Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokoll

Õigusakt

Väljaandja:	Riigikogu
Akti liik:	välisleping
Teksti liik:	algtekst
Jõustumise kp:	28.07.2010
Avaldamismärge:	RT II 2007, 22, 63

Vaata digitemplit

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokoll

Vastu võetud 14.10.2005

Protokolli ratifitseerimise seadus

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõstumise kohta

PREAMBUL

Protokolli osalisriigid,

olles 1988. aasta 10. märtsil Roomas koostatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni osalised;

tunnistades, et terroriaktid ohustavad rahvusvahelist rahu ja julgeolekut;

pidades silmas Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni assamblee resolutsiooni A.924(22), milles taotletakse olemasolevate rahvusvaheliste õiguslike ja tehniliste meetmete läbivaatamist ning uute meetmete kaalumist, et ära hoida ja tõkestada laevade vastu suunatud terroriakte ning parandada turvalisust laeval ja kaldal, vähendades sel viisil laeval ja sadamapiirkonnas ohtu reisijatele, laevaperele, sadamapersonalile ning laevadele ja lastile;

olles teadlikud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 1994. aasta 9. detsembri resolutsioonile 49/60 lisatud rahvusvahelise terrorismi kõrvaldamise meetmete deklaratsioonist, milles Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriigid kinnitavad muu hulgas pidulikult, et nad mõistavad tingimusteta hukka kõik kus tahes ja kelle tahes toime pandud terroriteod ning terroristlikud meetodid ja praktika kui kuritegelikud ja õigustamatud, sealhulgas need, mis kahjustavad riikide ja rahvaste sõbralikke suhteid ning riikide territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut;

rõhutades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee 1996. aasta 17. detsembri resolutsiooni 51/210 ja deklaratsiooni, millega täiendatakse resolutsioonile lisatud 1994. aasta rahvusvahelise terrorismi kõrvaldamise meetmete deklaratsiooni;

tuletades veel meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogu resolutsioone 1368(2001) ja 1373(2001), milles kajastub rahvusvaheline tahe võidelda terrorismi vastu selle kõigis vormides ja ilmingutes ning millega on määratud riikidele ülesanded ja kohustused, võttes arvesse terrorirünnakutest tulenevat jätkuvat ohtu;

tuletades ühtlasi meelde Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540(2004), milles tunnistatakse kõigi riikide tungivat vajadust võtta tõhusad meetmed tuuma-, keemia- ja biorelvade ning nende kohaletoimetamise vahendite leviku tõkestamiseks;

tuletades veel meelde konventsiooni kuritegude ja mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, mis on koostatud 1963. aasta 14. septembril Tokyos; õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsiooni, koostatud 1970. aasta 16. detsembril Haagis; tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni, koostatud 1971. aasta 23. septembril Montrealis; rahvusvaheliselt kaitstud isikute, kaasa arvatud diplomaatiliste agentide vastu suunatud kuritegude tõkestamise ja karistamise konventsiooni, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1973. aasta 14. detsembril; pantvangi võtmise vastast rahvusvahelist konventsiooni, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1979. aasta 17. detsembril; tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni, mis on koostatud 1979. aasta 26. oktoobril Viinis, ja selle muudatusi, mis võeti vastu 2005. aasta 8. juulil; tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni lisaprotokolli ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, koostatud 1988. aasta 24. veebruaril Montrealis; mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokolli, koostatud 1988. aasta 10. märtsil Roomas; plastiliste lõhkeainete avastamiseks nende märkimise konventsiooni, koostatud 1991. aasta 1. märtsil Montrealis; rahvusvahelist pommiterrorismi vastast konventsiooni, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1997. aasta 15. detsembril; terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1999. aasta 9. detsembril, ning tuumaterrorismi tõkestamise rahvusvahelist konventsiooni, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 2005. aasta 13. aprillil;

pidades meeles 1982. aasta 10. detsembril Montego Bays koostatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni ning tavaõigusel põhineva rahvusvahelise mereõiguse tähtsust;

arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee resolutsiooni 59/46, milles on taas kinnitatud, et nii rahvusvaheline koostöö kui ka riikide meetmed terrorismi vastu võitlemiseks peaksid olema kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja, rahvusvahelise õiguse ja asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide põhimõtetega, ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee resolutsiooni 59/24, milles riikidel on tungivalt soovitatud ühineda meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni ja selle protokolliga ning kutsutud riike üles osalema nimetatud dokumentide läbivaatamises Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni õiguskomitees, et tugevdada ebaseadusliku tegevuse, sealhulgas terroriaktide vastu võitlemise vahendeid, ning tungivalt soovitatud riikidel võtta meetmed nimetatud dokumentide tõhusa rakendamise tagamiseks ning esmajoones võtta vajaduse korral vastu õigusaktid, mille eesmärk on tagada nõuetekohane alus reageerimiseks merel toimuvate relvastatud röövimiste ja terroriaktide korral;

arvestades ka 1974. aasta rahvusvahelises konventsioonis inimelude ohutusest merel ning rahvusvahelises laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksis tehtud muudatuste (mõlemad on vastu võtnud nimetatud konventsiooni osalisriikide valitsuste 2002. aasta konverents) tähtsust asjakohase rahvusvahelise tehnilise raamistiku loomisel, mis hõlmab koostööd valitsuste, valitsusasutuste, riigi ja kohalike omavalitsuste vahel ning mereveonduses ja sadamatööstuses, et avastada ohte turvalisusele ja võtta ennetusmeetmed turvalisust ohustavate vahejuhtumite vastu, mis avaldavad mõju laevadele ja rahvusvahelises kaubanduses kasutatavatele sadamarajatistele;

arvestades veel Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee resolutsiooni 58/187, milles on veel kord kinnitatud, et riigid peavad tagama kõigi terrorismivastaseks võitluseks võetavate meetmete vastavuse kohustustele, mis neil on rahvusvahelise õiguse, eelkõige inimõiguste ning rahvusvahelise pagulas- ja humanitaarõiguse alusel;

uskudes, et on vaja vastu võtta konventsiooni täiendavad sätted, et edaspidi tõkestada rahvusvahelise meresõiduohutuse ja -turvalisuse vastu suunatud terroristlikke vägivallaakte ning suurendada konventsiooni tõhusust,

on kokku leppinud järgmises.

ARTIKKEL 1

Protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) konventsioon – 1988. aasta 10. märtsil Roomas koostatud meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsioon;
2) organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO);
3) peasekretär – organisatsiooni peasekretär.

ARTIKKEL 2

Konventsiooni artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

Artikkel 1

1. Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) laev – dünaamilise tõstejõuga veesõiduk, allveesõiduk või muu alus või ujuvvahend, mis ei ole püsivalt kinnitatud merepõhja;
b) vedamine – isiku või kauba liikumise üle tõhusa kontrolli algatamine, korraldamine või teostamine, sealhulgas otsuste tegemise õigus;
c) raske vigastus või oluline kahju –
i) raske kehavigastus;
ii) avaliku koha, riikliku või valitsusobjekti, infrastruktuurirajatise või ühistranspordisüsteemi ulatuslik purustamine, mis põhjustab suurt majanduslikku kahju, või
iii) keskkonna, sealhulgas õhu, mullastiku, vee, loomastiku või taimestiku oluline kahjustamine;
d) bio-, keemia- ja tuumarelv –
i) biorelv –
1) mikroobsed või muud bioloogilised toimeained või toksiinid, olenemata päritolust või tootmisviisist, mille kasutamine profülaktilisel, kaitse või muul rahuotstarbelisel eesmärgil ei ole nende liigi või koguse tõttu põhjendatud, või
2) relvad, seadmed või kandevahendid, mis on konstrueeritud selliste mõjurite või toksiinide kasutamiseks vaenulikul eesmärgil või relvakonflikti korral;
ii) keemiarelv, mis koos või eraldi kasutades on:
1) mürkkemikaalid ja nende lähteained, välja arvatud juhul, kui need on ette nähtud kasutamiseks:
A) põllumajanduslikul, tööstuslikul, uurimis-, meditsiinilisel, farmakoloogilisel või muul rahuotstarbelisel eesmärgil;
B) kaitse eesmärgil ehk eesmärgil, mis on vahetult seotud kaitsega mürkkemikaalide ja keemiarelvade eest;
C) sõjalisel otstarbel, kui sõjapidamisviis ei tähenda keemiarelva kasutamist ega sõltu kemikaalide toksilistest omadustest, või
D) korrakaitses, kaasa arvatud massirahutuste ohjeldamiseks riigis, kui liigid ja kogused vastavad nimetatud eesmärkidele;
2) laskemoon ja seadis, mis on spetsiaalselt loodud selleks, et põhjustada surma või muud kahju alapunkti ii punktis 1 nimetatud toksiliste omadustega mürkkemikaalide abil, mis vallanduvad sellise laskemoona ja seadise kasutamisel;
3) seadmed, mis on spetsiaalselt loodud kasutamiseks vahetult koos alapunkti ii punktis 2 nimetatud laskemoona ja seadisega;
iii) tuumarelv ja muud tuumalõhkeseadmed;
e) mürkkemikaal – kemikaal, mille keemiline toime elutegevusele võib esile kutsuda inimese või looma surma, ajutise tegutsemisvõimetuse või püsiva kahjustuse. Kõik sellised kemikaalid, olenemata nende päritolust või valmistamisviisist või sellest, kas need tekivad seadmetes, laskemoonas või mujal, arvatakse mürkkemikaalide hulka;
f) lähteaine – keemiline reagent, mida ükskõik millisel etapil kasutatakse mürkkemikaali valmistamisel mis tahes meetodil. See hõlmab binaarse või multikomponendilise keemilise süsteemi kõiki põhikomponente;
g) organisatsioon – Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO);
h) peasekretär – organisatsiooni peasekretär.

2. Konventsiooni kohaldamisel:
a) kasutatakse mõisteid avalik koht, riiklik või valitsusobjekt, infrastruktuurirajatis ja ühistranspordisüsteem samas tähenduses nagu 1997. aasta 15. detsembril New Yorgis koostatud rahvusvahelises pommiterrorismi vastases konventsioonis;
b) mõisteid lähtematerjal ja lõhustuv erimaterjal samas tähenduses nagu 1956. aasta 26. oktoobril New Yorgis koostatud Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) põhikirjas.

ARTIKKEL 3

Konventsiooni lisatakse artikkel 2bis:

Artikkel 2bis

1. Konventsioon ei mõjuta riikide ja üksikisikute muid õigusi, kohustusi ja vastutust rahvusvahelise õiguse, esmajoones Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkide ja põhimõtete ning rahvusvaheliste inimõiguste, rahvusvahelise pagulas- ja humanitaarõiguse järgi.

2. Konventsiooni ei kohaldata relvajõudude tegevusele relvakonflikti ajal rahvusvahelise humanitaarõiguse tähenduses, sest nende suhtes kohaldatakse rahvusvahelist humanitaarõigust, ega riigi relvajõudude tegevusele nende teenistuskohustuste täitmisel, kui neile kohaldatakse muid rahvusvahelise õiguse norme.

3. Konventsioon ei mõjuta õigusi, kohustusi ega vastutust, mis tulenevad 1968. aasta 1. juulil Washingtonis, Londonis ja Moskvas koostatud tuumarelva leviku tõkestamise lepingust, 1972. aasta 10. aprillil Washingtonis, Londonis ja Moskvas koostatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade täiustamist, tootmist ja varumist keelustavast ning nende hävitamist nõudvast konventsioonist või 1993. aasta 13. jaanuaril Pariisis koostatud keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioonist nende lepingute osalisriikidele.

ARTIKKEL 4

1) Konventsiooni artikli 3 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmise tekstiga:

Isik paneb toime kuriteo konventsiooni tähenduses, kui ta õigusvastaselt ja tahtlikult:

2) Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkt f asendatakse järgmise tekstiga:
f) edastab teavet, mis talle teadaolevalt on vale, ohustades sellega laeva ohutut juhtimist.

3) Konventsiooni artikli 3 lõike 1 punkt g jäetakse välja.

4) Konventsiooni artikli 3 lõige 2 asendatakse järgmise tekstiga:

2. Isik paneb toime kuriteo ka siis, kui ta ähvardab toime panna lõike 1 punktides b, c ja e nimetatud kuriteo ja selline ähvardus võib ohustada asjaomase laeva ohutut juhtimist; riigisisestes õigusaktides sätestatakse, kas ähvardusega peab kaasnema füüsilisele või juriidilisele isikule avaldatav sund teha teatav tegu või hoiduda sellest või mitte.

5) Konventsioonile lisatakse artikkel 3bis:

Artikkel 3bis

1. Isik paneb toime kuriteo konventsiooni tähenduses, kui ta õigusvastaselt ja tahtlikult:
a) paneb toime teo, mille üldine või konkreetne eesmärk on tekitada rahva seas hirmu või sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni tegema või jätta tegemata teatav tegu, ning:
i) kasutab laeva vastu või laeva pardal või laseb laevast välja lõhkeainet, radioaktiivset ainet või kasutab bio-, keemia- ja tuumarelva viisil, mis põhjustab või võib põhjustada surma, rasket vigastust või olulist kahju;
ii) laseb laevast välja naftat, veeldatud maagaasi või muud punkti a alapunktis i nimetamata ohtlikku või kahjulikku ainet koguses või kontsentratsioonis, mis põhjustab või võib põhjustada surma, rasket vigastust või olulist kahju,
iii) kasutab laeva viisil, mis põhjustab surma või tekitab raske vigastuse või olulise kahju, või
iv) ähvardab konkreetse nõudmisega või ilma, sõltuvalt riigisisestes õigusaktides sätestatud ähvarduse mõistest, toime panna punkti a alapunktis i, ii või iii nimetatud kuriteo või
b) veab laeval:
i) lõhkeainet või radioaktiivset ainet, teades, et seda kavatsetakse või ähvardatakse konkreetse nõudmisega või ilma, sõltuvalt riigisisestes õigusaktides sätestatud ähvarduse mõistest, kasutada selleks, et põhjustada surma või rasket vigastust või olulist kahju rahva seas hirmu tekitamiseks, või selleks, et sundida valitsust või rahvusvahelist organisatsiooni tegema või jätta tegemata teatav tegu;
ii) mis tahes bio-, keemia- ja tuumarelva, teades, et see on artiklis 1 määratletud bio-, keemia- ja tuumarelv;
iii) lähtematerjali, lõhustuvat erimaterjali või seadmeid või materjali, mis on spetsiaalselt mõeldud või valmistatud lõhustuva erimaterjali töötlemiseks, kasutamiseks või tootmiseks, teades, et seda kavatsetakse kasutada tuumaplahvatuses või muus tuumaenergiaga seotud tegevuses, millele ei kohaldu IAEA üldiste kaitsemeetmete lepingu kohased kaitsemeetmed, või
iv) seadmeid, materjali või tarkvara või nendega seotud tehnoloogiat, mis aitab olulisel määral kaasa bio-, keemia- ja tuumarelva konstrueerimisele, valmistamisele või tarnimisele, kavatsusega neid nimetatud eesmärkidel kasutada.

2. Konventsiooni tähenduses ei ole kuritegu lõike 1 punkti b alapunktiga iii reguleeritava eseme või materjali või lõike 1 punkti b alapunktiga iv reguleeritava tuumarelva või muu tuumalõhkeseadme vedamine, kui sellist eset või materjali veetakse tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriigi territooriumile või territooriumilt või muul viisil nimetatud lepingu osalisriigi kontrolli all, kui:
a) sellele järgnev eseme või materjali üleandmine riigile või vastuvõtt riigis ei ole vastuolus lepingu osalisriigi tuumarelva leviku tõkestamise lepingust tulenevate kohustustega ja
b) kui ese või materjal on mõeldud tuumarelva leviku tõkestamise lepingu osalisriigi tuumarelva või muu tuumalõhkeseadme kandesüsteemi jaoks, ei ole sellise relva või seadme omamine vastuolus nimetatud osalisriigi lepingust tulenevate kohustustega.

6) Konventsioonile lisatakse artikkel 3ter:

Artikkel 3ter

Isik paneb toime kuriteo konventsiooni tähenduses, kui ta veab õigusvastaselt ja tahtlikult laeval teist isikut, teades, et see isik on toime pannud teo, mis on artiklites 3, 3bis või 3quater nimetatud kuritegu või lisas loetletud lepingus nimetatud kuritegu, ning kavatseb aidata nimetatud isikul kriminaalvastutusest kõrvale hoida.

7) Konventsioonile lisatakse artikkel 3quater:

Artikkel 3quater

Isik paneb toime kuriteo konventsiooni tähenduses, kui ta:
a) õigusvastaselt ja tahtlikult tekitab teisele isikule tervisekahjustuse või tapab ta artikli 3 lõikes 1, artiklis 3bis või 3ter nimetatud kuriteo toimepanemise käigus;
b) teeb artikli 3 lõikes 1, artikli 3bis lõike 1 punkti a alapunktis i, ii või iii või käesoleva artikli punktis a nimetatud kuriteo toimepanemise katse;
c) võtab osa artiklites 3, 3bis, 3ter või käesoleva artikli punktis a või b nimetatud kuriteo toimepanemisest;
d) organiseerib või juhib teisi isikuid toime panema artiklites 3, 3bis, 3ter või käesoleva artikli punktis a või b nimetatud kuritegu või
e) aitab kaasa ühele või mitmele artiklites 3, 3bis, 3ter või käesoleva artikli punktis a või b nimetatud kuriteole, mille paneb tahtlikult toime ühisel eesmärgil tegutsev isikute rühm kas:
i) kuritegevuse edendamiseks või rühma kuritegelikust eesmärgist lähtudes, kui sellise tegevuse või eesmärgiga seoses pannakse toime artiklis 3, 3bis või 3ter nimetatud kuritegu, või
ii) olles teadlik rühma kavatsusest panna toime artiklis 3, 3bis või 3ter nimetatud kuritegu.

ARTIKKEL 5

1) Konventsiooni artikli 5 tekst asendatakse järgmisega:

Artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude eest näeb konventsiooni osalisriik ette kuriteo raskusele vastava karistuse.

2) Konventsioonile lisatakse artikkel 5bis:

Artikkel 5bis

1. Osalisriik võtab kooskõlas oma õiguspõhimõtetega vajalikud meetmed, et tema territooriumil paikneva või tema seaduste alusel asutatud juriidilise isiku saaks võtta vastutusele, kui selle juriidilise isiku juhtimise või kontrolli eest vastutav isik on oma ametis olles toime pannud konventsioonis nimetatud kuriteo. Vastutus võib olla kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.

2. Vastutus tekib, ilma et see piiraks kuriteo toime pannud isiku kriminaalvastutust.

3. Osalisriik tagab, et lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid kriminaal-, tsiviil- või halduskaristusi. Karistuste hulka võivad kuuluda ka rahalised karistused.

ARTIKKEL 6

1) Konventsiooni artikli 6 lõike 1 esimene lause asendatakse järgmise tekstiga:

1. Osalisriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude suhtes:

2) Konventsiooni artikli 6 lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:

3. Osalisriik, kes on kehtestanud lõikes 2 nimetatud jurisdiktsiooni, teavitab sellest peasekretäri. Kui osalisriik jurisdiktsiooni kohaldamisest edaspidi loobub, teatab ta sellest peasekretärile.

3) Konventsiooni artikli 6 lõige 4 asendatakse järgmise tekstiga:

4. Osalisriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude suhtes, kui kuriteo oletatav toimepanija viibib tema territooriumil ning osalisriik ei anna teda välja sellele osalisriigile, kes on kehtestanud oma jurisdiktsiooni lõigete 1 ja 2 kohaselt.

ARTIKKEL 7

Konventsioonile lisatakse järgmine tekst lisana:

LISA

1. Õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioon, koostatud 1970. aasta 16. detsembril Haagis.

2. Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsioon, koostatud 1971. aasta 23. septembril Montrealis.

3. Rahvusvaheliselt kaitstud isikute, kaasa arvatud diplomaatiliste agentide vastu suunatud kuritegude tõkestamise ja karistamise konventsioon, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1973. aasta 14. detsembril.

4. Pantvangi võtmise vastane rahvusvaheline konventsioon, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1979. aasta 17. detsembril.

5. Rahvusvaheline tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsioon, koostatud 1979. aasta 26. oktoobril Viinis.

6. Tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise konventsiooni lisaprotokoll ebaseaduslike vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades, koostatud 1988. aasta 24. veebruaril Montrealis.

7. Mandrilava püsiplatvorme ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise protokoll, koostatud 1988. aasta 10. märtsil Roomas.

8. Rahvusvaheline pommiterrorismi vastane konventsioon, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1997. aasta 15. detsembril.

9. Terrorismi rahastamise tõkestamise rahvusvaheline konventsioon, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee võttis vastu 1999. aasta 9. detsembril.

ARTIKKEL 8

1) Konventsiooni artikli 8 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

1. Osalisriigi (lipuriik) laeva kapten võib teise osalisriigi (vastuvõttev riik) ametiisikule üle anda isiku, kelle puhul on alust arvata, et ta on toime pannud artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuriteo.

2) Konventsioonile lisatakse artikkel 8bis:

Artikkel 8bis

1. Osalisriigid teevad kooskõlas rahvusvahelise õigusega võimalikult ulatuslikku koostööd, et ära hoida ja tõkestada käesolevas konventsioonis käsitletud ebaseaduslikku tegevust, ning vastavad võimalikult kiiresti käesoleva artikli alusel esitatud taotlustele.

2. Käesoleva artikli alusel esitatud taotluses peab võimaluse korral olema ära toodud kahtlusaluse laeva nimi, laeva IMO-number, kodusadam, päritolu- ja sihtsadam ning kogu muu asjakohane teave. Kui taotlus edastatakse suuliselt, kinnitab osalisriik selle võimalikult kiiresti kirjalikult. Taotluse saanud osalisriik teatab viivitamata iga kirjaliku või suulise taotluse kättesaamisest.

3. Osalisriigid võtavad arvesse ohud ja raskused, mis on seotud pardalemineku ja lasti läbiotsimisega merel, ning kaaluvad, kas ei ole ohutum võtta muid asjaomaste riikide vahel kokkulepitud meetmeid järgmises sadamas või mujal, kuhu laev siirdub.

4. Osalisriik, kellel on alust arvata, et tema lipu all sõitev laev on seotud toime pandud, toime pandava või toime panna kavatsetava artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuriteoga, võib taotleda selle kuriteo tõkestamiseks abi teistelt osalisriikidelt. Osalisriigid, kelle poole abitaotlusega pöördutakse, annavad abi oma võimaluste piires.

5. Kui osalisriigi (taotlev osalisriik) õiguskaitsetöötajad või muud volitatud ametiisikud avastavad teise osalisriigi (esimene osalisriik) lipu all sõitva või tema registreerimistunnuseid kandva laeva, mis asub väljaspool mis tahes osalisriigi territoriaalmerd, ning taotleval osalisriigil on alust arvata, et see laev või mõni laeval asuv isik on osalenud, osaleb või kavatseb osaleda artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuriteo toimepanemises, ning kui taotlev osalisriik soovib selle laeva pardale minna,
a) taotleb ta lõigete 1 ja 2 kohaselt esimeselt osalisriigilt laeva riikkondsuse kinnitamist ja
b) kui riikkondsus kinnitatakse, palub taotlev osalisriik esimeselt osalisriigilt (edaspidi lipuriik) luba pardale minna ja võtta laeva suhtes asjakohased meetmed, mis võivad sisaldada laeva peatamist, pardaleminekut ning laeva, lasti ja laevas olevate isikute läbiotsimist ning küsitlemist, et kindlaks teha, kas artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegu on toime pandud, kas seda pannakse toime või kavatsetakse toime panna, ning
c) lipuriik:
i) annab taotlevale osalisriigile loa pardale minna ja võtta punktis b sätestatud asjakohased meetmed, arvestades tingimusi, mida ta võib lõike 7 kohaselt kehtestada;
ii) viib oma õiguskaitsetöötajad või muud ametiisikud pardale ja teeb läbiotsimise;
iii) läheb pardale ja teeb läbiotsimise koos taotleva osalisriigiga, arvestades tingimusi, mida ta võib lõike 7 kohaselt kehtestada, või
iv) keeldub pardalemineku- ja läbiotsimisloa andmisest.
Taotlev osalisriik ei lähe pardale ega võta punktis b sätestatud meetmeid ilma lipuriigi sõnaselge loata.
d) Osalisriik võib ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või pärast seda teatada peasekretärile seoses osalisriigi lipu all sõitva või tema registreerimistunnust kandva laevaga, et taotlevale osalisriigile on antud luba pardale minna ja läbi otsida laev, laeva last ja pardal olevad isikud ning küsitleda pardal olevaid isikuid, et välja selgitada laeva riikkondsuse dokumentide asukoht, neid uurida ja kindlaks teha, kas artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegu on toime pandud, kas seda pannakse toime või kavatsetakse toime panna, juhul kui esimeselt osalisriigilt ei ole saadud vastust nelja tunni jooksul pärast riikkondsuse kinnitamise taotluse kättesaamist.
e) Osalisriik võib ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või pärast seda teatada peasekretärile seoses osalisriigi lipu all sõitva või tema registreerimistunnust kandva laevaga, et taotlevale osalisriigile on antud luba pardale minna ja läbi otsida laev, laeva last ja pardal olevad isikud ning küsitleda pardal olevaid isikuid, et kindlaks teha, kas artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegu on toime pandud, kas seda pannakse toime või kavatsetakse toime panna.

Käesoleva lõike kohaselt esitatud teate võib alati tagasi võtta.

6. Kui käesoleva artikli kohaselt pardale minnes leitakse tõendeid artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater kirjeldatud tegevuse kohta, võib lipuriik anda taotlevale osalisriigile loa laev, last ja laeva pardal olevad isikud kinni pidada kuni lipuriigilt käsutusjuhiste saamiseni. Taotlev osalisriik teavitab lipuriiki viivitamata käesoleva artikli kohaselt toimunud pardalemineku, läbiotsimise ja kinnipidamise tulemustest. Taotlev osalisriik teavitab lipuriiki viivitamata ka tõendite leidmisest sellise ebaseadusliku tegevuse kohta, mille suhtes käesolevat konventsiooni ei kohaldata.

7. Lipuriik võib kooskõlas konventsiooni muude sätetega siduda lõike 5 või 6 alusel antud loa tingimustega, nende hulgas taotlevalt osalisriigilt lisateabe saamisega, ning võetavate meetmetega seotud vastutuse ja nende ulatuse kohta. Lisameetmeid ei võeta ilma lipuriigi sõnaselge loata, välja arvatud juhul, kui tuleb kõrvaldada vahetu oht isikute elule või kui meetmed tulenevad asjakohastest kahe- või mitmepoolsetest lepingutest.

8. Käesoleva artikli kohaselt toimunud pardalemineku puhul on lipuriigil alati õigus teostada oma jurisdiktsiooni kinnipeetud laeva, lasti või muu eseme ja pardal olevate isikute üle, sealhulgas arestida, konfiskeerida, vahistada ja esitada süüdistus. Lipuriik võib siiski juhul, kui riigi põhiseaduses ja õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, nõustuda sellega, et jurisdiktsiooni teostab teine artikli 6 alusel pädev riik.

9. Käesoleva artikli alusel lubatud toiminguid tehes hoidutakse jõu kasutamisest, välja arvatud juhul, kui on vaja tagada ametiisikute ja pardal olevate isikute turvalisus või kui ametiisikuid takistatakse lubatud toimingute tegemisel. Igasugune jõu kasutamine käesoleva artikli alusel peab jääma olukorrale vastavalt vajalikule ja mõistlikule minimaalsele tasemele.

10. Kaitsemeetmed:
a) Käesoleva artikli kohaselt laeva suhtes meetmeid võttes peab osalisriik:
i) vajalikul määral arvestama vajadust mitte ohustada inimeste turvalisust merel;
ii) tagama, et kõiki pardal olevaid isikuid koheldakse inimväärselt ning kooskõlas rahvusvahelise õiguse kohaldatavate sätetega, sealhulgas rahvusvaheliste inimõigustega;
iii) tagama, et pardaleminek ja läbiotsimine käesoleva artikli kohaselt toimub kooskõlas kohaldatava rahvusvahelise õigusega;
iv) võtma vajalikul määral arvesse laeva ja lasti ohutust ja turvalisust;
v) võtma nõuetekohaselt arvesse vajadust mitte kahjustada lipuriigi kaubanduslikke või seaduslikke huve;
vi) tagama võimaluste piires, et kõik laeva või selle lasti suhtes võetavad meetmed on asjaoludele vastavalt keskkonnaohutud;
vii) tagama, et pardal olevatele isikutele, kelle suhtes võidakse alustada menetlust seoses artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuriteoga, tagatakse nende asukohast olenemata kaitse artikli 10 lõike 2 kohaselt;
viii) tagama, et laeva kaptenit on teavitatud osalisriigi kavatsusest pardal, ning tagama, et kapten saab või on saanud esimesel võimalusel ühendust võtta laeva omaniku ja lipuriigiga, ja
ix) püüdma kõigiti vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või põhjendamatuid viivitusi.
b) Tingimusel, et lipuriigi antud pardaleminekuluba iseenesest ei anna alust vastutuse tekkimisele, vastutavad osalisriigid igasuguse nende tegevusega seotud rikkumise, kahju või kao eest, mis tuleneb käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest, kui:
i) selgub, et meetmete võtmine osutus alusetuks, sest laev ei ole toime pannud ühtegi meetmete võtmist õigustavat tegu, või
ii) võetud meetmed on õigusvastased või olemasolevat teavet arvestades käesoleva artikli sätete rakendamiseks põhjendamatud.
Osalisriigid tagavad tõhusa tagasinõudeõiguse sellise rikkumise, kahju või kao korral.
c) Võttes käesoleva konventsiooni kohaselt meetmeid laeva suhtes, võtab osalisriik nõuetekohaselt arvesse vajadust mitte sekkuda või mitte mõjutada:
i) rannikuriikide õigusi ja kohustusi ning jurisdiktsiooni teostamist rahvusvahelise mereõiguse kohaselt või
ii) lipuriigi asutust jurisdiktsiooni teostamisel ning laevaga seotud haldus-, tehniliste ja sotsiaalsete küsimuste kontrollimisel.
d) Käesoleva artikli kohaselt võetavaid meetmeid viivad ellu õiguskaitsetöötajad või muud volitatud ametiisikud sõjalaevadelt või sõjalennukitelt või muudelt laevadelt või lennukitelt, mis on selgesti märgistatud ja identifitseeritavad riiklike kohustuste täitjana ning selleks volitatud; olenemata artiklitest 2 ja 2bis kohaldatakse käesoleva artikli sätteid.
e) Käesoleva artikli kohaldamisel käsitatakse õiguskaitsetöötajana või muu volitatud ametiisikuna vormiriietust kandvat või muul viisil selgesti identifitseeritavat õiguskaitseasutuse või muu valitsusasutuse töötajat, kes on valitsuse poolt volitatud. Konkreetsete õiguskaitsealaste ülesannete täitmisel käesoleva konventsiooni kohaselt esitab õiguskaitsetöötaja või muu volitatud ametiisik pardale minnes laeva kaptenile kontrollimiseks valitsuse antud asjakohase isikut tõendava dokumendi.

11. Käesolevat artiklit ei kohaldata pardaleminekule, mille osalisriik korraldab kooskõlas rahvusvahelise õigusega väljaspool mis tahes riigi territoriaalmerd, sealhulgas pardaleminek külastamisõiguse alusel, abi andmiseks merehädas või ohus olevate isikute, laevade ja vara päästmisel ja lipuriigi loa alusel õiguskaitsemeetmete või muude meetmete võtmiseks.

12. Osalisriike ergutatakse välja töötama standardset töökorda ühistegevuseks käesoleva artikli kohaselt ning vajaduse korral nõu pidama teiste osalisriikidega niisuguses tegevuses kasutatava standardse töökorra ühtlustamiseks.

13. Osalisriigid võivad sõlmida omavahel lepinguid või kokkuleppeid, et soodustada õiguskaitsetoimingute tegemist käesoleva artikli kohaselt.

14. Osalisriik võtab asjakohased meetmed tagamaks, et tema õiguskaitsetöötajatel või muudel volitatud ametiisikutel ning tema nimel tegutsevatel muude osalisriikide õiguskaitsetöötajatel või muudel volitatud ametiisikutel on pädevus tegutseda käesoleva artikli kohaselt.

15. Osalisriik nimetab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes või pärast seda asutuse või vajaduse korral asutused, kes võtavad vastu abitaotlusi, riikkondsuse kinnitamise taotlusi ja taotlusi asjakohaste meetmete võtmiseks ning vastavad nendele taotlustele. Nimetamisest, sealhulgas kontaktandmetest teavitatakse peasekretäri ühe kuu jooksul pärast osalisriigiks saamist ning peasekretär teavitab muid osalisriike ühe kuu jooksul nimetamisest arvates. Osalisriik vastutab selle eest, et kõigist nimetamises või kontaktandmetes tehtud muudatustest teatatakse viivitamata peasekretäri kaudu.

ARTIKKEL 9

Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Isikule, kes on võetud vahi alla või kelle suhtes on võetud muid meetmeid või kelle vastu on alustatud menetlust konventsiooni kohaselt, tagatakse õiglane kohtlemine, sealhulgas kõik õigused ja tagatised tema viibimiskoha riigi õiguse kohaselt ning asjakohaste rahvusvahelise õiguse normide, kaasa arvatud inimõiguste kohaselt.

ARTIKKEL 10

1) Artikli 11 lõiked 1, 2, 3 ja 4 asendatakse järgmise tekstiga:

1. Artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuriteod loetakse lisatuks kõigisse olemasolevatesse osalisriikide vahel sõlmitud väljaandmislepingutesse kuritegudena, mille puhul kohaldatakse väljaandmist. Osalisriigid kohustuvad lisama sellised kuriteod igasse nende vahel sõlmitavasse väljaandmislepingusse kuritegudena, mille puhul kohaldatakse väljaandmist.

2. Kui osalisriik, kes on seadnud väljaandmise tingimuseks lepingu olemasolu, saab väljaandmistaotluse teiselt osalisriigilt, kellega ta ei ole sõlminud väljaandmislepingut, võib taotluse saanud osalisriik artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude korral käsitada konventsiooni väljaandmise õigusliku alusena. Väljaandmine toimub taotluse saanud osalisriigi õigusega ette nähtud muid tingimusi järgides.

3. Osalisriigid, kes ei sea väljaandmise tingimuseks lepingu olemasolu, käsitavad artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegusid selliste kuritegudena, mille puhul kohaldatakse väljaandmist, arvestades taotluse saanud osalisriigi õiguses sätestatud nõudeid.

4. Vajaduse korral käsitatakse väljaandmise puhul artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegusid, nagu ei oleks need toime pandud üksnes nende toimepanemiskohas, vaid ka väljaandmist taotleva osalisriigi jurisdiktsiooni all olevas paigas.

2) Konventsioonile lisatakse artikkel 11bis:

Artikkel 11bis

Mitte ühtegi artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegu ei käsitata väljaandmise või vastastikuse õigusabi osutamise korral poliitilise, poliitilise kuriteoga seotud või poliitilistel motiividel toime pandud kuriteona. Osalisriik ei või sellisel kuriteol põhinevat väljaandmistaotlust või vastastikuse õigusabi taotlust tagasi lükata üksnes põhjendusega, et see on poliitiline, poliitilise kuriteoga seotud või poliitilistel motiividel toime pandud kuritegu.

3) Konventsioonile lisatakse artikkel 11ter:

Artikkel 11ter

Konventsiooni ei tõlgendata nii, et see kehtestaks väljaandmiskohustuse või vastastikuse õigusabi osutamise kohustuse, kui taotluse saanud osalisriigil on alust arvata, et artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegudel põhinev väljaandmistaotlus või selliste kuritegudega seotud vastastikuse õigusabi osutamise taotlus on tehtud isikule süüdistuse esitamiseks või tema karistamiseks rassi, usu, kodakondsuse, etnilise kuuluvuse, poliitiliste vaadete või soo tõttu või et taotluse rahuldamine kahjustaks selle isiku olukorda mõnel eelnimetatud põhjusel.

ARTIKKEL 11

1) Konventsiooni artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmise tekstiga:

1. Osalisriigid abistavad üksteist kõige tõhusamal viisil seoses artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude suhtes alustatud kriminaalmenetlustega, esitades sealhulgas kõik nende käsutuses olevad tõendid, mis on menetluseks vajalikud.

2) Konventsioonile lisatakse artikkel 12bis:

Artikkel 12bis

1. Kui osalisriik taotleb teises osalisriigis kinni peetud või karistust kandva isiku kohalolekut, et isikut tuvastada, võtta ütlusi või saada muud abi artiklites 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegude uurimisel või nende toimepanemise eest süüdistuse esitamiseks vajalike tõendite saamisel, võib selle isiku üle anda järgmistel tingimustel:
a) isik annab vabatahtlikult teadva nõusoleku ja
b) mõlema osalisriigi pädevad asutused on tingimustes kokku leppinud.

2. Käesoleva artikli kohaldamisel:
a) on riigil, kellele isik üle antakse, õigus ja kohustus hoida üleantud isikut vahi all, välja arvatud juhul, kui isiku üle andnud riik on taotlenud või lubanud muud;
b) saadab riik, kellele isik on üle antud, isiku viivituseta tagasi isiku üle andnud riigi käsutusse, eelnevalt või muul viisil mõlema riigi pädevate asutuste vahel kooskõlastatud korras;
c) ei tohi riik, kellele isik on üle antud, nõuda isiku üle andnud riigilt tema tagasisaatmiseks väljaandmismenetluse alustamist;
d) arvestatakse vahi all viibimise aeg riigis, kuhu isik on üle antud, isiku üle andnud riigis kantava karistusaja sisse.

3. Sõltumata isiku kodakondsusest ei tohi talle riigis, kuhu ta on üle antud, esitada süüdistust, teda kinni pidada ega muul viisil tema isikuvabadust piirata tema tegude või süüdimõistmise pärast, mis on toimunud enne tema lahkumist teda üle andnud riigist, välja arvatud juhul, kui osalisriik, kust isik on käesoleva artikli kohaselt üle antud, on andnud selleks nõusoleku.

ARTIKKEL 12

Konventsiooni artikli 13 tekst asendatakse järgmisega:

1. Osalisriigid teevad artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude ärahoidmisel koostööd, eelkõige:
a) võtavad kõik asjakohased meetmed, et ära hoida oma territooriumil ettevalmistusi nimetatud kuritegude toimepanemiseks kas nende territooriumil või väljaspool seda;
b) vahetavad teavet kooskõlas riigisisese õigusega ning kooskõlastavad haldus- ja muud meetmed, mis vajaduse korral võetakse artiklites 3, 3bis, 3ter ja 3quater nimetatud kuritegude ärahoidmiseks.

2. Kui artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuriteo toimepanemise tõttu laev hilineb või peab oma teekonna katkestama, on osalisriik, kelle territooriumil laev, reisijad või laevapere asub, kohustatud tegema kõik endast sõltuva, et vältida laeva, reisijate, laevapere või lasti põhjendamatut kinnipidamist või asjatuid viivitusi.

ARTIKKEL 13

Konventsiooni artikli 14 tekst asendatakse järgmisega:

Osalisriik, kellel on alust arvata, et kavatsetakse toime panna artiklis 3, 3bis, 3ter või 3quater nimetatud kuritegu, esitab kooskõlas oma riigisisese õigusega võimalikult kiiresti kogu tema valduses oleva asjakohase teabe nendele riikidele, kes tema arvates on kehtestanud jurisdiktsiooni artikli 6 kohaselt.

ARTIKKEL 14

Konventsiooni artikli 15 lõige 3 asendatakse järgmise tekstiga:

3. Peasekretär teeb lõigete 1 ja 2 kohaselt edastatud teabe teatavaks kõikidele osalisriikidele, organisatsiooni liikmetele, teistele asjaomastele riikidele ja asjaomastele rahvusvahelistele valitsustevahelistele organisatsioonidele.

ARTIKKEL 15

Tõlgendamine ja kohaldamine

1. Protokolli osalisriigid loevad ja tõlgendavad konventsiooni ja käesolevat protokolli ühe dokumendina.

2. Konventsiooni artiklid 1–16, mida on muudetud käesoleva protokolliga, koos käesoleva protokolli artiklitega 17–24 ning selle lisa moodustavad meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise 2005. aasta konventsiooni (SUA 2005. aasta konventsioon).

ARTIKKEL 16

Konventsioonile lisatakse artikkel 16bis:

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise 2005. aasta konventsiooni lõppsätted

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokolli artiklid 17–24 on meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise 2005. aasta konventsiooni lõppsätted. Konventsioonis sisalduvaid viiteid osalisriikidele tõlgendatakse viidetena käesoleva protokolli osalisriikidele.

LÕPPSÄTTED

ARTIKKEL 17

Allakirjutamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja ühinemine

1. Protokoll on allakirjutamiseks avatud organisatsiooni peakorteris 2006. aasta 14. veebruarist kuni 2007. aasta 13. veebruarini ning on seejärel avatud ühinemiseks.

2. Riigid võivad väljendada oma nõusolekut siduda end käesoleva protokolliga:
a) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutades;
b) sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimusega alla kirjutades ning seejärel protokolli ratifitseerides või heaks kiites või
c) sellega ühinedes.

3. Ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine toimub asjakohase kirja hoiuleandmisega peasekretärile.

4. Käesoleva protokolli osalisriigiks võib saada ainult see riik, kes on konventsioonile ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud või kes on konventsiooni ratifitseerinud, heaks kiitnud või sellega ühinenud.

ARTIKKEL 18

Jõustumine

1. Protokoll jõustub üheksakümne päeva möödumisel kuupäevast, kui kaksteist riiki on sellele ratifitseerimis- või heakskiitmistingimuseta alla kirjutanud või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja peasekretärile hoiule andnud.

2. Riigi suhtes, kes annab ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule pärast seda, kui käesoleva protokolli lõikes 1 esitatud jõustumistingimused on täidetud, jõustub ratifitseerimine, heakskiitmine või ühinemine üheksakümne päeva möödumisel hoiuleandmise kuupäevast.

ARTIKKEL 19

Denonsseerimine

1. Protokolli osalisriik võib protokolli denonsseerida igal ajal pärast kuupäeva, mil protokoll on tema suhtes jõustunud.

2. Denonsseerimine toimub denonsseerimiskirja hoiuleandmisega peasekretärile.

3. Denonsseerimine jõustub aasta või denonsseerimiskirjas täpsustatud pikema ajavahemiku möödumisel denonsseerimiskirja hoiuleandmisest peasekretärile.

ARTIKKEL 20

Läbivaatamine ja muutmine

1. Organisatsioon võib protokolli läbivaatamiseks või muutmiseks kokku kutsuda konverentsi.

2. Peasekretär kutsub protokolli läbivaatamiseks või muutmiseks kokku protokolli osalisriikide konverentsi ühe kolmandiku või kümne protokolli osalisriigi taotlusel, olenevalt sellest, kumb arv on suurem.

3. Pärast protokolli muudatuste jõustumist hoiule antud ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja käsitatakse kehtivana muudetud protokolli suhtes.

ARTIKKEL 21

Deklaratsioonid

1. Protokolli osalisriik, kes ei ole lisas loetletud lepingu osalisriik, võib oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et protokolli kohaldamisel tema suhtes loetakse see leping artiklist 3ter välja jäetuks. Deklaratsioon kaotab kehtivuse niipea, kui leping on jõustunud protokolli osalisriigi suhtes, kes teatab jõustumisest peasekretärile.

2. Protokolli osalisriik, kes lakkab olemast lisas loetletud lepingu osalisriik, võib seoses selle lepinguga esitada käesolevas artiklis ettenähtud deklaratsiooni.

3. Protokolli osalisriik võib oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes deklareerida, et ta kohaldab artiklit 3ter kooskõlas oma riigi kriminaalõiguse põhimõtetega perekonna vastutuse suhtes kehtivate erandite kohta.

ARTIKKEL 22

Lisa muutmine

1. Lisa võib muuta, lisades sellesse asjakohased lepingud, mis
a) on osalemiseks avatud kõikidele riikidele;
b) on jõustunud ja
c) mille on ratifitseerinud, heaks kiitnud või millega on ühinenud vähemalt kaksteist protokolli osalisriiki.

2. Pärast protokolli jõustumist võib protokolli osalisriik teha lisa muutmise ettepanekuid. Kõik muudatusettepanekud saadetakse peasekretärile kirjalikult. Peasekretär edastab kõik lõikes 1 esitatud nõuetele vastavad muudatusettepanekud kõigile organisatsiooni liikmetele ja küsib protokolli osalisriikide nõusolekut muudatusettepanekute vastuvõtmiseks.

3. Lisa muutmise ettepanek loetakse vastuvõetuks pärast seda, kui protokolli osalisriikidest rohkem kui kaksteist on oma nõusolekust peasekretärile kirjalikult teatanud.

4. Lisa vastuvõetud muudatus jõustub kolmekümne päeva möödumisel muudatuse kaheteistkümnenda ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmisest peasekretärile nende protokolli osalisriikide suhtes, kes on asjakohase kirja hoiule andnud. Protokolli osalisriigi suhtes, kes muudatuse ratifitseerib või heaks kiidab pärast kaheteistkümnenda kirja hoiuleandmist peasekretärile, jõustub muudatus kolmekümnendal päeval pärast seda, kui ta on oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiule andnud.

ARTIKKEL 23

Hoiulevõtja

1. Käesolev protokoll ning kõik artiklite 20 ja 22 alusel vastuvõetud muudatused antakse hoiule peasekretärile.

2. Peasekretär:
a) teatab kõikidele riikidele, kes on protokollile alla kirjutanud või protokolliga ühinenud:
i) igast uuest allakirjutamisest või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisest ning vastava kuupäeva;
ii) protokolli jõustumise kuupäeva;
iii) protokolli iga denonsseerimiskirja hoiuleandmisest ning selle kättesaamise kuupäeva ja denonsseerimise jõustumise kuupäeva;
iv) kõikidest käesoleva protokolli artiklitele vastavatest teadetest;
v) kõikidest lisa muutmise ettepanekutest, mis on tehtud artikli 22 lõike 2 kohaselt;
vi) kõikidest artikli 22 lõikes 3 sätestatud korras vastuvõetud muudatustest;
vii) kõikidest artikli 22 lõike 4 kohaselt ratifitseeritud või heakskiidetud muudatustest ning muudatuste jõustumise kuupäevad ja
b) edastab protokolli tõestatud koopiad kõikidele riikidele, kes on protokollile alla kirjutanud või sellega ühinenud.

3. Niipea kui protokoll jõustub, edastab peasekretär selle tõestatud koopia Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile registreerimiseks ja avaldamiseks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikli 102 kohaselt.

ARTIKKEL 24

Keeled

Protokoll on koostatud ühes eksemplaris araabia, hiina, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keeles, kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Koostatud kahe tuhande viienda aasta neljateistkümnendal oktoobril Londonis.

Selle kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad protokollile alla kirjutanud.

PROTOCOL OF 2005 TO THE CONVENTION FOR THE SUPPRESSION OF UNLAWFUL ACTS AGAINST THE SAFETY OF MARITIME NAVIGATION
Done at London on the 14th of October 2005

PREAMBLE

The States Parties to this Protocol,

Being Parties to the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation done at Rome on 10 March 1988,

Acknowledging that terrorist acts threaten international peace and security,

Mindful of resolution A.924(22) of the Assembly of the International Maritime Organization requesting the revision of existing international legal and technical measures and the consideration of new measures in order to prevent and suppress terrorism against ships and to improve security aboard and ashore, and thereby to reduce the risk to passengers, crews and port personnel on board ships and in port areas and to vessels and their cargoes,

Conscious of the Declaration on Measures to Eliminate International Terrorism, annexed to United Nations General Assembly resolution 49/60 of 9 December 1994, in which, inter alia, the States Members of the United Nations solemnly reaffirm their unequivocal condemnation of all acts, methods and practices of terrorism as criminal and unjustifiable, wherever and by whomever committed, including those which jeopardize the friendly relations among States and peoples and threaten the territorial integrity and security of States,

Noting United Nations General Assembly resolution 51/210 of 17 December 1996 and the Declaration to Supplement the 1994 Declaration on Measures to Eliminate International Terrorism annexed thereto,

Recalling resolutions 1368 (2001) and 1373 (2001) of the United Nations Security Council, which reflect international will to combat terrorism in all its forms and manifestations, and which assigned tasks and responsibilities to States, and taking into account the continued threat from terrorist attacks,

Recalling also resolution 1540 (2004) of the United Nations Security Council, which recognizes the urgent need for all States to take additional effective measures to prevent the proliferation of nuclear, chemical or biological weapons and their means of delivery,

Recalling further the Convention on Offences and Certain Other Acts Committed on Board Aircraft, done at Tokyo on 14 September 1963; the Convention for the Suppression of Unlawful Seizure of Aircraft, done at The Hague on 16 December 1970; the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Civil Aviation, done at Montreal on 23 September 1971; the Convention on the Prevention and Punishment of Crimes against Internationally Protected Persons, including Diplomatic Agents, adopted by the General Assembly of the United Nations on 14 December 1973; the International Convention against the Taking of Hostages, adopted by the General Assembly of the United Nations on 17 December 1979; the Convention on the Physical Protection of Nuclear Material, done at Vienna on 26 October 1979 and amendments thereto adopted on 8 July 2005; the Protocol for the Suppression of Unlawful Acts of Violence at Airports Serving International Civil Aviation, supplementary to the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Civil Aviation, done at Montreal on 24 February 1988; the Protocol for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Fixed Platforms Located on the Continental Shelf, done at Rome on 10 March 1988; the Convention on the Marking of Plastic Explosives for the Purpose of Detection, done at Montreal on 1 March 1991; the International Convention for the Suppression of Terrorist Bombings, adopted by the General Assembly of the United Nations on 15 December 1997; the International Convention for the Suppression of the Financing of Terrorism, adopted by the General Assembly of the United Nations on 9 December 1999, and the International Convention for the Suppression of Acts of Nuclear Terrorism adopted by the General Assembly of the United Nations on 13 April 2005,

Bearing in mind the importance of the United Nations Convention on the Law of the Sea done at Montego Bay, on 10 December 1982, and of the customary international law of the sea,

Considering resolution 59/46 of the United Nations General Assembly, which reaffirmed that international co-operation as well as actions by States to combat terrorism should be conducted in conformity with the principles of the Charter of the United Nations, international law and relevant international conventions, and resolution 59/24 of the United Nations General Assembly, which urged States to become parties to the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation and its Protocol, invited States to participate in the review of those instruments by the Legal Committee of the International Maritime Organization to strengthen the means of combating such unlawful acts, including terrorist acts, and also urged States to take appropriate measures to ensure the effective implementation of those instruments, in particular through the adoption of legislation, where appropriate, aimed at ensuring that there is a proper framework for responses to incidents of armed robbery and terrorist acts at sea,

Considering also the importance of the amendments to the International Convention for the Safety of Life at Sea, 1974, and of the International Ship and Port Facility Security (ISPS) Code, both adopted by the 2002 Conference of Contracting Governments to that Convention, in establishing an appropriate international technical framework involving co-operation between Governments, Government agencies, national and local administrations and the shipping and port industries to detect security threats and take preventative measures against security incidents affecting ships or port facilities used in international trade,

Considering further resolution 58/187 of the United Nations General Assembly, which reaffirmed that States must ensure that any measure taken to combat terrorism complies with their obligations under international law, in particular international human rights, refugee and humanitarian law,

Believing that it is necessary to adopt provisions supplementary to those of the Convention, to suppress additional terrorist acts of violence against the safety and security of international maritime navigation and to improve its effectiveness,

Have agreed as follows:

ARTICLE 1

For the purposes of this Protocol:

1. “Convention” means the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation, done at Rome on 10 March 1988.

2. “Organization” means the International Maritime Organization (IMO).

3. “Secretary-General” means the Secretary-General of the Organization.

ARTICLE 2

Article 1 of the Convention is amended to read as follows:

Article 1

1. For the purposes of this Convention:
(a) “ship” means a vessel of any type whatsoever not permanently attached to the sea-bed, including dynamically supported craft, submersibles, or any other floating craft.
(b) “transport” means to initiate, arrange or exercise effective control, including decision-making authority, over the movement of a person or item.
(c) “serious injury or damage” means:
(i) serious bodily injury; or
(ii) extensive destruction of a place of public use, State or government facility, infrastructure facility, or public transportation system, resulting in major economic loss; or
(iii) substantial damage to the environment, including air, soil, water, fauna, or flora.
(d) “BCN weapon”means:
(i) “biological weapons”, which are:
(1) microbial or other biological agents, or toxins whatever their origin or method of production, of types and in quantities that have no justification for prophylactic, protective or other peaceful purposes; or
(2) weapons, equipment or means of delivery designed to use such agents or toxins for hostile purposes or in armed conflict.
(ii) “chemical weapons”, which are, together or separately:
(1) toxic chemicals and their precursors, except where intended for:
(A) industrial, agricultural, research, medical, pharmaceutical or other peaceful purposes; or
(B) protective purposes, namely those purposes directly related to protection against toxic chemicals and to protection against chemical weapons; or
(C) military purposes not connected with the use of chemical weapons and not dependent on the use of the toxic properties of chemicals as a method of warfare; or
(D) law enforcement including domestic riot control purposes,
as long as the types and quantities are consistent with such purposes;
(2) munitions and devices specifically designed to cause death or other harm through the toxic properties of those toxic chemicals specified in subparagraph (ii)(1), which would be released as a result of the employment of such munitions and devices;
(3) any equipment specifically designed for use directly in connection with the employment of munitions and devices specified in subparagraph (ii)(2);
(iii) nuclear weapons and other nuclear explosive devices.
(e) “toxic chemical” means any chemical which through its chemical action on life processes can cause death, temporary incapacitation or permanent harm to humans or animals. This includes all such chemicals, regardless of their origin or of their method of production, and regardless of whether they are produced in facilities, in munitions or elsewhere.
(f) “precursor” means any chemical reactant which takes part at any stage in the production by whatever method of a toxic chemical. This includes any key component of a binary or multicomponent chemical system.
(g) “Organization” means the International Maritime Organization (IMO).
(h) “Secretary-General” means the Secretary-General of the Organization.

2. For the purposes of this Convention:
(a) the terms “place of public use”, “State or government facility”, “infrastructure facility”, and “public transportation system” have the same meaning as given to those terms in the International Convention for the Suppression of Terrorist Bombings, done at New York on 15 December 1997; and
(b) the terms “source material” and “special fissionable material” have the same meaning as given to those terms in the Statute of the International Atomic Energy Agency (IAEA), done at New York on 26 October 1956.

ARTICLE 3

The following text is added as article 2bis of the Convention:

Article 2bis

1. Nothing in this Convention shall affect other rights, obligations and responsibilities of States and individuals under international law, in particular the purposes and principles of the Charter of the United Nations and international human rights, refugee and humanitarian law.

2. This Convention does not apply to the activities of armed forces during an armed conflict, as those terms are understood under international humanitarian law, which are governed by that law, and the activities undertaken by military forces of a State in the exercise of their official duties, inasmuch as they are governed by other rules of international law.

3. Nothing in this Convention shall affect the rights, obligations and responsibilities under the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons, done at Washington, London and Moscow on 1 July 1968, the Convention on the Prohibition of the Development, Production and Stockpiling of Bacteriological (Biological) and Toxin Weapons and on their Destruction, done at Washington, London and Moscow on 10 April 1972, or the Convention on the Prohibition of the Development, Production, Stockpiling and Use of Chemical Weapons and on their Destruction, done at Paris on 13 January 1993, of States Parties to such treaties.

ARTICLE 4

1. The chapeau of article 3, paragraph 1 of the Convention is replaced by the following text:

Any person commits an offence within the meaning of this Convention if that person unlawfully and intentionally:

2. Article 3, paragraph 1(f) of the Convention is replaced by the following text:
(f) communicates information which that person knows to be false, thereby endangering the safe navigation of a ship.

3. Article 3, paragraph 1(g) of the Convention is deleted.

4. Article 3, paragraph 2 of the Convention is replaced by the following text:

2. Any person also commits an offence if that person threatens, with or without a condition, as is provided for under national law, aimed at compelling a physical or juridical person to do or refrain from doing any act, to commit any of the offences set forth in paragraphs 1 (b), (c), and (e), if that threat is likely to endanger the safe navigation of the ship in question.

5. The following text is added as article 3bis of the Convention:

Article 3bis

1. Any person commits an offence within the meaning of this Convention if that person unlawfully and intentionally:
(a) when the purpose of the act, by its nature or context, is to intimidate a population, or to compel a government or an international organization to do or to abstain from doing any act:
(i) uses against or on a ship or discharges from a ship any explosive, radioactive material or BCN weapon in a manner that causes or is likely to cause death or serious injury or damage; or
(ii) discharges, from a ship, oil, liquefied natural gas, or other hazardous or noxious substance, which is not covered by subparagraph (a)(i), in such quantity or concentration that causes or is likely to cause death or serious injury or damage; or
(iii) uses a ship in a manner that causes death or serious injury or damage; or
(iv) threatens, with or without a condition, as is provided for under national law, to commit an offence set forth in subparagraph (a)(i), (ii) or (iii); or
(b) transports on board a ship:
(i) any explosive or radioactive material, knowing that it is intended to be used to cause, or in a threat to cause, with or without a condition, as is provided for under national law, death or serious injury or damage for the purpose of intimidating a population, or compelling a government or an international organization to do or to abstain from doing any act; or
(ii) any BCN weapon, knowing it to be a BCN weapon as defined in article 1; or
(iii) any source material, special fissionable material, or equipment or material especially designed or prepared for the processing, use or production of special fissionable material, knowing that it is intended to be used in a nuclear explosive activity or in any other nuclear activity not under safeguards pursuant to an IAEA comprehensive safeguards agreement; or
(iv) any equipment, materials or software or related technology that significantly contributes to the design, manufacture or delivery of a BCN weapon, with the intention that it will be used for such purpose.

2. It shall not be an offence within the meaning of this Convention to transport an item or material covered by paragraph 1(b)(iii) or, insofar as it relates to a nuclear weapon or other nuclear explosive device, paragraph 1(b)(iv), if such item or material is transported to or from the territory of, or is otherwise transported under the control of, a State Party to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons where:
(a) the resulting transfer or receipt, including internal to a State, of the item or material is not contrary to such State Party’s obligations under the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons and,
(b) if the item or material is intended for the delivery system of a nuclear weapon or other nuclear explosive device of a State Party to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons, the holding of such weapon or device is not contrary to that State Party’s obligations under that Treaty.

6. The following text is added as article 3ter of the Convention:

Article 3ter

Any person commits an offence within the meaning of this Convention if that person unlawfully and intentionally transports another person on board a ship knowing that the person has committed an act that constitutes an offence set forth in article 3, 3bis or 3quater or an offence set forth in any treaty listed in the Annex, and intending to assist that person to evade criminal prosecution.

7. The following text is added as article 3quater of the Convention:

Article 3quater

Any person also commits an offence within the meaning of this Convention if that person:
(a) unlawfully and intentionally injures or kills any person in connection with the commission of any of the offences set forth in article 3, paragraph 1, article 3bis, or article 3ter; or
(b) attempts to commit an offence set forth in article 3, paragraph 1, article 3bis, paragraph 1(a)(i), (ii) or (iii) , or subparagraph (a) of this article; or
(c) participates as an accomplice in an offence set forth in article 3, article 3bis, article 3ter, or subparagraph (a) or (b) of this article; or
(d) organizes or directs others to commit an offence set forth in article 3, article 3bis, article 3ter, or subparagraph (a) or (b) of this article; or
(e) contributes to the commission of one or more offences set forth in article 3, article 3bis, article 3ter or subparagraph (a) or (b) of this article, by a group of persons acting with a common purpose, intentionally and either:
(i) with the aim of furthering the criminal activity or criminal purpose of the group, where such activity or purpose involves the commission of an offence set forth in article 3, 3bis or 3ter; or
(ii) in the knowledge of the intention of the group to commit an offence set forth in article 3, 3bis or 3ter.

ARTICLE 5

1. Article 5 of the Convention is replaced by the following text:

Each State Party shall make the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater punishable by appropriate penalties which take into account the grave nature of those offences.

2. The following text is added as article 5bis of the Convention:

Article 5bis

1. Each State Party, in accordance with its domestic legal principles, shall take the necessary measures to enable a legal entity located in its territory or organized under its laws to be held liable when a person responsible for management or control of that legal entity has, in that capacity, committed an offence set forth in this Convention. Such liability may be criminal, civil or administrative.

2. Such liability is incurred without prejudice to the criminal liability of individuals having committed the offences.

3. Each State Party shall ensure, in particular, that legal entities liable in accordance with paragraph 1 are subject to effective, proportionate and dissuasive criminal, civil or administrative sanctions. Such sanctions may include monetary sanctions.

ARTICLE 6

1. The chapeau of article 6, paragraph 1 of the Convention is replaced by the following text:

1. Each State Party shall take such measures as may be necessary to establish its jurisdiction over the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater when the offence is committed:

2. Article 6, paragraph 3 of the Convention is replaced by the following text:

3. Any State Party which has established jurisdiction mentioned in paragraph 2 shall notify the Secretary-General. If such State Party subsequently rescinds that jurisdiction, it shall notify the Secretary-General.

3. Article 6, paragraph 4 of the Convention is replaced by the following text:

4. Each State Party shall take such measures as may be necessary to establish its jurisdiction over the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater in cases where the alleged offender is present in its territory and it does not extradite the alleged offender to any of the States Parties which have established their jurisdiction in accordance with paragraphs 1 and 2 of this article.

ARTICLE 7

The following text is added as the Annex to the Convention:

ANNEX

1. Convention for the Suppression of Unlawful Seizure of Aircraft, done at The Hague on 16 December 1970.

2. Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Civil Aviation, done at Montreal on 23 September 1971.

3. Convention on the Prevention and Punishment of Crimes against Internationally Protected Persons, including Diplomatic Agents, adopted by the General Assembly of the United Nations on 14 December 1973.

4. International Convention against the Taking of Hostages, adopted by the General Assembly of the United Nations on 17 December 1979.

5. Convention on the Physical Protection of Nuclear Material, done at Vienna on 26 October 1979.

6. Protocol for the Suppression of Unlawful Acts of Violence at Airports Serving International Civil Aviation, supplementary to the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Civil Aviation, done at Montreal on 24 February 1988.

7. Protocol for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Fixed Platforms Located on the Continental Shelf, done at Rome on 10 March 1988.

8. International Convention for the Suppression of Terrorist Bombings, adopted by the General Assembly of the United Nations on 15 December 1997.

9. International Convention for the Suppression of the Financing of Terrorism, adopted by the General Assembly of the United Nations on 9 December 1999.

ARTICLE 8

1. Article 8, paragraph 1 of the Convention is replaced by the following text:

1. The master of a ship of a State Party (the “flag State”) may deliver to the authorities of any other State Party (the “receiving State”) any person who the master has reasonable grounds to believe has committed an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter, or 3quater.

2. The following text is added as article 8bis of the Convention:

Article 8bis

1. States Parties shall co-operate to the fullest extent possible to prevent and suppress unlawful acts covered by this Convention, in conformity with international law, and shall respond to requests pursuant to this article as expeditiously as possible.

2. Each request pursuant to this article should, if possible, contain the name of the suspect ship, the IMO ship identification number, the port of registry, the ports of origin and destination, and any other relevant information. If a request is conveyed orally, the requesting Party shall confirm the request in writing as soon as possible. The requested Party shall acknowledge its receipt of any written or oral request immediately.

3. States Parties shall take into account the dangers and difficulties involved in boarding a ship at sea and searching its cargo, and give consideration to whether other appropriate measures agreed between the States concerned could be more safely taken in the next port of call or elsewhere.

4. A State Party that has reasonable grounds to suspect that an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater has been, is being or is about to be committed involving a ship flying its flag, may request the assistance of other States Parties in preventing or suppressing that offence. The States Parties so requested shall use their best endeavours to render such assistance within the means available to them.

5. Whenever law enforcement or other authorized officials of a State Party (“the requesting Party”) encounter a ship flying the flag or displaying marks of registry of another State Party (“the first Party”) located seaward of any State’s territorial sea, and the requesting Party has reasonable grounds to suspect that the ship or a person on board the ship has been, is or is about to be involved in the commission of an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater, and the requesting Party desires to board,
(a) it shall request, in accordance with paragraphs 1 and 2 that the first Party confirm the claim of nationality, and
(b) if nationality is confirmed, the requesting Party shall ask the first Party (hereinafter referred to as “the flag State”) for authorization to board and to take appropriate measures with regard to that ship which may include stopping, boarding and searching the ship, its cargo and persons on board, and questioning the persons on board in order to determine if an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater has been, is being or is about to be committed, and
(c) the flag State shall either:
(i) authorize the requesting Party to board and to take appropriate measures set out in subparagraph (b), subject to any conditions it may impose in accordance with paragraph 7; or
(ii) conduct the boarding and search with its own law enforcement or other officials; or
(iii) conduct the boarding and search together with the requesting Party, subject to any conditions it may impose in accordance with paragraph 7; or
(iv) decline to authorize a boarding and search.
The requesting Party shall not board the ship or take measures set out in subparagraph (b) without the express authorization of the flag State.
(d) Upon or after depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, a State Party may notify the Secretary-General that, with respect to ships flying its flag or displaying its mark of registry, the requesting Party is granted authorization to board and search the ship, its cargo and persons on board, and to question the persons on board in order to locate and examine documentation of its nationality and determine if an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater has been, is being or is about to be committed, if there is no response from the first Party within four hours of acknowledgement of receipt of a request to confirm nationality.
(e) Upon or after depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, a State Party may notify the Secretary-General that, with respect to ships flying its flag or displaying its mark of registry, the requesting Party is authorized to board and search a ship, its cargo and persons on board, and to question the persons on board in order to determine if an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater has been, is being or is about to be committed.
The notifications made pursuant to this paragraph can be withdrawn at any time.

6. When evidence of conduct described in article 3, 3bis, 3ter or 3quater is found as the result of any boarding conducted pursuant to this article, the flag State may authorize the requesting Party to detain the ship, cargo and persons on board pending receipt of disposition instructions from the flag State.The requesting Party shall promptly inform the flag State of the results of a boarding, search, and detention conducted pursuant to this article. The requesting Party shall also promptly inform the flag State of the discovery of evidence of illegal conduct that is not subject to this Convention.

7. The flag State, consistent with the other provisions of this Convention,may subject its authorization under paragraph 5 or 6 to conditions, including obtaining additional information from the requesting Party, and conditions relating to responsibility for and the extent of measures to be taken. No additional measures may be taken without the express authorization of the flag State, except when necessary to relieve imminent danger to the lives of persons or where those measures derive from relevant bilateral or multilateral agreements.

8. For all boardings pursuant to this article, the flag State has the right to exercise jurisdiction over a detained ship, cargo or other items and persons on board, including seizure, forfeiture, arrest and prosecution. However, the flag State may, subject to its constitution and laws, consent to the exercise of jurisdiction by another State having jurisdiction under article 6.

9. When carrying out the authorized actions under this article, the use of force shall be avoided except when necessary to ensure the safety of its officials and persons on board, or where the officials are obstructed in the execution of the authorized actions. Any use of force pursuant to this article shall not exceed the minimum degree of force which is necessary and reasonable in the circumstances.

10. Safeguards:
(a) Where a State Party takes measures against a ship in accordance with this article, it shall:
(i) take due account of the need not to endanger the safety of life at sea;
(ii) ensure that all persons on board are treated in a manner which preserves their basic human dignity, and in compliance with the applicable provisions of international law, including international human rights law;
(iii) ensure that a boarding and search pursuant to this article shall be conducted in accordance with applicable international law;
(iv) take due account of the safety and security of the ship and its cargo;
(v) take due account of the need not to prejudice the commercial or legal interests of the flag State;
(vi) ensure, within available means, that any measure taken with regard to the ship or its cargo is environmentally sound under the circumstances;
(vii) ensure that persons on board against whom proceedings may be commenced in connection with any of the offences set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater are afforded the protections of paragraph 2 of article 10, regardless of location;
(viii) ensure that the master of a ship is advised of its intention to board, and is, or has been, afforded the opportunity to contact the ship’s owner and the flag State at the earliest opportunity; and
(ix) take reasonable efforts to avoid a ship being unduly detained or delayed.
(b) Provided that authorization to board by a flag State shall not per se give rise to its liability, States Parties shall be liable for any damage, harm or loss attributable to them arising from measures taken pursuant to this article when:
(i) the grounds for such measures prove to be unfounded, provided that the ship has not committed any act justifying the measures taken; or
(ii) such measures are unlawful or exceed those reasonably required in light of available information to implement the provisions of this article.
States Parties shall provide effective recourse in respect of such damage, harm or loss.
(c) Where a State Party takes measures against a ship in accordance with this Convention, it shall take due account of the need not to interfere with or to affect:
(i) the rights and obligations and the exercise of jurisdiction of coastal States in accordance with the international law of the sea; or
(ii) the authority of the flag State to exercise jurisdiction and control in administrative, technical and social matters involving the ship.
(d) Any measure taken pursuant to this article shall be carried out by law enforcement or other authorized officials from warships or military aircraft, or from other ships or aircraft clearly marked and identifiable as being on government service and authorized to that effect and, notwithstanding articles 2 and 2bis, the provisions of this article shall apply.
(e) For the purposes of this article “law enforcement or other authorized officials” means uniformed or otherwise clearly identifiable members of law enforcement or other government authorities duly authorized by their government. For the specific purpose of law enforcement under this Convention, law enforcement or other authorized officials shall provide appropriate government-issued identification documents for examination by the master of the ship upon boarding.

11. This article does not apply to or limit boarding of ships conducted by any State Party in accordance with international law, seaward of any State’s territorial sea, including boardings based upon the right of visit, the rendering of assistance to persons, ships and property in distress or peril, or an authorization from the flag State to take law enforcement or other action.

12. States Parties are encouraged to develop standard operating procedures for joint operations pursuant to this article and consult, as appropriate, with other States Parties with a view to harmonizing such standard operating procedures for the conduct of operations.

13. States Parties may conclude agreements or arrangements between them to facilitate law enforcement operations carried out in accordance with this article.

14. Each State Party shall take appropriate measures to ensure that its law enforcement or other authorized officials, and law enforcement or other authorized officials of other States Parties acting on its behalf, are empowered to act pursuant to this article.

15. Upon or after depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, each State Party shall designate the authority, or, where necessary, authorities to receive and respond to requests for assistance, for confirmation of nationality, and for authorization to take appropriate measures. Such designation, including contact information, shall be notified to the Secretary-General within one month of becoming a Party, who shall inform all other States Parties within one month of the designation. Each State Party is responsible for providing prompt notice through the Secretary-General of any changes in the designation or contact information.

ARTICLE 9

Article 10, paragraph 2 is replaced by the following text:

2. Any person who is taken into custody, or regarding whom any other measures are taken or proceedings are being carried out pursuant to this Convention, shall be guaranteed fair treatment, including enjoyment of all rights and guarantees in conformity with the law of the State in the territory of which that person is present and applicable provisions of international law, including international human rights law.

ARTICLE 10

1. Article 11, paragraphs 1, 2, 3 and 4 are replaced by the following text:

1. The offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater shall be deemed to be included as extraditable offences in any extradition treaty existing between any of the States Parties. States Parties undertake to include such offences as extraditable offences in every extradition treaty to be concluded between them.

2. If a State Party which makes extradition conditional on the existence of a treaty receives a request for extradition from another State Party with which it has no extradition treaty, the requested State Party may, at its option, consider this Convention as a legal basis for extradition in respect of the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater. Extradition shall be subject to the other conditions provided by the law of the requested State Party.

3. States Parties which do not make extradition conditional on the existence of a treaty shall recognize the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater as extraditable offences between themselves, subject to the conditions provided by the law of the requested State Party.

4. If necessary, the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater shall be treated, for the purposes of extradition between States Parties, as if they had been committed not only in the place in which they occurred but also in a place within the jurisdiction of the State Party requesting extradition.

2. The following text is added as article 11bis, of the Convention:

Article 11bis

None of the offences set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater shall be regarded for the purposes of extradition or mutual legal assistance as a political offence or as an offence connected with a political offence or as an offence inspired by political motives. Accordingly, a request for extradition or for mutual legal assistance based on such an offence may not be refused on the sole ground that it concerns a political offence or an offence connected with a political offence or an offence inspired by political motives.

3. The following text is added as article 11ter of the Convention:

Article 11ter

Nothing in this Convention shall be interpreted as imposing an obligation to extradite or to afford mutual legal assistance, if the requested State Party has substantial grounds for believing that the request for extradition for offences set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater or for mutual legal assistance with respect to such offences has been made for the purpose of prosecuting or punishing a person on account of that person’s race, religion, nationality, ethnic origin, political opinion or gender, or that compliance with the request would cause prejudice to that person’s position for any of these reasons.

ARTICLE 11

1. Article 12, paragraph 1 of the Convention is replaced by the following text:

1. States Parties shall afford one another the greatest measure of assistance in connection with criminal proceedings brought in respect of the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater, including assistance in obtaining evidence at their disposal necessary for the proceedings.

2. The following text is added as article 12bis of the Convention:

Article 12bis

1. A person who is being detained or is serving a sentence in the territory of one State Party whose presence in another State Party is requested for purposes of identification, testimony or otherwise providing assistance in obtaining evidence for the investigation or prosecution of offences set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater may be transferred if the following conditions are met:
(a) the person freely gives informed consent; and
(b) the competent authorities of both States agree, subject to such conditions as those States may deem appropriate.

2. For the purposes of this article:
(a) the State to which the person is transferred shall have the authority and obligation to keep the person transferred in custody, unless otherwise requested or authorized by the State from which the person was transferred;
(b) the State to which the person is transferred shall without delay implement its obligation to return the person to the custody of the State from which the person was transferred as agreed beforehand, or as otherwise agreed, by the competent authorities of both States;
(c) the State to which the person is transferred shall not require the State from which the person was transferred to initiate extradition proceedings for the return of the person;
(d) the person transferred shall receive credit for service of the sentence being served in the State from which the person was transferred for time spent in the custody of the State to which the person was transferred.

3. Unless the State Party from which a person is to be transferred in accordance with this article so agrees, that person, whatever that person’s nationality, shall not be prosecuted or detained or subjected to any other restriction of personal liberty in the territory of the State to which that person is transferred in respect of acts or convictions anterior to that person’s departure from the territory of the State from which such person was transferred.

ARTICLE 12

Article 13 of the Convention is replaced by the following text:

1. States Parties shall co-operate in the prevention of the offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater, particularly by:
(a) taking all practicable measures to prevent preparation in their respective territories for the commission of those offences within or outside their territories;
(b) exchanging information in accordance with their national law, and co-ordinating administrative and other measures taken as appropriate to prevent the commission of offences set forth in articles 3, 3bis, 3ter and 3quater.

2. When, due to the commission of an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater, the passage of a ship has been delayed or interrupted, any State Party in whose territory the ship or passengers or crew are present shall be bound to exercise all possible efforts to avoid a ship, its passengers, crew or cargo being unduly detained or delayed.

ARTICLE 13

Article 14 of the Convention is replaced by the following text:

Any State Party having reason to believe that an offence set forth in article 3, 3bis, 3ter or 3quater will be committed shall, in accordance with its national law, furnish as promptly as possible any relevant information in its possession to those States which it believes would be the States having established jurisdiction in accordance with article 6.

ARTICLE 14

Article 15, paragraph 3 of the Convention is replaced by the following text:

3. The information transmitted in accordance with paragraphs 1 and 2 shall be communicated by the Secretary-General to all States Parties, to Members of the Organization, to other States concerned, and to the appropriate international intergovernmental organizations.

ARTICLE 15

Interpretation and application

1. The Convention and this Protocol shall, as between the Parties to this Protocol, be read and interpreted together as one single instrument.

2. Articles 1 to 16 of the Convention, as revised by this Protocol, together with articles 17 to 24 of this Protocol and the Annex thereto, shall constitute and be called the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation, 2005 (2005 SUA Convention).

ARTICLE 16

The following text is added as article 16bis of the Convention:

Final clauses of the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation, 2005

The final clauses of the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation, 2005 shall be articles 17 to 24 of the Protocol of 2005 to the Convention for the Suppression of Unlawful Acts against the Safety of Maritime Navigation. References in this Convention to States Parties shall be taken to mean references to States Parties to that Protocol.
FINAL CLAUSES

ARTICLE 17

Signature, ratification, acceptance, approval and accession

1. This Protocol shall be open for signature at the Headquarters of the Organization from 14 February 2006 to 13 February 2007 and shall thereafter remain open for accession.

2. States may express their consent to be bound by this Protocol by:
(a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval; or
(b) signature subject to ratification, acceptance or approval, followed by ratification, acceptance or approval; or
(c) accession.

3. Ratification, acceptance, approval or accession shall be effected by the deposit of an instrument to that effect with the Secretary-General.

4. Only a State which has signed the Convention without reservation as to ratification, acceptance or approval, or has ratified, accepted, approved or acceded to the Convention may become a Party to this Protocol.

ARTICLE 18

Entry into force

1. This Protocol shall enter into force ninety days following the date on which twelve States have either signed it without reservation as to ratification, acceptance or approval, or have deposited an instrument of ratification, acceptance, approval or accession with the Secretary-General.

2. For a State which deposits an instrument of ratification, acceptance, approval or accession in respect of this Protocol after the conditions in paragraph 1 for entry into force thereof have been met, the ratification, acceptance, approval or accession shall take effect ninety days after the date of such deposit.

ARTICLE 19

Denunciation

1. This Protocol may be denounced by any State Party at any time after the date on which this Protocol enters into force for that State.

2. Denunciation shall be effected by the deposit of an instrument of denunciation with the Secretary-General.

3. A denunciation shall take effect one year, or such longer period as may be specified in the instrument of denunciation, after the deposit of the instrument with the Secretary-General.

ARTICLE 20

Revision and amendment

1. A conference for the purpose of revising or amending this Protocol may be convened by the Organization.

2. The Secretary-General shall convene a conference of States Parties to this Protocol for revising or amending the Protocol, at the request of one third of the States Parties, or ten States Parties, whichever is the higher figure.

3. Any instrument of ratification, acceptance, approval or accession deposited after the date of entry into force of an amendment to this Protocol shall be deemed to apply to the Protocol as amended.

ARTICLE 21

Declarations

1. Upon depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, a State Party which is not a party to a treaty listed in the Annex may declare that, in the application of this Protocol to the State Party, the treaty shall be deemed not to be included in article 3ter. The declaration shall cease to have effect as soon as the treaty enters into force for the State Party, which shall notify the Secretary-General of this fact.

2. When a State Party ceases to be a party to a treaty listed in the Annex, it may make a declaration as provided for in this article, with respect to that treaty.

3 Upon depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, a State Party may declare that it will apply the provisions of article 3ter in accordance with the principles of its criminal law concerning family exemptions of liability.

ARTICLE 22

Amendments to the Annex

1. The Annex may be amended by the addition of relevant treaties that:
(a) are open to the participation of all States;
(b) have entered into force; and
(c) have been ratified, accepted, approved or acceded to by at least twelve States Parties to this Protocol.

2 After the entry into force of this Protocol, any State Party thereto may propose such an amendment to the Annex. Any proposal for an amendment shall be communicated to the Secretary-General in written form. The Secretary-General shall circulate any proposed amendment that meets the requirements of paragraph 1 to all members of the Organization and seek from States Parties to this Protocol their consent to the adoption of the proposed amendment.

3. The proposed amendment to the Annex shall be deemed adopted after more than twelve of the States Parties to this Protocol consent to it by written notification to the Secretary-General.

4. The adopted amendment to the Annex shall enter into force thirty days after the deposit with the Secretary-General of the twelfth instrument of ratification, acceptance or approval of such amendment for those States Parties to this Protocol that have deposited such an instrument. For each State Party to this Protocol ratifying, accepting or approving the amendment after the deposit of the twelfth instrument with the Secretary-General, the amendment shall enter into force on the thirtieth day after deposit by such State Party of its instrument of ratification, acceptance or approval.

ARTICLE 23

Depositary

1. This Protocol and any amendments adopted under articles 20 and 22 shall be deposited with the Secretary-General.

2 The Secretary-General shall:
(a) inform all States which have signed this Protocol or acceded to this Protocol of:
(i) each new signature or deposit of an instrument of ratification, acceptance, approval or accession together with the date thereof;
(ii) the date of the entry into force of this Protocol;
(iii) the deposit of any instrument of denunciation of this Protocol together with the date on which it is received and the date on which the denunciation takes effect;
(iv) any communication called for by any article of this Protocol;
(v) any proposal to amend the Annex which has been made in accordance with article 22, paragraph 2;
(vi) any amendment deemed to have been adopted in accordance with article 22, paragraph 3;
(vii) any amendment ratified, accepted or approved in accordance with article 22, paragraph 4, together with the date on which that amendment shall enter into force; and
(b) transmit certified true copies of this Protocol to all States which have signed or acceded to this Protocol.

3. As soon as this Protocol enters into force, a certified true copy of the text shall be transmitted by the Secretary-General to the Secretary-General of the United Nations for registration and publication in accordance with Article 102 of the Charter of the United Nations.

ARTICLE 24

Languages

This Protocol is established in a single original in the Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish languages, each text being equally authentic.

Done at London this fourteenth day of October two thousand and five.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized by their respective Governments for that purpose, have signed this Protocol.

← Tagasi | Üles ↑

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokoll

Meresõitu ohustava ebaseadusliku tegevuse tõkestamise konventsiooni 2005. aasta protokoll

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: