Riigi Teataja võrguväljaandest

Riigi Teataja ilmub alates 27. novembrist 1918. Riigi Teataja ilmub Internetis alates 1997. aastast. Ametlik elektrooniline Riigi Teataja (eRT) võeti kasutusele 1. juunist 2002. Alates 1. juunist 2010 lõpetati Riigi Teataja paberil väljaandmine ja Riigi Teatajat antakse välja vaid Internetis ilmuva võrguväljaandena. 2. novembril 2010 võeti kasutusele uus Riigi Teataja infosüsteem.

Riigi Teatajat annab alates 1. jaanuarist 2011. aastal välja Justiitsministeerium, väljaandja ülesandeid täidab Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus. Riigi Teatajat majutab ja vastutab tehnilise toimimise eest Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Riigi Teataja väljaandmise korra sätestab Riigi Teataja seadus. Riigi Teataja veebipõhist tutvustust vaata siit.

2014. aasta 1. juunist on avaldatud peaaegu kõikide kohalike omavalitsuste kõik ajakohases seisus määrused. Kohaliku omavalitsuse üksused, kes ei ole oma määruseid Riigi Teatajas avaldanud on toodud nimekirjana siin. Kokku oli 2014. aasta 1. juuni seisuga avaldatud 16 254 kehtivat kohaliku omavalitsuse määruse tervikteksti. 2014. aasta 1. juulist võeti kasutusele kohalike omavalitsuse määruste valdkondlik liigitus.

Avaldamise kord

Riigi Teatajas avaldatakse õigusaktid ja muud dokumendid (edaspidi aktid), mis on loetletud Riigi Teataja seaduse §-s 2. Riigi Teataja ilmub alates
1. juunist 2010 neljaosalisena. I osas avaldatakse seadused ja muud õigustloovad aktid, samuti nende kohta käivad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsused, II osas välislepingud ja muud välissuhtlemist käsitlevad aktid, III osas Riigikogu, Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse üksikaktid ning muud dokumendid. Riigi Teataja IV osas (kasutatakse ka tähist KO) avaldatakse kohaliku omavalitsuse määrused. Kohaliku omavalitsuse määruste avaldamisega koos terviktekstidega alustatakse pilootprojektidena 2011. aastal. 1. jaanuarist 2013 muutub kõigi määruste ja nende terviktekstide avaldamine Riigi Teatajas kohaliku omavalitsuse üksustele kohustuslikuks.

Riigi Teatajas avaldatakse akti andja poolt vastuvõetud kujul algtekstid ja õigustloovate aktide – seaduste ja määruste – ning erandina ka üksikaktide – Riigikogu otsuste (alates 1. juunist 2010) ja Vabariigi Valitsuse korralduste – terviktekstid. Terviktekst avaldatakse üldjuhul seda muutva algtekstiga samal päeval. Algtekstid ei ole ajakohastatud ja kajastavad ainult akti vastuvõetud ja avaldatud kujul, seega ei ole algtekstid kehtivas seisus ning neile ei saa hiljem tugineda kui kehtivatele. Esimene algtekst seadusest, määrusest või Riigikogu otsusest ja Vabariigi Valitsuse korraldusest on ka esimeseks terviktekstiks, nn algtektekst-terviktekst. Erinevalt algtekstist kajastab terviktekst kõiki aktis tehtud muudatusi. Seaduste ja üleriigiliste määruste terviktekstide kõik ajas kehtinud redaktsioonid on avaldatud alates 1. juunist 2002, s.o päevast, mil elektrooniline Riigi Teataja ametlikult kasutusele võeti.

Kõik avaldatud aktid saavad avaldamise kuupäeva põhise avaldamismärke, mis koosneb Riigi Teataja osa tähisest, aastaarvust, avaldamise kuupäevast ja ühel kuupäeval läbivalt antud artiklinumbrist. Näiteks kujul RT I, 01.06.2011, 15. Enne uue Riigi Teataja infosüsteemi kasutuselevõtmist avaldatud algtekstid kandsid vanal kujul avaldamismärget – avaldamise kuupäeva asemel kasutati aastat läbivat ande numbrit ning samuti anti artiklinumbrid ühe RT osas aastat läbivalt. Terviktekstidele avaldamismärget ei antud.

Alates 24. septembrist 2013 pannakse kõikidele õigusaktidele nende avaldamisel Riigi Teatajas väljaandja digitaalne tempel ja ajatempel, mis muudab võrguväljaande veelgi turvalisemaks. Lisaks kinnitati digitaalse templi kasutuselevõtmisel kõik praegu kehtivate ning avaldatud ja tulevikus kehtima hakkavate seaduste ajakohased terviktekstid. Esimesena kinnitati digitaalse templiga avaldatud Põhiseaduse kehtiv terviktekst.

Kui aktile on antud digitaalne tempel, siis saab Riigi Teataja kasutaja kontrollida akti õigsust võrreldes digitaalse templiga kinnitatud akti (PDF või XML vormingus) veebilehel nähtava aktiga (HTML vormingus). Kasutaja saab ka digitaalse templiga akti alla laadida ja edastada, kui see on vajalik teksti õigsuse tõestamiseks. Samuti näeb alati kommentaarina digitaalse templi lisamise põhjendust. Nii on parandatud aktide puhul näha ka põhjus, miks ja mis osas on ilmne ebatäpsus parandatud või akti tehniliselt korrastatud, näiteks lisatud seaduse teksti uus link rakendusaktile.

Ajatempel seob kõik avaldatud andmed ja annab senisest veelgi suurema kindluse, et keegi ei ole andmetes omavoliliselt midagi muutnud.

Digitaalse templi ja ajatempli kasutuselevõtmiseks kasutati AS Sertifitseerimiskeskus poolt pakutavat digitaalse templi teenust ja AS Guardtime ajatempli lahendust.

Otsingud

Algtekste ja terviktekste on võimalik eraldi otsida ja eelkõige juhitakse kasutaja terviktekstide juurde. Eraldi tuleb otsida välislepingutega seotud akte ja üksikakte (Riigikogu otsused ja Vabariigi Valitsuse korraldused), märgistades vastavad otsinguväljad. Algtekstide ja terviktekstide otsingu kohta vaata lähemalt – algtekstide otsing, terviktekstide otsing.

Kõiki avaldatud akte on võimalik otsida kuupäevapõhise kronoloogia abil. Seaduste terviktekstid on jagatud ka valdkondade kaupa ehk liigitatud süstemaatiliselt ja nii on neid võimalik otsida ka süstemaatilist liigitust kasutades.

Moodulpäring võimaldab otsida dokumente teistest infosüsteemidest ja avada teiste õigusteavet sisaldavate andmekogude otsinguaknaid ja nende abil otsida vajalikku teavet.

Terviktekstid on sisukorrastatud. Terviktekstide puhul on võimalik võrrelda ühe ja sama tervikteksti erinevaid ajas kehtivaid redaktsioone.

Kasutajal on võimalik ennast anonüümselt registreerida MinuRT kasutajaks ja tellida endale avaldatud aktide kohta teavet e-posti aadressile.

Ingliskeelsete tõlgete leht

Tõlgete Riigi Teatajas kättesaadavaks tegemise eesmärk on tutvustada Eesti õiguskorda meie Euroopa Liidu partneritele ja maailmas laiemalt ning teha välisinvestoritele Eesti õiguskord arusaadavaks.

2011. aastal alustasid vandetõlgid Justiitsministeeriumi korraldusel Eesti seaduste tõlkimist inglise keelde. 2014. aasta lõpuks tõlgiti inglise keelde peaaegu kõik Eesti seadused ja need tõlked on Riigi Teatajas kättesaadavad. Inglise keelde ei tõlgita välislepingute ratifitseerimise seadusi.

Alates 31. oktoobrist 2013. a võttis Riigi Teataja võrguväljaanne kasutusele ingliskeelse veebilehe koos tõlgete otsinguga ja võimalusega tellida tõlkeid e-posti aadressile.

Ingliskeelne otsing töötab sarnaselt eestikeelsega „õiguse ajamasina“ põhimõttel. See tähendab, et otsida saab nii minevikus kehtinud kui ka tulevikus jõustuvaid tõlgete redaktsioone. Ingliskeelsel lehel saab ühe seaduse erinevaid tõlkeredaktsioone omavahel ja ka eestikeelse autentse aktiga võrrelda. Soovi korral on võimalik tõlgete otsinguaken lisada oma veebilehele.

Seaduste ingliskeelsed tõlked hoitakse küll ajakohases seisus, kuid nad ei ole õiguse rakendamisel Eesti riigisiseses asjaajamises ametlike tekstidena kasutatavad. Eesti riigikeel on eesti keel ja õigusjõud on ainult eestikeelsetel seadustel.

Riigi Teataja ingliskeelse veebilehe arendustööd tellis Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus koostöös Registrite ja Infosüsteemide Keskusega ning need viis läbi AS Andmevara. Arendustöid teostati Euroopa Liidu struktuurivahenditest.

Riigi Teataja ingliskeelne veebileht on kättesaadav siit.

Lisatavad andmed

Aktidele lisatavad andmed ilmuvad akti ülaservas vastavate nuppude (sakkide) alla, juhul kui vastavad andmed on lisatud. Algtekstidele lisatakse üksnes menetlusteave, s.o lingid selle akti menetluskäiku kajastavale teabele Riigikogu infosüsteemis ja eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis (EIS). Terviktekstidele on võimalik lisada lingid rakendusaktidele, Euroopa Liidu aktidele, Riigikohtu otsustele, tõlgetele ja muule teabele (lingid asutuste ametlikele ja muudele veebilehtedele). Need andmed lisatakse järk-järgult uute aktide avaldamisel ja uue teabe tekkimisel.

Seaduste terviktekstides sisalduvatele volitusnormidele lisatakse lingid nende alusel kehtestatud määruste terviktekstidele ja määruste terviktekstide preambulast lingid määruse aluseks olevale seadusele. Seaduste terviktekstidel on päises sakk (nupp) mille alla on automaatselt koondatud kõik selle seaduse alusel antud üleriigilised määruste ajakohases seisus terviktekstid.

Terviktekstidele lisatakse järkjärgult Eurovoci märksõnad. Esialgu tehakse seda ainult uute seaduste avaldamisel.

Riigi Teataja uued võimalused

20. jaanuaril 2012. võeti Riigi Teatajas kasutusele uued võimalused õigusteabele kiiremini ja mugavamalt juurdepääsemiseks. Selleks hakatakse Riigi Teatajas edaspidi avaldama kohtuotsuste kokkuvõtteid, kaasa arvatud Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuste kohta, erinevaid õigusuudiseid ning loodi Riigi Teatajasse jõustunud kohtulahendite ja kohtuistungite toimumise teabe otsing.

Samuti võeti kasutusele õigusaktide eelnõude otsing, mis võimaldab otsida juba vastuvõetud õigusaktide ja menetluses olevate eelnõude erinevaid menetlusetappe ja nende kaudu juurde pääseda kõikidele menetlusandmetele ja koostatud dokumentidele. Eelnõude otsing leiab eelnõud koos kõikide menetlusandmete, seletuskirjade ja muude lisatud dokumentidega alates kooskõlastamise etapist Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemist (EIS), Riigikogu menetlusinfosüsteemist (EMS) ja Vabariigi Presidendi Kantselei dokumendihaldussüsteemist ning avaldatud dokumentide kohta ka Riigi Teatajast. Alates 18. veebruarist 2014 on võimalik Minu RT teenust kasutades tellida enda e-postile teavitusi kõikide menetlusse lisatavate eelnõude kohta alates kooskõlastamisest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Eelnõude teavitusi on võimalik tellida nii akti andja, liigi kui ka menetlusetapi kaupa.

Eelkäsitletud Riigi Teataja arendused võeti kasutusele Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse, Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ja Webmedia Group AS koostöös ning Riigikogu Kantselei ja Riigikantselei osalusel projekti „Liidestatud õigusinfosüsteem (ÕIS)“ läbiviimisel.

ÕIS projekti rahastati Euroopa Liidu struktuurfondidest ja see oli ette nähtud Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2010. a korraldusega nr 264 kinnitatud «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Infoühiskonna edendamine» 2010.–2011. aasta investeeringute kavas.

Kohtuotsuste kokkuvõtted ja õigusuudised

Varasemalt Digesta all tuntud infosüsteemi võimalused on toodud täiendatud kujul Riigi Teatajasse. Kasutajad saavad vaadata ning otsida kohtulahendite kokkuvõtteid (Digestas varem „kohtulahendite analüüsid“), kohtu- ja seadusuudiseid ning muid õigusuudiseid. Lisaks on „Minu RT“ kasutajatel võimalus tellida e-postile kohtu kokkuvõtete ja õigusuudiste uute kirjete avaldamisel teavitusi. Seni kohtu-uudiste all ilmunud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtuotsuste kokkuvõtted hakkavad edaspidi ilmuma kohtuotsuste kokkuvõtete all.

Avaldatavatele kokkuvõtetele lisatakse seosed seaduse sätetele, süstematiseeritud märksõnadele, Euroopa Inimõiguste Kohtu süstematiseeritud märksõnadele ning seosed teiste, juba avaldatud kohtu kokkuvõtetega.

Endisest Digestast on üle kantud kõik seal avaldatud andmed sealhulgas märksõnastiku põhine ja õigusakti sätte põhine liigitus. Andmed on üle kantud endises Digestast olemasoleval kujul ja vanu andmeid tagantjärele korrastada või parandada ei ole kavas. Riigi Teataja väljaandja keskendub eelkõige uute võimaluste kasutamisel täiendava lisaväärtuse loomiseks edaspidi avaldatavale õigusteabele. Seetõttu ei ole ka üle kantud kokkuvõtetel, analüüsidel ja uudistel uue lahendusega loodud andmevälju täidetud ning neid samuti tagantjärele ei täiendata.

Liigitused

Riigi Teatajas on võimalik, sarnaselt senisele Digestale, liikuda otse soovitud kohtulahendite kokkuvõtetele, kasutades õigusakti viiteid või märksõna liigitust. Samuti on kokkuvõtted süstematiseeritud. Eraldi on loodud Euroopa Inimõiguste Kohtu süstematiseeritud liigitus ja seni avaldatud kokkuvõtted lisatakse sinna mõne päeva jooksul pärast uuenduste kasutuselevõtmist.

Kohtulahendid

Riigi Teataja lehele koondati kohtulahendite otsingud erinevatelt veebilehekülgedelt; on võimalik otsida jõustunud maa- ja ringkonnakohtu lahendeid ning eraldi Riigikohtu veebilehel olevaid lahendeid. Kuna Riigi Teatajas kohtuotsuseid ei avaldata ja otsinguvormid pöörduvad e-toimikusse sisestatud otsuste poole, siis otsitulemuste headust ja tulemuste leidmist Riigi Teataja väljaandja ülesannete täitja tulemusi mõjutada ei saa.

Kohtuistungite ajad ja kohad

Riigi Teataja lehele on lisatud kohtuistungite aegade ja kohtade otsing ning viited Riigikohtu menetlustaotluse läbivaatamise otsingule ja Riigikohtu istungiaegade otsingule.

Vigade parandamine ja tagasiside

Riigi Teatajas avaldatakse aktid esitaja poolt edastatud kujul. Kõik esitajad edastavad aktid ditaalallkirjaga ja need säilitatakse Riigi Teataja infosüsteemis. Igal ajahetkel on väljaandjal võimalik kontrollida avaldatud akti autentsust. Vigade parandamise üldkord on sätestatud Riigi Teataja seaduse §-s 10. Ilmne ebatäpsus, mille parandamine ei muuda akti sisu selliselt, et õigused ja kohustused muutuksid, parandatakse akti andja taotluse alusel. Vead terviktekstis parandatakse muudatusi esile kutsunud algteksti alusel.

Õigusaktide tekstid on vanast elektroonilisest Riigi Teatajast uude üle kantud ja terviktekstid viidud õigusakti XML-skeemile vastavaks. Hoolimata eelnevast kontrollimisest võib mõnes aktis esineda vormilisi puudusi või vajakajäämisi. Avastatud puudused kõrvaldatakse esimesel võimalusel.

Kui Teil on raskusi aktide leidmisel, arendusettepanek või veakahtlus, siis palume oma tähelepanekutest teatada tagasiside vormi kasutades. Riigi Teataja väljaandja korraldab aktide avaldamist Riigi Teatajas, aga ei ole pädev avaldatud aktide sisu selgitama või neid tõlgendama, samuti õigusnõu andma. Selgitusi oma õigusalastele küsimustele võite saada portaali juristaitab abil.

Oleme tänulikud Teie tähelepanekute ja ettepanekute eest!

Riigi Teataja väljaandja