Euroopa Kosmoseagentuuri asutamise konventsioon
Vastu võetud 30.05.1975
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Konventsiooni osalisriigid,
VÕTTES ARVESSE, et kosmosevaldkonnas tegutsemine nõuab inimesi, tehnikat ja raha sellises ulatuses, mida ei suuda üksinda tagada ükski Euroopa riik;
VÕTTES ARVESSE 20. detsembril 1972 Euroopa kosmosekonverentsil vastuvõetud ja 31. juulil 1973 kinnitatud resolutsiooni, millega otsustati, et Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni ja Euroopa Kanderakettide Arendamise Organisatsiooni põhjal luuakse uus organisatsioon nimega Euroopa Kosmoseagentuur ning selle eesmärk on lõimida Euroopa riiklikud kosmoseprogrammid Euroopa kosmoseprogrammiga niivõrd ja nii kiiresti kui mõistlikult võimalik;
SOOVIDES jätkata ja tugevdada üksnes rahumeelsel eesmärgil tehtavat Euroopa koostööd kosmoseuuringute, -tehnoloogia ja -rakenduste vallas, et kasutada neid teaduslikel eesmärkidel ja operatiivsete kosmoserakendussüsteemide jaoks;
SOOVIDES nende eesmärkide saavutamiseks luua ühtset Euroopa kosmoseorganisatsiooni, et suurendada kõikide Euroopa kosmosealaste jõupingutuste tõhusust seniste kosmose jaoks eraldatud vahendite parema kasutamise kaudu ning panna alus üksnes rahumeelsel eesmärgil toimivale Euroopa kosmoseprogrammile,
ON KOKKU LEPPINUD järgmises.
I artikkel
AGENTUURI ASUTAMINE
1. Asutatakse Euroopa organisatsioon nimega Euroopa Kosmoseagentuur, edaspidi agentuur.
2. Agentuuri liikmed, edaspidi liikmesriigid, on konventsiooni osalisriigid kooskõlas XX ja XXII artikliga.
3. Kõik liikmesriigid osalevad V artikli lõike 1 punktis a nimetatud kohustuslikes tegevustes ja II lisas nimetatud agentuuri püsikulude kandmises.
4. Agentuuri peakorter asub Pariisi piirkonnas.
II artikkel
EESMÄRK
Agentuuri eesmärk on tagada ja edendada üksnes rahumeelsel eesmärgil tehtavat Euroopa riikide koostööd kosmoseuuringute, -tehnoloogia ja -rakenduste vallas, et kasutada neid teaduslikel eesmärkidel ja operatiivsete kosmoserakendussüsteemide jaoks:
a. töötades välja ja rakendades pikaajalist Euroopa kosmosepoliitikat, soovitades liikmesriikidele kosmosealaseid eesmärke ning kooskõlastades nende poliitikat muude riigisiseste ja rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutuste suhtes;
b. töötades välja ja rakendades tegevusi ja programme kosmosevaldkonnas;
c. koordineerides Euroopa kosmoseprogrammi ja riiklikke programme ning lõimides viimaseid järk-järgult ja võimalikult täielikult Euroopa kosmoseprogrammi, eelkõige seoses rakendussatelliitide väljatöötamisega;
d. töötades välja ja rakendades oma programmile asjakohast tööstuspoliitikat ja soovitades liikmesriikidele sidusat tööstuspoliitikat.
III artikkel
TEAVE JA ANDMED
1. Liikmesriigid ja agentuur hõlbustavad kosmoseuuringute, -tehnoloogia ja -rakendustega seotud teadusliku ja tehnilise teabe vahetamist, tingimusel et liikmesriik ei ole kohustatud edastama väljastpoolt agentuuri saadud teavet, kui ta leiab, et selline edastamine on vastuolus tema julgeolekuhuvidega või kolmandate isikutega sõlmitud kokkulepete või tingimustega, mille alusel teave on saadud.
2. V artikli alusel tegutsedes tagab agentuur, et teaduslikud tulemused avaldatakse või tehakse muul viisil laialdaselt kättesaadavaks pärast seda, kui eksperimentide eest vastutavad teadlased on neid kasutanud. Selliselt töödeldud andmed kuuluvad agentuurile.
3. Tellimuste esitamisel ja kokkulepete sõlmimisel tagab agentuur, et leiutiste ja tehniliste andmetega seotud õigused on agentuuri, asjaomases programmis osalevate liikmesriikide ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate isikute ja organite huvides kaitstud. Need õigused hõlmavad eelkõige juurdepääsu-, avalikustamis- ja kasutusõigusi. Sellised leiutised ja tehnilised andmed edastatakse osalevatele liikmesriikidele.
4. Agentuurile kuuluvad leiutised ja tehnilised andmed avalikustatakse liikmesriikidele ning liikmesriigid ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad isikud ja organid võivad neid tasuta oma tarbeks kasutada.
5. Eespool toodud sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad võtab nõukogu vastu kõikide liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega.
IV artikkel
ISIKUTE VAHETUS
Liikmesriigid hõlbustavad agentuuri pädevusse kuuluvaid ülesandeid täitvate isikute vahetust kooskõlas oma territooriumile sisenemist, territooriumil viibimist või sealt lahkumist käsitlevate õigusaktidega.
V artikkel
TEGEVUSED JA PROGRAMMID
1. Agentuuri tegevused hõlmavad kohustuslikke tegevusi, milles osalevad kõik liikmesriigid, ja valiktegevusi, milles osalevad kõik liikmesriigid, välja arvatud need, kes on ametlikult teatanud, et nad ei ole huvitatud nendes osalemisest.
a. Kohustuslike tegevuste suhtes teeb agentuur järgmist:
i. tagab alustoimingud, nagu haridus, dokumentatsioon, tulevaste projektide uuringud ja tehnoloogiaalane teadustöö;
ii. tagab teadusprogrammi väljatöötamise ja elluviimise, sealhulgas satelliidid ja muud kosmosesüsteemid;
iii. kogub asjakohast teavet ja edastab selle liikmesriikidele, juhib tähelepanu lünkadele ja dubleerimistele ning annab nõu ja abi rahvusvaheliste ja riiklike programmide ühtlustamiseks;
iv. suhtleb regulaarselt kosmosetehnika kasutajatega ja on kursis nende nõudmistega.
b. Valiktegevuste suhtes tagab agentuur kooskõlas III lisaga programmide elluviimise, mis võib hõlmata eelkõige:
i. satelliitide ja muude kosmosesüsteemide projekteerimist, arendamist, ehitamist, käivitamist, orbiidile saatmist ja kontrollimist;
ii. kosmose transpordisüsteemide ja stardiseadmete projekteerimist, arendamist, ehitamist ja toimimist.
2. Kosmoserakenduste valdkonnas võib agentuur vajaduse korral tegutseda tingimustel, mille määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide häälteenamusega. Sellisel juhul teeb agentuur järgmist:
a. annab asjaomaste täitevasutuste käsutusse vajalikud vahendid;
b. tagab vajadust mööda asjaomaste täitevasutuste nimel rakendussatelliitide käivitamise, orbiidile saatmise ja kontrollimise;
c. korraldab muid tegevusi, mida taotlevad kasutajad ja mille kiidab heaks nõukogu.
Selliste tegevuste kulu kannavad asjaomased kasutajad.
3. II artikli punktis c nimetatud programmide koordineerimiseks ja lõimimiseks saab agentuur liikmesriikidelt õigeaegselt teavet uute kosmoseprogrammidega seotud projektide kohta, hõlbustab liikmesriikide konsultatsioone, korraldab vajalikud hindamised ja töötab välja asjakohased eeskirjad, mille nõukogu võtab vastu kõikide liikmesriikide ühehäälse otsusega. Programmide rahvusvahelistumise eesmärgid ja kord on toodud IV lisas.
VI artikkel
VAHENDID JA TEENUSED
1. Talle usaldatud programmide elluviimiseks teeb agentuur järgmist:
a. säilitab agentuurisisese võimekuse, mida on vaja tema ülesannete ettevalmistamiseks ja täitmise järelevalveks, ning moodustab ja kasutab oma tegevuseks vajalikke asutusi ja vahendeid;
b. võib sõlmida erikokkuleppeid oma programmide teatavate osade elluviimiseks liikmesriikide riiklike asutuste poolt või nendega koostöös või teatavate riiklike vahendite haldamiseks agentuuri enda poolt.
2. Oma programmide rakendamisel püüavad liikmesriigid ja agentuur võimalikult hästi kasutada esmajoones olemasolevaid vahendeid ja kättesaadavaid teenuseid ning neid tõhustada; seega ei kavanda nad uusi vahendeid ega teenuseid olemasolevate vahendite kasutamise võimalust kõigepealt uurimata.
VII artikkel
TÖÖSTUSPOLIITIKA
1. Tööstuspoliitika, mille agentuur töötab välja ja mida ta rakendab II artikli punkti d kohaselt, on kavandatud eelkõige:
a. vastama Euroopa kosmoseprogrammi ja koordineeritud riiklike kosmoseprogrammide kulutõhususe nõuetele;
b. parandama Euroopa tööstuse konkurentsivõimet maailmas, säilitades ja arendades kosmosetehnoloogiat ning soodustades turunõuetele vastava tööstusstruktuuri tõhustamist ja arengut, kasutades eelkõige liikmesriikide olemasolevat tööstuslikku potentsiaali;
c. tagama, et kõik liikmesriigid osalevad nende rahalisi sissemakseid arvestades õiglaselt Euroopa kosmoseprogrammi rakendamises ja sellega seotud kosmosetehnoloogia arendamises; eelkõige eelistab agentuur oma programmide teostamisel võimalikult suures ulatuses liikmesriikide tööstust, millele antakse maksimaalne võimalus osaleda agentuuri poolt tehnoloogiavaldkonnas ettevõetud töös;
d. kasutab vaba võistupakkumise eeliseid, välja arvatud juhul kui see on vastuolus muude tööstuspoliitika kindlaksmääratud eesmärkidega.
Muud eesmärgid määrab nõukogu kindlaks kõikide liikmesriikide ühehäälse otsusega.
Eesmärkide saavutamise üksikasjalik kord on sätestatud V lisas ja eeskirjades, mille nõukogu võtab vastu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ning mida vaadatakse korrapäraselt läbi.
2. Agentuur kasutab oma programmide elluviimiseks maksimaalselt agentuuriväliseid töövõtjaid kooskõlas VI artikli lõikes 1 nimetatud agentuurisisese võimekuse säilitamisega.
VIII artikkel
KANDERAKETID JA MUUD KOSMOSE TRANSPORDISÜSTEEMID
1. Oma ülesannete kindlaksmääramisel võtab agentuur arvesse kanderakette või muid kosmose transpordisüsteeme, mis on välja töötatud tema programmide raames või liikmesriigi poolt või agentuuri olulise panuse abil, ning eelistab nende kasutamist asjakohaste nimikoormuste tagamiseks, välja arvatud juhul, kui kavandatud ajal kättesaadavate muude kanderakettide või kosmose transpordivahendite kasutamine on nende kulude, usaldusväärsuse ja konkreetse ülesande jaoks sobivuse poolest põhjendatult soodsam.
2. Kui V artikli kohased tegevused või programmid hõlmavad kanderakettide või muude kosmose transpordisüsteemide kasutamist, teavitavad osalevad riigid nõukogu kavandatud kanderaketist või kosmose transpordisüsteemist, kui programm esitatakse heakskiitmiseks. Kui osalevad riigid soovivad programmi elluviimise ajal kasutada muud kanderaketti või kosmose transpordisüsteemi peale esialgu otsustatu, teeb nõukogu muudatuse kohta otsuse samade eeskirjade alusel, mida kohaldatakse programmi esmase heakskiitmise suhtes.
IX artikkel
VAHENDITE KASUTAMINE, ABI LIIKMESRIIKIDELE JA TOODETE TARNIMINE
1. Tingimusel, et sellega ei kahjustata agentuuri vahendite kasutamist enda tegevustes ja programmides, teeb agentuur oma vahendid kättesaadavaks asjaomase riigi kulul liikmesriigile, kes soovib neid oma programmides kasutada. Nõukogu määrab kõikide liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks tegutsemiskorra, mille alusel need vahendid kättesaadavaks tehakse.
2. Kui üks või mitu liikmesriiki soovivad tegelda projektiga, mis ei kuulu V artiklis nimetatud tegevuste ja programmide hulka, kuid mis peab silmas agentuuri eesmärki, võib nõukogu otsustada liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega, kas ta teeb agentuuri abi kättesaadavaks. Sellest agentuurile tekkivad kulud katab asjaomane liikmesriik või katavad asjaomased liikmesriigid.
3. a. Agentuuri programmi raames välja töötatud tooted tarnitakse liikmesriiki, kes on osalenud programmi rahastamises ja taotlenud selliste toodete tarnimist tema enda tarbeks.
Nõukogu määrab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaks tegutsemiskorra, mille alusel selliseid tooteid tarnitakse, ja eelkõige meetmed, mida agentuur võtab oma töövõtjate suhtes, mis võimaldavad taotluse esitanud liikmesriigil neid tooteid saada.
b. Asjaomane liikmesriik võib paluda agentuuril teatada, kas agentuuri arvates on töövõtjate pakutud hinnad õiglased ja põhjendatud ning kas ta peaks neid samadel asjaoludel oma nõudmiste jaoks vastuvõetavaks.
c. Käesolevas lõikes nimetatud taotluste täitmine ei too agentuurile kaasa lisakulusid ning kõik sellistest taotlustest tekkivad kulud kannab taotluse esitanud liikmesriik.
X artikkel
ORGANID
Agentuuri organid on nõukogu ja peadirektor, keda abistavad töötajad.
XI artikkel
NÕUKOGU
1. Nõukogu koosneb liikmesriikide esindajatest.
2. Nõukogu tuleb kokku vajadust mööda kas delegaatide või ministrite tasandil. Kohtumised toimuvad agentuuri peakorteris, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
3. a. Nõukogu valib kaheks aastaks esimehe ja aseesimehed, keda võib üks kord veel üheks aastaks tagasi valida. Esimees juhib nõukogu tööd ja tagab selle otsuste ettevalmistamise; ta teavitab liikmesriike valikprogrammide elluviimise ettepanekutest ning abistab agentuuri organite tegevuse kooskõlastamisel. Ta hoiab liikmesriikidega kontakti nende delegaatide kaudu nõukogus agentuuri mõjutavates üldpoliitilistes küsimustes ning püüab ühtlustada nende seisukohti. Kohtumiste vaheajal nõustab ta peadirektorit ja saab temalt kogu vajaliku teabe.
b. Esimeest abistab büroo, mille koosseisu otsustab nõukogu ja mille kutsub kokku esimees. Büroo nõustab esimeest nõukogu kohtumiste ettevalmistamisel.
4. Kui nõukogu tuleb kokku ministrite tasandil, valitakse sellel kohtumise juhataja. Järgmise ministrite kohtumise kutsub kokku tema.
5. Lisaks konventsioonis sätestatud muudele ülesannetele ja kooskõlas konventsiooniga on nõukogul järgmised ülesanded:
a. V artikli lõike 1 punkti a alapunktides i ja ii nimetatud tegevuste suhtes:
i. kiita liikmesriikide häälteenamusega heaks tegevused ja programm; sellekohaseid otsuseid võib muuta üksnes uute otsustega, mis võetakse vastu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega;
ii. määrata liikmesriikide ühehäälse otsusega kindlaks järgmise viieaastase perioodi jooksul agentuurile kättesaadavaks tehtavate vahendite hulk;
iii. määrata liikmesriikide ühehäälse otsusega kindlaks iga järgneva viieaastase perioodi kolmanda aasta lõpus ja pärast olukorra hindamist agentuurile järgnevaks viieaastaseks perioodiks alates kolmanda aasta lõpust kättesaadavaks tehtavate vahendite hulk;
b. V artikli lõike 1 punkti a alapunktides iii ja iv nimetatud tegevuste suhtes:
i. määrata kindlaks poliitika, mida agentuur järgib oma eesmärgi saavutamiseks;
ii. võtta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu liikmesriikidele suunatud soovitused;
c. V artikli lõike 1 punktis b nimetatud valikprogrammide suhtes:
i. kiita liikmesriikide häälteenamusega heaks kõik programmid;
ii. vajaduse korral määrata programmide rakendamise käigus nende tähtsusjärjekord;
d. võtta vastu agentuuri iga-aastane tööplaan;
e. II lisas kindlaksmääratud eelarvete suhtes:
i. võtta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu iga-aastane agentuuri üldeelarve;
ii. võtta osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu programmide eelarve;
f. võtta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu finantseeskirjad ja kõik muud agentuuri rahastamisprotseduurid;
g. jälgida V artikli lõikes 1 nimetatud kohustuslike ja valiktegevustega seotud kulusid;
h. kinnitada ja avaldada agentuuri auditeeritud majandusaasta aruanded;
i. võtta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu personalieeskirjad ;
j. võtta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu eeskirjad, mille alusel antakse agentuuri rahumeelseid eesmärke arvestades luba agentuuri tegevuste raames või tema abil väljatöötatud tehnoloogia ja toodete viimiseks väljapoole liikmesriikide territooriumi;
k. otsustada uute liikmesriikide vastuvõtmise üle kooskõlas XXII artikliga;
l. määrata kooskõlas XXIV artikliga kord juhuks, kui liikmesriik denonsseerib konventsiooni või lakkab olemast liige XVIII artikli alusel;
m. võtta muid vajalikke meetmeid agentuuri eesmärgi täitmiseks konventsiooni alusel.
6. a. Liikmesriigil on nõukogus üks hääl. Liikmesriigil ei ole õigust hääletada küsimustes, mis puudutavad üksnes heakskiidetud programmi, milles ta ei osale.
b. Liikmesriigil ei ole nõukogus hääleõigust, kui V artiklis nimetatud tegevuste ja programmide eest, milles ta osaleb, on agentuurile tegemata jäänud sissemaksete summa suurem kui tema hinnanguline sissemakse jooksval eelarveaastal. Lisaks sellele, kui liikmesriigi tegemata jäänud sissemaksed V artikli lõike 1 punkti a alapunktis ii või V artikli lõike l punktis b nimetatud programmidesse, milles ta osaleb, ületavad tema sissemaksete hinnangulist summat sellesse programmi jooksval eelarveaastal, ei ole sellel liikmesriigil nõukogus hääleõigust üksnes selle programmiga seotud küsimustes. Sellisel juhul võib liikmesriigile ikkagi anda hääleõiguse, kui kaks kolmandikku liikmesriikidest leiab, et sissemaksete tegemata jätmine on tingitud liikmesriigist mitteolenevatest asjaoludest.
c. Nõukogu kohtumisel on kvoorumi moodustamiseks vajalik liikmesriikide enamuse delegaatide kohalolek.
d. Kui konventsioonis ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsused kohalviibivate ja hääletavate liikmesriikide lihthäälteenamusega.
e. Konventsioonis sätestatud ühehäälsuse või häälteenamuse kindlaksmääramisel ei arvestata hääleõiguseta liikmesriiki.
7. Nõukogu võtab vastu oma kodukorra.
8. a. Nõukogu moodustab teadusprogrammi komitee, millele ta suunab kohustuslike teadusprogrammidega seotud küsimused V artikli lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel. Ta volitab komiteed tegema teadusprogrammi kohta otsuseid, lähtudes alati nõukogu ülesannetest määrata kindlaks vahendid ja võtta vastu aastaeelarve. Teadusprogrammi komitee pädevuse määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas käesoleva artikliga.
b. Nõukogu võib moodustada muid allorganeid, mis on vajalikud agentuuri eesmärgi täitmiseks. Selliste organite moodustamise ja pädevuse ning juhtumid, mil neil on otsustusõigus, määrab nõukogu kindlaks liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega.
c. Kui allorgan uurib küsimust, mis puudutab ainult ühte valikprogrammi, millele viidatakse V artikli lõike 1 punktis b, ei ole mitteosalevatel riikidel hääleõigust, kui kõik osalevad riigid ei otsusta teisiti.
XII artikkel
PEADIREKTOR JA TÖÖTAJAD
1. a. Nõukogu nimetab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega kindlaksmääratud ajavahemikuks ametisse peadirektori ja võib sama häälteenamusega tema ametisse nimetamise lõpetada.
b. Peadirektor on agentuuri tegevjuht ja tema seaduslik esindaja. Ta võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri juhtimiseks, selle programmide täitmiseks, poliitika rakendamiseks ja eesmärgi täitmiseks kooskõlas nõukogu antud juhistega. Talle alluvad agentuuri asutused. Agentuuri finantsjuhtimises tegutseb ta kooskõlas II lisaga. Ta esitab igal aastal nõukogule aruande ja see aruanne avaldatakse. Ta võib esitada ka ettepanekuid tegevuste ja programmide ning meetmete kohta, mille eesmärk on tagada agentuuri eesmärgi täitmine. Peadirektor osaleb agentuuri kohtumistel ilma hääleõiguseta.
c. Nõukogu võib peadirektori ametisse nimetamise kas konventsiooni jõustumisel või ametikoha edaspidisel vabaksjäämisel vajalikuks ajavahemikuks edasi lükata. Sel juhul nimetab ta enda asemele tegutsema isiku, kellel on nõukogu määratud õigused ja kohustused.
2. Peadirektorit abistavad nõukogu lubatud piirides vajalikud teaduslikud, tehnilised, haldus- ja bürootöötajad.
3. a. Tippjuhtkonna, mille määrab kindlaks nõukogu, nimetab ametisse ja vabastab ametist peadirektori soovituse alusel nõukogu. Nõukogu poolt ametisse nimetamine ja ametist vabastamine nõuab liikmesriikide kahekolmandikulist häälteenamust.
b. Teised töötajad nimetab ametisse ja võib ametist vabastada peadirektor, kes tegutseb nõukogu volitusel.
c. Kõik töötajad võetakse tööle nende kvalifikatsiooni alusel, arvestades ametikohtade piisavat jaotust liikmesriikide kodanike vahel. Ametisse nimetatakse ja ametist vabastatakse kooskõlas personalieeskirjadega.
d. Teadlased, kes ei ole töötajad ja teevad uuringuid agentuuri asutustes, alluvad peadirektorile ja täidavad nõukogu vastuvõetud üldeeskirju.
4. Peadirektori ja töötajate kohustused agentuuri ees on oma olemuselt eranditult rahvusvahelised. Oma kohustuste täitmisel ei tohi nad paluda ega saada juhiseid üheltki valitsuselt ega agentuuriväliselt asutuselt. Liikmesriik austab peadirektori ja töötajate kohustuste rahvusvahelist olemust ega püüa neid mõjutada oma ülesannete täitmisel.
XIII artikkel
RAHALISED SISSEMAKSED
1. Liikmesriik osaleb V artikli lõike 1 punktis a nimetatud tegevuste ja programmide kulude katmises ja kooskõlas II lisaga agentuuri üldkulude katmises vastavalt skaalale, mille nõukogu võtab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu kas iga kolme aasta tagant XI artikli lõike 5 punkti a alapunktis iii nimetatud läbivaatamise ajal või kui nõukogu otsustab liikmesriikide ühehäälse otsusega kehtestada uue skaala. Sissemaksete skaala põhineb liikmesriigi kolme viimase aasta keskmisel rahvatulul, mille kohta on olemas statistilised andmed. Sellest olenemata:
a. ei ole liikmesriik kohustatud tegema kulude katmiseks sissemakseid, mis on suuremad kui 25 protsenti nõukogu hinnatud sissemaksete kogusummast;
b. nõukogu võib liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega liikmesriigi eripärast lähtuvalt otsustada vähendada tema sissemakseid piiratud ajavahemiku jooksul. Eelkõige, kui liikmesriigi aastane sissetulek inimese kohta on väiksem kui nõukogu poolt sama häälteenamusega otsustatav summa, käsitatakse seda käesoleva sätte tähenduses eripärana.
2. Liikmesriik osaleb V artikli lõike 1 punktis b nimetatud valikprogrammi kulude katmises, kui ta ei ole ametlikult teatanud huvi puudumisest selles osalemise vastu. Kui kõik osalevad riigid ei otsusta teisiti, põhineb asjaomase programmi sissemaksete skaala osaleva riigi kolme viimase aasta keskmisel rahvatulul, mille kohta on olemas statistilised andmed. Skaala vaadatakse läbi kas iga kolme aasta tagant või kui nõukogu otsustab kehtestada uue skaala kooskõlas lõikega 1. Osalevalt riigilt ei nõuta siiski skaala alusel sissemaksete tegemist summas, mis on suurem kui 25 protsenti asjaomase programmi sissemaksete kogusummast. Sellest olenemata on osaleva riigi protsentuaalne sissemakse võrdne vähemalt 25 protsendiga tema lõike 1 alusel kehtestatud protsentuaalsest sissemaksest, kui kõik osalevad riigid ei otsusta programmi vastuvõtmisel või täideviimisel teisiti.
3. Statistilised süsteemid, mida kasutatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud sissemaksete skaala kehtestamiseks, on samad ja määratakse kindlaks finantseeskirjades.
4. a. Riik, mis ei ole Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni asutamise konventsiooni ega Euroopa Kanderakettide Arendamise Organisatsiooni asutamise konventsiooni osaline, kuid mis saab käesoleva konventsiooni osaliseks, teeb lisaks oma sissemaksele erimakse, mis on seotud agentuuri vara tegeliku väärtusega. Erimakse suuruse määrab kindlaks nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega.
b. Punktiga a kooskõlas tehtud makseid kasutatakse teiste liikmesriikide sissemaksete vähendamiseks, kui nõukogu ei otsusta liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti.
5. Sissemakseid käesoleva artikli alusel tehakse kooskõlas II lisaga.
6. Nõukogu juhiste alusel võib peadirektor võtta agentuurile vastu kingitusi või annakuid, tingimusel et nende kohta ei kehti tingimused, mis on vastuolus agentuuri eesmärgiga.
XIV artikkel
KOOSTÖÖ
1. Agentuur võib liikmesriikide poolt ühehäälselt tehtud nõukogu otsuste alusel teha koostööd muude rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ning kolmandate riikide valitsuste, organisatsioonide ja asutustega ning sõlmida nendega selleks kokkuleppeid.
2. Selline koostöö võib toimuda kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide osalemise vormis ühes või mitmes programmis V artikli lõike 1 punkti a alapunkti ii ja V artikli lõike 1 punkti b alusel. Vastavalt otsustele, mis tehakse lõike 1 alusel, määrab sellise koostöö üksikasjaliku korra iga juhtumi korral kindlaks nõukogu asjaomases programmis osalevate liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Selle korra kohaselt võib ette näha, et kolmandal riigil on nõukogus hääleõigus, kui viimane arutab küsimusi, mis on seotud üksnes programmiga, milles see riik osaleb.
3. Sellist koostööd võib teha ka assotsieerunud liikmesuse vormis kolmanda riigiga, kes kohustub rahastama vähemalt tulevaste projektide uuringuid V artikli lõike 1 punkti a alapunkti i alusel. Üksikasjaliku korra assotsieerunud liikme jaoks määrab kindlaks nõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.
XV artikkel
ÕIGUSLIK STAATUS, EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
1. Agentuur on juriidiline isik.
2. Agentuuril, selle töötajatel, ekspertidel ja liikmesriikide esindajatel on I lisas sätestatud õigus- ja teovõime, eesõigused ja puutumatus.
3. Agentuuri peakorterit ja VI artikli kohaselt moodustatud asutusi käsitlevad kokkulepped sõlmitakse agentuuri ja liikmesriikide vahel, kelle territooriumil peakorter ja asutused asuvad.
XVI artikkel
MUUDATUSED
1. Nõukogu võib anda liikmesriikidele soovitusi konventsiooni ja selle I lisa muutmiseks. Liikmesriik, kes soovib teha muudatusettepanekut, teavitab sellest peadirektorit. Peadirektor teavitab liikmesriike niimoodi teatatud muudatusettepanekutest vähemalt kolm kuud enne nende arutamist nõukogus.
2. Nõukogu soovitatud muudatus jõustub 30 päeva pärast seda, kui Prantsusmaa valitsus on saanud kõikidelt liikmesriikidelt heakskiitmisteate. Prantsusmaa valitsus teavitab kõiki liikmesriike sellise muudatuse jõustumise kuupäevast.
3. Nõukogu võib liikmesriikide ühehäälsuse otsusega muuta konventsiooni muid lisasid, tingimusel et need muudatused ei ole konventsiooniga vastuolus. Selline muudatus jõustub kuupäeval, mille määrab nõukogu liikmesriikide ühehäälse otsusega. Peadirektor teatab sellisest muudatusest ja selle jõustumise kuupäevast kõikidele liikmesriikidele.
XVII artikkel
VAIDLUSED
1. Ühe või mitme liikmesriigi või nende ja agentuuri vaheline vaidlus konventsiooni või selle lisade tõlgendamise või kohaldamise üle ning I lisa XXVI artiklis nimetatud vaidlus, mida ei lahendata nõukogus või läbi selle, esitatakse vaidluspoole taotlusel lahendamiseks vahekohtule.
2. Kui vaidluspooled ei otsusta teisiti, toimub vahekohtumenetlus kooskõlas käesoleva artikli ja lisaeeskirjadega, mille võtab vastu nõukogu liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega.
3. Vahekohus koosneb kolmest liikmest. Iga vaidluspool nimetab ühe vahekohtuniku, kaks esimest vahekohtunikku nimetavad kolmanda vahekohtuniku, kes on vahekohtu esimees. Lõikes 2 nimetatud lisaeeskirjad määravad kindlaks korra, mida tuleb järgida, kui vahekohtunikke ei nimetata ametisse nimetatud ajavahemiku jooksul.
4. Liikmesriigid või agentuur, kui nad ei ole vaidluspooled, võivad vahekohtu nõusolekul sekkuda menetlusse, kui neil on vahekohtu arvates oluline huvi vaidluses tehtava otsuse vastu.
5. Vahekohus ise määrab vahekohtu koha ja kodukorra.
6. Vahekohtu otsus tehakse tema liikmete häälteenamusega; ükski liige ei või jätta hääletamata. Otsus on lõplik ja poolte jaoks siduv ning selle peale ei saa edasi kaevata. Pooled täidavad otsuse viivitamata. Kui tekib vaidlus selle tähenduse või reguleerimisala üle, tõlgendab vahekohus seda poole taotlusel.
XVIII artikkel
KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE
Liikmesriik, kes ei täida oma kohustusi konventsiooni alusel, lakkab olemast agentuuri liige liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega tehtud nõukogu otsusega. Sellisel juhul kohaldatakse XXIV artiklit.
XIX artikkel
ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE JÄRJEPIDEVUS
Konventsiooni jõustumise kuupäeval võtab agentuur üle kõik Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni ja Euroopa Kanderakettide Arendamise Organisatsiooni õigused ja kohustused.
XX artikkel
ALLAKIRJUTAMINE JA RATIFITSEERIMINE
1. Konventsioon on 31. detsembrini 1975 Euroopa Kosmosekonverentsi liikmesriikidele allakirjutamiseks avatud. Konventsiooni lisad moodustavad selle lahutamatu osa.
2. Konventsioon tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiule Prantsusmaa valitsusele.
3. Pärast konventsiooni jõustumist ja ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjade hoiuleandmiseni võib allakirjutanud riik osaleda agentuuri kohtumistel hääleõiguseta.
XXI artikkel
JÕUSTUMINE
1. Konventsioon jõustub, kui järgmised riigid, kes on Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni või Euroopa Kanderakettide Arendamise Organisatsiooni liikmed, on sellele alla kirjutanud ja oma ratifitseerimis- või heakskiitmiskirjad Prantsusmaa valitsusele hoiule andnud: Belgia Kuningriik, Hispaania Kuningriik, Itaalia Vabariik, Madalmaade Kuningriik, Prantsuse Vabariik, Rootsi Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, Šveitsi Konföderatsioon ja Taani Kuningriik. Riigi suhtes, kes ratifitseerib või kiidab heaks konventsiooni pärast selle jõustumist, jõustub konventsioon ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise kuupäeval.
2. Euroopa Kosmoseuuringute Organisatsiooni asutamise konventsioon ja Euroopa Kanderakettide Arendamise Organisatsiooni asutamise konventsioon lõppevad käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeval.
XXII artikkel
ÜHINEMINE
1. Pärast konventsiooni jõustumist võib riik sellega ühineda pärast kõikide liikmesriikide poolt ühehäälselt tehtud nõukogu otsust.
2. Konventsiooniga ühineda sooviv riik teatab sellest peadirektorile, kes teavitab liikmesriike taotlusest vähemalt kolm kuud enne taotluse esitamist nõukogule otsustamiseks.
3. Ühinemiskirjad antakse hoiule Prantsusmaa valitsusele.
XXIII artikkel
TEATED
Prantsusmaa valitsus teatab konventsioonile allakirjutanud ja sellega ühinevatele riikidele:
a. ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjade hoiuleandmise kuupäeva;
b. konventsiooni ja XVI artikli lõikes 2 nimetatud muudatuste jõustumise kuupäeva;
c. konventsiooni denonsseerimisest liikmesriigi poolt.
XXIV artikkel
DENONSSEERIMINE
1. Kui konventsioon on olnud jõus kuus aastat, võib liikmesriik selle denonsseerida, teavitades sellest Prantsusmaa valitsust, kes teavitab teisi liikmesriike ja peadirektorit. Denonsseerimine jõustub selle eelarveaasta lõpus, mil sellest teada anti. Pärast denonsseerimise jõustumist on asjaomane riik kohustatud tasuma oma osa maksete assigneeringutest, mis on tehtud heakskiidetud lepingute kohaselt nii selle aasta eelarve alusel, mil liikmesriik teavitas Prantsusmaa valitsust denonsseerimisest, kui ka varasemate eelarvete alusel.
2. Konventsiooni denonsseeriv liikmesriik hüvitab agentuurile vara omandiõigusest ilmajäämise eest tema territooriumil, kui agentuuriga ei saa sõlmida erikokkulepet selle vara edasiseks kasutamiseks agentuuri poolt või agentuuri teatavate tegevuste jätkamiseks nimetatud riigi territooriumil. Selline erikokkulepe määrab eelkõige kindlaks, mil määral ja millistel tingimustel kohaldatakse konventsiooni jätkuvalt pärast denonsseerimise jõustumist selle vara jätkuva kasutamise ja nende tegevuste jätkamise suhtes.
3. Konventsiooni denonsseerinud riik ja agentuur määravad ühiselt kindlaks asjaomase riigi lisakohustused.
4. Asjaomasel riigil säilivad saadud õigused denonsseerimise jõustumise kuupäevani.
XXV artikkel
LÕPETAMINE
1. Agentuur lõpetatakse, kui liikmesriikide arv langeb alla viie. Agentuur võidakse lõpetada igal ajal liikmesriikide kokkuleppel.
2. Lõpetamise korral nimetab nõukogu likvideerijad, kes peavad läbirääkimisi riikidega, kelle territooriumil peakorter ja agentuuri asutused sel ajal asuvad. Likvideerimise ajal säilib agentuuril juriidilise isiku staatus.
3. Agentuuri varad ja kohustused jagatakse selle lõpetamise aegsete osalisriikide vahel proportsionaalselt nende poolt osalisriigiks saamisest alates tehtud sissemaksetega. Puudujäägi korral katavad selle need samad riigid proportsionaalselt oma jooksva eelarveaasta hinnanguliste sissemaksetega.
XXVI artikkel
REGISTREERIMINE
Konventsiooni jõustumisel registreerib Prantsusmaa valitsus selle Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artikliga 102.
I LISA
EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
I artikkel
Agentuur on juriidiline isik. Tal on eelkõige õigus sõlmida lepinguid, omandada ja käsutada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtumenetluse osaline.
II artikkel
Ilma et see piiraks XXII ja XXIII artikli kohaldamist, on agentuuri hooned ja ruumid puutumatud.
III artikkel
Agentuuri arhiiv on puutumatu.
IV artikkel
1. Agentuuril on kohtulik puutumatus ja puutumatus täitemeetmete suhtes, välja arvatud:
a. ulatuses, milles puutumatus on nõukogu otsuse alusel konkreetsel juhul sõnaselgelt ära võetud; nõukogul on kohustus puutumatus ära võtta kõikidel juhtudel, kui see takistab õigusemõistmist ning kui selle äravõtmine ei kahjusta agentuuri huve;
b. tsiviilhagi korral kahjunõudes, mille on esitanud kolmas isik seoses õnnetusjuhtumiga, mille põhjustas agentuurile kuuluv või tema nimel kasutatav mootorsõiduk, või liikluseeskirjade rikkumise korral, millega see sõiduk oli seotud;
c. XXV artikli või XXVI artikli kohaselt tehtud vahekohtu otsuse täitmise suhtes;
d. agentuuri poolt töötajatele väljamaksmata palkade või rahaliste tasude arestimise korral kohtuasutuste otsuse alusel.
2. Agentuuri vara, sõltumata selle asukohast, on puutumatu igas vormis rekvireerimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise ja sekvestreerimise suhtes. Samuti on see puutumatu igas vormis haldusliku või ajutise kohtuliku sunniabinõu suhtes, välja arvatud, kui see on ajutiselt vajalik seoses agentuuri omandis oleva või juhitud sõidukiga tekitatud kahju ennetamise ja uurimisega.
V artikkel
1. Agentuuri ametliku tegevuse ulatuses on tema, ta vara ja tulud vabastatud kõikidest otsestest maksudest.
2. Kui agentuuri poolt või nimel on ostetud olulist väärtust omavaid kaupu või teenuseid, mis on agentuuri ametliku tegevuse jaoks hädavajalikud, ning kui selliste ostude hind sisaldab makse või lõive, võtavad liikmesriigid võimaluste piires asjakohaseid meetmeid, et tagada sellistest maksudest või lõivudest vabastamine või nende tagastamine.
VI artikkel
Agentuuri imporditud või eksporditud kaubad, mis on hädavajalikud tema ametlikuks tegevuseks, vabastatakse kõikidest impordi- ja ekspordimaksudest ning kõikidest impordi- ja ekspordikeeldudest ja -piirangutest.
VII artikkel
1. V ja VI artikli kohaldamisel hõlmab agentuuri ametlik tegevus selle haldustegevust, sealhulgas sotsiaalkindlustussüsteemiga seotud tegevust, ning kosmoseuuringute, -tehnoloogia ja -rakenduste valdkonnas korraldatud tegevusi.
2. Ulatuse, milles muid teadusuuringute ja tehnoloogia rakendusi ning konventsiooni V artikli lõike 2 ja IX artikli alusel korraldatud tegevusi käsitatakse agentuuri ametliku tegevuse osana, otsustab nõukogu iga juhtumi korral eraldi pärast konsulteerimist asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega.
3. V ja VI artikkel ei kehti maksudele ega lõivudele, mis on maksed kommunaalteenuste eest.
VIII artikkel
Agentuuri töötajate isiklikeks vajadusteks ostetud või imporditud kaupade või osutatud teenuste suhtes ei anta maksuvabastust V või VI artikli alusel.
IX artikkel
1. V artikli alusel ostetud või VI artikli alusel imporditud kaupu ei müüda ega anta ära, välja arvatud maksuvabastuse andnud liikmesriikide sätestatud tingimuste kohaselt.
2. Kaupade üleandmine ja teenuste osutamine peakorteri ja agentuuri asutuste vahel ning asutuste omavahel või agentuuri programmi rakendamiseks nende ja liikmesriigi riikliku asutuse vahel on tasuta või igat laadi piiranguteta; vajaduse korral võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed, et tagada sellistest kuludest vabastus või need hüvitada või sellised piirangud kaotada.
X artikkel
Agentuuri või talle saadetud publikatsioonide ja muu teabematerjali levitamist ei piirata mingil viisil.
XI artikkel
Agentuur võib võtta vastu ja omada rahalisi vahendeid, valuutat, sularaha ja väärtpabereid; ta võib neid vabalt käsutada konventsioonis sätestatud eesmärgil ning pidada raamatupidamisarvestust mis tahes valuutas, mis on vajalik tema kohustuste täitmiseks.
XII artikkel
1. Ametliku teabevahetuse ja dokumentide edastamise suhtes võimaldatakse agentuurile vähemalt sama soodsat kohtlemist, nagu liikmesriik on ette näinud teistele rahvusvahelistele organisatsioonidele.
2. Mis tahes sidevahendite kaudu toimuvat agentuuri ametlikku teabevahetust ei tsenseerita.
XIII artikkel
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada agentuuri töötajate sisenemist nende territooriumile, seal viibimist või sealt lahkumist.
XIV artikkel
1. Liikmesriikide esindajal on oma ülesannete täitmisel ning sõidul kohtumise kohta ja sealt tagasi järgmised eesõigused ja puutumatus:
a. puutumatus vahistamise ja kinnipidamise suhtes ning isikliku pagasi arestimise suhtes;
b. kohtulik puutumatus, sealjuures ka pärast oma ülesande täitmist, seoses oma ülesannete käigus tehtud toimingutega, sealhulgas kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui liikmesriigi esindaja rikub liikluseeskirju, ega ka siis, kui tegemist on kahjuga, mille on põhjustanud talle kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;
c. ametlike dokumentide puutumatus;
d. õigus võtta vastu dokumente või kirju erikullerilt või pitseeritud kotis;
e. tema ja ta abikaasa vabastus sisserändepiirangutest ja välismaalasena registreerumise formaalsustest;
f. samad soodustused raha- ja valuutaeeskirjade suhtes, nagu on välisriikide valitsuse esindajal ajutiste ametlike missioonide ajal;
g. samad tollisoodustused isikliku pagasi suhtes, nagu on diplomaatilisel esindajal.
2. Eesõigusi ja puutumatust võimaldatakse liikmesriikide esindajale mitte isikliku kasu saamiseks, vaid tema täieliku sõltumatuse tagamiseks agentuuri heaks tehtavas töös. Sellest tulenevalt on liikmesriigil kohustus oma esindajalt puutumatus ära võtta, kui selle säilimine takistaks õigusemõistmist ning selle saab ära võtta selle andmise eesmärki kahjustamata.
XV artikkel
Lisaks XVI artiklis sätestatud eesõigustele ja puutumatusele on agentuuri peadirektoril ja, kui tema ametikoht on täitmata, tema kohusetäitjal samad eesõigused ja puutumatus, nagu on samaväärse auastmega diplomaatilisel esindajal.
XVI artikkel
Agentuuri töötajal on:
a. kohtulik puutumatus, seejuures ka pärast agentuuri teenistusest lahkumist, seoses ametiülesannete täitmisel tehtuga, sealhulgas kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti siiski juhul, kui agentuuri töötaja rikub liikluseeskirju, ega ka siis, kui tegemist on kahjuga, mille on põhjustanud talle kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk;
b. vabastus sõjaväeteenistusega seotud kohustustest;
c. ametlike dokumentide puutumatus;
d. sisserändepiirangute ja välismaalasena registreerumise formaalsuste puhul samad soodustused, mis tavaliselt antakse rahvusvahelise organisatsiooni töötajale, ning samad soodustused antakse tema leibkonda kuuluvatele perekonnaliikmetele;
e. valuutaeeskirjade puhul samasugused eesõigused, mis tavaliselt antakse rahvusvahelise organisatsiooni töötajale;
f. rahvusvahelise kriisi olukorras repatrieerumisel samasugused soodustused nagu diplomaatilisel esindajal; ning samad soodustused antakse tema leibkonda kuuluvatele perekonnaliikmetele;
g. õigus asjaomases riigis esmakordsel ametisse asumisel tollivabalt riiki sisse tuua oma mööbel ja isiklikud esemed ning õigus need tööülesannete lõpetamisel selles riigis tollivabalt riigist välja viia, arvestades mõlemal juhul tingimusi, mida peab vajalikuks selle riigi valitsus, kelle territooriumil seda õigust kasutatakse.
XVII artikkel
Agentuuriga seotud tegevuses või agentuuri huvides ülesannete täitmisel on eksperdil, välja arvatud XV artiklis nimetatud töötajad, järgmised eesõigused ja puutumatus tema tegevuseks vajalikus ulatuses, sealhulgas tema tegevusega seotud reiside ajal ja tema ülesannete täitmise käigus:
a. kohtulik puutumatus seoses oma tööülesannete käigus sooritatud toimingutega, sealhulgas kirjalikud ja suulised avaldused; puutumatus ei kehti juhul, kui ekspert rikub liikluseeskirju, ega kahju korral, mille on põhjustanud talle kuuluv või tema juhitud mootorsõiduk; puutumatus kehtib eksperdi suhtes ka pärast seda, kui ta ei tööta enam agentuuris;
b. ametlike dokumentide puutumatus;
c. samad soodustused raha- ja valuutaeeskirjade ning isikliku pagasi suhtes, mis on välisriikide valitsuse esindajal ajutiste ametlike missioonide ajal.
XVIII artikkel
1. Nõukogu kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt maksustatakse agentuuri poolt peadirektorile ja töötajatele makstud palgad ja muud rahalised tasud agentuuri kasuks. Sellised palgad ja muud rahalised tasud on vabastatud riiklikust tulumaksust, kuid liikmesriigid jätavad endale õiguse võtta neid palku ja rahalisi tasusid arvesse muudest allikatest saadud sissetuleku maksusumma määramisel.
2. Lõiget 1 ei kohaldata pensionikindlustusmaksete ja pensionide suhtes, mida agentuur maksab oma endistele peadirektoritele ja töötajatele.
XIX artikkel
XVI ja XVIII artiklit kohaldatakse kõikidele töötajate kategooriatele, kelle suhtes kehtivad agentuuri personalieeskirjad. Nõukogu otsustab ekspertide kategooriad, kelle suhtes kehtib XVII artikkel. Liikmesriikidele teatatakse aeg-ajalt käesolevas artiklis nimetatud töötajate ja ekspertide nimed, ametinimetused ja aadressid.
XX artikkel
Kui agentuur loob oma sotsiaalkindlustussüsteemi, vabastatakse agentuur, selle peadirektor ja töötajad kõikidest kohustuslikest maksetest riiklikele sotsiaalkindlustusasutustele liikmesriikidega XXVIII artikli alusel sõlmitud kokkulepete alusel.
XXI artikkel
1. Käesolevas lisas sätestatud eesõigused ja puutumatus ei ole antud peadirektorile, töötajatele ja ekspertidele isikliku kasu saamiseks. Need on antud üksnes eesmärgiga tagada agentuuri takistamatu tegevus igas olukorras ning need saanud isikute täielik sõltumatus.
2. Peadirektoril on kohustus puutumatus ära võtta alati, kui selle säilimine takistaks õigusemõistmist ning selle saab ära võtta agentuuri huvisid kahjustamata. Peadirektorilt võib puutumatuse ära võtta nõukogu.
XXII artikkel
1. Agentuur teeb alati koostööd liikmesriigi pädevate asutustega, et hõlbustada nõuetekohast õigusemõistmist, tagada politseieeskirjade ning lõhkeaine ja süttiva materjali käitlemist, rahvatervist, töökaitset käsitlevate ja muude samalaadsete riigisiseste õigusaktide järgimine ning vältida käesolevas lisas sätestatud eesõiguste, puutumatuse ja soodustuste kuritarvitamist.
2. Lõikes 1 nimetatud koostöö kord võidakse kehtestada XXVIII artiklis nimetatud lisakokkulepetes.
XXIII artikkel
Liikmesriik jätab endale õiguse võtta kõik ettevaatusabinõud oma julgeoleku huvides.
XXIV artikkel
Liikmesriik ei ole kohustatud andma XIV ega XV artiklis, XVI artikli punktides b, e ja g ning XVII artikli punktis c nimetatud eesõigusi ja puutumatust oma kodanikele või isikutele, kes on selles liikmesriigis tööle asumise hetkel selle alalised elanikud.
XXV artikkel
1. Muude kui personalieeskirjade kohaselt sõlmitavate kirjalike lepingute sõlmimisel võib agentuur näha ette vahekohtumenetluse. Vahekohtuklausli või selleks sõlmitud vahekohtu kokkuleppes sätestatakse kohaldatav õigus ja vahekohtu toimumise riik. Vahekohtumenetluseks on selle riigi vahekohtumenetlus.
2. Vahekohtuotsuse jõustamisel kohaldatakse selle riigi eeskirju, mille territooriumil otsust täidetakse.
XXVI artikkel
Liikmesriik võib edastada konventsiooni XVII artiklis nimetatud rahvusvahelisele vahekohtule vaidluse, mis:
a. tuleneb agentuuri põhjustatud kahjust;
b. hõlmab agentuuri muud lepinguvälist kohustust;
c. hõlmab agentuuri peadirektorit, töötajat või eksperti ja milles asjaomane isik saab taotleda kohtulikku puutumatust XV artikli, XVI artikli punkti a või XVII artikli punkti a alusel, kui seda puutumatust ei võeta ära XXI artikli alusel. Sellistes vaidlustes, kus kohtuliku puutumatuse nõue tuleneb XVI artikli punktist a või XVII artikli punktist a, asendatakse agentuuri vastutus sellises vahekohtumenetluses eespool toodud artiklites nimetatud isikute omaga.
XXVII artikkel
Agentuur võtab vajalikud meetmed agentuuri ja peadirektori, töötajate või ekspertide vahel nende teenistustingimuste suhtes tekkinud vaidluste rahuldavaks lahendamiseks.
XXVIII artikkel
Agentuur võib nõukogu otsusega sõlmida ühe või mitme liikmesriigiga lisakokkulepped, et jõustada käesoleva lisa sätteid, mis puudutavad sellist riiki või riike, ning teisi kokkuleppeid, et tagada agentuuri tõhus toimimine ja tema huvide kaitse.
II LISA
FINANTSSÄTTED
I artikkel
ÜLDPÕHIMÕTTED
Agentuuri finantsjuhtimine teenib konventsiooni II artiklis sätestatud eesmärke ja toetab nõukogu poolt heakskiidetud Euroopa pikaajalise kosmosepoliitika rakendamist. Agentuur rakendab rahvusvaheliselt tunnustatud raamatupidamisstandardeid ja järgib usaldusväärse finantsjuhtimise, ressursside planeerimise ja juhtimise säästlikkuse ja tõhususe põhimõtteid, riiklike vahendite kasutamisel läbipaistvuse, vastutuse ja kontrolli ning liikmesriikide ressursside mobiliseerimisel kokkuhoiu ja õigluse põhimõtteid. Finantssüsteem peegeldab agentuuri tegevuse ja programmide mitmeaastast iseloomu. Selle suhtes rakendatakse tõhusat sisekontrolli ja sõltumatut auditit.
Finantsplaneerimine, eelarvestamine ja raamatupidamine, sealhulgas liikmesriikide sissemaksed, toimub eurodes, mis on aruandlus- ja tehinguvaluuta.
Agentuuri eelarveaasta kestab esimesest jaanuarist kolmekümne esimese detsembrini.
II artikkel
PLANEERIMINE
1. Peadirektor kehtestab sellised planeerimisvahendid, mida peetakse kasulikuks, et võimaldada agentuuri vahendite kasutamise optimeerimist, tagada programmi rakendamise pidev tõhustamine ja liikmeriikide poolne vastava rahastamise ettevalmistamine. Sellised vahendid hõlmavad muu hulgas:
- pikaajalist plaani, mis hõlmab kümmet aastat, sealhulgas kõiki heakskiidetud ja ettenähtud programme ja tegevusi koos hinnanguliste rahaliste sissemaksete ja kuludega;
- iga-aastasi ja mitmeaastasi kuluplaane, mis on kehtestatud liikmesriikide kohustuste alusel seoses heakskiidetud tegevuste ja programmidega ning teiste rahastajatega sõlmitud lepingute alusel; sellised plaanid hõlmavad konventsiooni I artikli lõikes 3 ja XIII artikli lõikes 1 ettenähtud ühiseid kulusid.
2. Eespool toodud plaanid vaadatakse läbi ja esitatakse nõukogule või selle delegeeritud allorganitele vähemalt kord aastas õigeaegselt eelarvete kinnitamiseks või vajaduse korral kooskõlas finantseeskirjadega.
III artikkel
RAHASTAMINE
1. Agentuuri aastaeelarved tagavad liikmesriikidele ja teistele rahastajatele iga-aastase vahendi, mille abil täita järk-järgult oma mitmeaastasi kohustusi, kindlustades agentuuri heakskiidetud programmide ja tegevuste pideva teostamise. Nad moodustavad siduva aluse sissemaksete sissenõudmiseks liikmesriikidelt.
2. Kõik kulud (sealhulgas ühise infrastruktuuri kasutamise kapitalikulud), mis on seotud konventsiooni V artikli lõike 1 reguleerimisalast välja jäävate tegevuste ja programmidega, näiteks need, mis on ette nähtud konventsiooni V artikli lõikes 2 ja IX artiklis, kannab taotlev pool, kui nõukogu ei otsusta teisiti.
3. Peadirektor kehtestab asjakohase arvestuse ja aruandluse korra liikmesriikidele ja muudele rahastajatele, et tagada nende vastava rahastamise läbipaistvus ja jälgitavus asjaomastes tegevustes ja programmides.
IV artikkel
EELARVED
1. II artikli lõikes 2 nimetatud plaanide alusel koostab peadirektor ja esitab nõukogule järgmiseks aastaks rahastamistaotlusi sisaldavad järgmised eelarveprojektid:
a. üldeelarve projekt konventsiooni V artikli lõike 1 punktis a nimetatud kohustuslike tegevuste kohta;
b. üldeelarvega, kui see on koostatud, seotud finantseeskirjades ettenähtud eelarveprojektid;
c. konventsiooni V artikli lõike 1 punktis b nimetatud eelarveprojektid valikprogrammide kohta.
2. Konkreetse aasta eelarveprojektid esitatakse nõukogule heakskiitmiseks enne eelmise eelarveaasta lõppu. Eelarvemuudatuste üksikasjad ja eelarvete kinnitamata jätmise korral enne eelarveaasta algust vajalikud ajutised meetmed sätestatakse finantseeskirjades.
3. Nõukogule esitatakse muud eelarved teiste üksuste rahastatud programmide ja tegevuste kohta.
V artikkel
VARAHALDUS
Liikmesriikidelt saadud agentuuri rahavarusid haldab peadirektor üldise varahaldusena. Teenitud intressid kantakse igale liikmesriigile kooskõlas finantseeskirjadega.
VI artikkel
RAAMATUPIDAMISARVESTUS
1. Agentuuri finants- ja kuluarvestussüsteem on agentuuri tegevuste ja toimingute peamiseks finantsinstrumendiks. See toetab agentuuri ressursside tõhusat juhtimist ja kontrolli finantstehingute korrektse ja õigeaegse kajastamise ning kulude kindlaksmääramise ja mõõtmise kaudu.
2. Agentuuri finantsarvestussüsteem järgib head raamatupidamistava ja kohaldab rahvusvahelisi avaliku sektori raamatupidamisstandardeid oma raamatupidamise aastaaruannete avaldamisele.
3. Peadirektor tagab, et aruanded annavad usaldusväärse ja täieliku pildi agentuuri iga-aastaste majandustulemuste kohta ja peegeldavad usaldusväärselt tema finantsseisundit eelarveaasta lõpus.
4. Peadirektor esitab iga aasta 31. oktoobriks nõukogule auditeeritud raamatupidamise aastaaruande eelmise aasta kohta oma juhtimistegevusele heakskiidu saamiseks.
VII artikkel
SISSEMAKSED
1. Konventsiooni V artiklis ettenähtud programme ja tegevusi rahastatakse liikmesriikide sissemaksete abil, mis määratakse kindlaks kooskõlas konventsiooni XIII artikliga.
2. Kui riik ühineb konventsiooniga XXII artikli alusel, tuleb teiste liikmesriikide sissemaksed ümber hinnata. Olemasoleva skaala arvutamiseks kasutatud aastate rahvatulu statistika alusel kehtestatakse uus skaala, mis jõustub nõukogu poolt kindlaksmääratud kuupäeval.
3. Sissemaksete tegemise kord, mis tagab agentuuri nõuetekohase rahastamise, määratakse kindlaks finantseeskirjades.
4. Peadirektor teavitab liikmesriike nende sissemaksude suurusest ja maksete tegemise kuupäevadest.
VIII artikkel
SISEKONTROLL
Peadirektor rakendab üldist sisekontrollisüsteemi, mille eesmärk on jälgida tulemuslikkust ja eesmärkide saavutamist, hinnates tegevuse säästlikkust, tõhusust ja mõjusust ning kontrollides tegevuse korrektsust ja vastavust kehtivatele eeskirjadele.
IX artikkel
VÄLISKONTROLL
1. Agentuuri raamatupidamisaruanded, finantsaruanded ja finantsjuhtimise vaatab läbi sõltumatu auditikomisjon. Nõukogu määrab liikmesriikide kahekolmandikulise häälteenamusega liikmesriigi, kellel palutakse õiglastel alustel rotatsiooni korras nimetada selles komisjonis osalema audiitorid, soovitavalt oma kogenud audiitorite hulgast. Üks auditikomisjoni liige täidab oma volituste eelviimasel aastal esimehe ülesandeid.
2. Auditi eesmärk on kontrollida ja tõendada, et raamatupidamise aastaaruanded on kooskõlas agentuuri raamatupidamisarvestusega ja -dokumentidega ning et nad on seaduslikud ja õiged. Pärast iga eelarveaasta lõppu koostab komisjon aruande, mis võetakse vastu selle liikmete häälteenamusega ja edastatakse seejärel nõukogule. Komisjon annab aru ka agentuuri finantsressursside säästliku juhtimise kohta.
3. Auditikomisjon täidab finantseeskirjades sätestatud muid ülesandeid ja tal on igal ajal juurdepääs kõikidele raamatupidamisregistritele ja -dokumentidele, mida peetakse vajalikuks auditi tegemiseks. Juurdepääs salastatud teabele allub kohaldatavatele eeskirjadele ja määrustele.
X artikkel
FINANTSEESKIRJAD
Üksikasjalikud eeskirjad konventsiooni II lisa ja muude asjakohaste sätete rakendamiseks sätestatakse nõukogu heakskiidetud finantseeskirjades.
III LISA
KONVENTSIOONI V ARTIKLI LÕIKE 1 PUNKTIS B NIMETATUD VALIKPROGRAMMID
I artikkel
1. Kui tehakse ettepanek konventsiooni V artikli lõike 1 punktis b nimetatud valikprogrammi läbiviimiseks, edastab nõukogu esimees selle kõikidele liikmesriikidele tutvumiseks.
2. Kui nõukogu on konventsiooni XI artikli lõike 5 punkti c alapunktiga i kooskõlas aktsepteerinud valikprogrammi läbiviimise agentuuri raames, teatab liikmesriik, kes ei kavatse programmis osaleda, kolme kuu jooksul ametlikult, et ta ei ole huvitatud selles osalemisest; osalevad riigid koostavad deklaratsiooni, milles tuuakse III artikli lõike 1 alusel ära nende kohustused seoses järgmisega:
a. programmi etapid;
b. tingimused, mille alusel programmi ellu viiakse, sealhulgas ajakava, soovituslik rahastamispakett ja alapaketid seoses programmi etappidega ning kõik muud programmi juhtimise ja teostamise tingimused;
c. sissemaksete skaala, mis on kindlaks määratud konventsiooni XIII artikli lõike 2 alusel;
d. esimese siduva rahalise kohustuse kestus ja suurus.
3. Deklaratsioon edastatakse teadmiseks nõukogule koos kinnitamiseks esitatud rakenduseeskirjade projektiga.
4. Kui osalev riik ei saa aktsepteerida deklaratsioonis ja rakenduseeskirjades toodud sätteid deklaratsioonis kehtestatud tähtaja jooksul, lakkab ta olemast osalev riik. Teised liikmesriigid võivad saada osalevateks riikideks hiljem, aktsepteerides need sätted osalevate riikidega määratud tingimuste kohaselt.
II artikkel
1. Programmi viiakse ellu kooskõlas konventsiooni sätetega ja, kui käesolevas lisas või rakenduseeskirjades ei ole teisiti sätestatud, agentuuris kehtivate eeskirjade ja menetlustega. Nõukogu otsused tehakse kooskõlas käesoleva lisa ja selle rakenduseeskirjadega. Kui käesoleva lisa või rakenduseeskirjade konkreetset sätet ei õnnestu täita, kohaldatakse konventsioonis sätestatud hääletamise korda või nõukogu kodukorda.
2. Otsused uue etapi alustamise kohta võetakse vastu osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega, tingimusel et see enamus esindab vähemalt kahte kolmandikku programmi sissemaksetest. Kui otsust uue etapi alustamise kohta ei saa teha, konsulteerivad omavahel osalevad riigid, kes soovivad siiski programmi jätkata, ning määravad kindlaks selle jätkamise korra. Nad annavad selle kohta aru nõukogule, kes võtab vajalikud meetmed.
III artikkel
1. Kui programm hõlmab projekti määratlemise etappi, hindavad osalevad riigid etapi lõpus programmi maksumuse ümber. Kui ümberhindamine näitab, et ülekulu on 20% suurem I artiklis nimetatud indikatiivsest finantspaketist, võib iga osalev riik sellest programmist loobuda. Osalevad riigid, kes soovivad siiski programmi jätkata, konsulteerivad omavahel ja määravad kindlaks selle jätkamise korra. Nad annavad selle kohta aru nõukogule, kes võtab vajalikud meetmed.
2. Igas deklaratsioonis määratletud etapis võtab nõukogu osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega vastu aastaeelarved asjakohase rahastamispaketi või alapaketi raames.
3. Nõukogu kehtestab korra, mille alusel vaadatakse hinnataseme erinevuste korral rahastamispakett või alapaketid läbi.
4. Kui rahastamispakett või rahastamise alapakett vaadatakse läbi muudel põhjustel, kui need, millele viidatakse lõigetes 1 ja 3, kohaldavad osalevad riigid järgmist korda:
a. Osaleval riigil ei ole õigust taganeda programmist, kui kumulatiivne ülekulu ei ole suurem kui 20% indikatiivsest rahastamispaketist või läbivaadatud paketist, mis on kindlaks määratud lõikes 1 sätestatud korra kohaselt.
b. Kui kumulatiivne ülekulu on suurem kui 20% asjakohasest rahastamispaketist, võib osalev riik programmist loobuda. Riigid, kes soovivad siiski programmiga jätkata, konsulteerivad omavahel, määravad kindlaks jätkamise korra ja annavad sellest aru nõukogule, kes võtab kõik meetmed, mis võivad osutuda vajalikuks.
IV artikkel
Osalevate riikide nimel tegutsedes on agentuur satelliitide, kosmosesüsteemide ja muude programmi raames valmistatud toodete ning selle teostamiseks soetatud rajatiste ja seadmete omanik. Omandiõiguse ülemineku otsustab nõukogu.
V artikkel
1. Konventsiooni denonsseerimine liikmesriigi poolt toob kaasa tema väljaastumise kõikidest programmidest, milles ta osaleb. Nendest programmidest tulenevate õiguste ja kohustuste suhtes kohaldatakse konventsiooni XXIV artiklit.
2. Lõpetamised II artikli lõike 2 alusel ja programmist väljaastumised III artikli lõike 1 ja III artikli lõike 4 punkti b alusel jõustuvad kuupäeval, mil nõukogu saab nendes artiklites nimetatud teabe.
3. Osaleval riigil, kes otsustab mitte jätkata programmis osalemist II artikli lõike 2 alusel või loobub programmist III artikli lõike 1 ja III artikli lõike 4 punkti b alusel, säilivad õigused, mis osalevad riigid said kuni väljaastumise jõustumiskuupäevani. Seejärel ei teki enam õigusi ega kohustusi seoses ülejäänud osaga programmist, milles ta enam ei osale. Tal säilib kohustus rahastada oma osa maksete assigneeringutest, mis vastab jooksva või eelmiste eelarveaastate eelarve alusel heaks kiidetud hankeasutusele ja on seotud käimasoleva programmi etapiga. Samas võivad osalevad riigid ühehäälselt deklaratsioonis kokku leppida, et riik, kes otsustab programmis mitte jätkata või astub sellest välja, on täies ulatuses kohustatud rahastama oma osa programmi esialgses paketis või alapakettides.
VI artikkel
1. Osalevad riigid võivad otsustada programmi lõpetada kõikide osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega, kes esindavad vähemalt kahte kolmandikku programmi sissemaksetest.
2. Agentuur teavitab osalevaid riike programmi lõpuleviimisest kooskõlas rakenduseeskirjadega; kõnealused rakenduseeskirjad kaotavad kehtivuse pärast sellise teate kättesaamist.
IV LISA
RIIGISISESTE PROGRAMMIDE RAHVUSVAHELISTUMINE
I artikkel
Riigisiseste programmide rahvusvahelistumise põhieesmärk on, et liikmesriik teeb agentuuri raames teistele liikmesriikidele osalemiseks kättesaadavaks oma uued tsiviilkosmoseprojektid, mida ta kavatseb ette võtta kas üksi või koostöös teise liikmesriigiga. Seda eesmärki silmas pidades:
a. teavitab liikmesriik agentuuri peadirektorit sellisest projektist enne selle etapi B (projekti määratlemise etapp) algust;
b. projektis osalemise ettepanekute ajastamine ja sisu peaks võimaldama teistel liikmesriikidel võtta enda peale oluline osa sellega seotud tööst; agentuurile antakse varakult teada põhjused, mis muudavad selle võimatuks, ning tingimused, mida algatav liikmesriik võib teiste liikmesriikide tööjaotuse kohta esitada soovida;
c. algatav liikmesriik selgitab projekti tehnilise juhtimise korda ja märgib ära selle põhjused;
d. algatav liikmesriik teeb kõik endast oleneva, et arvestada kõiki mõistlikke vastuseid saavutatud kokkuleppe alusel projektiotsustes ettenähtud aja jooksul kulutaseme ning kulude ja tööjaotuse kohta; seejärel esitab ta ametliku ettepaneku III lisa alusel, kusjuures projekt tuleb teostada kõnealuse lisa tingimuste kohaselt;
e. projekti elluviimist agentuuris ei välistata pelgalt seetõttu, et teised liikmesriigid ei soovi kõnealuses projektis osaleda sellises algatava liikmesriigi poolt algselt kavandanud ulatuses.
II artikkel
Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva tagamaks, et kahe- ja mitmepoolsed kosmoseprojektid, mida nad koos kolmandate riikidega ette võtavad, ei kahjusta agentuuri teaduslikke, majanduslikke ega tööstuslikke eesmärke. Eelkõige nad:
a. teatavad agentuurile neist projektidest, kuivõrd see nende hinnangul ei kahjusta projekte;
b. arutavad koos teiste liikmesriikidega niimoodi teatatud projekte eesmärgiga teha kindlaks laiema osalemise ulatus. Kui laiem osalemine osutub võimalikuks, kohaldatakse I artikli punktides b–e sätestatud korda.
V LISA
TÖÖSTUSPOLIITIKA
I artikkel
1. Konventsiooni VII artiklis nimetatud tööstuspoliitika rakendamisel tegutseb peadirektor käesoleva lisa sätete ja nõukogu juhiste alusel.
2. Nõukogu vaatab läbi tööstusliku potentsiaali ja tööstusliku struktuuri seoses agentuuri tegevusega ja eelkõige:
a. tööstuse üldstruktuuri ja tööstusrühmitused;
b. soovitava spetsialiseerumise taseme tööstuses ja selle saavutamise meetodid;
c. asjaomaste riiklike tööstuspoliitikate kooskõlastamise;
d. vastastikuse mõju teiste rahvusvaheliste organite asjakohaste tööstuspoliitikatega;
e. tootmisvõimsuse ja potentsiaalsete turgude vahelise seose;
f. tööstusharudega kontaktide loomise, et oleks võimalik jälgida ja vajaduse korral kohandada agentuuri tööstuspoliitikat.
II artikkel
1. Agentuur eelistab lepingute sõlmimisel liikmesriikide tööstust ja organisatsioone. Konventsiooni V artikli lõike 1 punktis b nimetatud valikprogrammi raames eelistatakse siiski eelkõige osalevate riikide tööstust ja organisatsioone.
2. Nõukogu määrab kindlaks, kas ja millises ulatuses võib agentuur teha erandeid eespool toodud eelistuse punktist.
3. Küsimus, kas ettevõtet peaks käsitlema ühte liikmesriiki kuuluvana, lahendatakse järgmistest kriteeriumidest lähtudes: ettevõtte registrijärgne asukoht, otsustuskeskused ja teadusuuringute keskused ning territoorium, kus töö teostatakse. Kahtluste korral otsustab nõukogu, kas ettevõte loetakse kuuluvaks ühte liikmesriiki või mitte.
III artikkel
1. Peadirektor esitab lepinguprotsessi varajases staadiumis ja enne pakkumiskutsete väljasaatmist nõukogule heakskiitmiseks oma ettepaneku hankepoliitika kohta, mida tuleb järgida lepingu puhul:
a. mille hinnanguline maksumus ületab tööstuspoliitika eeskirjades sätestatud piirmäärasid ja mis sõltub töö laadist või
b. mis ei ole peadirektori arvates piisavalt reguleeritud tööstuspoliitika eeskirjade või nõukogu kehtestatud täiendavate suunistega või võib minna vastuollu nende eeskirjade või suunistega.
2. Lõike 1 punktis b nimetatud täiendavad suunised kehtestab aeg-ajalt nõukogu, kui ta peab neid kasulikuks selleks, et eristada valdkondi, kus lõike 1 kohaselt on vajalik varasem esitamine.
3. Agentuuri lepingud sõlmib otse peadirektor ilma sellest nõukogu teavitamata, välja arvatud järgmistel juhtudel:
a. kui saadud pakkumiste hindamise alusel tuleks valida töövõtja, kes oleks vastuolus kas lõike 1 alusel nõukogu poolt varem välja antud juhistega või nõukogu läbivaatamise tulemusel I artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud üldiste tööstuspoliitika suunistega; siis esitab peadirektor juhtumi nõukogule otsuse tegemiseks koos selgitusega, miks ta peab seda kõrvalekallet vajalikuks, ja märkides ka ära, kas nõukogu teine otsus kujutaks endast kas tehniliselt, tegevuse tasandil või muul viisil soovitavat alternatiivi;
b. kui nõukogu on otsustanud teatavatel põhjustel teha läbivaatamise enne lepingu sõlmimist.
4. Peadirektor annab nõukogule täpsustamisele kuuluvate regulaarsete ajavahemike järel aru eelmisel perioodil sõlmitud lepingute ja järgnevaks perioodiks kavandatud lepinguprotsessi kohta, et nõukogu võiks jälgida agentuuri tööstuspoliitika rakendamist.
IV artikkel
Agentuuri lepingute geograafilist jaotust reguleerivad järgmised üldeeskirjad:
1. Liikmesriigi üldine tagastusmäär on tema kõikide liikmesriikide vahel sõlmitud lepingute kogumaksumuse protsentuaalse osa ja tema kõikide sissemaksete koguprotsendi suhe. Selle üldise tagastusmäära arvutamisel ei võeta siiski arvesse liikmesriikides sõlmitud lepinguid ega nende tehtud sissemakseid kõnealusesse programmi, mis viiakse läbi:
a. Euroopa kosmoseuuringute organisatsiooni asutamise konventsiooni VIII artikli alusel, tingimusel et asjaomane kokkulepe sisaldab sellekohaseid sätteid või et kõik osalevad riigid lepivad hiljem niimoodi ühehäälselt kokku;
b. konventsiooni V artikli lõike 1 punkti b alusel, tingimusel et kõik algselt osalevad riigid lepivad nii ühehäälselt kokku.
2. Tagastusmäärade arvutamiseks kohaldatakse lepingute maksumuse suhtes kaalutegureid nende tehnoloogilise huvi alusel. Kaalutegurid määrab kindlaks nõukogu. Ühes olulise maksumusega lepingus võib kasutada mitut kaalutegurit.
3. Ideaaljuhul peaks agentuuri sõlmitud lepingute jaotuse tulemusena olema kõikide riikide üldine tagastusmäär 1.
4. Tagastusmäärad arvutatakse kord kvartalis ja esitatakse kumulatiivselt lõikes 5 nimetatud ametliku läbivaatamise eesmärgil.
5. Lepingute geograafilise jaotuse ametlik läbivaatamine toimub iga viie aasta tagant, vahepealne läbivaatamine enne kolmanda aasta lõppu.
6. Lepingute jaotus ametlike läbivaatamiste vahepeal peaks olema selline, et iga ametliku läbivaatamise ajal ei erineks liikmesriigi kumulatiivne tagastusmäär oluliselt ideaalsest väärtusest. Ametliku läbivaatamise ajal võib nõukogu muuta kumulatiivse tagastusmäära alampiiri järgmiseks perioodiks, tingimusel et see ei ole kunagi väiksem kui 0,8.
7. Eraldi hindamised tehakse ja nende kohta antakse nõukogule aru nõukogu poolt kindlaksmääratavate eri liiki lepingute tagastusmäärade kohta, eelkõige kõrgetasemeliste teadus- ja arendustegevuslepingute ning projektiga seotud tehnoloogia lepingute puhul. Neid hindamisi arutab nõukoguga peadirektor täpsustamisele kuuluvate regulaarsete ajavahemike järel ja eelkõige vahepealsel läbivaatamisel, mille eesmärk on teha kindlaks tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks vajalikud meetmed.
V artikkel
Kui kahe ametliku ülevaatamise vahel tuvastatakse trend, mis näitab, et liikmesriigi üldine tagastusmäär on tõenäoliselt väiksem IV artikli lõike 6 kohaselt kindlaksmääratud alampiirist, esitab peadirektor nõukogule ettepanekud, milles olukorra parandamine on ülimuslik lepingute sõlmimist reguleerivate agentuuri eeskirjade suhtes.
VI artikkel
Tööstuspoliitilistel põhjustel tehtud otsus, mille tulemusena välistatakse liikmesriigi konkreetse ettevõtte või organisatsiooni konkureerimine konkreetses valdkonnas agentuuri lepingutele, nõuab selle liikmesriigi nõusolekut.
* * *
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
KOOSTATUD 30. mail 1975 Pariisis hispaania, hollandi, inglise, itaalia, prantsuse, rootsi ja saksa keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis antakse hoiule Prantsusmaa valitsuse arhiivi, mis edastab tõestatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele.
Teistes agentuuri liikmesriikide ametlikes keeltes koostatud konventsiooni teksti ehtsust kinnitatakse kõikide liikmesriikide ühehäälse otsusega. Tekstid antakse hoiule Prantsusmaa valitsusele, kes edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanud ja ühinevatele riikidele.
Saksamaa Liitvabariigi nimel
Sigismund Freiherr Von BRAUN
Hans MATTHÖFER
Belgia Kuningriigi nimel
Ch. de KERCHOVE
Taani Kuningriigi nimel
Paul FISCHER
Hispaania nimel
Miguel de LOJENDIO
Prantsuse Vabariigi nimel
Michel d’ORNANO
Iirimaa nimel
David NELIGAN
Itaalia Vabariigi nimel
Mario PEDINI
Norra Kuningriigi nimel
[allkiri puudub]
Madalmaade Kuningriigi nimel
Onder voorbehoud van aanvaarding
J.A. de RANITZ
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nimel
BESWICK
Rootsi Kuningriigi nimel
Sous réserve de ratification
Ingemar HÄGGLÖF
Šveitsi Konföderatsiooni nimel
Pierre DUPONT
Facebook
Twitter