asjade või teenuste koguse või hinna muudatustega või
  2) eelmise hankelepingu sõlmimisele järgnenud 12 kuu või kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul sõlmitud hankelepingute kogumaksumuse alusel, kui see periood oli pikem kui 12 kuud, sõltuvalt sellest, milline meetod annab tulemuseks suurema summa.

  (5) Ehitustööde tellimise korral on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kõikide teostatavate eri liiki ehitustööde summaarne maksumus.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigihanke eeldatavale maksumusele lisatakse ehitustöö teostamiseks vajalike ja pakkujale üleantavate asjade eeldatav maksumus üleandmise hetkel. Kui asi antakse ehitustöö teostamise ajaks pakkuja kasutusse ja see asi ehitustöö teostamise ajal eeldatavalt täielikult ei amortiseeru, arvestatakse ehitustöö eeldatavale maksumusele juurde selle asja kasutamise keskmine turuhind pakkuja kasutuses oleku aja vältel.

  (61) Kui ostja teavitab ehitustööde riigihanke pakkumise kutses täiendavate ehitustööde tellimise võimalusest käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkti 6 tähenduses, loetakse riigihanke eeldatavaks maksumuseks esmase riigihanke eeldatav maksumus ja täiendavate ehitustööde eeldatav maksumus ning võimaluse korral arvestatakse täiendavate ehitustööde suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut.

  (7) Ehitustöö kontsessiooni eeldatav maksumus määratakse tasu alusel, mis ostjal tuleks nende ehitustööde eest maksta, kui ta ehitustöö kontsessiooni andmise asemel telliks ehitustööde teostamise.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 16.  Rahvusvahelised piirmäärad

  (1) Riigihanke maksumuse rahvusvahelised piirmäärad on asjade ostmise ja teenuste tellimise korral:
  1) riigiasutuse poolt - 130 000 SDRi (Rahvusvahelise Valuutafondi arveldusühik) ;
  2) muu ostja poolt, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja, - 200 000 SDRi;
  3) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja poolt, välja arvatud avalikkust kaabellevi- või telekommunikatsiooniteenustega varustav ettevõtja, - 400 000 SDRi;
  4) käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud avalikkust kaabellevi- või telekommunikatsiooniteenustega varustava ettevõtja poolt - 600 000 SDRi.

  (2) Riigihanke maksumuse rahvusvaheline piirmäär on ehitustööde tellimise korral 5 miljonit SDRi.

  (3) Otsustamaks, kas riigihanke eeldatav maksumus ulatub käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud rahvusvahelise piirmäärani, võetakse arvesse riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta, kusjuures:
  1) asjade ostmise korral on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral hankelepingu hinnanguline kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja jooksul , sealhulgas liisinglepingust tuleneva asja väljaostmise õiguse või kohustuse korral ka asja eeldatav jääkmaksumus ja kavandatavate tähtajatute hankelepingute või äramuutva tingimusega sõlmitud hankelepingute või hankelepingu tähtaja kindlalt määratlemise võimatuse korral eeldatav hankelepingu kogumaksumus esimese 48 kuu jooksul;
  2) teenuste tellimise korral, kui kogumaksumust ei ole näidatud, on riigihanke eeldatava maksumuse määramisel aluseks kavandatavate tähtajaliste hankelepingute korral, mille kehtivusaeg on kuni 48 kuud, teenuste kogumaksumus hankelepingu kogu kehtivusaja jooksul.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 17.  Riigihanke jaotamine osadeks ühe pakkumismenetluse raames

  (1) Ostja võib ühe pakkumismenetluse raames teostatava riigihanke jaotada osadeks, kusjuures selline jaotamine võib toimuda objekti või koguse järgi või nii objekti kui ka koguse järgi.

  (2) Kui ostja jaotab riigihanke osadeks, tuleb võimalik osade suurus pakkumise kutses või pakkumise kutse dokumentides selgelt ära näidata.

3. peatükk TEATED 

§ 18.  Eelteade

  (1) Riigihangetest, mille eeldatav maksumus on asjade ostmise või teenuste tellimise korral 750 000 SDRi või üle selle või ehitustööde tellimise korral 5 miljonit SDRi või üle selle ning mida ostja järgmise 12 kuu jooksul teostada kavatseb, teatab ostja esimesel võimalusel pärast oma eelarveaasta algust või hanke teostamise vajadusest teadasaamist, esitades registrile eestikeelse eelteate.

  (11) Eelteade saadetakse registri kaudu Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele (edaspidi ametlike väljaannete talitus) avaldamiseks. Pärast eelteate saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Eelteadet ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.

  (2)--(3) [Kehtetud - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (4) Eelteates nõutavate andmete loetelu, eelteate vorminõuded ning registrile ja ametlike väljaannete talitusele esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004; lõike 1¹ osas 01.05.2004]

§ 19.  Riigihanke väljakuulutamine

  (1) Riigihanke väljakuulutamiseks avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral esitab ostja registrile avaldamiseks eestikeelse pakkumise kutse.

  (11) Riigihanke korral, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pakkumise kutse registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast pakkumise kutse saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris.

  (12) Pakkumise kutset ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.

  (2)--(3) [Kehtetud - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (4) Pakkumise kutset ja ideekonkursi kutset võib muuta avatud pakkumismenetluse korral pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Pakkumise kutse muutmisega ei tohi muutuda ostja isikusamasus ega riigihanke objekti olemus.

  (5) Riigihanke objektile ühtse riigihangete objektide klassifikatsiooni koodi omistamisel lähtub ostja Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu määrusest 2195/2002/EÜ ühtse riigihangete klassifikaatori (CPV) kohta (EÜT L 340, 16.12.2002, lk 1–562).

  (6) [Kehtetu - RT I 2005, 18, 105 - jõust. 08.04.2005]

  (7) Pakkumise kutses nõutavate andmete loetelu, pakkumise kutse vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (8) Piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral võib menetluses osalemisest huvitatud isik teate menetluses osalemise kavatsusest esitada telegrammi, teleksi, faksi, elektronposti või telefoni teel.
[RT I 2005, 18, 105 - jõust. 08.04.2005]

§ 20.  Deklaratsioonid

  (1) Ostja esitab kümne päeva jooksul pärast pakkumismenetluse lõppemist registrile riigihanke deklaratsiooni (edaspidi deklaratsioon).

  (2) Ostja esitab registrile kümne päeva jooksul ideekonkursi võitja otsustamisest arvates sellekohase deklaratsiooni.

  (21) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud deklaratsioon avaldatakse registris ja seda ei ole lubatud avalikustada enne registris avaldamist.

  (3) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja esitatav deklaratsioon ei tohi sisaldada informatsiooni, mille avalikustamine oleks vastuolus avaliku huviga, kahjustaks teiste isikute seaduslikke ärihuve või vaba konkurentsi.

  (31) Riigihanke korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ja mille lõppemise aluseks on käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktis 1 nimetatu, saadetakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud deklaratsioon registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Selline deklaratsioon avaldatakse registris pärast ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks saatmist.

  (4)--(5) [Kehtetud - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (6) Deklaratsioonides nõutavate andmete loetelu, deklaratsioonide vorminõuded ning esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2004, 56, 402 - jõust. 25.07.2004]

§ 21.  Riigihanke aruanne

  (1) Pärast hankelepingu sõlmimist, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostab ostja ühe kuu jooksul riigihanke aruande, milles sisalduvad vähemalt:
  1) ostja nimi ja kontaktandmed;
  2) hankelepingu objekt ja maksumus;
  3) kvalifitseeritud pakkujate nimed ja nende kvalifitseerimise põhjused;
  4) kvalifitseerimata jäetud pakkujate nimed ja nende kvalifitseerimata jätmise põhjused;
  5) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nimi, pakkumise edukaks tunnistamise põhjused, hankelepingu osa, mille edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja kavatseb täita allhankija kaudu, kui see on ostjale teada;
  6) pakkumismenetluse valiku põhjendus, kui ei kasutatud avatud pakkumismenetlust.

  (2) Ostja on kohustatud säilitama riigihanke aruannet seitse aastat pärast hankelepingu täitmist.

  (3) Euroopa Komisjoni (edaspidi ka Komisjon) nõudmisel esitab ostja riigihanke aruande Komisjonile.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 22.  Register

  (1) Eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete, deklaratsioonide ja vaidlustuste andmed kantakse registrisse.

  (2) Registri asutab ja registri pidamise põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

  (3) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmebaasina.

  (4) Eelteated, teated, pakkumise kutsed, ideekonkursi kutsed, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teated, deklaratsioonid ja vaidlustuste andmed esitatakse registrile elektrooniliselt.

  (5) Registri põhiülesanded on:
  1) registrisse kantud eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete, deklaratsioonide ja vaidlustuste andmete avalikustamine ja õigusaktides sätestatud juhtudel edastamine ametlike väljaannete talitusele;
  2) registrisse kantud eelteateid, teateid, pakkumise kutseid, ideekonkursi kutseid, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teateid, deklaratsioone ja vaidlustusi käsitleva teabe töötlemine.

  (6) Ostja, välja arvatud käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja, tasub eelteate, pakkumise kutse ja ideekonkursi kutse andmete registrisse kandmise eest riigilõivu.

  (7) Andmete registrile esitajad vastutavad nende poolt tehtud registrikannete õigsuse eest. Registril on õigus keelduda registrisse kantud eelteadete, teadete, pakkumise kutsete, ideekonkursi kutsete, pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete ja deklaratsioonide avalikustamisest, kui need ei vasta õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 23.  Registrisse kantud andmete avaldamine

  (1) Register on avalik.

  (2) Registri veebilehel avaldatakse andmed registrisse kantud:
  1) eelteadete kohta;
  2) teadete kohta;
  3) pakkumise kutsete kohta;
  4) ideekonkursi kutsete kohta;
  41) pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadete kohta;
  5) deklaratsioonide kohta;
  6) [kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]
  7) vaidlustuste kohta.

  (3) Registrisse kantud andmetele tagab register juurdepääsu kuni viie aasta möödumiseni pakkumismenetluse või ideekonkursi lõppemisest arvates.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

4. peatükk PAKKUMISE KUTSE DOKUMENDID 

§ 24.  Pakkumise kutse dokumendid

  (1) Pakkumise kutse dokumentides peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed:
  1) hankelepingu täitmise tähtpäev;
  2) tehniline kirjeldus;
  3) hindamiskriteeriumid, mida kasutatakse pakkumise edukuse üle otsustamisel ja milleks võib olla kas üksnes madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumine, mille kindlaksmääramise aluseks võivad olenevalt konkreetsest riigihanke objektist olla mitmesugused objektiivset hindamist võimaldavad kriteeriumid ning nende suhteline osakaal protsentides või väärtuspunktides;
  4) hankelepingu tingimused, mida ostja oskab momendil esitada;
  5) maksetingimused;
  6) pakkumise tagatise suurus juhul, kui ostja nõuab pakkumise tagatise esitamist;
  7) pakkumise vormistamise keel või keeled;
  8) rahaühik või -ühikud, milles esitatakse pakkumise maksumus;
  9) aadress, kuhu pakkumised saata või tuua;
  10) pakkumist sisaldava pakendi märgistamise juhised;
  11) pakkumiste esitamise tähtpäev ja kellaaeg;
  12) aadress, kuhu pöörduda riigihanke ja pakkumise kutse dokumentide sisu kohta täiendava informatsiooni saamiseks, ning muud kontaktandmed;
  13) pakkumiste jõusoleku tähtaeg;
  14) pakkumiste avamise koht, kuupäev ja kellaaeg;
  15) avatud pakkumismenetluse korral pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning märge informatsiooni ja dokumentide kohta, mis tuleb pakkumisele lisada pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks;
  16) märge selle kohta, millisel juhul jätab ostja endale võimaluse tagasi lükata kõik pakkumised, kui ta näeb ette sellise võimaluse;
  17) [kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]
  18) pakkumise struktuur.

  (2) Pakkumise kutse dokumentides võib ostja nõuda, et pakkuja teataks oma pakkumises enda poolt teostatava hanke mahu, samuti kavatsetava allhanke suuruse, kusjuures allhange ei vähenda pakkuja enda vastutust.

  (3) Ostja võib nõuda pakkumise kutse dokumentide eest tasumist, kui vastava tasu suurus on pakkumise kutses nimetatud. Tasu suurus ei või ületada pakkumise kutse dokumentide paljundamise ja kättetoimetamise kulusid.

  (4) Kui pakkumise kutses oli märgitud tasu pakkumise kutse dokumentide eest, peab ostja väljastama pakkumise kutse dokumendid pärast seda, kui pakkumise kutses märgitud tasu on makstud.

  (5) Ostja peab võimaldama pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikul enda juures tasuta tutvuda pakkumise kutse dokumentidega.

  (6) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral esitab ostja pakkumise kutse dokumentides käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud andmetest need, mida ta peab vajalikuks.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 25.  Muudatused pakkumise kutse dokumentides

  Ostja võib pakkumise kutse dokumentides teha muudatusi tingimusel, et need saadetakse ühel ja samal päeval kõikidele pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele pakkumiste esitamise tähtaja esimese poole jooksul. Vaidlustuse või kaebuse esitamise korral võib ostja pikendada pakkumiste esitamise tähtaega.

§ 26.  Tehniline kirjeldus

  (1) Tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on riigihanke korras ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde omaduste loetelu või neid omadusi mõjutava protsessi või tootmismeetodite kirjeldus, mis määratleb riigihanke objektile esitatavad nõuded ning võimaldab riigihanke objekti kirjeldada sellisel viisil, et see vastab ostja poolt soovitule. Tehniline kirjeldus hõlmab muu hulgas kvaliteeti, toimivust ja ohutust, nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise protseduure, katseid ja katsemeetodeid, pakendamist, märgistamist ja etikettimist, sümboleid ja terminoloogiat, klassifitseerimist, projekteerimist, kavandamist, valmistamist, tootmist, osutamist, kasutamist, tehnilist ümberseadistamist, hooldamist, hoidmist ja säilitamist, vedu, koostist, mõõtmeid, mahtu või kogust ja muid tehnilisi näitajaid.

  (2) Ehitustööde tellimise korral loetakse tehniliseks kirjelduseks muu hulgas ehitustööde projekteerimise ja kalkuleerimise eeskirju, katse-, kontrolli- ja vastuvõtmise tingimusi, ehitusmeetodeid ja -tehnikat ning muid tehnilisi tingimusi, mida ostja võib eeskirjade alusel lõpetatud ehitustööde ja nende juures kasutatavate materjalide või osade suhtes ette näha. Täpsemad nõuded ehitustööde tehnilisele kirjeldusele kehtestatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud eeskirjas.

  (3) Tehniline kirjeldus ei või anda osale pakkujatest konkurentsieeliseid ega luua tõkkeid rahvusvahelisele kaubandusele.

  (4) Ostjad ei või tehnilise kirjelduse koostamisel kasutada nende isikute nõuandeid, kellel võib selle riigihanke osas olla ärihuve.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 27.  Tehnilise kirjelduse koostamine

  (1) Kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, koostatakse tehniline kirjeldus harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse alusel, kui see ei ole vastuolus tehnilise normiga.

  (11) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standard, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standard, tehniline tunnustus või muu üldlevinud tehniline kirjeldus vastavas valdkonnas puudub, võib tehnilise kirjelduse koostada ühe alljärgneva tehnilise normi või standardi alusel alltoodud järjekorras:
  1) tehnilise normi alusel, mille ettevalmistamisel on lähtutud Eesti standardist, mis on identne rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standardiga, või rahvusvahelise standardiorganisatsiooni standarditest;
  2) Eesti algupärase standardi alusel;
  3) Eesti standardiks ülevõetud teise riigi algupärase standardi alusel;
  4) muu standardi alusel.

  (2) Tehnilises kirjelduses loetletakse spetsiifilist liiki, spetsiifilisest allikast ostetavaid või spetsiifilise protsessi tulemusena valmivaid asju, mis annavad teatud pakkujatele eelise ja välistavad teiste pakkujate osalemise, ainult siis, kui selline spetsifikatsioon on riigihanke objekti iseärasuse tõttu vältimatu.

  (3) Tehnilises kirjelduses on lubatud loetleda andmeid konkreetse päritolu või tootmismeetodi kohta, tüüpe, kaubamärke või patente või neile viidata ainult juhul, kui sellisele loetelule või viitele on lisatud sõnad «või sellega samaväärne» ja kui tehnilises kirjelduses ei ole võimalik riigihanke objekti muul viisil piisavalt täpselt ning kõikidele arusaadavalt iseloomustada.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 28.  Standardid

  (1) Tehnilises kirjelduses tuleb viidata tehnilisele normile, standardile, tehnilisele tunnustusele või muule üldlevinud tehnilisele kirjeldusele, millest on selle koostamisel lähtutud. Ostja peab tagama pakkujale vastava taotluse alusel juurdepääsu tehnilise kirjelduse aluseks olevale dokumendile, kuisee ei ole pakkujale vabalt kättesaadav.

  (2) Ostjal on lubatud käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 sätestatud nõuetest kõrvale kalduda, kui:
  1) riigihanke objekt ei vasta või puuduvad vahendid piisava vastavuse tagamiseks § 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardile, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardile, tehnilisele tunnustusele või muule üldlevinud tehnilisele kirjeldusele;
  2) paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse kasutamisel tuleks osta asju, mis ei sobi tehniliselt kokku juba kasutusel olevate asjadega või mille kasutuselevõtmine põhjustaks ebamõistlikke lisakulutusi või tehnilisi probleeme;
  3) paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standard, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standard, tehniline tunnustus või muu üldlevinud tehniline kirjeldus ei ole konkreetseks rakenduseks sobivad ega arvesta tehnilisi uuendusi, mis on aset leidnud pärast nende standardite kasutuselevõtmist;
  4) riigihanke objekt on oma olemuselt täielikult uuenduslik ja seetõttu ei ole § 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standardi, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardi, tehnilise tunnustuse või muu üldlevinud tehnilise kirjelduse rakendamine võimalik;
  5) paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud harmoneeritud standard, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standard, tehniline tunnustus või muu üldlevinud tehniline kirjeldus vastavas valdkonnas puuduvad.

  (3) Kui ostja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 kaldunud kõrvale käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, on ostja kohustatud avaldama vastava põhjenduse avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutses ja pakkumise kutse dokumentides, väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pakkumise kutse dokumentides ning tagama pakkujale vastava taotluse alusel juurdepääsu informatsioonile, mis oli aluseks tehnilise kirjelduse koostamisel.

  (4) Kui ostja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2 kaldunud kõrvale käesoleva seaduse § 27 lõikes 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetest, on ta lisaks lõikes 3 sätestatule kohustatud koostama selge tegevuskava harmoneeritud standardile, Eesti standardiks ülevõetud Euroopa standardile, tehnilisele tunnustusele või muule üldlevinud tehnilisele kirjeldusele ülemineku kohta tulevikus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

5. peatükk PAKKUJAD JA TAOTLEJAD 

§ 29.  Pakkuja ja taotleja

  (1) Pakkujaks või taotlejaks võib olla eraõiguslik juriidiline isik, avalikõiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik.

  (2) Kui pakkumise või pakkumismenetluses osalemise taotluse esitavad mitu pakkujat või taotlejat ühiselt, peavad nad järgnevate pakkumismenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitama enda hulgast esindaja. Volikiri tuleb esitada koos ühise pakkumise või pakkumismenetluses osalemise taotlusega.

§ 30.  Pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni kontrollimine

  (1) Ostja on kohustatud kontrollima pakkujate ja taotlejate kvalifikatsiooni.

  (2) Taotleja kvalifikatsiooni kontrollimisel piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral kohaldatakse taotleja suhtes pakkujale ettenähtud kvalifitseerimise nõudeid.

  (3) Avatud pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima pakkuja kvalifikatsiooni enne pakkumise sisulist läbivaatamist.

  (4) Piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja kontrollima taotleja kvalifikatsiooni enne pakkumise kutse dokumentide esitamist. Hiljem võib pakkuja diskvalifitseerida vaid juhul, kui ostjale on teatavaks saanud uued asjaolud.

  (5) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ostja pakkuja kvalifikatsiooni kontrollima asja ostmise või teenuse tellimise korral kas enne või pärast pakkumise kutse dokumentide esitamist, ehitustöö tellimise korral enne pakkumise kutse dokumentide esitamist.

  (6) Ühise pakkumismenetluses osalemise taotluse või ühise pakkumise esitamise korral kvalifitseeritakse käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 toodud summeerimatute näitajate osas taotlejad või pakkujad eraldi. Numbrilised näitajad summeeritakse, kusjuures summeerimisel saadav näitaja peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele. Kui üks taotlejatest või pakkujatest ei kvalifitseeru, jäetakse kvalifitseerimata kõik ühise pakkumismenetluses osalemise taotluse või ühise pakkumise esitanud taotlejad või pakkujad.

  (7) Ehitustööde tellimise korral, mille maksumus on üle 3 miljoni krooni ja madalam rahvusvahelisest piirmäärast, peavad ühise pakkumismenetluses osalemise taotluse või ühise pakkumise korral lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule ühe taotleja või pakkuja vastavad näitajad vastama vähemalt 40 protsendile pakkumise kutses või pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 31.  Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimine

  (1) Pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel peab ostja kontrollima, et pakkuja:
  1) majanduslik seisund ja tehniline kompetentsus vastavad esitatud nõuetele;
  2) on maksevõimeline, tema vara ei ole sekvestreeritud ja tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
  3) on täitnud kõik oma kohustused riiklike ja kohalike maksude osas, esitades sealhulgas ostjale andmed enda poolt viimasel kolmel kalendriaastal oma töötajatele makstud tasudelt tasutud sotsiaalmaksu või oma asukohamaa sotsiaalkindlustusmaksu suuruse kohta ja andes kirjaliku nõusoleku vastava järelepärimise tegemiseks Maksu- ja Tolliametile või muule õiguspädevale institutsioonile;
  4) on viimase kolme aasta jooksul täitnud nõuetekohaselt kõik riigihangete teostamiseks sõlmitud hankelepingud.

  (2) Ostja võib nõuda pakkujalt ainult tema kvalifitseerimiseks vajalikku informatsiooni ning peab arvesse võtma pakkuja õigustatud huve seoses tema ärisaladuste kaitsega.
[RT I 2003, 88, 591 - jõust. 01.01.2004]

§ 32.  Pakkuja registreeritus äri- või erialases registris

  (1) Ostja võib nõuda pakkujalt tõendust asukohamaa seaduse kohase registreerimise kohta äriregistris või erialases registris või kinnitust vastava ametivande andmise kohta.

  (2) Kui pakkuja peab riigihanke teostamiseks oma asukohamaal või Eestis omama tegevusluba või olema vastava organisatsiooni liige, võib ostja pakkujalt nõuda tõendust sellise tegevusloa või liikmeksoleku kohta.

§ 33.  Pakkuja majanduslik seisund

  (1) Pakkuja majandusliku seisundi vastavuse hindamiseks ostja esitatud tingimustele peab ostja vastavalt ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele nõudma ühe või mitme dokumendi esitamist järgmiste dokumentide seast:
  1) majandusaasta aruande või majandusaasta aruande väljavõtte, kui majandusaasta aruande avalikustamine on nõutav pakkuja asukohamaa seaduste kohaselt;
  2) väljavõtte pakkuja viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta konkreetsele riigihanke objektile vastavas osas;
  3) teenuste tellimise korral kinnituse vastava ametialase vastutuskindlustuse olemasolu kohta.

  (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide esitamine ei ole võimalik, võib ostja nõuda pakkujalt tema majandusliku seisundi hindamiseks muid andmeid ja dokumente.

  (3) Kui pakkuja ei saa mõjuvatel põhjustel esitada ostja poolt nõutavaid dokumente, võib ta tõendada oma majanduslikku seisundit muude, ostja poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega.

§ 34.  Pakkuja tehniline kompetentsus

  (1) Pakkuja tehnilise kompetentsuse hindamiseks peab ostja vastavalt ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele nõudma ühe või mitme käesoleva paragrahvi lõigetes 2-4 loetletu esitamist.

  (2) Asjade ostmisel võib ostja pakkujalt nõuda:
  1) viimase kolme aasta jooksul teostatud sarnaste asjade ostu-müügitehingutes osalemise korral nende loetelu koos maksumuste, tähtaegade ja ostjate äranäitamisega;
  2) pakkuja tehniliste võimaluste, pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete ning uurimis- ja teadusliku töö tegemise võimaluste kirjeldust, vajaduse korral nende tõendamist;
  3) andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste kohta, keda pakkuja riigihanke teostamiseks kavatseb kasutada;
  4) ostetavate asjade näidiseid, kirjeldusi ja fotosid, kusjuures nende autentsust tuleb ostja nõudel tõendada;
  5) dokumente, mis tõendavad asjade vastavust spetsiifilistele normidele või standarditele.

  (21) Kui ostetakse asju, mis on eriti keerukad või eriotstarbelised, võib ostja ise või tema poolt volitatud asukohamaa pädev asutus pakkujaga kokkuleppel ning pakkumise kutses või pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimustel kontrollida pakkuja tootmisvõimalusi kohapeal.

  (3) Ehitustööde tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda:
  1) tõendust pakkuja spetsialistide ja ehitustööde teostamise eest vastutavate isikute erialase kvalifikatsiooni kohta;
  2) viimase viie aasta jooksul teostatud sarnaste ehitustööde olemasolu korral nende loetelu koos andmetega maksumuse, teostamise aja, koha ja tellijate kohta ning tõendust selle kohta, et ehitustööd teostati korrektselt ja hea ehitustava kohaselt;
  3) pakkuja tõendust ehitustööde teostamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu kohta;
  4) pakkuja tõendust tema töötajate ja juhatuse liikmete keskmise arvu kohta viimasel kolmel aastal;
  5) andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada ehitustööde teostamiseks;
  6) tõendust pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete kohta;
  7) andmeid hankelepingu täitmiseks kasutada kavatsetavate allhankijate kohta.

  (4) Teenuste tellimisel võib ostja pakkujalt nõuda:
  1) tõendust pakkuja juhatuse liikmete, spetsialistide ja teenuse osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja erialase kvalifikatsiooni kohta ;
  2) viimase kolme aasta jooksul osutatud sarnaste teenuste olemasolu korral nende loetelu, samuti dokumente, kus on ära näidatud osutatud teenuste maksumus, osutamise aeg ja tellijad;
  3) andmeid tehniliste töötajate või tehniliste üksuste olemasolu kohta, keda pakkuja kavatseb kasutada teenuste osutamiseks;
  4) pakkuja tõendust tema töötajate ja juhatuse liikmete keskmise arvu kohta viimasel kolmel aastal;
  5) pakkuja tõendust teenuste osutamiseks vajalike tööriistade, seadmete ja masinate olemasolu kohta;
  6) pakkuja tehniliste võimaluste, pakkuja poolt kasutatavate kvaliteedi tagamise meetmete ning uurimis- ja teadusliku töö tegemise võimaluste kirjeldust, vajaduse korral nende tõendamist;
  7) andmeid hankelepingu täitmiseks kasutada kavatsetavate allhankijate kohta.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 35.  Pakkujate kvalifitseerimine

  (1) Ostja on kohustatud kõrvaldama pakkuja pakkumiselt igal ajal, kui selgub, et pakkuja on esitanud valeandmeid või muud oluliselt eksitavat teavet, mis on otsuse tegemisel määrava tähtsusega, või võltsitud dokumente.

  (2) Pakkujat ei kvalifitseerita, kui:
  1) pakkuja on pankrotis või likvideerimisel, tema äritegevus on peatatud või ta on muus seesuguses seisukorras pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt;
  2) pakkuja suhtes on algatatud sundlikvideerimine või muu seesugune menetlus pakkuja asukohamaa seaduse kohaselt;
  3) pakkuja ei ole täitnud riiklike ja kohalike maksude tasumise kohustusi;
  4) jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et pakkuja on viimase kolme aasta jooksul jätnud nõuetekohaselt täitmata pakkumismenetluse tulemusena temaga sõlmitud hankelepingu;
  5) pakkuja ei ole esitanud andmeid või dokumente, mida ostja on käesoleva seaduse alusel nõudnud;
  6) pakkuja ei vasta tegutsemiseks vastavas valdkonnas õigusaktidega ettenähtud nõuetele või tema majanduslik seisund või tehniline kompetentsus ei vasta ostja esitatud tingimustele.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-4 loetletud juhtudel on aktsepteeritav õiguspädeva institutsiooni väljastatud dokument.
  4) Kui pakkuja asukohamaal asjassepuutuvaid dokumente ei väljastata, võivad neid asendada asjassepuutuva isiku kinnitused tema asukohamaa notari või muu pädeva ametniku juuresolekul.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 5 ja 6 sätestatud juhtudel võib pakkuja kvalifitseerida, kui esitamata andmed või dokumendid on ostjale oluliste kulutusteta avaliku registri kaudu kättesaadavad või kui esitatud tingimustele mittevastavus on otsuse tegemisel väheoluline.

  (6) Ostja ei või jätta pakkujat kvalifitseerimata üksnes varasemate hankelepingute puudumise tõttu.

  (7) Kirjalik teade pakkujate kvalifitseerimise, pakkujate kvalifitseerimata jätmise või pakkujate pakkumiselt kõrvaldamise ja selle põhjuste kohta toimetatakse pakkujale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

  (8) Kvalifitseerimata jäetud pakkuja ei osale edasises pakkumismenetluses.
[RT I 2004, 56, 402 - jõust. 25.07.2004]

§ 36.  Tunnustatud pakkujate ametlik nimekiri

  (1) Pakkuja, kelle asukoht on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis, kus peetakse tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja, võib oma kvalifikatsiooni tõendamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning §-s 32 sätestatud nõuetele esitada ostjale oma asukohamaa volitatud isiku väljastatud registreerimistunnistuse pakkuja registreerituse kohta tunnustatud pakkujate ametlikus nimekirjas. Registreerimistunnistuses viidatakse registreerimise alusele ja pakkuja klassifikatsioonile selles nimekirjas.

  (2) Pakkuja registreeritus tunnustatud pakkujate ametlikus nimekirjas on ostjale aluseks pakkuja kvalifitseerimisel nende näitajate osas, mis olid aluseks pakkuja registreerimisel selles nimekirjas. Ostjal ei ole õigust registreerimistunnistuse esitanud pakkujalt küsida täiendavalt andmeid, mille alusel on pakkuja kantud tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja, mille alusel ta selles nimekirjas klassifitseeriti ja mis sisalduvad registreerimistunnistuses, välja arvatud täiendav kinnitus kohustuslike sotsiaalkindlustuse maksude või maksete tasumise kohta.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 361.  Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlik nimekiri

  (1) Nõuded ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja kantavatele isikutele, nimekirja koostamise nõuded ja korra ning nimekirjast teavitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.

  (2) Ehitustööde riigihangete tunnustatud pakkujate ametlikku nimekirja kandmiseks esitatavad nõuded peavad olema ühesugused kõikidele nimekirja kandmist soovivatele isikutele, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, kusjuures nõuded ja nõuete täitmist tõendavad dokumendid ja andmed peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse §-des 31−35 sätestatuga.

  (3) Isiku tegutsemisõigus nimekirja pidajana nähakse ette majandus- ja kommunikatsiooniministri ning isiku vahelises halduslepingus.

  (4) Nimekirja koostamisele ja teavitamisele kehtestatud nõuete rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamise eest vastutab nimekirja pidaja. Nimekirja pidajal peab olema kehtiv vastutuskindlustusleping kindlustussumma alammääraga 5 miljonit krooni.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 37.  Pakkujate kvalifitseerimise süsteem

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib kasutada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi nii rahvusvahelisest piirmäärast eeldatavalt madalama maksumusega kui ka rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava maksumusega riigihanke korral. Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1-5 ja 7 nimetatud ostjad võivad kasutada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse ja rahvusvahelisest piirmäärast eeldatavalt madalama maksumusega riigihanke korral.

  (2) Ostja võib kehtestada pakkujate kvalifitseerimise süsteemi objektiivsete kriteeriumide alusel, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust.

  (3) Pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumidele ja eeskirjadele tugineva pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise korral peab ostja tagama huvitatud isikule võimaluse igal ajal:
  1) tutvuda pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumide ja eeskirjadega, kusjuures huvitatud isikule teatatakse selliste kriteeriumide ja eeskirjade muutmisest;
  2) taotleda kvalifitseerimist.

  (4) Ostja võib kasutada teiste isikute koostatud kvalifitseeritud pakkujate nimekirju eeldusel, et kasutatav pakkujate kvalifitseerimise süsteem on vastavuses ostja nõudmistega ja käesoleva seaduse sätetega. Sellisel juhul teatab ostja huvitatud isikutele kvalifitseeritud pakkujate nimekirjad koostanud isikute nimed.

  (5) Ostja informeerib taotlejat kvalifitseerimise otsusest. Kui kvalifitseerimise otsuse tegemine võtab aega rohkem kui kaks kuud, informeerib ostja taotlejat viivituse põhjusest ja teatab otsuse tegemise päeva kahe nädala jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

  (6) Taotlejat, kelle kvalifitseerimisest keelduti, informeeritakse vastavast otsusest ning keeldumise põhjustest. Keeldumise põhjuste aluseks peavad olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud pakkujate kvalifitseerimise kriteeriumid.

  (7) Ostja ei või pakkujalt nõuda dokumentide esitamist, mis dubleerivad temale pakkuja poolt juba esitatud dokumente.

  (8) Kvalifitseeritud pakkujate kohta peetakse kirjalikku arvestust. Sellekohane nimekiri võib olla jaotatud kategooriatesse vastavalt riigihanke objektile, millega seoses kvalifitseerimine kehtib.

  (9) Ostja võib pakkuja diskvalifitseerida vaid põhjustel, mis tulenevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kvalifitseerimise kriteeriumidest. Pakkujat tuleb diskvalifitseerimisest informeerida, näidates ära diskvalifitseerimise põhjuse.

  (10) Ostja esitab registrile eestikeelse pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teate.

  (101) Kui ostja kehtestab pakkujate kvalifitseerimise süsteemi, mida võidakse kasutada hankelepingute sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teade registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teate saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Nimetatud pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teadet ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.

  (11) Pakkujate kvalifitseerimise süsteemi kehtestamise teates nõutavate andmete loetelu, teate vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004; lõike 10¹ osas 01.05.2004]

§ 38.  Tagatis

  (1) Ostja võib pakkujalt nõuda tagatist, mis kindlustab ostjale pakkuja poolt kohustuste täitmata jätmise korral kahjude täieliku või osalise hüvitamise.

  (2) Tagatise olemasolu tõendatakse krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiiga või rahasumma deponeerimisega ostja arvelduskontole .

  (3) Pakkumise tagatist ei või nõuda asjade ostmise ja ehitustööde või teenuste tellimise korral suuremas ulatuses kui 1 protsent riigihanke eeldatavast maksumusest ostja hinnangul.

  (4) Pakkumise tagatist tuleb nõuda ühesuguses ulatuses kõikidelt pakkujatelt.

  (5) Ostja ei pea tagastama pakkujale pakkumise tagatist, kui:
  1) pakkuja võtab pakkumise selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi;
  2) pakkuja keeldub sõlmimast hankelepingut, mis vastab tema poolt esitatud pakkumisele.

  (6) Pakkumise tagatis tagastatakse pakkujale kolme tööpäeva jooksul:
  1) pärast pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist või käesoleva lõike punktis 2 nimetatud hankelepingu jõustumist, kui see toimub enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 2 nimetatud juhul;
  2) edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujale pärast sõlmitud hankelepingu jõustumist;
  3) pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise korral;
  4) pakkuja kvalifitseerimata jätmise korral;
  5) pakkumise tagasivõtmise korral enne pakkumiste esitamise tähtpäeva saabumist;
  6) pakkumiste tagasilükkamise korral käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 või § 44 lõikes 1 sätestatu alusel.

  (7) Rahvusvahelisest piirmäärast madalama maksumusega ehitustööde ehitusaegne tagatis peab olema 10 protsenti ja garantiiaegne tagatis 2 protsenti pakkumise maksumusest. Selliste ehitustööde garantiiaegse tagatise kehtivusaeg peab olema sama mis ehitustööde garantii kestus .
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

6. peatükk PAKKUMISE ESITAMINE, MUUTMINE, TAGASIVÕTMINE, AVAMINE, VASTAVAKS TUNNISTAMINE JA TAGASILÜKKAMINE 

§ 39.  Pakkumise esitamine, muutmine ja tagasivõtmine

  (1) Pakkumine peab vastama pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele ega või olla mis tahes viisil eksitav.

  (2) Pakkumine peab olema esitatud kirjalikult ja kinnises pakendis.

  (3) Pakkumise kättesaamise kohta peab ostja andma pakkujale tõendi, milles on märgitud pakkumise kättesaamise päev ja kellaaeg.

  (4) Pakkujad võivad esitada ühise pakkumise .

  (5) Pakkuja võib oma pakkumist muuta, esitades uue pakkumise, või pakkumise tagasi võtta, kusjuures sellekohane kirjalik teade tuleb esitada ostjale enne pakkumiste esitamise tähtpäeva.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 40.  Pakkumise ja pakkumismenetluses osalemise taotluse esitamise tähtaeg

  (1) Avatud pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille maksumus on:
  1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 14 päeva asjade ostmise või teenuste tellimise korral ja mitte lühem kui 30 päeva ehitustööde tellimise korral;
  2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 52 päeva või mitte lühem kui 36 päeva, sealjuures ajalise piiratuse korral või lihtsamatel juhtudel mitte lühem kui 22 päeva, kui ostja on eelteates ära märkinud kogu sellel hetkel teadaoleva avatud pakkumismenetluse jaoks vajaliku informatsiooni, tingimusel, et eelteade avaldati vähemalt 52 päeva, kuid mitte rohkem kui 12 kuud enne pakkumise kutse avaldamist.

  (2) Piiratud pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille maksumus on:
  1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 14 päeva;
  2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 37 päeva või mitte lühem kui 15 päeva, kui ajaline piiratus muudab 37 päeva nõude järgimise võimatuks.

  (3) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille eeldatav maksumus on:
  1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 14 päeva;
  2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, üldjuhul mitte lühem kui 37 päeva või mitte lühem kui 15 päeva, kui ajaline piiratus muudab 37 päeva nõude järgimise võimatuks, või mitte lühem kui 52 päeva, kui läbirääkimistele tulev hankeleping on ehitustööde kontsessioonileping.

  (4) Piiratud pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse dokumentide väljastamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani olema hankelepingute korral, mille eeldatav maksumus on:
  1) madalam rahvusvahelisest piirmäärast, mitte lühem kui 14 päeva asjade ostmise või teenuste tellimise korral ja mitte lühem kui 30 päeva ehitustööde tellimise korral;
  2) võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, mitte lühem kui 40 päeva või mitte lühem kui 26 päeva, kui ostja on eelteates ära näidanud kogu sellel hetkel piiratud pakkumismenetluse jaoks vajaliku teadaoleva informatsiooni, tingimusel, et eelteade avaldati vähemalt 52 päeva, kuid mitte rohkem kui 12 kuud enne piiratud pakkumismenetluse väljakuulutamist, või mitte lühem kui 10 päeva, kui ajaline piiratus muudab 40 või 26 päeva nõude järgimise võimatuks, või mitte lühem kui 24 päeva käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja korral, kui ostja ei saavuta valitud pakkujatega kokkulepet lühema tähtaja suhtes, tingimusel, et kõikidele pakkujatele antakse pakkumiste ettevalmistamiseks ja esitamiseks ühepalju aega.

  (5) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral peab ajavahemik pakkumise kutse dokumentide väljastamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani olema mitte lühem kui 14 päeva asjade ostmise või teenuste tellimise korral ja mitte lühem kui 30 päeva ehitustööde tellimise korral.

  (6) Ostja võib pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega ja pakkumiste esitamise tähtaega pikendada. Pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja piiratud pakkumismenetluse korral ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset. Pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja avatud pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset ja pakkumise kutse dokumente, piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutse dokumente. Pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide muutmise korral peab ostja arvestama käesoleva seaduse § 19 lõikes 4 ja §-s 25 sätestatut.

  (7) Ostja võib pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega pikendada. Pakkumismenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaja pikendamise korral peab ostja piiratud pakkumismenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral muutma pakkumise kutset. Pakkumise kutse muutmise korral peab ostja esitama registrile teate tähtaja pikendamise kohta.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 41.  Pakkumise jõusoleku tähtaeg

  (1) Pakkumine on jõus pakkumise kutse dokumentides näidatud tähtaja jooksul. Jõusoleku tähtaeg algab pakkumiste esitamise tähtpäevast ja see ei või olla pikem kui 90 päeva.

  (2) Pakkumismenetluse peatamise korral ei pikene pakkumise jõusoleku tähtaeg.

  (3) Hiljemalt kümme päeva enne pakkumise jõusoleku tähtaja lõppemist võib ostja teha pakkujale argumenteeritud ettepaneku seda pikendada. Kui pakkuja keeldub pakkumise jõusoleku tähtaega pikendamast, lõpeb pakkumise jõusolek varem kindlaksmääratud tähtpäeval.

  (4) Ostja ei või nõuda pakkujalt pakkumise tagatise kehtivuse pikendamist.

§ 42.  Pakkumiste avamine
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (1) Pakkumised avatakse pakkumise kutse dokumentides määratud kohas ja ajal, pakkumiste esitamise tähtaja pikendamise korral ostja määratud ajal.

  (2) Igal pakkujal on isiklikult või volitatud esindaja kaudu õigus osaleda pakkumiste avamisel.

  (3) Pakkumiste avamisel tehakse teatavaks pakkujate nimed, registrikoodid ja pakkujate poolt esitatud pakkumiste maksumused ning kontrollitakse esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule. Pakkumiste avamise kohta koostatakse pakkumiste avamise protokoll.

  (4) Pakkujale tuleb saata pakkumiste avamise protokolli ärakiri kolme tööpäeva jooksul pakkumiste avamise päevast arvates.

  (5) [Kehtetu - RT I 2002, 47, 297 - jõust. 01.07.2002]

  (6) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 43.  Pakkumiste vastavaks tunnistamine ja tagasilükkamine

  (1) Ostja kontrollib esitatud pakkumiste vastavust pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

  (2) Pakkumine tunnistatakse vastavaks, kui see on kooskõlas kõikide pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustega.

  (3) Pakkumise võib tunnistada vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustest.

  (4) Ostja lükkab pakkumise tagasi, kui:
  1) [kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]
  2) pakkumine ei vasta pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustele.

  (5) Kirjalik teade pakkumiste vastavaks tunnistamise või pakkumiste tagasilükkamise ja selle põhjuste kohta toimetatakse pakkujale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 44.  Kõikide pakkumiste tagasilükkamine

  (1) Ostja võib tagasi lükata kõik pakkumised enne hankelepingu sõlmimist, kui pakkumise kutse dokumentides on selline võimalus ja alus selleks ette nähtud.

  (2) Kirjalik teade kõikide pakkumiste tagasilükkamise kohta tuleb ostjal viivitamatult toimetada kätte kõikidele pakkujatele, kellele pakkumise kutse dokumendid väljastati.

  (3) Ostja peab pakkujale tema nõudmisel teatama kõikide pakkumiste tagasilükkamise alused.

  (4) Kõikide pakkumiste tagasilükkamise korral tagastab ostja pakkujale pakkumise kutse dokumentide eest pakkujalt sissenõutud tasu.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

7. peatükk PAKKUMISTE VÕRDLEMINE, HINDAMINE JA VASTUVÕTMINE 

§ 45.  Pakkumiste võrdlemine ja hindamine

  (1) Ostja võrdleb ja hindab kõiki pakkumisi, mida ei ole tagasi lükatud. Pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel arvestatakse ainult pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimusi.

  (2) Edukas pakkumine on vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast pakkumise kutse dokumentides esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine, kusjuures see peab olema objektiivselt põhjendatav.

  (3)--(6) [Kehtetud - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (7) Ostja, kes on riigihanke jaotanud osadeks, hindab pakkumisi osade kaupa .

  (8) Pakkumiste hindamisel ei või osaleda isikud, kes on või on olnud pakkujaga sellistes suhetes, mis võib tekitada õigustatud kahtlusi nende isikute objektiivsuses.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 46.  Pakkumise vastuvõtmine

  (1) Edukas pakkumine loetakse vastuvõetuks 14 päeva möödumisel selle edukaks tunnistamisest arvates.

  (2) Kirjalik teade pakkumise edukaks tunnistamise kohta toimetatakse kõikidele pakkujatele kätte kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Pakkujatele edastatav teave peab sisaldama edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja nime ja selle pakkumise eelist teiste pakkumistega võrreldes.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 47.  Pakkumise variandid

  (1) Ostja hindab pakkujate esitatud pakkumise variante ainult siis, kui:
  1) pakkumise edukaks tunnistamise tingimuseks on majanduslikult kõige soodsama pakkumise kindlaksmääramine;
  2) pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimused ei välista pakkumise variantide esitamist.

  (2) Ostja, kes pakkumise kutse dokumentides ei välistanud pakkumise variantide esitamist, ei või pakkumise varianti tagasi lükata põhjendusega, et pakkumise edukaks tunnistamise korral ei oleks tegemist asja ostmise, vaid teenuse tellimisega või vastupidi.

§ 48.  Põhjendamatult madala maksumusega pakkumine

  (1) Kui pakkumise maksumus on põhjendamatult madal võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, on ostja kohustatud nõudma pakkujalt täiendavaid selgitusi pakkumise ja selle elementide kohta, mida ta peab asjassepuutuvaiks, nimetades pakkujale mõistliku tähtaja andmete esitamiseks. Nimetatud nõue ja vastus sellele peavad olema vormistatud kirjalikult.

  (2) Ostja võtab arvesse pakkuja selgituses esitatud objektiivselt õigustavaid asjaolusid, mis tulenevad ehitus- või tootmismeetodi ökonoomsusest, valitud tehnilistest lahendustest, pakkuja kasutada olevatest eriti soodsatest tingimustest hankelepingu täitmisel või pakkuja poolt pakutava asja või teenuse osutamise või ehitustöö teostamise originaalsusest.

  (3) Kui ostja on saanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele vastuse ning vastavalt lõikele 2 vaadanud läbi pakkuja poolt esitatud selgitused, kuid leiab siiski, et tegu on põhjendamatult madala maksumusega pakkumisega võrreldes riigihanke eeldatava maksumusega, või kui pakkuja ei ole esitanud ostjale vastust lõikes 1 nimetatud nõudele, võib ta pakkumise tagasi lükata . Tagasilükkamine peab põhinema sõltumatu eksperdi hinnangul. Ostja ei või madala maksumusega pakkumist tagasi lükata, kui pakkuja annab enda esitatud pakkumise hinna ja riigihanke eeldatava maksumuse vahelisele summale 100-protsendilise tagatise.

  (4) Kui riigihanke maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ning pakkumise kutse dokumentides nähakse ette hankelepingu sõlmimine madalaima hinna pakkujaga, peab ostja põhjendamatult madala maksumusega pakkumise tagasilükkamise korral teavitama oma vastavasisulisest otsusest kirjalikult Ameti kaudu Komisjoni.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004; lõike 4 osas 01.05.2004]

§ 49.  Pakkujate informeerimine

  (1) Ostja informeerib kirjalikult pakkumismenetluses osalemises kvalifitseerimata jäetud taotlejat tema kvalifitseerimata jätmise põhjusest kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates.

  (2) Ostja võib otsustada, et edukaks tunnistatud pakkumise eelist, mida nimetatakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 2, ei avaldata, kui see võib:
  1) olla vastuolus avaliku huviga;
  2) seada ohtu pakkujate seaduslikud ärihuvid;
  3) takistada pakkujatevahelist vaba konkurentsi.

  (3) Kui pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid või ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsus või pakkumismenetlus on kehtetuks tunnistatud, teatab ostja kolme tööpäeva jooksul kirjalikult kehtetuks tunnistamise otsusest pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele või isikutele, keda ostja eelnevalt kvalifitseeris.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 50.  Selgitused

  (1) Taotlejal ja pakkujal on õigus saada selgitusi pakkumise kutse ja pakkumise kutse dokumentide kohta. Ostja annab selgitused kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest ja edastab need samal ajal kõigile pakkujatele või talle teada olevatele taotlejatele.

  (2) Ostja võib avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral nõuda pakkujatelt põhjendatud ja asjassepuutuvaid selgitusi pakkumises esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Nõudmine ja selgitused peavad olema vormistatud kirjalikult.

  (3) Kui pakkuja ei esita temalt põhjendatult nõutud selgitusi ostjale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, võidakse tema pakkumine tagasi lükata .
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 51.  Läbirääkimised

  (1) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral on ostjal õigus otsustada, kas ja millisel määral pakkujatega läbirääkimisi pidada.

  (2) Läbirääkimised on keelatud avatud pakkumismenetluse ja piiratud pakkumismenetluse korral.

  (3) Läbirääkimiste pidamise korral peab ostja enne läbirääkimiste alustamist teatama pakkujatele läbirääkimiste pidamise korra.

  (4) Ostja ei tohi edastada läbirääkimistel saadud informatsiooni teistele pakkujatele.

§ 52.  Hankelepingu sõlmimine ja jõustumine

  (1) Kirjalik hankeleping sõlmitakse mitte varem kui 14 päeva möödumisel edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujale käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud teate väljasaatmisest, kuid mitte enne pakkumise vastuvõtmist. Kui pakkumise edukaks tunnistamise otsuse kohta esitatakse vaidlustus, ei sõlmita hankelepingut enne, kui peatatud pakkumismenetlust võib jätkata.

  (2) Hankelepingu tingimused peavad vastama pakkumise kutse dokumentides ja edukaks tunnistatud pakkumises esitatud tingimustele.

  (3) Hankeleping, mis on sõlmitud enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud tähtaja möödumist või mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, on tühine.

  (4) Kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkuja ei soovi oma pakkumises esitatud tingimustel hankelepingut sõlmida või ei soovi seda sõlmida muudel põhjustel, lükkab ostja pakkumise tagasi.

  (5) Pärast edukaks tunnistatud pakkumise tagasilükkamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 hindab ostja uuesti kõiki teisi vastavaks tunnistatud pakkumisi vastavalt käesolevas seaduses sätestatud pakkumiste võrdlemise, hindamise ja vastuvõtmise korrale.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 53.  Pakkumise võrdsustamine hankelepinguga

  Kui pakkumise kutse dokumentides on seatud nõue võrdsustada vastuvõetud pakkumine hankelepinguga, jõustub vastuvõetud pakkumine hankelepinguna mitte varem kui 14 päeva möödumisel edukaks tunnistatud pakkumise esitanud pakkujale käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud teate väljasaatmisest. Kui pakkumise edukaks tunnistamise otsuse kohta esitatakse vaidlustus, ei jõustu hankeleping enne, kui peatatud pakkumismenetlust võib jätkata.

8. peatükk PAKKUMISMENETLUSED 

§ 54.  Avatud pakkumismenetlus

  (1) Ostja peab kasutama avatud pakkumismenetlust. Teiste pakkumismenetluste kasutamine on lubatud vaid käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

  (2) Avatud pakkumismenetlusest kutsub ostja pakkumise kutse avaldamisega osa võtma kõiki huvitatud isikuid.

  (3) Pakkumiste esitamise tähtpäeva määramisel peab ostja arvesse võtma riigihanke maksumust ja keerukust, pakkumise kutse dokumentide mahtu ning pakkuja vajadust võtta ostjaga ühendust pakkumisega seotud dokumentide või ehituskohaga tutvumiseks.

  (4) Ostja väljastab pakkumise kutse dokumendid avatud pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isikutele ajavahemikul pakkumise kutse avaldamisest kuni pakkumiste esitamise tähtpäevani kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

§ 55.  Piiratud pakkumismenetlus

  (1) Ostja võib kasutada piiratud pakkumismenetlust, kui:
  1) ostja on kinnitanud objektiivsed pakkujate valiku kriteeriumid ja
  2) majanduslikult on otstarbekas kontrollida taotleja kvalifikatsiooni enne pakkumise kutse dokumentide esitamist.

  (2) Piiratud pakkumismenetluse korral valib ostja taotlejate majanduslikku seisundit ja tehnilisi võimalusi arvesse võttes nende hulgast välja isikud, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid.

  (3) Ostja võib eelnevalt kindlaks määrata piiratud pakkumismenetluses osalevate pakkujate arvu tingimusel, et:
  1) hankelepingute korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui viis ja maksimaalne arv suurem kui 20;
  2) pakkujate arv määratakse ostetavate asjade või tellitavate ehitustööde või teenuste olemusest lähtuvalt;
  3) pakkumismenetluses osalevate pakkujate arv määratakse pakkumise kutses;
  4) hankelepingute korral, mille maksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui kolm.

  (4) Pakkumiste esitamise tähtpäeva määramisel peab ostja arvesse võtma riigihanke maksumust ja keerukust, pakkumise kutse dokumentide mahtu ning pakkuja vajadust tutvuda pakkumisega seotud dokumentide või ehituskohaga.

§ 56.  Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlus

  (1) Ostja võib kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui:
  1) avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse kasutamisel lükati kõik pakkumised tagasi käesoleva seaduse § 43 lõikes 4 või § 44 lõikes 1 sätestatud alustel või kui nimetatud pakkumismenetlus lõppes vastavalt käesoleva seaduse § 8 lõike 2 punktile 4 või 5 ja riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;
  2) ehitustöö või teenuse olemuse või ehitustöö või teenuse tellimisega kaasnevate võimalike riskide tõttu ei ole võimalik eelnevalt riigihanke eeldatavat maksumust määrata;
  3) tellitavate teenuste, eriti intellektuaalset omandit puudutavate ning kindlustus-, pangandus- ja investeerimisalaste teenuste olemuse tõttu ei ole võimalik määratleda riigihanke spetsiifilisi tingimusi piisava täpsusega, et leida edukas pakkumine avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse abil;
  4) tellitavad ehitustööd on vajalikud üksnes teadus- või arendustegevuse eesmärgil ja mitte tulu saamiseks ega teadus- või arendustegevusega seotud kulude katmiseks ;
  5) riigihanke objektiks on ehitustöö kontsessioon.

  (2) Väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korral valib ostja taotlejate majanduslikku seisundit ja tehnilisi võimalusi arvesse võttes nende hulgast isikud, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid.

  (3) Ostja võib eelnevalt kindlaks määrata väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluses osalevate pakkujate arvu tingimusel, et:
  1) hankelepingute korral, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, ei ole pakkujate minimaalne arv väiksem kui kolm;
  2) pakkumismenetluses osalevate pakkujate arv on piisav konkurentsi tagamiseks.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 57.  Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlus

  (1) Ostja võib kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui:
  1) riigihanke kiire teostamine on vajalik ettenägematute sündmuste tõttu, et päästa inimese elu ja tervist või olulises väärtuses vara või ennetada inimese elu ja tervise või olulises väärtuses vara kahjustamist, tõkestada keskkonnakahjustuse levikut, või see on vajalik lähtuvalt riigikaitselistest vajadustest ning muude pakkumismenetluste kasutamine ei ole ajalise piiratuse tõttu võimalik;
  2) esialgselt pakkujalt ostetakse täiendavalt asju, mis on mõeldud kas varem avatud või piiratud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks, ning pakkuja vahetamise tõttu tuleks osta asju, mis ei ole varem ostetute ja kasutusel olevatega tehniliselt kokkusobivad või mille kasutuselevõtmine põhjustaks ebamõistlikke lisakulutusi või tehnilisi probleeme, kusjuures täiendava asjade ostmise hankelepingu kestus ei tohi ületada kolme aastat;
  3) tellitakse esialgses ehitustöö või teenuse tellimise riigihankes mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid tingimusel, et täiendav hankeleping sõlmitakse sama pakkujaga ja niisuguseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest riigihankest eraldada hankelepingu pooltele suuri kulutusi põhjustamata või niisugused täiendavad ehitustööd või teenused on otseselt vajalikud hankelepingu täitmiseks ning nende tellimise kogumaksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda ega ületa 50 protsenti esialgse riigihanke kogumaksumusest;
  4) tellitakse esialgses ehitustöö või teenuse tellimise riigihankes mittesisaldunud, kuid ettenägematutel asjaoludel vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid tingimusel, et täiendav hankeleping sõlmitakse sama pakkujaga ja niisuguseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgsest riigihankest eraldada hankelepingu pooltele suuri kulutusi põhjustamata või niisugused täiendavad ehitustööd või teenused on otseselt vajalikud hankelepingu täitmiseks ning nende tellimise kogumaksumus on madalam rahvusvahelisest piirmäärast ega ületa 20 protsenti esialgse riigihanke kogumaksumusest;
  5) sobiva alternatiivi või asendaja puudumisel saab kunstialastest põhjustest või ainuõiguste, nagu näiteks patendid või autoriõigused, kaitsmisega seonduvatest põhjustest või konkurentsi puudumisel tehnilistest põhjustest sõltuvalt asju osta või teenuseid või ehitustöid tellida ainult ühelt pakkujalt;
  6) tellitakse ehitustöid, mis on samade hankelepingupoolte vahel varem avatud või piiratud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tellitud ehitustöödega samalaadsed ja vastavad esialgsele ehitusprojektile, varem sõlmitud hankelepingu sõlmimiseks kasutatud pakkumismenetluse pakkumise kutses oli teavitatud sellise uuendatava hankelepingu sõlmimise võimalusest ja pakkumise kutse dokumentides selle sõlmimise tingimustest ning varem sõlmitud hankelepingu sõlmimisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat ;
  7) [kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]
  8) tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostjaga ning asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga või asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud likvideerimismenetlus või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe alusel;
  9) tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostjaga ja asju ostetakse kaubabörsil;
  10) hankeleping sõlmitakse käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust käsitlevate sätete alusel korraldatud ideekonkursi võitjaga;
  11) avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral pakkumisi ei esitatud või kõik esitatud pakkumised olid olemuslikult erinevad pakkumise kutse dokumentides kirjeldatud objektist ja esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud;
  12) asju ostetakse üksnes uuringute või eksperimentide tegemiseks või teadus- või arendustegevuse eesmärgil ning mitte tulu saamiseks ega vastavate kulutuste katmiseks tingimusel, et selline asjade ostmine ei kahjusta konkurentsi järgnevate sellesarnase eesmärgiga lepingute sõlmimisel;
  13) [kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]
  14) tegemist on käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1-5 või 7 nimetatud ostjaga ning tellitakse teenuseid, mis seisnevad samade hankelepingu poolte vahel varem avatud või piiratud pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud hankelepingu alusel tellitud teenuste kordamises, varem sõlmitud hankelepingu sõlmimiseks kasutatud pakkumismenetluse pakkumise kutses oli teavitatud sellise uuendatava hankelepingu sõlmimise võimalusest ja pakkumise kutse dokumentides selle sõlmimise tingimustest ning varem sõlmitud hankelepingu sõlmimisest ei ole möödunud rohkem kui kolm aastat.

  (2) Ostja võib väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral pidada läbirääkimisi nii paljude pakkujatega, kui ta seda ise otstarbekaks peab.

  (3) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral valib ostja isikud, kellele ta esitab üheaegselt pakkumise kutse dokumendid.

  (4) Ostja ei pea väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral arvestama käesoleva seaduse §-des 18, 19, 25 ja 38, § 39 lõigetes 2-5, §-des 40 ja 42, § 43 lõigetes 2-5, §-des 44-46, 48-50, 52 ja 53 sätestatud nõudeid.

  (5) Ostja esitab väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse korral registrile väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate. Ostjal ei ole õigust alustada läbirääkimisi pakkujatega enne teate avalikustamist registri veebilehel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 sätestatud juhtudel.

  (6) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teates nõutavate andmete loetelu, väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetluse teate vorminõuded ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 58.  Erireeglid

  (1) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse asemel kasutada väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetlust.

  (2) Käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja võib lisaks §-s 57 sätestatud juhtudele kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega pakkumismenetlust, kui ta:
  1) valib pakkujad vastavalt käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud kvalifitseerimise süsteemile kvalifitseeritud pakkujate seast või
  2) on avaldanud pakkumise kutse avatud pakkumismenetluse, piiratud pakkumismenetluse või väljakuulutamisega läbirääkimistega pakkumismenetluse korraldamiseks ja puuduvad pakkujad või taotlejad või kvalifitseeritud pakkujad või taotlejad ning esialgsed pakkumise tingimused ei ole oluliselt muutunud või
  3) sõlmib hankelepingu raamlepingu alusel.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 59.  Ideekonkurss

  (1) Ideekonkursi korraldamisel peab ostja lähtuma käesoleva seaduse avatud pakkumismenetlust või piiratud pakkumismenetlust käsitlevatest sätetest.

  (11) Ideekonkursi riigihanke korral, mille autasude ja konkursist osavõtjatele makstavate muude summade eeldatav kogumaksumus on võrdne käesoleva seaduse § 16 lõikes 1 sätestatud rahvusvahelise piirmääraga teenuste tellimise korral või ületab seda, saadetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ideekonkursi kutse registri kaudu ametlike väljaannete talitusele avaldamiseks. Pärast ideekonkursi kutse saatmist ametlike väljaannete talitusele avaldatakse see registris. Nimetatud ideekonkursi kutset ei ole lubatud avalikustada enne, kui see on registris avaldatud.

  (2) Ostja volitab ideekonkursi korraldamise ja võitjate väljaselgitamise ideekonkursi komisjonile.

  (3) Ideekonkursist võib osa võtta eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik ja füüsiline isik.

  (4) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (5) Ostja võib ideekonkursist osavõtjate arvu piirata, kuid peab sellise valiku tegema selgete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel. Ideekonkursist osavõtjate arvu määramisel peab ostja lähtuma vajadusest tagada piisav konkurents.

  (6) Ideekonkursi komisjon peab koosnema isikutest, kes on ideekonkursist osavõtjatest sõltumatud. Kui ideekonkursist osavõtjatelt nõutakse teatud ametialast kvalifikatsiooni, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi komisjoni liikmetest olema sama või sellele lähedane kvalifikatsioon.

  (7) Ideekonkursi komisjon on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu. Otsused ja arvamused tehakse anonüümselt esitatud kavandite kohta vaid ideekonkursi kutses avaldatud kriteeriumide alusel.

  (8) Ideekonkursi kutses nõutavate andmete loetelu, ideekonkursi kutse vorminõuded ning selle esitamise korra registrile ja ametlike väljaannete talitusele kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004; lõike 1¹ osas 01.05.2004]

§ 60.  [Kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

9. peatükk VAIDLUSTUSE ESITAMINE JA LÄBIVAATAMINE 

§ 61.  Ostja tegevuse vaidlustamine

  Pakkuja või pakkumismenetluses osalemisest huvitatud isik, kes leiab, et pakkumismenetluse käigus on ostja käesoleva seaduse sätete rikkumisega rikkunud tema õigusi või kahjustanud tema huve, võib esitada vaidlustuse ostja tegevuse peale.

§ 62.  Vaidlustuse esitamine

  (1) Ametile esitatakse vaidlustus pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või ostja pakkumismenetluse käigus tehtud käesolevas seaduses nimetatud otsuse, sealhulgas taotleja kvalifitseerimise otsuse või taotleja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkuja kvalifitseerimise otsuse või pakkuja kvalifitseerimata jätmise otsuse, pakkumise vastavaks tunnistamise otsuse, pakkumise tagasilükkamise otsuse, kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsuse või pakkumise edukaks tunnistamise otsuse peale.

  (2) Vaidlustus esitatakse kümne päeva jooksul arvates päevast, millal vaidlustuse esitaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustus pakkumise kutse dokumentide kohta tuleb esitada enne, kui ostja avab pakkumised.

  (3) Vaidlustus esitatakse kirjalikult ja selles peavad sisalduma:
  1) vaidlustuse esitaja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
  2) ostja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
  3) vaidlustatava pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide või otsuse sisu ning põhjused, miks vaidlustuse esitaja loeb seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks;
  4) vaidlustuse esitaja selgelt väljendatud taotlus;
  5) vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu.

  (4) Vaidlustuse esitaja lisab vaidlustusele oma käsutuses oleva teabe pakkumismenetluse kohta, millega seoses ta vaidlustuse esitab. Enne vaidlustuse esitamist peab vaidlustuse esitaja tasuma riigilõivu.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 63.  Vaidlustuse läbivaatamise korraldamine

  (1) Ametil on õigus nõuda ostjalt kõikide vaidlustuse läbivaatamiseks vajalike dokumentide esitamist.

  (2) Ostja on kohustatud esitama Ametile nõutud dokumendid kahe tööpäeva jooksul Ametilt sellekohase nõudmise saamisest arvates.

  (3) Ametil on õigus nõuda ostjalt enne vaidlustuse läbivaatamist kirjalikku seletust vaidlustatava pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide või otsuse sisu kohta, mille ostja on kohustatud esitama Ametile kahe tööpäeva jooksul Ametilt sellekohase nõudmise saamisest arvates.

  (4) Amet jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja teeb sellekohase otsuse, kui:
  1) vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt;
  2) vaidlustus ei vasta käesoleva seaduse §-s 61 ja § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele või vaidlustuse esitaja ei tasunud riigilõivu ;
  3) vaidlustus ei ole esitatud pakkumise kutse, pakkumise kutse dokumentide või käesoleva seaduse § 62 lõikes 1 nimetatud otsuse peale;
  4) on tehtud käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud otsus või ettekirjutus.

  (5) Kui Amet leiab, et esitatud vaidlustus ei vasta käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud nõuetele või vaidlustuse esitaja ei ole tasunud riigilõivu, tagastab ta vaidlustuse selle esitajale ja määrab puuduste kõrvaldamise tähtajaks kaks tööpäeva. Kui vaidlustuse esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, jätab Amet vaidlustuse läbi vaatamata.

  (6) Ametil on õigus kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Ekspert võib esitada oma arvamuse kirjalikult või avalikul istungil. Vaidlustuse esitamise kulud, mis koosnevad riigilõivust ja eksperdi kaasamise tõendatud kuludest, sealhulgas eksperdi tasust, kannab vaidlustuse esitaja, kui vaidlustuse läbivaatamine lõpeb käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 1 või 3 nimetatud alusel, ja ostja, kui vaidlustuse läbivaatamine lõpeb § 65 lõike 6 punktis 2, 4 või 5 nimetatud alusel. Vaidlustuse esitamise kulude suuruse määrab Amet oma otsusega.

  (7) Eksperdi tasu aluseks on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordne määr.

  (8) Andmed vaidlustuse kohta kantakse registrisse.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 64.  Pakkumismenetluse peatamine

  (1) Vaidlustuse saamisel, mille puhul puuduvad § 63 lõikes 4 sätestatud alused selle läbi vaatamata jätmiseks, on Amet kohustatud teatama ostjale vaidlustuse esitamisest ostja tegevuse peale pakkumismenetluse teostamisel ning edastama talle vaidlustuse koopia.

  (2) Kui Amet määrab tähtaja vaidlustuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, teatab ta ostjale vaidlustuse esitamisest ostja tegevuse peale pakkumismenetluse teostamisel ning edastab ostjale pärast puuduste kõrvaldamist Ametile laekunud vaidlustuse koopia. Kui vaidlustuse esitaja ei kõrvalda puudusi määratud tähtaja jooksul, teatab Amet sellest kohe ostjale.

  (3) Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamisel on ostja kohustatud pakkumismenetluse peatama.

  (4) Kui ostja jätkab pakkumismenetlust pärast Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist, on kõik selle käigus tehtud järgnevad toimingud tühised. Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast Ametilt vaidlustuse esitamise kohta teate saamist.

§ 65.  Vaidlustuse läbivaatamine

  (1) Vaidlustuse vaatab Amet läbi kümne tööpäeva jooksul Ametile vaidlustuse esitamise päevast arvates. Amet otsustab vaidlustuse läbivaatamise kas esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses või korraldab vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil (edaspidi avalik istung) vähemalt Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja ja ostja osavõtul.

  (2) Vaidlustuse läbivaatamine Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja, ostja ja juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitaja osavõtul toimub avalikul istungil. Ametil on õigus vajaduse korral otsustada täiendava istungi toimumine. Täiendava istungi toimumisest teatatakse kas eelmisel istungil või käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud korras.

  (3) Amet teatab ostjale, vaidlustuse esitajale ning juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitajale avaliku istungi toimumise aja. Ostja teatab avaliku istungi toimumise aja kõikidele ülejäänud pakkujatele või taotlejatele. Ostja poolt pakkujatele või taotlejatele avalikul istungil osalemise võimalusest teatamata jätmine või pakkujate või taotlejate ilmumata jäämine avalikule istungile ei takista vaidlustuse läbivaatamist.

  (4) Vaidlustusmenetluse osalised on vaidlustuse esitaja, ostja ja juhul, kui vaidlustus on esitatud ostja otsuse peale pakkumise edukaks tunnistamisel, siis ka edukaks tunnistatud pakkumise esitaja. Vaidlustusmenetluse pooled on vaidlustuse esitaja ja ostja.

  (5) Vaidlustusmenetluse ühe või mõlema poole avalikule istungile ilmumata jäämise korral vaatab Amet vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses.

  (6) Vaidlustuse läbivaatamine lõpeb:
  1) vaidlustusest loobumisega selle esitaja poolt;
  2) vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega ostja poolt;
  3) Ameti otsusega jätta vaidlustus rahuldamata;
  4) Ameti otsusega rahuldada vaidlustus, tühistades käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud käesoleva seadusega vastuolus oleva otsuse või tehes käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 2-7 nimetatud ostjale ettekirjutuse tühistada tema pakkumismenetlusega seotud käesoleva seadusega vastuolus olev otsus või kohustades ostjat viima pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumendid vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele;
  5) käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 nimetatud Ameti otsuse või ettekirjutusega.

  (7) Vaidlustuse läbivaatamise lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 või 2 sätestatule vormistatakse kirjaliku protokolliga, millele kirjutavad alla Ameti esindaja, vaidlustuse esitaja ja ostja.

  (8) Vaidlustuse läbivaatamise lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 3 või 4 sätestatule vormistatakse Ameti motiveeritud otsusega.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 66.  Kaebuse esitamine halduskohtusse

  Vaidlustuse lahendamiseks, mille puhul on tehtud käesoleva seaduse § 63 lõikes 4 või § 65 lõike 6 punktis 3 nimetatud otsus, võib esitada halduskohtusse kaebuse ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale või Ameti poolt tehtud § 65 lõike 6 punktis 4 nimetatud otsuse või ettekirjutuse peale.

§ 67.  Pakkumismenetluse jätkamine

  (1) Ostja võib peatatud pakkumismenetlust jätkata pärast:
  1) käesoleva seaduse § 64 lõikes 2 sätestatud teate saamist Ametilt või
  2) vaidlustusest loobumist selle esitaja poolt või
  3) vaidlustuse esitajalt kirjaliku teate saamist, et ta ei esita ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuste või pakkumise kutse või pakkumise kutse dokumentide peale kaebust käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud korras, või
  4) kümne päeva möödumist käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktis 3 nimetatud Ameti otsuse tegemisest või
  5) halduskohtu määratud pakkumismenetluse peatamise tähtaja möödumist.

  (2) Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisel vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktile 2 või Ameti otsuse tegemisel vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõike 6 punktile 4 jätkub pakkumismenetlus pärast pakkumismenetlusega seotud vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist või ostja poolt ettekirjutuse täitmist.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 671.  Lepitamine

  (1) Igal pakkujal või taotlejal, kes leiab, et käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 6 nimetatud ostja on kahjustanud või võib kahjustada tema seaduslikke huve Euroopa Liidu riigihangete alaste õigusaktide või neid õigusakte rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete rikkumisega pakkumismenetluse läbiviimisel, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on õigus pöörduda Komisjoni poole ja taotleda lepitusmenetlust.

  (2) Lepitusmenetlust taotlenud pakkujal või taotlejal ja ostjal, kellega lepitusmenetlust taotleti, on õigus igal ajal lepitusmenetlusest loobuda või nõuda lepitusmenetluse peatamist.

  (3) Lepitusmenetluse tulemus ei ole õiguslikult siduv.

  (4) Lepitusmenetluse taotluse esitamise ja lepitusmenetluses osalemise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.05.2004]

10. peatükk JÄRELEVALVE JA KAHJU HÜVITAMINE 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 68.  Riikliku järelevalve teostaja

  Amet teostab riiklikku järelevalvet riigihangete teostamise üle.

§ 69.  Riikliku järelevalve teostaja pädevus

  Riigihangete teostamise üle riikliku järelevalve teostaja pädevuses on:
  1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, sealhulgas ostja juures;
  2) saada ostjatelt riigihangete kohta kogu riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, samuti riigihanget puudutavate dokumentide originaale või ärakirju;
  3) teha otsus või ettekirjutus, kui ostja on pakkumismenetluse käigus rikkunud käesoleva seaduse sätteid.

§ 70.  Ameti otsus või ettekirjutus
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (1) Ametil on kohustus igal ajal enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega kas tunnistada kehtetuks käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud ostja pakkumismenetlus või teha § 5 lõike 1 punktides 2−7 nimetatud ostjale ettekirjutus tunnistada kehtetuks pakkumismenetlus, kui ostja:
  1) ei ole pakkumise kutse dokumentides esitanud pakkumise edukuse üle otsustamisel kasutatavaid hindamiskriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning ostja on avanud pakkumised;
  2) ei ole teatanud pakkumise kutse dokumentide muutmisest kõikidele pakkumise kutse dokumendid saanud pakkujatele;
  3) ei ole teatanud pakkumiste vastavaks tunnistamisest või pakkumiste tagasilükkamisest ja selle põhjustest või pakkumise edukaks tunnistamisest kõikidele pakkumised esitanud pakkujatele;
  4) on rikkunud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud selgituste andmise korda;
  5) ei ole pakkumiste avamisel kontrollinud esitatud dokumentide vastavust pakkumise kutse dokumentides nõutud loetelule;
  6) ei ole saatnud pakkumiste avamise protokolli ärakirja kõikidele pakkujatele, kellele ta on väljastanud pakkumise kutse dokumendid;
  7) on kasutanud pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suhted pakkujaga võivad tekitada põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses;
  8) on avatud pakkumismenetluse või piiratud pakkumismenetluse korral pidanud läbirääkimisi ühe või mitme pakkujaga.

  (2) Pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise korral on kõik pakkumismenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist. Samuti on tühine hankeleping, mis sõlmitakse pärast pakkumismenetluse või ostja tehtud pakkumismenetlusega seotud otsuse kehtetuks tunnistamise otsustamist.

  (3) Enne pakkumismenetluse kehtetuks tunnistamise või ettekirjutuse tegemise otsustamist annab Amet ostjale võimaluse omapoolsete vastuväidete esitamiseks Ameti määratud tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui kolm tööpäeva.

  (4) [Kehtetu - RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 71.  Ameti tegevus õigusrikkumise korral

  (1) Kui Ametile laekub teave riigihangete teostamisega seotud õigusrikkumise kohta või Amet avastab õigusrikkumise riigihangete teostamisega seotud kontrollimise käigus ja see õigusrikkumine ei ole käsitatav käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärteona, peab Amet teavitama talle teadaolevatest asjaoludest politseiasutust või prokuröri.

  (2) Ametil on õigus teha ettepanekuid käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud õigusakte rikkunud isiku või isikute distsiplinaarvastutusele võtmiseks.
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 711.  Koostöö Euroopa Komisjoniga

  Kui Komisjon teavitab ostjat kirjalikult Euroopa Liidu riigihangete alaste õigusaktide või neid rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete ilmsest rikkumisest pakkumismenetluse läbiviimisel, on ostja kohustatud kolme tööpäeva jooksul teate saamisest arvates edastama Ametile kogu asjakohase informatsiooni vastava pakkumismenetluse kohta. Nimetatud informatsiooni käsitlemise ja Komisjonile edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.05.2004]

§ 72.  Kulude hüvitamine pakkujale

  Pakkujal on õigus nõuda ostjalt pakkumise esitamisega seotud kulude, kaasa arvatud pakkumise ettevalmistamise ja pakkumises osalemisega seotud kulude hüvitamist, kui ta tõendab, et ostja rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid, ilma milleta oleks olnud tõenäoline hankelepingu sõlmimine temaga.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

§ 73.  Kahjude hüvitamine pakkujate poolt

  Kui pakkuja on esitanud valeandmeid või võltsinud dokumente pakkumismenetluse käigus või vaidlustuse lahendamise käigus, hüvitab ta selliste andmete või dokumentide esitamisest ostjale või teistele isikutele tulenenud kahju.

101. peatükk VASTUTUS 
[RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

§ 731.  Riigihanke teostamise nõuete rikkumine

  (1) Riigihanke teostamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

§ 732.  Pakkumismenetluse teostamine või pakkumise esitamine ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping

  (1) Pakkumismenetluse teostamise või pakkumise esitamise eest ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 733.  Pakkumismenetluses valeandmete esitamine

  (1) Pakkuja poolt pakkumismenetluses valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.

  (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 734.  Menetlus

  (1) Käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313) sätteid.

  (2) Käesoleva seaduse §-des 731–733 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Riigihangete Amet.

§ 74--75.  [Kehtetud - RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002]

11. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 76.  Erisused Eesti Panga poolt teostatavate riigihangete korral

  Eesti Panga poolt teostatavate riigihangete korral ei rakendata käesoleva seaduse §-des 61-67, § 69 punktis 3 ja §-s 70 sätestatut.

§ 761.  Erisused riigimetsa raieteenuste tellimiseks teostatavate riigihangete korral

  Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole ostja kohustatud rakendama riigimetsa raieteenuste tellimiseks kuni 2003. aasta 1. jaanuarini.

§ 762.  Erisused pensionikontode pidamiseks ostetavate ja tellitavate asjade ja teenuste riigihangete korral

  Käesolevas seaduses sätestatud korda ei ole Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja kohustatud rakendama pensionikontode pidamiseks kasutatava infosüsteemi, tarkvaraprogrammi või registriandmete kaitsemeetmetega seotud asjade ja teenuste ostmise ja tellimise korral kuni 2002. aasta 31. detsembrini.

§ 77.  Riigilõiv

  Käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamise eest võetakse riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2000, 5, 32; 10, 58; 19, 117; 26, 150; 29, 168 ja 169; 39, 237; 49, 300; 54, 346 ja 349; 55, 365; 57, 372 ja 373; 59, 379; 60, õiend; 78, 498; 84, 534; 92, 597 ja 598; 95, 607 ja 611; 2001, 2, 2; 3, 4; 16, 69 ja 72; 27, 151; 34, 188 ja 189) sätestatud määrade järgi.

§ 78--81.  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 82.  Seaduse jõustumine

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (2) Käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punkt 3 jõustub 2003. aasta 1. jaanuaril.

  (21) [Kehtetu - RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

  (3)--(4) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist Ametile esitatud protestid ja vahekohtule esitatud kaebused vaadatakse läbi ning Riigihangete Bülletäänis väljakuulutatud või Ametile teatatud pakkumismenetlused viiakse läbi käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud riigihangete seaduses (RT I 1995, 54, 883; 1997, 9, 79; 1998, 38, 561; 1999, 16, 271; 92, 824; 97, 859; 2000, 57, 374; 84, 534; 2001, 7, 17) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohaselt.

  (6) Käesoleva seaduse § 5 lõige 5, § 18 lõige 11, § 19 lõige 11, § 20 lõige 31 , § 37 lõige 101, § 48 lõige 4, § 59 lõige 11, §-d 671 ja 711 jõustuvad Eesti liitumisel Euroopa Liiduga.

  (7) Pakkumismenetlustele, mis algasid enne 2004. aasta 1. jaanuari ja lõpevad nimetatud tähtpäeval või hiljem, kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid seisuga 2003. aasta 31. detsember, välja arvatud käesoleva seaduse § 21.

  (8) Enne 2004. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse alusel peetud registri infotehnoloogiline andmebaas liidetakse käesoleva seaduse alusel alates nimetatud tähtpäevast moodustatud registri infotehnoloogilise andmebaasiga 2004. aasta 1. aprillil.
[RT I 2003, 78, 521 - jõust. 01.01.2004]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json