Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vaheline Pariisi protokolli lisakokkulepe
06.12.2012 09:55
Veaparandus. Parandatud jõustumiskuupäev tulenevalt RT II, 21.11.2013, 1 avaldatud teadaandes tehtud parandusest.
Vastu võetud 25.10.2012
Lisakokkuleppe ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
ARTIKKEL 1 – MÕISTED
ARTIKKEL 2 – ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 3 – LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI ASUKOHT JA ALALISE ASUKOHA MUUTMINE
ARTIKKEL 4 – RAJATISED
ARTIKKEL 5 – LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI TERRITOORIUMI PUUTUMATUS
ARTIKKEL 6 – LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI PUUTUMATUS
ARTIKKEL 7 – KÕRGEMATE AMETNIKE EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
ARTIKKEL 8 – TEISTE ORGANISATSIOONIDE MÄÄRATUD TÖÖTAJATE STAATUS
ARTIKKEL 9 – LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI ISIKKOOSSEISU SUURUS
ARTIKKEL 10 – EESTISSE SISENEMINE, EESTIST LAHKUMINE, EESTIS TÖÖTAMINE JA VIIBIMINE
ARTIKKEL 11 – KÕRGEMA PEAKORTERI ÕIGUSVÕIME
ARTIKKEL 12 – NÕUDED
ARTIKKEL 13 – LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI PALGATUD TSIVIILISIKUD
ARTIKKEL 14 – LEPINGLASED, TEHNILISED EKSPERDID, SPETSIALISTID JA KONSULTANDID
ARTIKKEL 15 – PANGAD JA VÄÄRINGUD
ARTIKKEL 16 – MAKSUSOODUSTUSED
ARTIKKEL 17 – KESKKONNAKAITSE, TERVISHOID JA OHUTUS
ARTIKKEL 18 – ÜLDHÜGIEEN
ARTIKKEL 19 – LIIKMETE JA NENDE ÜLALPEETAVATE EVAKUEERIMINE
ARTIKKEL 20 – KIRJAVAHETUS JA KOMMUNIKATSIOON
ARTIKKEL 21 – TELEKOMMUNIKATSIOON
ARTIKKEL 22 – VALVE LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI TERRITOORIUMIL JA VÄLJASPOOL SEDA
ARTIKKEL 23 – JULGEOLEK JA VÄEKAITSE
ARTIKKEL 24 – RELVAD
ARTIKKEL 25 – LIIKLUSKORRALDUS JA SÕIDUKID
ARTIKKEL 26 – JUHILOAD
ARTIKKEL 27 – REGISTREERIMISMÄRGID
ARTIKKEL 28 – SÕJAVÄEKLUBID, REISISOODUSTUSED JA SPORDIRAJATISED
ARTIKKEL 29 – ARSTIABI JA HAMBAARSTITEENUSED
ARTIKKEL 30 – HARIDUS
ARTIKKEL 31 – HOOLEKANNE
ARTIKKEL 32 – TÄITMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE
ARTIKKEL 33 – KESTUS JA LÕPETAMINE
PREAMBUL
Arvestades 4. aprillil 1949 Washingtonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi lepingut;
arvestades 19. juunil 1951 Londonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelist relvajõududestaatust reguleerivat kokkulepet;
arvestades 19. juunil 1995 Brüsselis alla kirjutatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide ja programmis „Partnerlus rahu nimel” osalevate riikide vahelist nende vägede staatust puudutavat lepingut ning selle protokolle, mis kehtivad Eesti Vabariigi territooriumil;
arvestades 28. augustil 1952 Pariisis alla kirjutatud protokolli Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta;
tunnustades Põhja-Atlandi Nõukogu õigust algatada ja lõpetada rahvusvahelise staatusega NATO sõjaliste organite tegevust;
soovides sõlmida lisakokkuleppeid, mis reguleeriksid Eesti Vabariigi territooriumil Pariisi protokolli kohase staatusega NATO sõjaliste organite asutamist ja tegevust ning nende juurde määratud töötajate töötingimusi;
arvestades, et NATO partnerlus- ja koostööprogrammide liikmesriikidega on võimalik saavutada teisi kokkuleppeid, mis hõlbustavad nende kodanike osalemist või tegutsemist NATO juhitavate vägede või NATO rahvusvahelise sõjaväelise peakorteri koosseisus;
mõistes, et Põhja-Atlandi Nõukogu võib teha otsuse sõlmida kokkulepped Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga, Euroopa Liiduga ja muude rahvusvaheliste, valitsus- või valitsusväliste organisatsioonidega ning rahvusvaheliste kohtutega, mis võimaldavad neil osaleda Pariisi protokolli või käesoleva lisakokkuleppe kohase staatusega NATO programmides, üritustes ja tegevuses või seda muul moel toetada,
ning mõistes, et käesoleva kokkuleppe elluviimiseks ja toetusega seotud nõuete täitmiseks võib olla vaja sõlmida täiendavad rakenduskokkulepped,
ON ÜHELT POOLT EESTI VABARIIK NING TEISELT POOLT NATO EUROOPA VÄGEDE KÕRGEM PEAKORTER JA NATO ARENDUSE KÕRGEM ÜLEMJUHATAJA, EDASPIDI POOLED, PROTOKOLLI ARTIKLI 16 LÕIKE 2 ALUSEL SÕLMINUD JÄRGMISE KOKKULEPPE.
ARTIKKEL 1
MÕISTED
Kokkuleppes (edaspidi lisakokkulepe) kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. kokkulepe – 19. juunil 1951 Londonis alla kirjutatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vaheline relvajõudude staatust reguleeriv kokkulepe;
2. protokoll – 28. augustil 1952 Pariisis alla kirjutatud protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta;
3. PfP SOFA – 19. juunil 1995 Brüsselis alla kirjutatud Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide ja programmis „Partnerlus rahu nimel” osalevate riikide vaheline nende vägede staatust puudutav leping, kaasa arvatud selle 19. juuni 1995. aasta lisaprotokoll, 19. detsembri 1997. aasta täiendav lisaprotokoll ning mis tahes muud protokollid, mis jõustuvad Eesti Vabariigi territooriumil;
4. SHAPE – NATO Euroopa vägede kõrgem peakorter;
5. SACEUR – NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja;
6. HQ SACT – NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorter;
7. SACT – NATO arenduse kõrgem ülemjuhataja;
8. kõrgem peakorter – protokolli artikli 1 määratluse kohaselt kas SHAPE või HQ SACT ning mis tahes muu edasine kõrgem peakorter või selle järglane;
9. liitlasvägede peakorter – protokolli artiklit 1 täiendavalt mis tahes NATO sõjaline organ, millele antakse Põhja-Atlandi Nõukogu otsusega protokollikohane staatus protokolli artikli 14 alusel ja nagu ette nähtud otsuses, mille Põhja-Atlandi Nõukogu võttis vastu 19. mail 1969 NATO sõjaliste organite loomise ja ümberkorraldamise korra kohta rahuajal ning neile rahvusvahelise staatuse andmise ja nende rahvusvahelise rahastamise korra kohta (C-M (69)22);
10. NATO partnerlus- ja koostööprogrammid – kõik kas geograafiliste või funktsionaalsete suhete alusel loodud NATO partnerlus- ja koostööalgatused, mille Põhja-Atlandi Nõukogu on heaks kiitnud;
11. rahvusvahelised, valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ning rahvusvahelised kohtud – organisatsioonid, mis osalevad NATO tegevuses selle liitlasvägede peakorteri egiidi all või toetusel, mis asub Eesti Vabariigi territooriumil või tegutseb seal või sealt, kui Põhja-Atlandi Nõukogu on selle heaks kiitnud ning asjaomane liitlasvägede peakorter on sellest nõuetekohaselt teatanud Eesti Vabariigile;
12. liitlasvägede peakorteri ülem – kõrgem vastutav ohvitser või ametiisik, kes on konkreetsel ajahetkel määratud esindama liitlasvägede peakorterit;
13. liikmed –
a. liitlasvägede peakorterisse tööle määratud isikud, kes kuuluvad selle riigi maa-, mere- või õhuväkke, mis on kas:
1) Põhja-Atlandi lepingu osalisriik,
2) PfP SOFA osalisriik või
3) NATO partnerlus- ja koostööprogrammide osalisriik;
b. tsiviilisikud, kes on:
1) liitlasvägede peakorterisse tööle määratud Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi kodanikud ja töötajad;
2) liitlasvägede peakorterisse tööle määratud PfP SOFA osalisriigi kodanikud ja töötajad;
3) liitlasvägede peakorterisse tööle määratud NATO partnerlus- ja koostööprogrammide osalisriigi kodanikud ja töötajad või
4) Põhja-Atlandi lepingu osalisriigi kodanikud, kes töötavad liitlasvägede peakorteris Põhja-Atlandi Nõukogu määratud ametikohtadel (NATO rahvusvahelised tsiviilametnikud);
14. ülalpeetav – mis tahes isik, keda saatev riik või liitlasvägede peakorter tunnustab liikme ülalpeetavana;
15. täiendavad üksused – alluvad üksused ning NATO ja NATO-välised äravõetud üksused, kaasa arvatud ajutised peakorterid või üksused, riikide või rahvusvahelised toetusüksused ning riikide relvajõudude esindajad ja koostööüksused, NATO tsiviilametid koos oma koostöörühmade ja -ohvitseridega.
ARTIKKEL 2
ÜLDSÄTTED
1. Eesti Vabariik, edaspidi Eesti, hõlbustab kokkuleppe, protokolli, PfP SOFA ja lisakokkuleppe täitmist, sealhulgas vajalike õigusaktide vastuvõtmise ja rakendamise teel, ning püüab selleks teha liitlasvägede peakorteriga võimalikult tõhusat koostööd.
2. Lisakokkuleppe eesmärk on hõlbustada liitlasvägede peakorterite tegevust ning hoida nende ja nende liikmete terviklust ja sõltumatust. Eesti annab isikutele õigusi NATO huvides ja liitlasvägede peakorteri toetamiseks, mitte nende isiklikuks kasuks. Kõrgem peakorter ja liitlasvägede peakorter jäävad asjakohaste õiguste omanikeks.
3. Lisakokkuleppes järgitakse Põhja-Atlandi Nõukogu otsuseid ning NATO eeskirju ja põhimõtteid. Lisakokkuleppe kohaldamisel mõistetakse ametliku tegevuse all nii tegevust, mis toimub liitlasvägede peakorteri eesmärkide ja ülesannete täitmisel, kui ka tegevust, mis toimub liitlasvägede peakorterile eraldatud assigneerimata vahenditega seotud tingimustel.
4. Tegevuse laadist olenemata mõistetakse, et Eesti ega selle ametivõimud ei saa liitlasvägede peakorteri tegevusest või varast tulu.
5. Liitlasvägede peakorteril on õigus omada oma lippu, mida ta tohib tema suhtes kehtivate eeskirjade kohaselt näidata koos NATO, NATO liikmes- ja partnerriikide, NATO partnerlus- ja koostööprogrammide osalisriikide ning mis tahes muude organisatsioonide lippudega. Samamoodi tohib liitlasvägede peakorter ainult NATO eeskirjadest juhindudes kujundada endale oma vapi ja ametliku pitseri. Liitlasvägede peakorteri selline sümboolika on Eesti seadustega kaitstud ning liitlasvägede peakorteri taotlusel tunnustavad Eesti ametiasutused ametlikku pitserit ja annavad sellest teada asjaomastele ministeeriumidele ja valitsusasutustele.
6. Välja arvatud juhul, kui liitlasvägede peakorterile on tagatud rahvusvaheline rahastamine otsuse C-M (69)22 kohaselt, ei laiene artiklis 3 ning artikli 4 lõigetes 1, 2 ja 5 ette nähtud kord ning artikli 15 lõikes 1 nimetatud garantii sellisele liitlasvägede peakorterile, mis on asutatud NATO ja/või selle partnerriikide kahe- või mitmepoolsete lepingutega; sellise liitlasvägede peakorteri rahastamist, haldamist ja asukohta võidakse reguleerida eraldi kokkulepetega, mille sõlmivad neis osalevad riigid. Lisaks kohaldatakse artikli 9 lõikeid 1 ja 4 ainult sellise liitlasvägede peakorteri suhtes, millele on Põhja-Atlandi Nõukogu loal määratud rahuaja koosseis.
7. Liitlasvägede peakorteri juurde määratud ja seda toetavatel täiendavatel üksustel, nende liikmetel ja nende ülalpeetavatel on ilma, et see piiraks neile kokkuleppe alusel antud staatust või kokkuleppe või muul alusel sõlmitud muude lepingute kohaldamist, sama staatus kui lisakokkuleppe artiklite 5, 6, 10, 12 ja 14–31 kohaselt liitlasvägede peakorteril ning selle liikmetel ja nende ülalpeetavatel, ilma et see piiraks liitlasvägede peakorteri staatust.
ARTIKKEL 3
LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI ASUKOHT JA ALALISE ASUKOHA MUUTMINE
1. Liitlasvägede peakorteri rahuaegne asukoht Eesti territooriumil määratakse asjakohase kõrgema peakorteri ja Eesti kokkuleppega. Eestis asuva liitlasvägede peakorteri alalist rahuaegset asukohta muudetakse Eesti ja asjakohase kõrgema peakorteri läbirääkimiste teel.
2. Eesti hüvitab liitlasvägede peakorterile artikli 13 lõigetes 1 ja 2 osutatud tsiviiltöötajate kulud, mille hüvitamisele on sellistel töötajatel NATO või Eesti asjakohaste õigusaktide kohaselt õigus seoses töökoha kaotamisega või ümberpaigutamisega, kui see on tingitud Eesti ühepoolsest otsusest, mis viib lisakokkuleppe alusel asutatud liitlasvägede peakorteri sulgemiseni, koondamiseni või ümberpaigutamiseni.
3. Käesolev artikkel ei kohusta ega keela NATO asjaomast asutust tegemast otsust liitlasvägede peakorteri kolimiskulude ja nendega otseselt seotud kulude rahastamise kohta.
ARTIKKEL 4
RAJATISED
1. Eesti võtab kokkuleppe IX artikli lõike 3 ja protokolli artikli 4 kohaselt kõrgema peakorteri taotlusel kõik vajalikud meetmed, et tagada liitlasvägede peakorterile maa, hooned ja püsirajatised, mida see oma tegevuseks vajab. Eesti annab asjakohase vara liitlasvägede peakorterile tasuta ja ilma mis tahes lõivude, maksude või lubadeta, nagu on ette nähtud artiklis 16. Üksikasjad täpsustatakse konkreetse peakorteri kohta eraldi sõlmitavas kokkuleppes.
2. Eespool sätestatust olenemata on liitlasvägede peakorteril õigus sõlmida ise lepinguid maa, hoonete, rajatiste ja teenuste kohta, mille puhul Eesti peab heaks kiitma ainult asukoha, ja tingimustel, mis on vähemalt sama soodsad kui need, mida võimaldatakse Eesti Kaitseväele. Liitlasvägede peakorteri taotlusel annab Eesti nimetatud õiguse teostamiseks vajalikku abi.
3. Maa, hoonete ja rajatiste kasutamise küsimustes määrab Eesti riigisisese ametiasutuse, mis toimib vastutava esindajana, kelle valduses on Eesti seadustega nõutavad load; liitlasvägede peakorter abistab lubade saamist omalt poolt sellega, et esitab taotluse korral kiiresti kogu vajaliku teabe ja kõik vajalikud dokumendid ning tehnilised analüüsid. Sellised load on liitlasvägede peakorterile tasuta.
4. Liitlasvägede peakorter võib ilma sellest eraldi teatamata või selleks eraldi luba taotlemata kas ise või kontsessionääri kaudu käitada kantiine, messe ja kohvikuid ning samamoodi on tal lubatud anda oma territooriumil (mis siin ja edaspidi hõlmab laagreid, rajatisi ja välipunkte) kontsessioone teenindusüksustele, nagu näiteks juuksuri- ja ilusalongid, pesumajad ja keemilised puhastused, pangakontorid ja reisibürood. Selliste lubade omanikud täidavad tegevuslubadele kohaldatavaid Eesti õigusakte.
5. Rahvusvaheliste vahenditega omandatud vara suhtes (sealhulgas maa, hooned ja püsirajatised), mille Eesti on liitlasvägede peakorterile kasutamiseks andnud tasuta (välja arvatud nominaaltasu), kohaldatakse pärast seda, kui liitlasvägede peakorter neid enam ei vaja, protokolli artiklis 9 sätestatud korda.
ARTIKKEL 5
LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI TERRITOORIUMI PUUTUMATUS
1. Liitlasvägede peakorteri territoorium on puutumatu. Kui Eesti ametiisikutel on vaja sellele pääseda oma ametiülesannete täitmiseks, peavad nad taotlema liitlasvägede peakorteri ülema või selle määratud esindaja luba.
2. Pääsu liitlasvägede peakorteri territooriumi nendele osadele, kus asuvad selle alluvad üksused, NATO agentuurid, muude riikide kui Eesti üksused või rahvusvahelised ning valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ning rahvusvahelised kohtud, reguleerivad samuti lisakokkuleppe sätted. Muude kui juurdepääsu reguleerivate tingimuste kohta võidakse Eestiga sõlmida kahepoolsed kokkulepped.
3. Taotluse korral ja liitlasvägede peakorteri ülema otsusel võidakse Eesti tööinspektsiooni esindajaid lubada kontrollieesmärgil ja mõistlikel aegadel liitlasvägede peakorteri nendele aladele, kus töötavad lisakokkuleppe artikli 13 lõike 2 alusel tööle võetud isikud (kohalik tööjõud).
4. Käesolev artikkel ei mõjuta liitlasvägede peakorteri arhiivide või muude ametlike dokumentide puutumatust ega nende kinnitamist protokolli artikli 13 kohaselt. Samamoodi ei anna käesolev artikkel Eesti tööinspektsioonile õigust täita kontrolliülesandeid rahvusvaheliste ametikohtade või NATO rahvusvaheliste tsiviilametnike ega muude isikute suhtes, kelle liitlasvägede peakorter on oma ülesannete täitmiseks tööle võtnud lisakokkuleppe artikli 31 lõike 1 kohaselt. Liitlasvägede peakorter abistab nimetatud asutust selle ülesannete täitmisel. Käesolevas artiklis ettenähtud kontrollimine toimub ainult liitlasvägede peakorteri ülema loal ning kooskõlas kehtivate julgeolekukokkulepete ja NATO julgeolekueeskirjadega.
ARTIKKEL 6
LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI PUUTUMATUS
Protokolli artikli 11 lõikes 2 ette nähtud puutumatus seoses sundvõõrandamise, arestimise või muude sunnimeetmetega tagatakse vahet tegemata igasuguse taristu ning kõigi esemete ja rahaliste vahendite suhtes, mis on liitlasvägede peakorteri või selle mis tahes esindaja omandis või valduses. Käesolev säte ei laiene liitlasvägede peakorteri juurde määratud Eesti üksustele, kui vara, mille suhtes sunnimeetmeid rakendatakse, on Eesti omand, välja arvatud juhul, kui sunnimeetmed on suunatud liitlasvägede peakorteri vastu.
ARTIKKEL 7
KÕRGEMATE AMETNIKE EESÕIGUSED JA PUUTUMATUS
1. Tingimusel et need isikud töötavad rahvusvahelisel ametikohal, antakse liitlasvägede peakorteri juures tegutsevatele kõrgematele ohvitseridele (NATO järk OF-6 ja kõrgem) ning samaväärse järguga tsiviilametnikele nende ülesannete täitmise ajaks järgmised eesõigused ja puutumatus:
a. puutumatus seoses kõigi Eesti õigusmenetlustega, vahistamise ja kinnipidamisega;
b. isiklike dokumentide puutumatus;
c. vääringute või valuutavahetusega seoses tagatud õigused, nagu need on antud välisriikide diplomaatiliste esinduste samaväärse staatusega töötajatele;
d. isikliku pagasiga seotud puutumatus ja õigused, nagu need on Eestis antud välisriikide diplomaatiliste esinduste samaväärse staatusega töötajatele ning
e. puutumatus Eesti jurisdiktsioonist seoses tööülesannete täitmisel ja ametialase pädevuse piires tehtud suuliste või kirjalike avaldustega ja toimepandud tegudega.
2. Käesolevas artiklis tähendab rahvusvaheline ametikoht Põhja-Atlandi Nõukogu otsuses või rahvusvahelises kokkuleppes kindlaks määratud ametikohta.
3. Kui liitlasvägede peakorteri ülema auaste on madalam kui NATO järk OF-6 või samaväärne tsiviiljärk, laieneb eespool ette nähtud puutumatus käesolevas artiklis määratud tingimustel ülemale ja selle asetäitjale. Ülejäänud töötajatele, kelle auaste on madalam kui NATO järk OF-6 või samaväärne tsiviiljärk, antakse käesolevas artiklis ette nähtud staatus kõrgema peakorteri taotlusel.
4. Kui käesolevas artiklis osutatud isikud on Eesti kodanikud, antakse neile ainult lõike 1 punktides b ja e ette nähtud eesõigused ja puutumatus.
5. Käesolevas artiklis ette nähtud puutumatus säilib isikule ametis oldud aja suhtes ka pärast ametikohalt lahkumist.
6. Eestis ametiülesannete täitmise ajal kehtib käesolevas artiklis ette nähtud puutumatus samaväärselt ka mis tahes muus, väljaspool Eestit asuvas liitlasvägede peakorteris töötavatele kõrgematele ohvitseridele (NATO järk OF-6 ja kõrgem) ning samaväärse järguga tsiviilametnikele.
7. Eesti koostab ja peab nimekirja isikutest, kellele laienevad kõik või osa eespool lõigetes 1–5 ette nähtud eesõigustest või puutumatusest. Liitlasvägede peakorter teeb Eesti ametiasutustega koostööd, et hõlbustada Eesti seaduste täitmist ning vältida eesõiguste ja puutumatuse kuritarvitamist, mõistes, et neid ei anta asjaomastele isikutele isiklikuks kasuks, vaid selleks, et nad saaksid täita oma ülesandeid seoses Põhja-Atlandi lepinguga. Eesti taotlusel võib kas SACEUR või SACT puutumatuse tagasi võtta, kui see takistaks kohtumenetluse tavapärast kulgu, tingimusel et see ei kahjusta nende ülemjuhatuste huvisid.
ARTIKKEL 8
TEISTE ORGANISATSIOONIDE MÄÄRATUD TÖÖTAJATE STAATUS
Rahvusvaheliste, valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide ja rahvusvaheliste kohtute määratud töötajatele, kes on määratud liitlasvägede peakorteri juurde või toetavad seda, ja nende ülalpeetavatele antakse pärast seda, kui liitlasvägede peakorter on sellest teatanud, staatus, mis on lisakokkuleppe alusel antud liitlasvägede peakorteri liikmetele ja nende ülalpeetavatele, välja arvatud juhul, kui see on neile juba antud eraldi kokkulepetega, milles Eesti osaleb.
ARTIKKEL 9
LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI ISIKKOOSSEISU SUURUS
1. Rahuajal on asjaomasel kõrgemal peakorteril õigus suurendada liitlasvägede peakorteri isikkoosseisu ilma Eesti eelneva loata 10% võrra aastas ja Eesti loal veelgi rohkem. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isikkoosseisu suurendatakse Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse alusel.
2. Liitlasvägede peakorter teatab Eestile igal aastal oma isikkoosseisu tegeliku suuruse ning annab õiguste ja puutumatuse rakendamise hõlbustamiseks piisavalt teavet oma liikmete ja nende ülalpeetavate, sealhulgas ülalpeetavate Eestis viibimise pikendamise kohta kooskõlas lisakokkuleppe artikliga 31. Üksikasjaliku korra määravad kindlaks liitlasvägede peakorter ja määratud Eesti ametiasutused.
3. Kui liitlasvägede peakorter või sellele alluv üksus kavatseb korraldada väljaõppe, õppuse või mis tahes NATO juhitava operatsiooni, hangib liitlasvägede peakorter selleks Eestilt loa. See hõlmab asjaomase liitlasvägede peakorteri isikkoosseisu mis tahes ajutist suurenemist.
4. Täiendavaid üksusi (nagu need on määratletud artikli 1 lõikes 15), välja arvatud need, mis on lisakokkuleppe allakirjutamise ajaks juba loodud või millest on selleks ajaks teatatud, tohib luua ainult kas Põhja-Atlandi Nõukogu või Eesti loal.
ARTIKKEL 10
EESTISSE SISENEMINE, EESTIST LAHKUMINE, EESTIS TÖÖTAMINE JA VIIBIMINE
1. Lisaks kokkuleppe III artikli lõikes 1 ning protokolli artiklis 4 ette nähtud vabastustele, kuid ilma, et see piiraks kokkuleppe III artikli lõigetes 4 ja 5 ning protokolli artikli 4 punktides b ja c sätestatud õigusi ja kohustusi, vabastatakse liitlasvägede peakorteri liikmed ja nende ülalpeetavad, kes ei ole Eesti kodanikud, Eesti viisa- ja immigratsiooninõuetest, elukoha ja selle registreerimisega ning töölubadega seotud kohustustest.
2. Eesti lubab liitlasvägede peakorteri liikmetel teha mis tahes tööd, mida need teevad ainult seoses liitlasvägede peakorteri tegevusega, nõudmata selle eest riiklikul või kohalike omavalitsuste tasandil lõivusid või tasusid, tegevuslubasid või volikirju ja/või makse. Samamoodi tunnustab Eesti selliste lubade kehtivust liikmete ülalpeetavate puhul, kui need osalevad liitlasvägede peakorteri ametlikus tegevuses.
3. Eesti lisab mis tahes liitlasvägede peakorteri, mis asub tema territooriumil, oma esindusega rahvusvaheliste organisatsioonide registrisse ning annab, ilma et see piiraks kokkuleppe III artikli ja protokolli artikli 5 kohaldamist, kõigile liikmetele ja nende ülalpeetavatele, kes ei ole Eesti kodanikud, samad teenistuskaardid, mis antakse Eestis esindatud rahvusvahelistele organisatsioonidele, mõistes täielikult, et sellega ei kaasne täiendavat staatust ega õigusi.
4. Liikmed, kes ei ole Eesti kodanikud või alalised elanikud, ning nende ülalpeetavad viibivad Eestis liitlasvägede peakorteri toetamiseks ja nende viibimine on seotud ainult vastava liitlasvägede peakorteriga. Seega on nende viibimine vaatamata asjaomaste korralduste või töölepingu kestusele laadilt ajutine, mitte alaline. Seepärast ei kasuta ega rakenda Eesti selliste liikmete ega nende ülalpeetavate suhtes kunagi mõisteid alaline elanik ja alaliselt elav.
ARTIKKEL 11
KÕRGEMA PEAKORTERI ÕIGUSVÕIME
1. Kõrgem peakorter on protokolli artiklite 10 ja 11 kohaselt juriidiline isik ning tal on õigusvõime eelkõige sõlmida lepinguid ning omandada ja käsutada vara, ilma et selleks oleks vaja sõlmida Eestiga eraldi kokkuleppeid.
2. Eesti tunnustab liitlasvägede peakorteri õigust kõrgema peakorteri nimel ja selle nõuetekohasel volitusel esindada kõrgemat peakorterit või muul moel teostada kõrgema peakorteri õigusvõimet, eelkõige sõlmida lepinguid ning omandada ja käsutada vara.
3. Liitlasvägede peakorteri palvel esindab Eesti teda kohtumenetlustes, milles liitlasvägede peakorter osaleb huvitatud poolena. Liitlasvägede peakorter hüvitab Eestile ainult need kulud, millega ta on eelnevalt nõustunud.
4. Pooled mõistavad, et liitlasvägede peakorter, mis asutatakse NATO liikmes- ja/või partnerriikide kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega, võib ennast ise esindada kooskõlas raamistikuga, mille alusel ta on asutatud ja mis reguleerib tema tegevust, ja ilma et see mõjutaks asjaomase kõrgema peakorteri või NATO staatust, õigusi või kohustusi.
ARTIKKEL 12
NÕUDED
1. Arvestades kokkuleppe XV artiklis ja protokolli artiklis 16 sätestatud piiranguid ning võttes arvesse lisakokkuleppe artikli 11 lõiget 4, lahendatakse nõuded, mis esitatakse Eestis isikutele või varale tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud kas liitlasvägede peakorteri tegevus või muud Eestis toimunud ja Eesti pädevate ametiasutustega kooskõlastatud NATO operatsioonid või õppused, vastavalt kooskõlas kokkuleppe VIII artikliga või protokolli artikliga 6.
2. Kõrgemal peakorteril on õigus end ise nõuete vastu kindlustada ning seega on ta vabastatud mis tahes kohustusliku kindlustuse nõuetest, mis on ette nähtud Eesti seadustega.
3. Lepingutest tulenevaid nõudeid menetleb ja lahendab liitlasvägede peakorteri taotlusel Eesti lepinguid reguleeriva menetluse teel, kui sellised lepingud kohaldavad Eesti seadusi.
4. Nõuete lahendamiseks määrab Eesti ühe kontaktpunkti.
ARTIKKEL 13
LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI PALGATUD TSIVIILISIKUD
1. Liitlasvägede peakorter võib otse tööle võtta NATO rahvusvahelisi tsiviilametnikke.
a. Töölevõtu tingimusi reguleerivad ainult asjakohased NATO eeskirjad ning tööleping. Sellise tööga seotud vaidlusi lahendatakse ainult Põhja-Atlandi Nõukogu poolt heaks kiidetud eeskirjade kohaselt. Eesti kohtute, ametiasutuste jms poole pöördumine ei ole lubatud ja juhul, kui NATO rahvusvaheline tsiviilametnik püüab töövaidluse lahendamiseks pöörduda Eesti haldus- või kohtuasutuse poole, teatavad Eesti ametivõimud asjaomasele asutusele, et sellel ei ole jurisdiktsiooni;
b. Protokolli artikli 7 lõike 2 kohaselt on NATO rahvusvahelised tsiviilametnikud vabastatud kõigist maksudest ning Eesti sotsiaalkindlustus- ja pensionimaksetest oma palkadelt ja töötasudelt, mida nad saavad NATO rahvusvaheliste tsiviilametnikena.
2. Kooskõlas kokkuleppe IX artikli lõikega 4 võib liitlasvägede peakorter tööle võtta kohalikke tsiviilisikuid (kohalik tööjõud) samadel tingimustel, nagu seda teevad tööandjad Eesti seaduste alusel.
a. Ametikohtade haldamine ja liigitus määratakse kindlaks kooskõlas NATO eeskirjade või toetusüksuste korral saatva riigi eeskirjade ja kehtivate kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega.
b. Peakorteri ja kohaliku tööjõu vahelised töövaidlused lahendatakse asjakohaste NATO eeskirjade kohaselt, ilma et see piiraks selliste töötajate õigust Eesti seadustega tagatud kohtulikule ja kohtuvälisele kaitsele.
c. Liitlasvägede peakorter täidab Eesti seadustest tulenevaid kohustusi, mis näevad ette kinnipidamised ja sotsiaalkindlustusmaksed kohaliku tööjõu palkadelt ja töötasudelt. Riikide toetusüksused, rahvusvahelised, riikidevahelised, valitsus- ja valitsusvälised organisatsioonid ning rahvusvahelised kohtud vastutavad Eestis oma kohaliku tööjõu palkamise eest ise.
3. Liitlasvägede peakorteri taotlusel vabastab Eesti lõikes 1 osutatud tsiviiltöötajad Eesti kaitseväeteenistuskohustuse täitmisest, sealhulgas õppekogunemisest ja mobilisatsioonist.
ARTIKKEL 14
LEPINGLASED, TEHNILISED EKSPERDID, SPETSIALISTID JA KONSULTANDID
1. Liitlasvägede peakorter võib iseseisvalt ja kooskõlas NATO eeskirjadega omandada kaupu ja teenuseid, sealhulgas tehniliste ekspertide, spetsialistide ja konsultantide eriteenuseid, võlaõiguslike lepingute (ärilepingud) alusel, mis sõlmitakse kas isikuga otse isikuga või lepinguga, mis sõlmitakse ettevõttega või esindajaga, sealhulgas tehniliste ekspertide, spetsialistide ja konsultantide eriteenused.
2. Lepinglased, kelle all peetakse silmas ettevõtteid, on vabastatud Eesti õigusaktide nõuetest tegevuslubade ja registreerimise kohta, kui:
a. nad ei ole Eesti ettevõtted;
b. nende asukoht ei ole Eestis;
c. nad jagavad tehnilisi eriteadmisi või osutavad muid eriala- või nõustamisteenuseid ning
d. nad viibivad Eestis ainult seoses lepinguga, mis on sõlmitud liitlasvägede peakorteriga või selle toetamiseks.
Töötajate töölevõtmise tingimused, maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamise ja aruandluse kohustused määratakse allpool osutatud eranditega kindlaks Eesti seaduste või rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt.
3. Lepinglase töötajatele, kelle all peetakse silmas tehnilisi eksperte, spetsialiste ja konsultante, kes töötavad lõikes 2 määratletud lepinglase juures või lõikes 1 ette nähtud liitlasvägede peakorteriga sõlmitud lepingu alusel ja kes viibivad Eestis ainult selleks, et täita liitlasvägede Eesti peakorteriga või selle toetamiseks sõlmitud lepingut, välja arvatud Eesti kodanikud ja Eestis alaliselt elavad isikud, annab Eesti nende lepingu kestuse ajaks ning samade tingimuste ja piirangutega kui õigustatud liikmetele järgmise staatuse:
a. vabastus viisa-, elukoha- ja registreerimisnõuetest, nagu on ette nähtud lisakokkuleppe artikli 10 lõikes 1. Õigus laieneb ka ülalpeetavatele;
b. vabastus töölubadega seotud nõuetest, nagu on ette nähtud lisakokkuleppe artikli 10 lõikes 1;
c. vabastus maksudest oma majapidamisesemete riiki toomisel kooskõlas artikliga 16;
d. lisakokkuleppe artiklis 26 ette nähtud juhilubade tunnustamine. Õigus laieneb ka ülalpeetavatele;
e. luba toetada liitlasvägede peakorteri võitlusvaimu tõstvaid ja terviseüritusi ning neis osaleda. Õigus laieneb ka ülalpeetavatele;
f. juurdepääs haridusteenustele kooskõlas artikliga 30 ning ülalpeetavate hoolekanne kooskõlas artikliga 31.
4. Lepinglaste töötajad ei ole vabastatud tulumaksust töötasult, mille nad teenivad töötades liitlasvägede peakorteris lisakokkuleppe alusel. Sellise töötasu maksustamine tuleneb asjakohastest rahvusvahelistest kokkulepetest ja Eesti õigusaktidest.
5. Eesti määrab kooskõlas lõikega 4 kindlaks, kas lepinglaste töötajaid ja nende ülalpeetavaid käsitatakse Eesti alaliste elanikena.
6. Liitlasvägede peakorter teatab Eestile lepinglased ja nende töötajad, kellel on eespool määratletud staatus, ning lepinglastega sõlmitud lepingute lõpetamisest, lepinglaste töötajate lahkumisest töölt või liitlasvägede peakorteri poolt antud staatuse äravõtmisest.
ARTIKKEL 15
PANGAD JA VÄÄRINGUD
1. Kokkuleppe XIV artikli ja protokolli artikli 12 kohaselt võib liitlasvägede peakorter avada ja omada panga- ja postikontosid ning omada ja kasutada kontosid mis tahes vääringus. Selliste kontode suhtes ei kohaldata Eesti valuutaeeskirju ja mis tahes riiklikke panga- või postikontode suhtes kehtestatud eriolukorrameetmeid, seadusi või eeskirju, ning Eesti annab liitlasvägede peakorteri, millele on otsuse C-M (69)22 kohaselt tagatud rahvusvaheline rahastamine, pangakontodele täieliku garantii. Samamoodi võib liitlasvägede peakorteril olla mis tahes raha ja valuutat ilma igasuguste konverteerimispiiranguteta. Liitlasvägede peakorteri suhtes, millele on otsuse C-M (69)22 kohaselt tagatud rahvusvaheline rahastamine, ja selle mis tahes kontode suhtes kohaldatakse lisaks NATO finantseeskirjades ette nähtud korda; kontosid haldab ja kontrollib pädev finantskontrolör ning auditeerib audiitor, kelle määrab liitlasvägede peakorterile NATO rahvusvaheline audiitorkogu.
2. Liikmetel ja nende ülalpeetavatel ei ole Eestis panga- ja postikontode avamise ja omamise suhtes piiranguid. Kuigi liikmete ja nende ülalpeetavate isiklike panga- ja postikontode suhtes kohaldatakse harilikult selliseid kontosid reguleerivaid eeskirju, on liikmetel, kes ei ole Eesti kodanikud ega alalised elanikud, ja nende ülalpeetavatel õigus teha ülekandeid Eestist ja Eestisse piiramatus mahus. Eesti võib saatvalt riigilt taotleda summade ja kontoandmete tõendamist.
ARTIKKEL 16
MAKSUSOODUSTUSED
1. Eesti ei teeni liitlasvägede peakorteri tegevuse ega vara pealt tulu. Protokolli artikli 8 ja kokkuleppe XI artikli kohaselt ning välja arvatud juhul, kui lisakokkuleppes on ette nähtud teisiti või kui tegemist on summadega, mis on teenustasud, on liitlasvägede peakorter vabastatud kõikidest maksudest (sealhulgas tollimaks), lõivudest ja litsentside või lubadega seotud tasudest, sõltumata sellest, mis tasemel neid tema tegevuselt võiks koguda (ühiselt nimetatud maks või maksud), eelkõige seoses:
a. kaupade, muu vara ja teenuste ostmisega Eestis, sealhulgas hoonete ehitamine ja renoveerimine liitlasvägede peakorteri territooriumil ja väljaspool seda peakorteri tegevuse toetamiseks;
b. liitlasvägede peakorteri poolt või sellele üle kantud vahenditega ning mis tahes käibe või tuluga liitlasvägede peakorteri ametlikust tegevusest kas lõivude, tasude, annetuste või selle käsutuses olevatele vahenditele kogunenud intressidena.
2. Pooled võivad asjakohaste vabastuste kohta sõlmida üksikasjalikumaid kokkuleppeid. Vabastused ei laiene Eesti enda toetusüksusele, välja arvatud juhtudel, mis on ette nähtud käesolevas artiklis ja kui toetusüksus tegutseb liitlasvägede peakorteri nimel või selle alluvuses.
3. Käesolevas artiklis ette nähtud vabastused kehtivad ka järgmistel juhtudel:
a. Eesti poolt NATO või konkreetse liitlasvägede peakorteri jaoks ostetud kaupade, muu vara ja teenuste sissevedu või tarnimine;
b. kaubad, muu vara ja teenused, mis on Eestisse sisse veetud või Eestis ostetud liitlasvägede peakorteri poolt või nimel ja mõeldud kasutamiseks äriühingutele, mille teenuseid liitlasvägede peakorter kasutab lepingu alusel, mida täidetakse Eestis või väljaspool Eestit.
4. Kantiinid, kohvikud ja messid:
a. Ilma et see piiraks saatvate riikide õigust luua ja käitada sarnaseid asutusi kokkuleppe XI artikli lõike 4 kohaselt, võib liitlasvägede peakorter kas ise või kontsessionääri kaudu käitada:
(1) kantiine, mille all peetakse silmas kauplusi, mis hõlbustavad maksuvabade kaupade ja teenuste pakkumist ja edasimüümist käesolevas artiklis osutatud liikmetele ja nende ülalpeetavatele, arvestades piiranguid, mis on kindlaks määratud lisakokkuleppes ja selle lisas;
(2) kohvikuid, mille all peetakse silmas toitlustusasutusi, mis teenindavad käesolevas artiklis osutatud isikuid;
(3) messe, mille all peetakse silmas asutusi, kus pakutakse kergeid eineid ja jooke ning mis pakuvad käesolevas artiklis osutatud isikutele kohta seltskondlikuks suhtlemiseks.
b. Liitlasvägede peakorter on vabastatud kohustusest maksta tulumaksu oma kantiinide, messide ja kohvikute müügilt ja teenustelt või muudelt võitlusvaimu tõstvatelt ja terviseüritustelt laekunud tulult olenemata sellest, kas ta käitab neid asutusi ja korraldab neid üritusi ise või kontsessionääri kaudu. Liitlasvägede peakorteri maksuvabastus ei laiene kontsessionääri omandatud tulule või kasumile, mille allhankija võib olla kohustatud Eesti maksuseaduste alusel deklareerima.
c. Kõik liitlasvägede peakorteri territooriumile lubatud isikud, kaasa arvatud kohalik tööjõud, lepingulised töötajad ja külastajad, võivad kodakondsusest olenemata osta ja peakorteri kohvikutes või messides tarbida sööke ja jooke ning osta isiklikuks tarbeks liitlasvägede peakorteri ning asjaomase õppuse/ürituse logoga esemeid. See ei hõlma pääsu liitlasvägede peakorteri kantiini.
d. Liikmetel ja nende ülalpeetavatel on õigus külastada kantiini ning osta maksuvabalt lisakokkuleppe lisas kindlaks määratud koguses mootorikütuseid ja määrdeaineid.
e. Ostude tegemisele kantiinides, kohvikutes ja messides võib kehtida vanusepiirang ning liitlasvägede peakorter võib omal äranägemisel kehtestada ostudele kogusepiirangu.
f. Piiranguga kaupu ei tohi mitte kellelegi edasi müüa, kinkida ega muul moel võõrandada.
g. Kui liitlasvägede peakorteril ei ole Eestis kantiine, messe või kohvikuid, on selle liikmetel ja nende ülalpeetavatel lubatud kasutada lähima Eestis asuva liitlasvägede peakorteri või Eesti Kaitseväe asutusi, järgides nendes ostude suhtes kehtivaid koguse- ja võõrandamispiiranguid ning käesolevas artiklis määratletud piiranguid. Samamoodi on liikmetel ja nende ülalpeetavatel käesolevas artiklis ettenähtutega samadel tingimustel õigus kasutada oma riigi relvajõudude selliseid asutusi, kui need on sellega nõus.
5. Liitlasvägede peakorteri liikmed, välja arvatud need, kelle on määranud Eesti, või need, kelle on tööle võtnud liitlasvägede peakorter ning kes on Eesti kodanikud või alalised elanikud, on õigustatud liikmed. Õigustatud liikmetel ja nende ülalpeetavatel on lisaks protokolli artikli 8 lõigetes 2 ja 3, kokkuleppe XI artikli lõigetes 4–6 ning eelmistes lõigetes ettenähtud õigustele allpool sätestatud õigused, mille rakendamiseks võib sõlmida eraldi kokkuleppeid;
a. isiklike esemete ja mööbli sissevedu ja ostmine kooskõlas lisakokkuleppe lisaga;
b. lisakokkuleppe lisas määratletud isiklike sõidukite sissevedu ja ostmine. Neid sõidukeid võib välja vahetada Eestis muude sõidukite maksuvaba sisseveo või ostmise teel, kui need võõrandatakse lõikes 8 sätestatud viisil;
c. vabastus riigilõivudest ja litsentsitasudest mis tahes isiklike raadio-, tele- jms telekommunikatsiooniseadmete eest.
6. Liikmete tulu ja vallasvara maksustatakse kokkuleppe X artikli lõigetes 1 ja 2 ning protokolli artiklis 7 sätestatud korras ja see hõlmab muu hulgas õigustatud liikmete vabastamist Eesti aastasest liiklusmaksust ning teemaksudest ja -tasudest.
7. Lisaks väljaveo ja taasväljaveo õigusele ning ilma, et see piiraks protokolli artikli 9 kohaldamist ja liitlasvägede peakorteri õigust kantiinides, messides ja kohvikutes kaupu edasi müüa, on liitlasvägede peakorteril õigus varustust võõrandada ning jääke ja jäätmeid kõrvaldada. Tunnustades, et eelisostuõigus on Eestil, võib see toimuda järgmiselt:
a. müümine eraisikutele või äriühingutele, kellel on luba Eestis kaubelda, tingimusel et võõrandamise või kõrvaldamise ajal makstakse ära turuväärtusel põhinevad Eesti maksud;
b. eseme hävimise, varguse või kasutuskõlbmatuks muutumise korral makse maksmata tingimusel, et Eesti ametiasutused tõendavad asjaomaseid asjaolusid ametliku mahakandmisvormiga või tolli- vms asjakohase dokumendiga;
c. ühingutele, seltsidele jms organisatsioonidele üleandmise korral makse maksmata tingimusel, et sellised organisatsioonid on Eesti maksudest vabastatud.
8. Lõike 4 punktides f ja g sätestatud piirangutega ei võõrandata liikmete ja nende ülalpeetavate poolt käesoleva artikli alusel maksuvabalt sisse veetud või ostetud esemeid Eestis müümise, vahetamise või kinkimise teel, välja arvatud järgmistel juhtudel:
a. esemeid veab välja või veab taas välja sellekohase eesõigusega isik;
b. võõrandamine toimub samade eesõigustega isikutele;
c. väikese väärtusega kinked ja meened;
d. annetused ühingutele, seltsidele jms organisatsioonidele tingimusel, et sellised organisatsioonid on Eesti maksudest vabastatud;
e. eseme hävimise, varguse või kasutuskõlbmatuks muutumise korral tingimusel, et Eesti ametiasutused tõendavad asjaomaseid asjaolusid ametliku mahakandmisvormiga või tolli- vms asjakohase dokumendiga;
f. võõrandamise ajal makstakse turuväärtuse põhjal ära kohustuslikud Eesti maksud.
9. Eespool sätestatud õigused antakse liitlasvägede peakorterile selle ülesannete täitmise võimaldamiseks ning selle liikmetele ja nende ülalpeetavatele ei tulene selles suhtes lisakokkuleppest mitte mingisuguseid isiklikke õigusi. Nimetatud õigusi haldab Eesti seaduste kohaselt liitlasvägede peakorter, mis:
a. võtab oma pädevuse piires asjakohaseid meetmeid, et tagada maksuvabastusi reguleerivate eeskirjade nõuetekohane täitmine ning vältida kuritarvitusi;
b. võib Eestilt paluda mis tahes kuritarvituse õiguslikuks menetlemiseks abi;
c. laseb kõigil liikmetel ja nende ülalpeetavatel liitlasvägede peakorterisse saabumisel alla kirjutada avaldusele, millega need tunnistavad, et mõistavad käesolevas artiklis sätestatud piiranguid;
d. võib kokkuleppe XII artikli lõike 1 ja protokolli artikli 4 kohaselt sõlmida Eestiga vastastikuseid kokkuleppeid käesolevas artiklis sätestatud õiguste arvestamiseks ja haldamiseks.
10. Et tõendada liitlasvägede peakorterile ning selle liikmetele ja nende ülalpeetavatele lisakokkuleppe alusel antud staatust vormidel, mis tuleb täita maksuvabade ostude vormistamiseks ELi riikides ning kaupade sisse-, välja- ja taasväljaveo vormistamiseks, määrab Eesti ametiasutuse, mis tõendab liitlasvägede peakorteri poolt või selle kaudu esitatud vorme.
11. Liitlasvägede peakorter esitab Eesti määratud ametiasutusele nimekirjad isikutest, kellel on lisakokkuleppest tulenevad õigused. Täpsuse huvides tuleb sellised nimekirjad määratud ametiasutusele esitada üks kord kuus.
12. Käesoleva artikli sätted ei ole ülemad korrast, mis reguleerib NATO taristuprojektide rahastamist ja võimepakettide rakendamist, samuti ei ole eesmärk piirata või asendada õigusi, mille Eesti on andnud mõnele riigile või rahvusvahelistele, valitsus- ja valitsusvälistele organisatsioonidele ning rahvusvahelistele kohtutele.
13. Käesolev artikkel ei piira mitte mingil moel Eestile kokkuleppe ja eriti selle IX artikli lõike 2, XI artikli lõike 1 ning XII artikli lõike 2 alusel tagatud korda ja õigusi.
ARTIKKEL 17
KESKKONNAKAITSE, TERVISHOID JA OHUTUS
1. Ilma et see piiraks kokkuleppe II artikli kohaldamist ja tunnustades lisakokkuleppes ette nähtud vabastusi, on Eesti keskkonnakaitseõigusaktid samamoodi, nagu nad kehtivad Eesti Kaitseväe suhtes, liitlasvägede peakorterile miinimumnormideks, nagu kohaldatakse ka kõiki asjakohaseid NATO standardimiskokkuleppeid ja juhendeid.
2. Liitlasvägede peakorter analüüsib lõikes 5 ette nähtud korras Eesti abiga oma tegevuse vastavust Eesti keskkonnakaitseõigusaktidele. Seejuures selgitatakse muu hulgas välja ja hinnatakse potentsiaalseid keskkonnamõjusid, et vähendada võimalikke kahjulikke mõjusid, ning juhul, kui need on vältimatud, võtta leevendusmeetmeid. Sellega seoses pööratakse eraldi tähelepanu tegevusele, mis hõlmab kütuste, määrdeainete ja laskemoona kasutamist ja hoiustamist, aga ka heitgaasidele, müratasemele, väljaõppe- ja õppuste aladele ning igasuguste jäätmete kõrvaldamisele.
3. Oma ehitus- ja inseneritööde jaoks näeb liitlasvägede peakorter ette minimaalsed keskkonna- ning ehitus- ja inseneritööde normid (hõlmavad ohutust ja tervishoidu), mis on võrreldavad Eesti Kaitseväe suhtes kehtivate eeskirjade ja määrustega. Ilma et see piiraks kokkuleppe IX artikli lõikest 4 tulenevaid kohaliku tööjõu kasutamisega seotud kohustusi, püüab liitlasvägede peakorter võimalikult täpselt täita Eesti töötervishoiu ja -ohutuse eeskirju ning juhul, kui see ei ole õiguslikult, praktiliselt või muidu tehniliselt võimalik, lepivad Eesti ametiasutused ja liitlasvägede peakorter viivitamata kokku muudes viisides soovitava kaitse saavutamiseks.
4. Kui Eesti seadused keelavad teatavate toodete sissevedu, võib liitlasvägede peakorter neid tooteid sisse vedada Eesti loal tingimusel, et sellega ei rikuta muid kehtivaid rahvusvahelisi kohustusi ega ohustata rahva tervist või kohalikku taimestikku. Liitlasvägede peakorter lepib Eestiga kokku nende toodete liikides, mille sissevedu Eesti käesoleva sätte alusel lubab.
5. Eesti pädevad ametiasutused aitavad hinnata liitlasvägede peakorteri tegevuse vastavust Eesti keskkonnakaitseõigusaktidele ning annavad juhiseid ja teavet eespool osutatud määruste, standardite jms täiendavate juhendite kohta, ning teatavad liitlasvägede peakorterile nendest Eesti normidest, mis on rangemad kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega kehtestatutest. Eesti pädevad ametiasutused esitavad eespool osutatud Eesti normid liitlasvägede peakorterile inglise või prantsuse keeles.
6. Kõik keskkonnaalased maksud arveldatakse lisakokkuleppe artiklis 16 sätestatud korras.
ARTIKKEL 18
ÜLDHÜGIEEN
1. Liitlasvägede peakorter kohaldab Eesti toetusel Eesti eeskirju, mis reguleerivad inimeste, loomade ja taimede nakkushaiguste ning taimekahjurite leviku tõkestamist.
2. Kohalike, üleriigiliste või rahvusvaheliste epideemiate korral annab Eesti asjakohast abi. Liitlasvägede peakorter annab juurdepääsu oma rajatistele lisakokkuleppe artikli 5 kohaselt.
3. Liitlasvägede peakorter ja Eesti ametiasutused teatavad teineteisele kohe igast haiguspuhangust või selle kahtlusest, mis tahes nakkushaiguste levikust ja kõrvaldamisest ning võetud meetmetest.
4. Kui liitlasvägede peakorter peab vajalikuks rakendada talle kasutamiseks eraldatud rajatistes ja aladel tervishoiumeetmeid, kooskõlastab ta nende rakendamise Eesti asjaomaste ametiasutustega.
5. Eesti pädevad ametiasutused esitavad eespool osutatud Eesti eeskirjad ja nendega seotud teabe liitlasvägede peakorterile inglise või prantsuse keeles.
ARTIKKEL 19
LIIKMETE JA NENDE ÜLALPEETAVATE EVAKUEERIMINE
Eraldi kokkulepetel asjaomaste saatvate riikidega tagatakse riikidele, mis on liitlasvägede peakorteri juurde määranud liikmeid, hädaolukordades oma liikmete ja nende ülalpeetavate evakueerimiseks pääs Eestisse. Eesti ja liitlasvägede peakorter kooskõlastavad omavahel piisava korra, mis tagab selliste liikmete ja nende ülalpeetavate viivitamatu evakueerimise, keda saatev riik ei evakueeri.
ARTIKKEL 20
KIRJAVAHETUS JA KOMMUNIKATSIOON
1. Ametliku kirjavahetuse ja kommunikatsiooni tarbeks on liitlasvägede peakorteril piiramatu õigus kasutada Eestis tava-, mobiil- ja satelliittelefonisüsteeme, internetiteenuseid, telekommunikatsiooni- ning mis tahes muid info- ja sidesüsteeme, mis hõlmab raadio- ning kaabel- ja satelliittelevisiooni teenuseid, ning postiteenuseid olenemata sellest, kas asjaomast teenust osutab era- või avalik-õiguslik äriühing.
2. Liitlasvägede peakorteril on vähemalt õigus kasutada Eesti sõjaväelisi suhtlus-, kulleri- ja postiteenuseid tingimustel, mis on võrreldavad Eesti Kaitseväe suhtes kehtivatega.
3. Liitlasvägede peakorter ja, Põhja-Atlandi Nõukogu poolt heaks kiidetud põhimõtetel ning kooskõlas NATO standardimiskokkuleppega nr 2109 ja sellele järgnevate kokkulepetega, saatev riik võivad omal kulul Eestis sisse seada ja käitada tava-, mobiil- ja satelliittelefonisüsteeme, internetiteenuseid, posti- ja kulleriteenuseid ning mis tahes muid info- ja sidesüsteeme, mis on mõeldud ametlikuks ja isiklikuks kasutamiseks liitlasvägede peakorterile ning selle liikmetele.
4. Liitlasvägede peakorteril on lubatud Eestis sisse seada, käitada ja kasutada salastatud ja salastamata teabe vahetamise võrke ning turvalise ja krüpteeritud side süsteeme ning jälgida neid süsteeme julgeoleku- ja muudel heakskiidetud eesmärkidel.
5. Nagu on ette nähtud kokkuleppe XI artikli lõikes 3, on liitlasvägede peakorteri iga posti- või sidesaadetis, mis on mis tahes viisil märgitud ametlikuks, vabastatud igasugustest piirangutest ning kontrollimisest, tsenseerimisest, kinnipidamisest vms Eesti ametiasutuste poolt, välja arvatud juhul, kui liitlasvägede peakorter on sellest puutumatusest loobunud.
6. Liitlasvägede peakorteril on õigus saata ja saada ametlikke kirju ja pakke kulleri abil või pitseriga varustatud kottides, millele laienevad diplomaatilistele kulleritele ja saadetistele tagatud eesõigused ja puutumatus.
ARTIKKEL 21
TELEKOMMUNIKATSIOON
1. Kooskõlas Eesti pädevate ametiasutustega eraldi sõlmitavate kokkulepetega seadmete asukohtade ja tehniliste andmete kohta võib liitlasvägede peakorter sisse vedada, sisse seada, ühendada, käitada ja hooldada nii ajutiselt kui ka alaliselt ja nii oma territooriumil kui ka väljaspool seda telekommunikatsioonirajatisi ja sõjaväelisi raadiojaamu, mida ta vajab oma ametlikuks tegevuseks.
2. Sagedusspektri haldamise eest vastutab Eesti. Liitlasvägede peakorterile eraldatud sagedused koos parameetritega, kutsungitega jms määravad liitlasvägede peakorter ja Eesti kindlaks asjaomase NATO ameti kehtestatud korras. Liitlasvägede peakorter ja Eesti võtavad kõik meetmed selleks, et vältida ja kaotada teineteise telekommunikatsiooniteenuste ja avaliku elektrivõrgu talitluse segamist. Liitlasvägede peakorter võib rakendada vajalikud julgeolekumeetmed, et kaitsta liitlasvägede peakorteri suhtlust Eestis julgeoleku- ja väekaitse eesmärkidel, mis tuleb eelnevalt kooskõlastada Eesti pädevate ametiasutustega.
3. Telekommunikatsioonirajatisi ja sõjaväelisi raadiojaamu kasutatakse lõike 2 kohaselt ainult ametlikuks tegevuseks.
4. Eesti ei nõua liitlasvägede peakorterilt sõjaväelistele teenustele ja süsteemidele eraldatud elektromagnetilise spektri kasutamise eest tasu. Tsiviilteenustele ja -süsteemidele eraldatud sageduse kasutamistasude ja -maksude nõudmisel koheldakse liitlasvägede peakorterit samamoodi kui Eesti Kaitseväge.
5. Taotlused tavatelefoni- ning telegraafi- ja andmesidesüsteemide ja võrkude kohta esitatakse asjaomase NATO ameti kehtestatud korras.
6. Telekommunikatsioonioperaatorite ja reguleerijate töö- ja teenistustingimused on vähemalt sama soodsad kui need, mis kehtivad Eesti Kaitseväe suhtes. Eesti Kaitsevägi sõlmib liitlasvägede peakorteri taotlusel teeninduslepingud telekommunikatsiooniettevõtetega samade hindadega kui neil endal.
7. Telekommunikatsioonirajatiste sisseseadmisel ja käitamisel täidab liitlasvägede peakorter Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu poolt heaks kiidetud tingimusi ning muid Eesti suhtes kehtivaid rahvusvahelisi või piirkondlikke telekommunikatsioonieeskirju, nagu ka Eesti asjaomaseid õigusakte. Liitlasvägede peakorter on käesoleva sätte täitmisest vabastatud samal määral kui Eesti Kaitsevägi
8. Liitlasvägede peakorteril on õigus saata ja saada sõnumeid ja andmeid krüpteeritult.
ARTIKKEL 22
KORRAPIDAMINE LIITLASVÄGEDE PEAKORTERI TERRITOORIUMIL JA VÄLJASPOOL SEDA
1. Kooskõlas kokkuleppe VII artikli lõikega 10 ja protokolli artikli 4 punktiga b on liitlasvägede peakorteril õigus pidada kogu oma territooriumil korda. Liitlasvägede peakorteri turvateenistus võib võtta kõik asjakohased meetmed, et tagada seal kord, distsipliin ja julgeolek. Eesti sõjaväe- või tsiviilpolitsei abistab taotluse korral liitlasvägede peakorteri ülemat või selle määratud esindajat.
2. Väljaspool liitlasvägede peakorterit toimuvatel üritustel on korrapidamine Eesti ametiasutuste vastutusel. Väljaspool liitlasvägede peakorteri territooriumi kasutatakse peakorteri rahvusvahelisi julgeolekutöötajaid üksnes asjaoludel ja tingimustel, mis on määratud kokkuleppes.
3. Kooskõlas kokkuleppe VII artikli lõike 5 punktiga b ning protokolli artikliga 4 teatatakse liitlasvägede peakorteri ülemale või selle määratud esindajale kohe igast liikme või selle ülalpeetava vahistamisest või muul moel kinnipidamisest.
4. Kohtumäärusi, trahve ja nõudeid võib liitlasvägede peakorteri liikmete vastu esitada selle peakorteri ülema kaudu, mille juurde asjaomased liikmed on määratud.
ARTIKKEL 23
JULGEOLEK JA VÄEKAITSE
1. Kooskõlas NATO julgeoleku- ja väekaitsepoliitikaga vastutab Eesti kõigi väekaitseaspektide eest, sealhulgas riskihindamine, planeerimine, elluviimine ja rakendamine, järgmistes olukordades:
a. liitlasvägede peakorteri perimeetri kaitsmine;
b. liitlasvägede peakorteri poolt väljaspool oma territooriumi korraldatud kohtumiste kaitsmine;
c. kõrgete isikute kaitsmine, kes kas baseeruvad liitlasvägede peakorteris, külastavad seda või osalevad muul moel selle korraldatud üritustel.
2. Eesti ja liitlasvägede peakorter lepivad kokku järgmises:
a. nii julgeolekut kui ka väekaitset puudutava teabe vahetamine;
b. kõrgete isikute nimekiri, kelle suhtes liitlasvägede peakorter peab tõenäoliseks terrorirünnaku ohtu.
3. Liitlasvägede peakorter korraldab julgeoleku või väekaitsega seotud tegevust väljaspool oma territooriumi ainult juhul, kui selles on Eesti pädevate ametiasutustega eelnevalt kokku lepitud.
ARTIKKEL 24
RELVAD
1. Kooskõlas kokkuleppe VI artikliga lepib liitlasvägede peakorter Eesti pädevate ametiasutustega kokku relvade ja laskemoona vedamises ja hoiustamises. Selle kokkuleppe kohaselt koostab liitlasvägede peakorter saatva riigi ja Eesti eeskirjadele vastavad siseeeskirjad tema valduses või hoiul olevate sõjaväerelvade ja laskemoona kandmise ja vedamise kohta, tagamaks et relvi saavad kanda ja hoida ainult need liitlasvägede peakorteri liikmed, kellel on selleks luba.
2. Erarelvade ja -laskemoona omamise, võõrandamise ja kandmise suhtes kohaldatakse Eesti õigusakte.
ARTIKKEL 25
LIIKLUSKORRALDUS JA SÕIDUKID
1. Eesti liiklusalased õigusaktid kehtivad liitlasvägede peakorteri ametlike mootorsõidukite ja haagiste suhtes ning selle liikmete ja nende ülalpeetavate isiklike sõidukite, haagiste ja lõbusõidulaevade suhtes sõltumata tüübist, välja arvatud lisakokkuleppes ette nähtud vabastuste puhul.
2. Ilma et see piiraks lõike 3 alusel esitatavaid taotlusi, antakse liitlasvägede peakorterile mis tahes tüüpi ametlike mootorsõidukite ja haagiste suhtes Eesti liiklusalaste õigusaktide järgimisest samad vabastused kui Eesti Kaitseväele, välja arvatud eeskirjad, mis reguleerivad selliste sõidukite konstruktsiooni, väliskujundust ja varustust ning nende registreerimist.
3. Kui liitlasvägede peakorter peab seda vajalikuks ning täidab avaliku korra ja keskkonnakaitse nõudeid, vabastab Eesti liitlasvägede peakorteri ametlike sõidukite ja haagiste suhtes nende Eesti õigusaktide järgimisest, mis reguleerivad tüübist olenemata selliste sõidukite ja haagiste konstruktsiooni, väliskujundust ja varustust.
4. Mis tahes tüüpi isiklike sõidukite ja haagiste suhtes, mis veetakse sisse ajutiselt kooskõlas kokkuleppe XI artikli lõikega 6 ja protokolli artikli 8 lõikega 3, kohaldatakse sisseveo ajal ainult minimaalseid konstruktsiooni, väliskujunduse ja varustuse nõudeid, mis Eestis kehtivad turistide sõidukite ja haagiste suhtes, arvestades samas avaliku korra nõudeid.
5. Eespool osutatud kõigi ametlike ja isiklike sõidukite ning haagiste tehnilistele normidele vastavuse kontrollimiseks võib liitlasvägede peakorter kasutada Eesti Kaitseväe tehnohooldejaamu või eraldi kokkuleppel sisse seada oma jaamad. Viimasel juhul suhtub Eesti heatahtlikult liitlasvägede peakorteri taotlusse kogu vajaliku põhiinventari ja tehnikute tasuta saamiseks ning vajalike tehnoülevaatuse tõendite väljastamiseks.
ARTIKKEL 26
JUHILOAD
1. Kokkuleppe IV artikli sätted laienevad kõigile liikmetele ja nende ülalpeetavatele tingimusel, et nad vastavad Eestis kehtivatele juhiloa saamise vanuse nõuetele. Kui see on Eesti eeskirjade järgi kohustuslik, väljastab Eesti oma juhiloa ilma lisaeksamiteta või -tasudeta ega nõua algse juhiloa äraandmist. Eesti taotlusel kinnitab asjaomane liitlasvägede peakorter, et juhiloa omanik on tema liige või selle ülalpeetav.
2. Liikmed ja nende ülalpeetavad, kes vastavad Eestis kehtivatele juhiloa saamise vanuse nõuetele, võivad Eestis viibimise ajal asjakohaseid Eesti eeskirju täites omandada Eesti juhiloa.
3. Täiendavate kokkulepete korral aitab Eesti liitlasvägede peakorteril sisse seada ja akrediteerida juhtide õpetamist, liikluseksamite tegemist ning juhilubade väljastamist Eestis.
ARTIKKEL 27
REGISTREERIMISMÄRGID
1. Eesti registreerib liitlasvägede peakorteri mis tahes tüüpi ametlikud sõidukid ja haagised ning selle liikmete ja nende ülalpeetavate isiklikud sõidukid ja haagised ning väljastab neile registreerimismärgid lisakokkuleppes sätestatud tingimustel.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 või kokkuleppe XI artikli kohaldamist, on liitlasvägede peakorteril Eestiga sõlmitavate täiendavate kokkulepete alusel õigus ise registreerida oma mis tahes tüüpi ametlikke sõidukeid ja haagiseid ning oma liikmete ja nende ülalpeetavate isiklikke sõidukeid ja haagiseid, võttes arvesse järgmist:
a. sõidukite registreerimisandmed kantakse üksikasjalike kokkulepete alusel Eesti riiklikkusse registrisüsteemi ning asjaomastele sõidukitele väljastatakse vastavad registreerimismärgid. Eesti hõlbustab registreerimist;
b. enne registreerimismärkide väljastamist isiklikele sõidukitele ja haagistele tagab liitlasvägede peakorter, et nende omanikud täidavad Eestis kehtivaid sõidukite kohustusliku kindlustuse, maksuvabastuse ja tollivormistuse nõudeid;
c. taotluse korral teatab liitlasvägede peakorter Eesti tolli- ja liiklusasutustele kõik andmed, mis on seotud ametlike ning isiklike sõidukite ja haagiste sisseveo, tollivormistuse ja registreerimisega.
3. Kui kõrgem peakorter peab seda julgeoleku ja väekaitsega seotud põhjustel vajalikuks, väljastab Eesti liitlasvägede peakorteri taotlusel selle ametlikele ja isiklikele sõidukitele ning haagistele registreerimismärkide katted. Registreerimismärkide katete kasutamist ei mõisteta vabatahtliku loobumisena lisakokkuleppe artiklites 7 ja 16 sätestatud õigustest, eesõigustest ja puutumatusest.
4. Ametlikud sõidukid ja haagised registreeritakse ja nende registreerimismärgid väljastatakse tasuta, isiklike sõidukite ja haagiste ning registreerimismärkide katete puhul hüvitatakse ainult tegelikud kulud.
5. Käesolev artikkel ei piira ega takista saatvale riigile kokkuleppe XI artiklist tulenevaid õigusi seoses teenistussõidukite ajutise sisseveo ja taasväljaveoga kokkuleppes osutatud dokumentides määratletud tingimustel.
ARTIKKEL 28
SÕJAVÄEKLUBID, REISISOODUSTUSED JA SPORDIRAJATISED
Eesti annab liikmetele ja nende ülalpeetavatele juurdepääsu sõjaväelistele spordi- ja vabaajaasutustele ja klubidele ning reisisoodustused samadel tingimustel ja samade hindadega kui Eesti kaitseväelastele ja nende ülalpeetavatele.
ARTIKKEL 29
ARSTIABI JA HAMBAARSTITEENUSED
Kooskõlas kokkuleppe IX artikli lõikega 5 annab Eesti liikmetele ja nende ülalpeetavatele õiguse saada arstiabi ja hambaravi, kaasa arvatud haiglaravi, tingimustel, mille Eesti lepib kokku kas liitlasvägede peakorteriga või saatvate riikidega. Eesti võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada protseduurireeglid, mis takistavad ravi andmise hilinemist või sellest keeldumist põhjusel, et isikul ei ole Eesti isikukoodi või muud Eestis tavaliselt kehtivat isikut tõendavat dokumenti või ta ei ole Eestis registreeritud.
ARTIKKEL 30
HARIDUS
1. Liikmetele ja nende ülalpeetavatele antakse juurdepääs Eesti (riiklikele ja kohalike omavalitsuste) haridusasutustele, sealhulgas eesti keele õppele, ja lasteaedadele samadel tingimustel ja samade tasudega kui Eesti kodanikele.
2. Eesti hõlbustab rahvusvahelise kooli asutamist liitlasvägede peakorteri lähedal ning tagab, et sellele koolile antakse samad võimalused ja tingimused kui Eesti erakoolidele. See hõlmab selle kooli abistamist riiklike ja rahvusvaheliste asutuste akrediteeringu hankimisel.
3. Liitlasvägede Eesti peakorteril on õigus asutada ja käitada täiendavaid rahvusvahelisi koole ning nagu riiklikud üksused võib ta asutada ka riiklike üksuste koole tingimustel ja korras, mis tuleb eraldi kehtestada. Sellistel koolidel on oma tegevus- ja halduskord, mis hõlmab muu hulgas õppekavasid ja õpetajate kvalifikatsioone. Sellistel koolidel on õigus taotleda endale lõikes 2 osutatud võimalusi ja tingimusi.
4. Eesti tunnustab, kinnitab ja tõendab lõigetes 2 ja 3 osutatud koolide väljastatud diplomeid ning lubab nende lõpetanutel edasi või üle minna kõigisse Eesti haridusasutustesse alates algkoolidest kuni kesk- ja kõrgkoolideni.
ARTIKKEL 31
HOOLEKANNE
1. Liitlasvägede peakorteri ja riikide toetusüksuste poolt NATO eeskirjade kohaselt sisse seatud võitlusvaimu tõstvatesse ja terviseprogrammidesse võib kaasata liitlasvägede peakorteri liikmeid ja nende ülalpeetavaid, hüvitades neil osalemiskulud ja makstes neile selle eest honorari. Selline kaasamine ei tähenda, et isik on tööle võetud, ning isiku kodakondsusest olenemata ei kohaldata tema kaasamise korral Eesti töö-, sotsiaalkindlustuse jms seadusi ning tema hüvitised ja honorarid on vabastatud kõigist Eesti maksudest.
2. Kui liige sureb või lahkub Eestist alaliselt, jätkatakse tema ülalpeetavate käsitamist lisakokkuleppe alusel ülalpeetavatena kuni 90 päeva pärast liikme surma või lahkumist tingimusel, et ülalpeetavad viibivad Eestis. Liitlasvägede peakorteri taotlusel suhtub Eesti heatahtlikult palvesse pikendada nimetatud 90päevane periood ühe aastani selleks, et ülalpeetav saaks lõpetada kooliaasta, või muudel, iga kord eraldi määratavatel tungivatel põhjustel.
3. Kui Eesti sotsiaal- ja haridusasutused tegelevad liikmete või nende ülalpeetavatega seotud juhtumitega ilma saatva riigi eelneva taotluseta, teatatakse sellest kas asjaomase riigi toetusüksusele või liitlasvägede peakorterile.
ARTIKKEL 32
TÄITMINE JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE
1. Pooled lepivad kokku, et võtavad kõik vajalikud meetmed lisakokkuleppe täitmise hõlbustamiseks.
2. Igasugune teabevahetus ja kõik kokkulepped, mis sõlmitakse pärast lisakokkulepet, koostatakse inglise või prantsuse keeles, mis on ainsad NATO ametlikud keeled.
3. Kõik liitlasvägede peakorteri ja Eesti vahel lisakokkuleppe täitmisel tekkivad vaidlused ja küsimused lahendatakse enne pooltele suunamist võimalikult madalal tasandil läbirääkimiste teel ning ilma haldus- või kohtumenetlusi kasutamata. Pooled lepivad kokku, et lahendavad üheskoos omavahelised erimeelsused seoses lisakokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega ilma väliseid haldus- või kohtumenetlusi või jurisdiktsioone kasutamata.
ARTIKKEL 33
KESTUS JA LÕPETAMINE
1. Pooled teatavad teineteisele kirjalikult kõigi lisakokkuleppe jõustamiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest. Lisakokkulepe jõustub viimase teate kättesaamise kuupäeval.
2. Lisakokkulepe jääb jõusse sõltumata liitlasvägede peakorteri alalisest kohaolekust Eesti territooriumil.
3. Pooled võivad lisakokkulepet kirjaliku kokkuleppe teel igal ajal muuta.
4. Lisakokkuleppe võib pool lõpetada pärast seda, kui see on jõus olnud kaks aastat, ning pärast seda, kui pool on saanud lõpetamisteate, jääb see jõusse veel kaheks aastaks.
5. Eespool sätestatust olenemata jääb lisakokkulepe jõusse kaheks aastaks pärast seda, kui Eesti on protokollist taganenud.
6. Ilma et see piiraks kokkuleppe XV artikli ja protokolli artikli 16 kohaldamist ning arvestades lõike 7 sätteid, jääb lisakokkulepe jõusse ka vaenutegevuse korral, mille suhtes kohaldatakse Põhja-Atlandi lepingut. Sellise vaenutegevuse korral vaatavad aga asjaomane kõrgem peakorter ja Eesti kohe läbi lisakokkuleppe sätted, mis reguleerivad liitlasvägede peakorteri asukohta ja selle isikkoosseisu suurust, et teha sellesse soovitavad muudatused. Lisaks ei kohaldata sellises olukorras artikli 3 lõiget 2 üleviimiste suhtes, mida Eesti peab vajalikuks.
7. Eespool määratletud vaenutegevuse korral on kummalgi poolel õigus sellest 60 päeva ette teatades peatada vajaduse korral lisakokkuleppe mis tahes sätte, välja arvatud artikkel 32. Selle õiguse kasutamisel arutavad pooled kohe omavahel läbi, kuidas asendada sätted, mille kohaldamise on üks neist peatanud.
SELLE KINNITUSEKS on poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad lisakokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud inglise keeles kolmes eksemplaris.
Eesti Vabariigi nimel |
NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri nimel |
NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri nimel |
25.10.2012 |
27.08.2012 |
22.10.2012 |
EESTI VABARIIGI NING NATO EUROOPA VÄGEDE KÕRGEMA PEAKORTERI JA
NATO ARENDUSE KÕRGEMA ÜLEMJUHATAJA PEAKORTERI VAHELISE
PARIISI PROTOKOLLI LISAKOKKULEPPE LISA
1. Kooskõlas lisakokkuleppe sätetega kontrollimise, kasutamise ja võõrandamise kohta ja ilma, et see piiraks protokolli artikli 8 lõigetest 2 ja 3 ning kokkuleppe XI artikli lõigetest 5 ja 6 tulenevaid eesõigusi, on õigustatud liikmetel ja nende ülalpeetavatel artikli 16 („Maksusoodustused”) täitmisel järgmised õigused.
a. Kokkuleppe XI artikli lõigetes 5 ja 6 osutatud eesmärkidel on neil õigus sisse vedada isiklikku mööblit ning sõidukeid ja muud vara järgmistel tingimustel.
(1) Isiklik mööbel ja muu vara: Õigustatud liikmed ja nende ülalpeetavad võivad kuue kuu jooksul pärast saabumist, kui nad saabuvad üksi, või kuue kuu jooksul pärast viimase ülalpeetava saabumist sisse vedada isiklikku mööblit ja muud vara teenistusperioodiks ning isiklikuks kasutuseks maksuvabalt. Pärast kuue kuu möödumist võivad nad samuti maksvabalt sisse vedada veel ühe isikliku mööbli ja muu vara saadetise. Õigustatud liikmed ja nende ülalpeetavad võivad igal ajal oma isikliku mööbli ja muu vara asemel, mida nad vedasid sisse maksuvabalt, kuid mis hävines või mille nad kaotasid, maksuvabalt sisse vedada muud mööblit ja vara. Sellist vara, sealhulgas NATO teenistusperioodi ajal omandatud isiklikke esemeid võib samuti maksuvabalt taas välja vedada.
(2) Isiklikud sõidukid (sealhulgas mootorrattad, haagissuvilad): Õigustatud liikmed võivad sisse vedada maksuvabalt oma teenistusperioodiks ning enda ja ülalpeetavate isiklikuks tarbeks mis tahes tüüpi isiklikke sõidukeid. Mootorrataste määratlus tuleneb Eesti seadustest.
(3) Lõbusõidulaevad (nagu need on määratletud Eesti seadustes), haagised ja haagissuvilad: Õigustatud liikmed võivad oma teenistusperioodiks tüübist olenemata maksuvabalt sisse vedada oma haagissuvilaid koos isikliku mööbli ja muu varaga ning enda ja ülalpeetavate isiklikuks tarbeks.
(4) Õigustatud liikmetel ja nende ülalpeetavatel on õigus saada oma saatvalt riigilt saatva riigi või liitlasvägede peakorteri või Eesti postisüsteemi kaudu pakke maksuvabalt, kui pakkide sisu on nende ja nende ülalpeetavate isiklikuks tarbeks.
b. Õigustatud liikmed ja nende ülalpeetavad võivad allpool loetletud esemeid Eestis osta maksuvabalt. Selliste ostude pealt tasumisele kuuluvatest Eesti maksudest kas loobutakse või need tagastatakse Eesti poolt kehtestatavas korras:
(1) Isiklikud esemed isiklikuks kasutamiseks oma majapidamises, kui esemete koguväärtus ühel arvel on üle Eesti õigusaktides määratud summa. Esemete üksikasjalik loetelu on kehtestatud lisa liideses.
(2) Isiklikud sõidukid: Mis tahes ajal üks isiklik sõiduk leibkonda kuuluva inimese kohta, kes on Eestis juhtimisõiguse saamiseks sobivas vanuses.
(3) Vagunelamud: Mis tahes ajal üks vagunelamu ühe õigustatud liikme kohta.
(4) Haagissuvilad: Mis tahes ajal üks haagissuvila ühe õigustatud liikme kohta.
(5) Haagised: Mis tahes ajal üks haagis ühe õigustatud liikme kohta.
(6) Mootorrattad (nagu need on määratletud Eesti seadustes): Mis tahes ajal üks mootorratas leibkonda kuuluva inimese kohta, kes on Eestis juhtimisõiguse saamiseks sobivas vanuses.
(7) Lõbusõidulaevad (nagu need on määratletud Eesti seadustes): Mis tahes ajal üks lõbusõidulaev ühe õigustatud liikme kohta.
c. Liitlasvägede peakorteri kantiinides võivad piiranguga kaupu osta ainult õigustatud liikmed ja kogustes, milles kõrgem peakorter ja Eesti Vabariigi kaitseministeerium omavahel kokku lepivad. Sellised piirangud kehtivad liitlasvägede peakorteri kantiinides tubaka ja alkoholi suhtes.
2. Maksuvabastus ja õigus sisse vedada või osta isiklikke sõidukeid, haagissuvilaid, haagiseid, mootorrattaid ja lõbusõidulaevu antakse õigustatud liikmele kuni kolm kuud enne Eestisse sisenemist. Kavakohase teenistusperioodi viimasel kuuel kuul on selline vabastamine lubatud ainult saatva riigi või liitlasvägede peakorteri põhjendatud kinnitusega.
3. Liikmed on vabastatud isiklike sõidukite ja mootorrataste kütuse maksudest 100–400 liitri ulatuses kuus sõltuvalt registreeritud sõiduki või mootorratta mootori suurusest ning liikme kodu ja töökoha vahelisest vahemaast.
4. Liitlasvägede peakorter kehtestab sisekorra enda kantiinides selle peakorteri ametialaste eesmärkide täitmiseks tehtud ostude haldamiseks.
5. Käesolev lisa ei mõjuta rahvusvaheliste piiride ületamisel kehtivaid tollieeskirju ning iga liige ja selle ülalpeetav on isiklikult kohustatud järgima kehtivaid tollieeskirju.
EESTI VABARIIGI NING NATO EUROOPA VÄGEDE KÕRGEMA PEAKORTERI JA
NATO ARENDUSE KÕRGEMA ÜLEMJUHATAJA PEAKORTERI VAHELISE
PARIISI PROTOKOLLI LISAKOKKULEPPE LISA LIIDES
Kestuskaubad, mis on mõeldud kasutamiseks isiklikus majapidamises või õigustatud isiku isiklikuks tarbeks (kaasa arvatud köögi- ja majapidamistarbed/lauanõud, (sise- ja välis)mööbel, kardinad ja aknakatted, voodipesu, laualinad, isiklikud riided, jalgrattad) on vabastatud maksudest, välja arvatud järgmised.
Vabastatud ei ole:
1) kõik teenused, tarbe- ja muud kui kestuskaubad, nagu näiteks toiduained (kaasa arvatud joogid, tubakas, hooldustooted) ja kommunaalkulud (vesi, gaas, elekter jms);
2) esemed, mis:
a. moodustavad hoone konstruktsiooni lahutamatu osa (nagu näiteks sisseehitatud köök, vannitoasisustus jms mööbel);
b. paigaldatakse hoonesse alaliselt (püsivaibad või põrandakatted; häire- ja turvasüsteemid; püsiehised, nagu näiteks vormid ja raamid) või on erakrundi osa (nagu näiteks garaaž, bassein (valatuna maasse või ehitatuna eraldi);
c. aiarajatised (kuurid, väravad, kasvuhooned, tarad, postid, loomade kuudid/varjualused);
3) spordi- ja võimlemisvarustus, vabaajakaubad (koos kohvritega); sõidupiletid;
4) kultuuriväärtused (nagu määratletud Eesti õigusaktides);
5) luksuskaubad (kuld ja hõbe, nendega või plaatinaga kaetud esemed, vääriskivid, karusnahk);
6) kõik elektroonikaseadmed (kaasa arvatud tarkvara, arvutikomponendid, filmid, muusika, mängud, konsoolid, foto-, filmi- ja videoseadmed, projektorid, labori-, kopeerimisseadmed, massaažiaparaadid jms, isikliku hoolduse seadmed), välja arvatud:
a. elektrilised kodumasinad (köögimasinad, pesumasinad, koristusseadmed, muruniidukid, lambid);
b. isiklikud arvutid koos monitoridega (ja mis tahes koos arvutiga ostetud tarkvara);
c. telerid, raadiod, CD- ja DVD-mängijad, muusika- ja videoseadmed;
7) muusikariistad ja raamatud;
8) tööriistad (kaasa arvatud harrastustööriistad, seadmed ja materjalid; aiatööriistad ja vahendid);
9) mänguasjad;
10) isiklikud tervise- või hügieenitarvikud (kaasa arvatud hambaharjad, prillid, kontaktläätsed, meditsiinitarvikud);
11) sõidukivarustus, veoseadeldised ja muud lisaseadmed, mida sõiduk algselt ei sisaldanud; sõidukite varuosad ja hooldus; registreerimata haagised ja ATVd.
Facebook
Twitter