Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon
Vastu võetud 25.10.2007
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Preambul
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised konventsioonile allakirjutanud,
arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmesriikide suurem ühtsus;
arvestades iga lapse õigust sellistele kaitsemeetmetele, mida temale kui alaealisele peavad pakkuma perekond, ühiskond ja riik;
täheldades, et laste seksuaalne ärakasutamine, eelkõige lasteprostitutsioon ja lapsporno, ning kõik laste seksuaalse kuritarvitamise vormid, sealhulgas välisriigis toimepandud teod, kahjustavad laste tervist ja psühhosotsiaalset arengut;
täheldades, et laste seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne kuritarvitamine on murettekitaval määral sagenenud nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil, eelkõige olukorras, kus nii lapsed kui ka teo toimepanijad kasutavad üha enam info- ja sidetehnoloogiat, ning et laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ennetamine ja võitlus selle vastu nõuab rahvusvahelist koostööd;
arvestades, et laste heaolu ja huvid on kõigi liikmesriikide ühised põhiväärtused, mida tuleb edendada ilma diskrimineerimiseta;
meenutades Euroopa Nõukogu riigipeade ja valitsusjuhtide kolmandal tippkohtumisel (Varssavi, 16.-17. mai 2005) vastuvõetud tegevuskava, milles kutsutakse üles välja töötama meetmeid laste seksuaalse ärakasutamise tõkestamiseks;
meenutades eelkõige ministrite komitee soovitust nr R (91) 11, mis käsitleb laste ja noorte seksuaalset ärakasutamist, pornograafiat ja prostitutsiooni ning laste ja noortega kaubitsemist, laste kaitset seksuaalse ärakasutamise eest käsitlevat soovitust Rec(2001)16, arvutikuritegevusvastast konventsiooni (ETS 185), eriti selle artiklit 9, ning ka inimkaubandusvastast Euroopa Nõukogu konventsiooni (CETS 197);
pidades silmas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (1950, ETS nr 5), parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartat (1996, ETS nr 163) ja laste õiguste Euroopa konventsiooni (1996, ETS 160);
pidades silmas ka Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni, eriti selle artiklit 34, laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitlevat fakultatiivprotokolli, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni lapsele sobimatu töö ja muu talle sobimatu tegevuse viivitamatu keelustamise konventsiooni;
pidades silmas Euroopa Liidu Nõukogu raamotsust laste seksuaalse ärakasutamise ja lapsporno vastu võitlemise kohta (2004/68/JSK), Euroopa Liidu Nõukogu raamotsust ohvrite seisundi kohta kriminaalmenetluses (2001/220/JSK) ja Euroopa Liidu Nõukogu raamotsust inimkaubanduse vastu võitlemise kohta (2002/629/JSK);
võttes nõuetekohaselt arvesse teisi selle valdkonna asjakohaseid rahvusvahelisi õigusakte ja programme, eelkõige laste ärilise seksuaalse ärakasutamise vastasel 1. maailmakongressil (27.–31. august 1996) vastuvõetud Stockholmi deklaratsiooni ja tegevuskava, laste ärilise seksuaalse ärakasutamise vastasel 2. maailmakongressil (17.–20. detsember 2001) vastuvõetud Yokohama ülemaailmset kohustust, laste ärilise seksuaalse ärakasutamise vastase 2. maailmakongressi ettevalmistaval konverentsil (20.–21. november 2001) vastuvõetud Budapesti kohustust ja tegevuskava, ÜRO Peaassamblee resolutsiooni S-27/2 „Lastele sobiv maailm“ ning kolmeaastast programmi „Euroopa laste jaoks ja koos lastega“, mis võeti vastu seejärel toimunud kolmandal tippkohtumisel ja käivitati Monaco konverentsil (4.–5. aprill 2006);
otsustades tõhusalt kaasa aidata ühise eesmärgi saavutamisele kaitsta lapsi seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest, olenemata sellest, kes on teo toimepanija, ning anda abi ohvritele;
arvestades vajadust koostada üldine rahvusvaheline õigusakt, mis keskendub laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise kõigi vormide vastase võitluse ennetus-, kaitse- ja kriminaalõiguslikele aspektidele ning kavandab eraldi järelevalvesüsteemi,
on kokku leppinud järgmises.
I peatükk – Eesmärgid, mittediskrimineerimise põhimõte ja mõisted
Artikkel 1 – Eesmärgid
1 Konventsiooni eesmärgid on:
a ennetada laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning selle vastu võidelda;
b kaitsta seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud laste õigusi;
c edendada laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastast riigisisest ja rahvusvahelist koostööd.
2 Konventsiooni tõhusa rakendamise tagamiseks konventsiooniosaliste poolt kavandab konventsioon eraldi järelevalvesüsteemi.
Artikkel 2 – Mittediskrimineerimise põhimõte
Konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid ning kasutavad eelkõige ohvrite õiguste kaitse meetmeid, diskrimineerimata kedagi soo, rassi, nahavärvuse, keele, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse kuuluvuse, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, seksuaalse sättumuse, terviseseisundi, puude või muu seisundi tõttu.
Artikkel 3 – Mõisted
Konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a laps – alla 18 aasta vanune isik;
b laste seksuaalne ärakasutamine ja seksuaalne kuritarvitamine – konventsiooni artiklites 18–23 viidatud käitumine;
c ohver – laps, keda seksuaalselt ära kasutatakse või seksuaalselt kuritarvitatakse.
II peatükk – Ennetusmeetmed
Artikkel 4 – Põhimõtted
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise kõigi vormide ennetamiseks ja laste kaitseks.
Artikkel 5 – Lastega kokkupuutuvate isikute töölevõtmine, koolitamine ja teadlikkuse parandamine
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid parandamaks haridus-, tervishoiu-, sotsiaalkaitse-, kohtu- ja õiguskaitsesektoris ning spordi-, kultuuri- ja vaba aja üritustel lastega korrapäraselt kokkupuutuvate isikute teadlikkust lastekaitsest ja laste õigustest.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 nimetatud isikutel on piisavad teadmised laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise, selle kindlakstegemise vahendite ning artikli 12 lõikes 1 nimetatud võimaluse kohta.
3 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid kooskõlas oma riigisisese õigusega tagamaks, et lastega korrapäraseid kokkupuuteid eeldavatele kutsealadele pääsemise tingimused kindlustavad, et sellistele kutsealadele kandideerivad isikud ei ole süüdi mõistetud laste seksuaalses ärakasutamises või seksuaalses kuritarvitamises.
Artikkel 6 – Laste harimine
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks laste harimist põhi- ja keskhariduse omandamise ajal nende arenguastmele kohandatud viisil seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohu ning vahendite kohta, mille abil end kaitsta. Seda teavet, mida jagatakse vajaduse korral koostöös vanematega, antakse koos üldisema seksuaalteabega, pöörates erilist tähelepanu ohuolukordadele, eriti uue info- ja sidetehnoloogia kasutamisega seotud olukordadele.
Artikkel 7 - Ennetavad sekkumisprogrammid või -meetmed
Konventsiooniosaline tagab, et isikutel, kes kardavad, et nad võiksid toime panna mõne konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo, on vajaduse korral juurdepääs süütegude toimepaneku ohu hindamiseks ja ennetamiseks ettenähtud tõhusatele sekkumisprogrammidele või -meetmetele.
Artikkel 8 – Üldsusele kavandatud meetmed
1 Konventsiooniosaline edendab või korraldab üldsuse teadlikkuse parandamise kampaaniaid, andes teavet laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise nähtuse ning võimalike ennetusmeetmete kohta.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et ennetada konventsiooni kohaselt sätestatud süütegusid reklaamiva materjali levitamist või see keelata.
Artikkel 9 – Laste, erasektori, massiteabevahendite ja kodanikuühiskonna osalemine
1 Konventsiooniosaline julgustab lapsi nende arengule vastavalt osalema laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastast võitlust käsitlevate riigi tegevuspõhimõtete, programmide või muude algatuste väljatöötamises ja rakendamises.
2 Konventsiooniosaline julgustab nii erasektorit, eelkõige info- ja sidetehnoloogiasektorit, turismi- ja reisisektorit ning pangandus- ja rahandussektorit, kui ka kodanikuühiskonda osalema laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ennetavate tegevuspõhimõtete väljatöötamises ja rakendamises ning rakendama riigisiseseid norme ise- või ühisreguleerimise teel.
3 Konventsiooniosaline julgustab massiteabevahendeid andma asjakohast teavet laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise kõigi aspektide kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse massiteabevahendite sõltumatust ja ajakirjandusvabadust.
4 Konventsiooniosaline julgustab rahastamist, vajaduse korral ka kodanikuühiskonna juhitavate fondide, projektide ja programmide loomist, mille eesmärk on laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ennetamine ja laste kaitsmine seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest.
III peatükk – Eriasutused ja koordineerivad asutused
Artikkel 10 – Riigisisesed kooskõlastus- ja koostöömeetmed
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke meetmeid tagamaks riigisisesel või kohalikul tasandil toimuva tegevuse kooskõlastamist asutuste vahel, kes vastutavad laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ennetamise, laste kaitsmise ning laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise eest, eelkõige haridus- ja tervishoiusektori, sotsiaalteenuseid osutavate ning kohtu- ja õiguskaitseasutuste vahel.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et luua või määrata:
a sõltumatud pädevad riigi- või kohalikud asutused lapse õiguste edendamiseks ja kaitseks, tagades neile konkreetsete vahendite ja kohustuste andmise;
b riigisisesel või kohalikul tasandil ja koostöös kodanikuühiskonnaga andmekogumissüsteemid või teabekeskused, et jälgida ja hinnata laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise nähtust, võttes nõuetekohaselt arvesse isikuandmete kaitse nõudeid.
3 Konventsiooniosaline julgustab pädevate riigiasutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori koostööd, et paremini ennetada laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning selle vastu võidelda.
IV peatükk – Kaitsemeetmed ja ohvriabi
Artikkel 11 – Põhimõtted
1 Konventsiooniosaline sätestab tõhusad sotsiaalprogrammid ning loob valdkondadevahelised struktuurid osutamaks vajalikku abi ohvritele, nende lähisugulastele ja isikutele, kes vastutavad nende eest hoolitsemise eest.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kui ohvri vanuse suhtes on kahtlusi ja on alust arvata, et ohver on laps, võimaldatakse talle enne tema vanuse kontrollimist lastele ettenähtud kaitse- ja abimeetmeid.
Artikkel 12 – Seksuaalse ärakasutamise või seksuaalse kuritarvitamise kahtlusest teatamine
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et riigisisese õiguse alusel oma töös lastega kokkupuutuvate teatavate spetsialistide kohta sätestatud konfidentsiaalsusnõuded ei sisalda takistusi, mis ei võimalda kõnealustel spetsialistidel teatada lastekaitse eest vastutavatele asutustele olukorrast, mille puhul neil on alust arvata, et laps on seksuaalse ärakasutamise või seksuaalse kuritarvitamise ohver.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et julgustada kõiki isikuid, kes teavad laste seksuaalsest ärakasutamisest või seksuaalsest kuritarvitamisest või kahtlustavad seda, teatama heas usus sellistest asjaoludest pädevatele asutustele.
Artikkel 13 – Nõustamis- ja abitelefonid
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et julgustada ja toetada sisse seadma infoteenuseid, näiteks nõustamistelefoni või internetinõustamist, et abivajajatele saaks anda nõu ka konfidentsiaalselt või nende anonüümsust nõuetekohaselt arvestades.
Artikkel 14 – Ohvrite abistamine
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et osutada ohvritele psüühilise ja psühhosotsiaalse taastumise ajal lühi- või pikaajalist abi. Käesoleva lõike alusel võetud meetmete puhul arvestatakse nõuetekohaselt laste seisukohti, vajadusi ja muresid.
2 Konventsiooniosaline võtab oma riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste kohaselt meetmeid koostööks vabaühendustega, muude asjakohaste organisatsioonide või kodanikuühiskonna osalejatega, kes tegelevad ohvrite abistamisega.
3 Kui lapse seksuaalse ärakasutamise või seksuaalse kuritarvitamisega on seotud lapse vanemad või last hooldavad isikud, hõlmavad artikli 11 lõike 1 alusel kohaldatavad sekkumismenetlused järgmisi võimalusi:
– teo väidetava toimepanija eemaldamine;
– ohvri eemaldamine perekeskkonnast. Sellise eemaldamise tingimused ja kestus määratakse kindlaks lapse huvidest lähtudes.
4 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks ohvri lähedastele isikutele vajaduse korral arstiabi, eriti erakorralise psühholoogilise abi.
V peatükk – Sekkumisprogrammid või -meetmed
Artikkel 15 – Üldpõhimõtted
1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega artikli 16 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele tõhusate sekkumisprogrammide või -meetmete olemasolu või edendab neid, et ennetada ja võimalikult vähendada laste vastu toimepandavate korduvate seksuaalsüütegude ohtu. Need programmid või meetmed on alati kättesaadavad menetluse käigus, vanglas ja väljaspool vanglat riigisiseses õiguses sätestatud tingimuste kohaselt.
2 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega partnerluse või muude koostöövormide arendamise pädevate asutuste, eelkõige tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid osutavate asutuste, ning õigusasutuste ja artikli 16 lõigetes 1 ja 2 viidatud isikute jälgimise eest vastutavate muude organite vahel või edendab partnerlust või muid koostöövorme.
3 Asjakohaste programmide või meetmete kindlaksmääramiseks näeb konventsiooniosaline kooskõlas oma riigisisese õigusega ette artikli 16 lõigetes 1 ja 2 viidatud isikute poolt konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude korduva toimepanemise ohtlikkuse ja võimaliku riski hindamise.
4 Konventsiooniosaline näeb kooskõlas oma riigisisese õigusega ette rakendatud programmide ja meetmete mõjususe hindamise.
Artikkel 16 – Sekkumisprogrammide ja -meetmete sihtrühm
1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et isikud, kelle vastu on algatatud kriminaalmenetlus seoses konventsiooni kohaselt sätestatud süüteoga, võivad osaleda artikli 15 lõikes 1 nimetatud programmides või meetmetes tingimustel, mis ei kahjusta nende õigusi kaitsele, õiglase ja erapooletu kohtumõistmise nõudeid ega ole nendega vastuolus ning mille kohaselt peetakse nõuetekohaselt kinni eelkõige süütuse presumptsiooni põhimõtet käsitlevatest eeskirjadest.
2 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo toimepanekus süüdi mõistetud isikutel on juurdepääs artikli 15 lõikes 1 nimetatud programmidele või meetmetele.
3 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et sekkumisprogrammid või -meetmed töötatakse välja või neid kohandatakse, arvestades seksuaalsüütegusid toimepannud laste arenguvajadusi, sealhulgas nende, kes ei ole jõudnud kriminaalvastutusele võtmise vanusesse, et tegelda nende seksuaalkäitumise probleemidega.
Artikkel 17 – Teave ja nõusolek
1 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et artiklis 16 viidatud isikuid, kellele on tehtud ettepanek osaleda sekkumisprogrammides või -meetmetes, on täielikult teavitatud ettepaneku põhjustest ning nad nõustuvad programmi või meetmetega kõiki asjaolusid teades.
2 Konventsiooniosaline tagab kooskõlas oma riigisisese õigusega, et isikud, kellele on tehtud ettepanek osaleda sekkumisprogrammides või -meetmetes, võivad nendest keelduda, ning süüdimõistetud isikuid teavitatakse keeldumise võimalikest tagajärgedest.
VI peatükk – Materiaalne kriminaalõigus
Artikkel 18 – Seksuaalne kuritarvitamine
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud:
a seksuaalne tegevus lapsega, kes on noorem kui riigisisese õiguse asjakohaste sätete kohaselt seksuaalseks tegevuseks lubatud vanus;
b lapsega seksuaalses tegevuses osalemine, kui selleks:
– kasutatakse sundi, jõudu või ähvardusi või
– kuritarvitatakse usaldust, autoriteeti või mõju lapse üle, sealhulgas perekonnas, või
– kuritarvitatakse lapse eriti kaitsetut olukorda, mis on tekkinud eelkõige vaimse või füüsilise puude või sõltuvuse tõttu.
2 Eespool toodud lõike 1 tähenduses otsustab konventsiooniosaline vanuse, millest nooremate lastega on seksuaalne tegevus keelatud.
3 Lõike 1 punkt a ei ole mõeldud reguleerima vastastikusel nõusolekul põhinevat seksuaalset tegevust alaealiste vahel.
Artikkel 19 – Lasteprostitutsiooniga seotud süüteod
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud:
a lapse värbamine prostitutsiooniks või lapse prostitutsioonis osalemise põhjustamine;
b lapse sundimine prostitutsioonile või lapse sellisel eesmärgil muul viisil ärakasutamine või sellest kasusaamine;
c lasteprostitutsiooni kasutamine.
2 Käesoleva artikli tähenduses on lasteprostitutsioon lapse kasutamine seksuaalses tegevuses, mille puhul makstakse või lubatakse maksta rahas või muu tasu või hüvitise kujul, olenemata sellest, kas see makse, lubadus või tasu antakse lapsele või kolmandale isikule.
Artikkel 20 – Lapspornoga seotud süüteod
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised teod oleks kriminaliseeritud, kui need pannakse toime õigusvastaselt:
a lapsporno valmistamine;
b lapsporno pakkumine või kättesaadavaks tegemine;
c lapsporno levitamine või edastamine;
d lapsporno hankimine endale või teisele isikule;
e lapsporno valdamine;
f info-ja sidetehnoloogia kaudu teadvalt juurdepääsu saamine lapspornole.
2 Käesoleva artikli tähenduses on lapsporno materjal, mis kujutab last visuaalselt tegelikus või jäljendatud ühemõtteliselt seksuaalsesse tegevusse või lapse suguelundeid kujutatakse eelkõige seksuaalsel eesmärgil.
3 Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse kas täielikult või osaliselt mitte kohaldada lõike 1 punkte a ja e pornomaterjali valmistamise ja valdamise suhtes, mis:
– sisaldab üksnes olematu lapse jäljendatud esitust või realistlikke kujutisi;
– kujutab lapsi, kes on jõudnud artikli 18 lõike 2 kohaldamisel sätestatud ikka, kui kõnealused kujutised on nende nõusolekul nende enda valmistatud ja valduses üksnes nende isiklikuks kasutamiseks.
4 Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse kas täielikult või osaliselt mitte kohaldada lõike 1 punkti f.
Artikkel 21 – Laste pornograafilistes etteastetes osalemisega seotud süüteod
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmised tahtlikud teod oleks kriminaliseeritud:
a lapse värbamine pornograafilistes etteastetes osalemiseks või lapse kõnealustes etteastetes osalemise põhjustamine;
b lapse sundimine pornograafilistes etteastetes osalema või sellisel eesmärgil lapse ärakasutamisest kasusaamine või muul viisil lapse ärakasutamine;
c laste osalusel toimuvate pornograafiliste etteastete teadlik jälgimine.
2 Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse piirduda lõike 1 punkti c kohaldamisega, kui laste värbamine või sundimine toimus lõike 1 punktide a ja b kohaselt.
Artikkel 22 – Laste kõlbeline rikkumine
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kriminaliseerida seksuaalsel eesmärgil artikli 18 lõike 2 kohaldamisel sätestatud vanusest noorema lapse seksuaalse kuritarvitamise või seksuaalse tegevuse tunnistajaks olemise tahtlik põhjustamine, isegi kui laps ei pea selles osalema.
Artikkel 23 – Laste ahvatlemine seksuaalsel eesmärgil
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kriminaliseerida tahtlik ettepanek, mille täiskasvanu teeb info- ja sidetehnoloogia vahendusel kohtumiseks artikli 18 lõike 2 kohaldamisel kehtestatud vanusest noorema lapsega, et tema vastu toime panna artikli 18 lõike 1 punkti a või artikli 20 lõike 1 punkti a kohaselt sätestatud süütegu, kui ettepanekule järgnevad konkreetsed teod, mis viivad sellise kohtumiseni.
Artikkel 24 – Kaasaaitamine või kihutamine ja katse
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada kuriteona tahtliku toimepaneku korral konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo toimepanemisele kaasaaitamine või kihutamine.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada kuriteona tahtliku toimepaneku korral katse toime panna konventsiooni kohaselt sätestatud süütegu.
3 Konventsiooniosaline võib jätta endale õiguse jätta lõige 2 täielikult või osaliselt kohaldamata artikli 20 lõike 1 punktide b, d, e ja f, artikli 21 lõike 1 punkti c ning artiklite 22 ja 23 kohaselt sätestatud süütegude suhtes.
Artikkel 25 – Jurisdiktsioon
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo üle, kui see on pandud toime:
a tema territooriumil või
b selle konventsiooniosalise lipu all sõitva laeva pardal või
c selle konventsiooniosalise seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või
d tema kodaniku poolt või
e isiku poolt, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo üle, kui see pannakse toime tema kodaniku või isiku vastu, kelle alaline elukoht on tema territooriumil.
3 Konventsiooniosaline võib käesolevale konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avalduses teatada, et ta jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel või eritingimustel sätteid, mis on sõnastatud käesoleva artikli lõike 1 punktis e.
4 Konventsiooniosaline võtab konventsiooni artiklites 18, 19, artikli 20 lõike 1 punktis a ja artikli 21 lõike 1 punktides a ja b sätestatud süütegude eest süüdistuse esitamiseks vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et tema jurisdiktsioon ei oleks lõike 1 punkti d osas allutatud tingimusele, et need teod on kriminaliseeritud territooriumil, kus need toime pannakse.
5 Konventsiooniosaline võib konventsioonile alla kirjutades või oma ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooniga teatada, et ta jätab endale õiguse piirduda artikli 18 lõike 1 punkti b teise ja kolmanda taande kohaselt sätestatud süütegude korral käesoleva artikli lõike 4 kohaldamisega juhul, kui tema kodaniku alaline elukoht on tema territooriumil.
6 Konventsiooniosaline võtab konventsiooni artiklites 18, 19, artikli 20 lõike 1 punktis a ja artiklis 21 sätestatud süütegude eest süüdistuse esitamiseks vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et tema jurisdiktsioon lõike 1 punktide d ja e osas ei oleks allutatud tingimusele, et süüdistust saab esitada üksnes pärast seda, kui ohver on sellest teada andnud, või kui riik, kus süütegu toime pandi, on teatanud teo toimepanekust.
7 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid jurisdiktsiooni kehtestamiseks konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude üle juhul, kui teo väidetav toimepanija viibib tema territooriumil ning teda ei anta teisele konventsiooniosalisele välja üksnes tema kodakondsuse alusel.
8 Kui konventsiooni kohaselt süüteona sätestatud väidetava süüteo üle taotleb jurisdiktsiooni mitu konventsiooniosalist, peavad asjaomased konventsiooniosalised vajaduse korral nõu otsustamaks, missugune jurisdiktsioon on süüdistuse esitamiseks kõige asjakohasem.
9 Ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaldamist, ei välista konventsioon kriminaaljurisdiktsiooni teostamist konventsiooniosalise poolt oma riigisisese õiguse alusel.
Artikkel 26 – Juriidilise isiku vastutus
1 Konventsiooniosaline võtab seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta konventsiooni kohaselt sätestatud süüteo eest, mille paneb tema kasuks toime iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsev füüsiline isik, kes kuulub juriidilise isiku juhtkonda ja kellel on:
a õigus esindada juriidilist isikut;
b õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid;
c õigus kontrollida juriidilist isikut.
2 Lisaks lõikes 1 sätestatud juhtudele võtab konventsiooniosaline vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta, kui lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on juriidilise isiku alluvuses tegutseval füüsilisel isikul olnud võimalik panna selle juriidilise isiku kasuks toime konventsiooni kohaselt sätestatud süütegu.
3 Konventsiooniosalise õiguslike põhimõtete kohaselt võib juriidilise isiku võtta kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutusele.
4 Juriidilise isiku vastutus ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.
Artikkel 27 – Karistused ja meetmed
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude eest karistatakse tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega, võttes arvesse süütegude raskust. Need karistused hõlmavad vabadusekaotust, mis võib viia väljaandmisele.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et artikli 26 kohaselt vastutusele võetud juriidilisele isikule kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad rahalisi kriminaal- või muid trahve ning võivad hõlmata muid meetmeid, eelkõige:
a riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmist;
b ajutist või alalist äritegevuse keeldu;
c kohtuliku järelevalve alla võtmist;
d sundlõpetamist.
3 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et:
a sätestada järgmiste vahendite arestimine ja konfiskeerimine:
– kaup, dokumendid ja muud vahendid, mida on kasutatud konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude toimepanekuks või toimepaneku soodustamiseks;
– selliste süütegude toimepanemise teel saadud tulu või vara, mille väärtus vastab sellisele tulule;
b võimaldada ajutiselt või alaliselt sulgeda konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude toimepanekuks kasutatud asutus, ilma et see piiraks heausksete kolmandate isikute õigusi, või ajutiselt või alaliselt keelata teo toimepanija kutse- või vabatahtlik tegevus, mis hõlmab kokkupuudet lastega ja mille käigus süütegu toime pandi.
4 Konventsiooniosaline võib võtta muid meetmeid seoses teo toimepanijatega, nagu vanemaõiguste äravõtmine või süüdimõistetud isikute jälgimine või järelevalve.
5 Konventsiooniosaline võib sätestada kuritegelikul teel saadud tulu või käesoleva artikli kohaselt konfiskeeritud vara eraldamise erifondi, et rahastada konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude ohvritele mõeldud ennetus- ja abiprogramme.
Artikkel 28 – Raskendavad asjaolud
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et järgmisi asjaolusid, kuivõrd need ei vasta süüteokoosseisule, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega arvesse võtta raskendavate asjaoludena karistuse määramisel konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude korral, kui:
a süüteo tagajärjel sai raskelt kahjustada ohvri füüsiline või vaimne tervis;
b süüteole eelnes või sellega kaasnes piinamine või raske vägivald;
c süütegu pandi toime eriti kaitsetu ohvri vastu;
d süüteo pani toime pereliige, isik, kes elab lapsega koos, või isik, kes kuritarvitas oma võimu;
e süüteo pani toime mitu inimest koos tegutsedes;
f süütegu pandi toime kuritegeliku ühenduse raames;
g teo toimepanija on varem samalaadse süüteo eest süüdi mõistetud.
Artikkel 29 – Varasemad süüdimõistvad kohtuotsused
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et sätestada võimalus võtta karistuse määramisel arvesse teise konventsiooniosalise mõistetud lõplikke karistusi konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude eest.
VII peatükk – Uurimine, süüdistuse esitamine ja menetlusõigus
Artikkel 30 – Põhimõtted
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks uurimise ja kriminaalmenetluse toimumine lapse huvides ja lapse õigusi arvestades.
2 Konventsiooniosaline kasutab ohvrite suhtes kaitsvat lähenemist ning tagab, et uurimine ja kriminaalmenetlus ei suurendaks lapse traumat ning et õigusemõistmisele järgneks vajaduse korral abi.
3 Konventsiooniosaline tagab, et uurimine ja kriminaalmenetlus on prioriteetsed ning need korraldatakse põhjendamatu viivituseta.
4 Konventsiooniosaline tagab, et käesoleva peatüki alusel kohaldatavad meetmed ei piira kaitseõigusi ega õiglase ja erapooletu kohtumõistmise nõudeid kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 6.
5 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid kooskõlas oma riigisisese õiguse aluspõhimõtetega, et:
– tagada konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude tõhus uurimine ja nende eest karistamine ning võimaldada vajaduse korral jälitustoimingute korraldamist;
– võimaldada uurimisüksustel või -teenistustel kindlaks teha artikli 20 kohaselt sätestatud süütegude ohvrid lapsi kujutava pornograafilise materjali, eelkõige info- ja sidetehnoloogia kaudu edastatud või kättesaadavaks tehtud fotode ja audiovisuaalsalvestiste analüüsimise teel.
Artikkel 31 – Üldised kaitsemeetmed
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et kaitsta ohvrite õigusi ja huve, sealhulgas nende kui tunnistajate erivajadusi kõigis uurimis- või kriminaalmenetlusetappides, eelkõige:
a teavitades neid nende õigustest ja nende käsutuses olevatest teenustest ning, välja arvatud kui nad ei soovi kõnealust teavet saada, nende esitatud kaebuste tulemustest, süüdistustest, uurimise või menetluse üldisest käigust, nende rollist ja kohtuasja tulemustest;
b tagades, et vähemalt juhul, kui ohvreid või nende perekondi võib ähvardada oht, teavitatakse neid vajaduse korral kohtu alla antud või süüdimõistetud isiku ajutisest või lõplikust vabastamisest;
c võimaldades neil riigisisese õigusega sätestatud menetluskorrale vastaval viisil olla ära kuulatud, esitada tõendeid ning valida kas otse või vahendaja kaudu oma seisukohtade, vajaduste ja probleemide esitamise ja arutamise vahendid;
d pakkudes neile asjakohaseid tugiteenuseid, mis võimaldavad nende õigusi ja huve nõuetekohaselt esitada ja arvesse võtta;
e kaitstes nende eraelu puutumatust, identiteeti ja mainet ning võttes oma riigisisese õiguse kohaselt meetmeid ennetamaks sellise teabe avalikku levikut, mis võiks kaasa tuua ohvri isiku tuvastamise;
f tagades ohvrite, nende perekondade ja nende kasuks tunnistanud isikute kaitse hirmutamise, kättemaksu ja korduva ohvriks langemise eest;
g tagades ohvrite ja teo toimepanijate kokkupuute vältimise kohtus ja õiguskaitseasutuse ruumides, välja arvatud kui pädevad asutused näevad lapse huvides ette teisiti või kui uurimine või menetlus sellist kokkupuudet nõuab.
2 Konventsiooniosaline tagab, et ohvritel on alates nende esimesest kokkupuutest pädevate asutustega juurdepääs teabele asjakohase kohtu- ja haldusmenetluse kohta.
3 Konventsiooniosaline tagab ohvritele tasuta õigusabi, kui see on põhjendatud ning kui neile on võimalik anda kriminaalmenetluse osalise staatus.
4 Konventsiooniosaline näeb õigusasutustele ette võimaluse määrata ohvrile eriesindaja, kui ohvrile on võimalik riigisisese õiguse alusel anda kriminaalmenetluse osalise staatus ning kui vanemliku vastutuse kandjatel on keelatud esindada last menetluses huvide konflikti tõttu nende ja ohvri vahel.
5 Konventsiooniosaline näeb oma riigisisese õiguses sätestatud tingimuste kohaselt võetud seadusandlike või muude meetmete abil rühmadele, sihtasutustele, ühendustele ja valitsus- või vabaühendustele ette võimaluse abistada ja/või toetada ohvrite nõusoleku korral neid konventsiooni kohaselt sätestatud süütegudega seotud kriminaalmenetluse kestel.
6 Konventsiooniosaline tagab, et ohvrid saavad käesoleva artikli kohaselt antavat teavet nende vanusele ja küpsusele kohandatud viisil ning nendele arusaadavas keeles.
Artikkel 32 – Menetluse alustamine
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude uurimine või nende eest karistamine ei sõltu ohvri teatest ega süüdistusest ning et menetlust võib jätkata ka juhul, kui ohver on oma ütlused tagasi võtnud.
Artikkel 33 – Aegumistähtaeg
Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et artikli 18, artikli 19 lõike 1 punktide a ja b ning artikli 21 lõike 1 punktide a ja b kohaselt sätestatud süütegude menetluse alustamise aegumistähtaeg on piisavalt pikk, et pärast ohvri täisealiseks saamist alustada tõhusat ja kõnealuse kuriteo raskusele vastavat menetlust.
Artikkel 34 – Uurimine
1 Konventsiooniosaline võtab vastu meetmed, mis võivad olla vajalikud, et tagada uurimise eest vastutavate isikute, üksuste või teenistuste spetsialiseerumine laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise valdkonnale või isikute sellekohane väljaõpe. Sellistel üksustel või teenistustel peavad olema asjakohased rahalised vahendid.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kahtlus seoses ohvri tegeliku vanusega ei välistaks uurimise alustamist.
Artikkel 35 – Vestlused lapsega
1 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et:
a vestlused lapsohvriga toimuvad põhjendamatu viivituseta pärast asjaoludest teatamist pädevatele asutustele;
b vestlused lapsohvriga toimuvad vajaduse korral selleks loodud või kohandatud ruumides;
c vestlust lapsohvriga juhib või selle juures viibib selleks koolitatud spetsialist;
d samad isikud juhivad võimaluse ja vajaduse korral kõiki lapsohvriga peetavaid vestlusi;
e vestlusi peetakse võimalikult vähe ja kuivõrd see on hädavajalik kriminaalmenetluse eesmärgil;
f lapsohvriga võib kaasas olla tema esindaja või vajaduse korral tema valitud täiskasvanu, kui kõnealuse isiku suhtes ei ole tehtud vastupidist põhjendatud otsust.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et kõiki vestlusi ohvri või vajaduse korral lapstunnistajaga saab videosalvestada ning et neid videosalvestisi võib kasutada tõendusmaterjalina kohtumenetluses riigisiseses õiguses sätestatud normide kohaselt.
3 Kui ohvri vanus on ebaselge ja on põhjust arvata, et ohver on laps, kohaldatakse ohvri vanuse kontrollimiseni lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid.
Artikkel 36 – Kriminaalasja kohtulik menetlemine
1 Konventsiooniosaline võtab õiguselukutse esindajate sõltumatust reguleerivatest eeskirjadest asjakohaselt kinni pidades vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et laste õiguste ning laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist käsitlev väljaõpe on kättesaadav kõigile menetluses osalevatele isikutele, eelkõige kohtunikele, prokuröridele ja advokaatidele.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks tema riigisiseses õiguses sätestatud normide kohaselt, et:
a kohus võib kuulutada kohtuistungi kinniseks;
b ohvri võib ära kuulata kohtusse toomata, kasutades selleks eelkõige asjakohast kommunikatsioonitehnoloogiat.
VIII peatükk – Andmete registreerimine ja salvestamine
Artikkel 37 – Riigisiseste andmete registreerimine ja salvestamine seksuaalkuriteos süüdimõistetute kohta
1 Konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude ennetamiseks ja uurimiseks võtab konventsiooniosaline vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et isikuandmete kaitset käsitlevate sätete ning riigi õiguses ettenähtud muude asjakohaste normide ja garantiide kohaselt koguda ja salvestada andmeid konventsiooni kohaselt sätestatud süütegudes süüdimõistetud isikute ja nende geneetilise profiili (DNA) kohta.
2 Konventsiooniosaline teatab alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes Euroopa Nõukogu peasekretärile lõike 1 kohaldamise eest vastutava ühe riigi ametiasutuse nime ja aadressi.
3 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et lõikes 1 nimetatud teavet võib edastada teise konventsiooniosalise pädevale asutusele riigisiseses õiguses ja asjakohastes rahvusvahelistes õigusaktides sätestatud tingimustel.
IX peatükk – Rahvusvaheline koostöö
Artikkel 38 – Rahvusvahelise koostöö üldpõhimõtted ja meetmed
1 Konventsiooniosalised teevad omavahel võimalikult ulatuslikku koostööd kooskõlas käesoleva konventsiooniga, asjakohaste rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide kohaldamise kaudu ning ühtsete või vastastikuste õigusaktide ja riigisiseste seaduste alusel kokkulepitud korra kohaselt, et:
a ennetada laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning selle vastu võidelda;
b kaitsta ja abistada ohvreid;
c uurida ja menetleda konventsiooni kohaselt sätestatud süütegusid.
2 Konventsiooniosaline võtab vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid tagamaks, et konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude ohvrid, kelle vastu on süütegu toime pandud muu konventsiooniosalise kui oma elukohariigi territooriumil, võivad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele asutustele.
3 Kui konventsiooniosaline, kes on kriminaalasjadega seotud vastastikuse abi või väljaandmise eelduseks seadnud lepingu olemasolu, saab õigusabi- või väljaandmistaotluse teiselt konventsiooniosaliselt, kellega ta ei ole sellekohast lepingut sõlminud, võib ta konventsiooni kohaselt sätestatud süütegude korral käsitada kriminaalasjades vastastikuse abi või väljaandmise õigusliku alusena käesolevat konventsiooni.
4 Konventsiooniosaline seab eesmärgiks lülitada vajaduse korral laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ennetamine ning selliste süütegude vastu võitlemine kolmandate riikide jaoks ettenähtud arenguabiprogrammidesse.
X peatükk – Järelevalvemehhanism
Artikkel 39 – Konventsiooniosaliste komitee
1 Konventsiooniosaliste komitee koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.
2 Konventsiooniosaliste komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Komitee esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist kümnenda allakirjutanu suhtes, kes on konventsiooni ratifitseerinud. Pärast seda koguneb komitee alati vähemalt ühe kolmandiku konventsiooniosaliste või peasekretäri taotluse korral.
3 Konventsiooniosaliste komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 40 – Muud esindajad
1 Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, inimõiguste volinik, Euroopa Kriminaalasjade Komitee (EKAK) ja muud Euroopa Nõukogu valitsustevahelised komiteed nimetavad oma esindaja konventsiooniosaliste komiteesse.
2 Ministrite komitee võib kutsuda teisi Euroopa Nõukogu organeid nimetama oma esindaja konventsiooniosaliste komiteesse pärast konventsiooniosaliste komiteega konsulteerimist.
3 Kodanikuühiskonna, eelkõige vabaühenduste esindajad võivad osaleda konventsiooniosaliste komitees vaatlejatena Euroopa Nõukogu eeskirjades sätestatud korras.
4 Lõigete 1–3 alusel nimetatud esindajad osalevad konventsiooniosaliste komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta.
Artikkel 41 – Konventsiooniosaliste komitee ülesanded
1 Konventsiooniosaliste komitee kontrollib käesoleva konventsiooni rakendamist. Konventsiooniosaliste komitee töökorras määratakse kindlaks kord, mille kohaselt hinnatakse käesoleva konventsiooni rakendamist.
2 Konventsiooniosaliste komitee võimaldab koguda, analüüsida ja vahetada teavet, kogemusi ja häid tavasid riikide vahel, et parandada nende suutlikkust ennetada laste seksuaalset ärakasutamist ja seksuaalset kuritarvitamist ning selle vastu võidelda.
3 Konventsiooniosaliste komitee ülesanne on vajaduse korral ka:
a hõlbustada või parandada konventsiooni tõhusat kasutamist ja rakendamist, sealhulgas määrata kindlaks sellega seotud probleemid, samuti käesoleva konventsiooni alusel tehtud iga deklaratsiooni või reservatsiooni toime;
b avaldada arvamust kõigis konventsiooni rakendamist käsitlevates küsimustes ning soodustada teabevahetust olulise õigusliku, poliitilise või tehnoloogilise arengu kohta.
4 Euroopa Nõukogu sekretariaat abistab konventsiooniosaliste komiteed tema ülesannete täitmisel käesoleva artikli kohaselt.
5 Euroopa Kriminaalasjade Komiteed (EKAK) teavitatakse korrapäraselt käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud tegevusest.
XI peatükk – Seos muude rahvusvaheliste õigusaktidega
Artikkel 42 – Seos Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsiooni ning selle laste müüki, lasteprostitutsiooni ja -pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolliga
Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni lapse õiguste konventsioonist ning selle laste müüki, lasteprostitutsiooni ja lapspornot käsitlevast fakultatiivprotokollist; konventsiooni eesmärk on suurendada nende alusel ettenähtud kaitset ning arendada ja täiendada nendes sisalduvaid norme.
Artikkel 43 – Seos muude rahvusvaheliste õigusaktidega
1 Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad muudest rahvusvahelistest õigusaktidest, millega konventsiooniosalised on ühinenud või ühinevad ning mis sisaldavad käesoleva konventsiooniga reguleeritavaid küsimusi käsitlevaid sätteid ning tagavad suurema kaitse ja abi laste seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise ohvritele.
2 Konventsiooniosalised võivad sõlmida omavahel kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või karmistada konventsiooni sätteid või hõlbustada selles sisalduvate põhimõtete kohaldamist.
3 Konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmed, kohaldavad omavahelistes suhetes Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu eeskirju, niivõrd kui on olemas teatavat valdkonda reguleerivad ja teatava juhtumi suhtes kohaldatavad Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu eeskirjad, ilma et see piiraks konventsiooni objekti või eesmärki ning ilma et see piiraks konventsiooni täielikku kohaldamist teiste konventsiooniosaliste suhtes.
XII peatükk – Konventsiooni muudatused
Artikkel 44 – Muudatused
1 Konventsiooniosalise tehtud ettepanek konventsiooni muutmiseks edastatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile, kes saadab selle edasi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kõigile allakirjutanutele, kõigile osalisriikidele, Euroopa Ühendusele ja kõikidele riikidele, keda artikli 45 lõike 1 kohaselt on kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ning kõikidele riikidele, keda artikli 46 lõike 1 kohaselt on kutsutud konventsiooniga ühinema.
2 Konventsiooniosalise muudatusettepanek edastatakse Euroopa Kriminaalasjade Komiteele (EKAK), kes esitab ministrite komiteele selle kohta oma arvamuse.
3 Ministrite komitee arutab muudatusettepanekut ja EKAK esitatud arvamust ning võib muudatuse vastu võtta pärast konsulteerimist kolmandate riikidega, kes ei ole konventsiooniosalised.
4 Muudatuse tekst, mille on ministrite komitee vastu võtnud käesoleva artikli lõike 3 alusel, edastatakse heakskiitmiseks konventsiooniosalistele.
5 Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastuvõetud muudatus jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, kui kõik konventsiooniosalised on peasekretärile teatanud muudatuse heakskiitmisest.
XIII peatükk – Lõppsätted
Artikkel 45 – Allakirjutamine ja jõustumine
1 Konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, selle väljatöötamises osalenud kolmandatele riikidele ning Euroopa Ühendusele.
2 Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- ja heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.
3 Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kuupäevast, kui 5 allakirjutanud riiki, kellest vähemalt 3 on Euroopa Nõukogu liikmesriigid, on väljendanud nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta eelmise lõike sätete kohaselt.
4 Lõikes 1 viidatud riigi või Euroopa Ühenduse suhtes, kes väljendab hiljem oma nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.
Artikkel 46 – Konventsiooniga ühinemine
1 Konventsiooni jõustumise järel võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee pärast konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nendelt ühehäälse nõusoleku saamist kutsuda konventsiooniga ühinema mis tahes riigi, mis ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni väljatöötamises; Ministrite Komitee teeb sellekohase otsuse Euroopa Nõukogu põhikirja artikli 20 punktis d ettenähtud häälteenamuse alusel ning Ministrite Komitees osalevate osalisriikide esindajate ühehäälsel otsusel.
2 Konventsiooniga ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemiskirja Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule andmise kuupäevast.
Artikkel 47 – Territoriaalne kohaldamine
1 Riik või Euroopa Ühendus võib konventsioonile alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiule andes täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes konventsiooni kohaldatakse.
2 Konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooniga igal ajal teatada, et laiendab konventsiooni kohaldamisala deklaratsioonis nimetatud muule territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud võtma kohustusi. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele peasekretäri poolt vastava avalduse kättesaamise kuupäevast.
3 Kahe eelmise lõike kohaselt tehtud avalduse võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, esitades teate Euroopa Nõukogu peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele peasekretäri poolt vastava teate kättesaamise kuupäevast.
Artikkel 48 – Reservatsioonid
Konventsiooni sätete suhtes ei või teha muid kui sõnaselgelt esitatud reservatsioone. Reservatsiooni võib alati tagasi võtta.
Artikkel 49 – Denonsseerimine
1 Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.
2 Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele peasekretäri poolt vastava teate kättesaamise kuupäevast.
Artikkel 50 – Teavitamine
Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab Euroopa Nõukogu liikmesriike, allakirjutanud riike, konventsiooniosalisi, Euroopa Ühendust, kõiki riike, keda artikli 45 sätete kohaselt on kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ning kõiki riike, keda artikli 46 sätete kohaselt on kutsutud sellega ühinema:
a allakirjutamisest;
b ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmist;
c artiklite 45 ja 46 kohaselt konventsiooni jõustumise kuupäevast;
d artikli 44 kohaselt vastu võetud muudatusest ja muudatuse jõustumise kuupäevast;
e artikli 48 alusel tehtud reservatsioonist;
f artikli 49 kohasest denonsseerimisest;
g konventsiooniga seotud muust toimingust, teatest või teadaandest.
Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 25. oktoobril 2007. aastal Lanzarotes inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud ärakirjad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Ühendusele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.
Facebook
Twitter