Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamisleping
Vastu võetud 02.02.2012
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping
EUROOPA STABIILSUSMEHHANISMI
ASUTAMISLEPING SÕLMITUD JÄRGMISTE RIIKIDE VAHEL:
BELGIA KUNINGRIIK, SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK, IIRIMAA, KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK, PRANTSUSE VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK, KÜPROSE VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK, MALTA,
MADALMAADE KUNINGRIIK, AUSTRIA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK, SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK, SOOME VABARIIK
LEPINGUOSALISED, Belgia Kuningriik, Saksamaa Liitvabariik, Eesti Vabariik, Iirimaa, Kreeka Vabariik, Hispaania Vabariik, Prantsuse Vabariik, Itaalia Vabariik, Küprose Vabariik, Luksemburgi Suurhertsogiriik, Malta, Madalmaade Kuningriik, Austria Vabariik, Portugali Vabariik, Sloveenia Vabariik, Slovaki Vabariik ja Soome Vabariik („euroala liikmesriigid” või „ESMi liikmed”);
OLLES KOHUSTUNUD tagama euroala finantsstabiilsuse;
MEENUTADES 25. märtsil 2011. aastal vastu võetud Euroopa Ülemkogu järeldusi Euroopa stabiilsusmehhanismi loomise kohta
NING ARVESTADES JÄRGMIST:
(1) Euroopa Ülemkogu leppis 17. detsembril 2010 kokku, et euroala liikmesriigid peaksid looma alalise stabiilsusmehhanismi. Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM) hakkab täitma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ja Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) praeguseid ülesandeid, andes vajaduse korral euroala liikmesriikidele finantsabi.
(2) Euroopa Ülemkogu võttis 25. märtsil 2011 vastu otsuse 2011/199/EL, millega muudetakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 136 seoses stabiilsusmehhanismiga liikmesriikide jaoks, mille rahaühik on euro1, lisades artiklile 136 järgmise lõike: „Liikmesriigid, mille rahaühik on euro, võivad luua stabiilsusmehhanismi, mis võetakse kasutusele, kui see on kogu euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Mehhanismi alusel mis tahes vajaliku finantsabi andmine toimub rangetel tingimustel.”
1 ELT L 91, 6.4.2011, lk 1.
(3) Finantsabi tulemuslikkuse suurendamiseks ja finantskriisi leviku vältimiseks leppisid nende liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, 21. juulil 2011 kokku „[ESMi] paindlikkuse suurendamises asjakohastel tingimustel”.
(4) Euroala stabiilsust ohustava usalduskriisi vältimiseks tuleks esmajoones rangelt järgida Euroopa Liidu raamistikku, integreeritud makromajanduslikku järelevalvet, eelkõige stabiilsuse ja kasvu pakti, makromajanduslike tasakaalustamatuste raamistikku ja Euroopa Liidu majandusjuhtimise eeskirju.
(5) Nende liikmesriikide riigipead või valitsusjuhid, mille rahaühik on euro, leppisid 9. detsembril 2011. aastal kokku liikuda tugevama majandusliidu suunas, mis hõlmaks uue fiskaalkokkuleppe ja tugevama majanduspoliitika koordineerimise rakendamist uue rahvusvahelise lepingu abil (majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping ‑ SKJL). SKJL aitab arendada tihedamat kooskõlastamist euroalas, et tagada riigi rahanduse kestev, usaldusväärne ja tugev juhtimine, ning käsitleb seega ühte põhilist rahandusliku ebastabiilsuse allikat. Käesolev leping ja SKJL täiendavad teineteist tõhustades eelarvepoliitilist vastutust ja solidaarsust majandus- ja rahaliidus. Lepitakse kokku, et alates 1. märtsist 2013 sõltub ESMi raames algatatud uute programmide alusel finantsabi andmine sellest, kas asjaomane ESMi liige on ratifitseerinud SKJLi, ning pärast SKJLi artikli 3 lõikes 2 osutatud üleminekuperioodi möödumist sellest, kas nimetatud artiklis esitatud tingimused on täidetud.
(6) Võttes arvesse euroalasisest tihedat omavahelist seotust, võib tõsine oht nende liikmesriikide finantsstabiilsusele, mille rahaühik on euro, seada ohtu kogu euroala finantsstabiilsuse. Seepärast võib ESM anda stabiilsustoetust rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. ESMi esialgne maksimaalne laenumaht on 500 000 miljonit eurot ning see hõlmab allesolevat EFSFi stabiilsustoetust. ESMi ja EFSFi antavate laenude maksimaalne kogumaht vaadatakse läbi enne käesoleva lepingu jõustumist. Kui see on asjakohane, võib ESMi juhatajate nõukogu seda käesoleva lepingu jõustumisel kooskõlas artikliga 10 suurendada.
(7) Kõik euroala liikmesriigid saavad ESMi liikmeteks. Euroalaga ühinemise tulemusel peaks Euroopa Liidu liikmesriigist saama ESMi liige, kellel on kõik samad õigused ja kohustused nagu lepinguosalistel.
(8) ESM teeb stabiilsustoetuse andmisel väga tihedat koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga („IMF”). Üritatakse saavutada IMFi aktiivne osalus nii tehnilisel kui ka finantstasandil. ESMilt finantsabi taotlev euroala liikmesriik peaks võimaluse korral esitama samalaadse taotluse ka IMFile.
(9) Euroopa Liidu liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro („euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid”), kes konkreetsetel juhtudel osalevad koos ESMiga stabiilsustoetuse andmisel euroalasse kuuluvatele liikmesriikidele, kutsutakse osalema vaatlejatena ESMi koosolekutel, kui arutatakse kõnealuse stabiilsustoetuse ja selle kontrollimisega seotud küsimusi. Neil on aegsasti juurdepääs kogu teabele ning nendega konsulteeritakse nõuetekohaselt.
(10) Euroopa Liidu liikmesriikide valitsuste esindajad lubasid 20. juunil 2011 käesoleva lepingu osalistel taotleda Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt („EKP”) teatud käesoleva lepinguga ettenähtud ülesannete täitmist.
(11) Eurorühm märkis oma 28. novembri 2010. aasta avalduses, et euroala kõigi uute riigivõlakirjade tingimustesse lisatakse (nii, et säilib turu likviidsus) standardsed ja ühtsed ühise tegutsemise klauslid. Majandus- ja rahanduskomitee määras vastavalt Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2011. aasta nõudele kindlaks euroala valitsemissektori väärtpaberitesse ühise tegutsemise klausli lisamise üksikasjaliku juriidilise korra.
(12) Erakorralistel juhtudel kaalutakse kooskõlas IMFi tavadega asjakohast ja proportsionaalset erasektori osalemist neil juhtudel, kui stabiilsustoetust antakse makromajandusliku kohandamisprogrammi tingimusel.(13) Sarnaselt IMFga annab ESM oma liikmele stabiilsustoetust, kui kõnealuse liikme tavapärane juurdepääs turupõhisele rahastamisele on häiritud või on oht, et see võib aset leida. Seda kaaludes on riigipead või valitsusjuhid teatanud, et ESMi laenudel on sarnaselt IMFi omadega eelisvõlausaldaja staatus, nõustudes samas, et IMFi eelisvõlausaldaja staatus kaalub üle ESMi oma. See staatus hakkab kehtima käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval. Juhul, kui ESMi finantsabi andmine ESMi laenuna järgneb Euroopa finantsabi programmile, mis on olemas juba käesoleva lepingu allkirjastamisel, on ESMil sama järjekoht, kui teistel ESMi liikme laenudel ja kohustustel, välja arvatud IMFi laenud.
(14) Euroala liikmesriigid toetavad seda, et ESMi võlausaldaja staatus on võrdne teiste riikide staatusega, kes ESMi koordineerimisel annavad kahepoolselt laenu.
(15) Makromajandusliku kohandamisprogrammi tingimusel liikmesriikidele antava ESMi laenu tingimused, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 40 osutatud tingimused, katavad ESMi rahastamise ja tegevusega seotud kulusid ning peaksid vastama EFSFi, Iirimaa ja Central Bank of Irelandi ning EFSFi, Portugali Vabariigi ja Banco de Portugali vahel allakirjutatud rahalise abi süsteemi lepingute laenutingimustele.(16) Lepinguosaliste vahelised või lepinguosaliste ja ESMi vahelised vaidlused käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle antakse lahendamiseks Euroopa Kohtusse kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping“) artikliga 273.
(17) Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu teostavad programmijärgset järelevalvet ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 136 sätestatud raames,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:1. PEATÜKK
LIIKMED JA EESMÄRK
ARTIKKEL 1
Asutamine ja liikmed
1. Käesoleva lepinguga asutavad lepinguosalised omavahel rahvusvahelise finantseerimisasutuse nimega Euroopa stabiilsusmehhanism („ESM”).
2. Lepinguosalised on ESMi liikmed.
ARTIKKEL 2
Uued liikmed
1. ESMi liikmeks võivad saada ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid pärast seda, kui on jõustunud ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 kohane Euroopa Liidu Nõukogu otsus, millega tunnistatakse kehtetuks nende suhtes seoses euro kasutuselevõtmisega kehtestatud erand.
2. Uued ESMi liikmed võetakse vastu samadel tingimustel nagu olemasolevad ESMi liikmed, vastavalt artiklile 44.
3. Uus liige, kes ühineb ESMiga pärast selle asutamist, saab ESMi aktsiaid kapitali sissemakse eest, mis arvutatakse vastavalt artiklis 11 sätestatud märkimise alusele.
ARTIKKEL 3
Eesmärk
ESMi eesmärk on mobiliseerida vahendeid ja anda rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, stabiilsustoetust ESMi liikmetele, kes on tõsistes rahalistes raskustes või kellel on oht sellistesse raskustesse sattuda, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Sellega seoses on ESMil õigus kaasata vahendeid, andes välja finantsinstrumente või sõlmides ESMi liikmetega, finantseerimisasutustega või kolmandate isikutega rahalisi või muid kokkuleppeid või tehinguid.
2. PEATÜKK
JUHTIMINE
ARTIKKEL 4
Struktuur ja hääletamiskord
1. ESMil on juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu, samuti tegevdirektor ja teised vajalikuks peetavad töötajad.
2. Juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu otsused võetakse vastu vastastikusel kokkuleppel, kvalifitseeritud või lihthäälteenamusega, nagu on sätestatud käesolevas lepingus. Kõigi otsuste puhul peab kohal olema 2/3 hääleõiguslikest liikmetest, kellele kuulub kokku vähemalt 2/3 hääleõigusest.
3. Otsuse vastuvõtmiseks vastastikusel kokkuleppel on vaja hääletamisel osalevate liikmete ühehäälset heakskiitu. Hääletamisest hoidumine ei takista vastastikusel kokkuleppel tehtavate otsuste vastuvõtmist.
4. Erandina lõikest 3 kasutatakse hääletamiseks kiirmenetlust, kui komisjon ja EKP on mõlemad seisukohal, et artiklites 13 kuni 18 määratletud finantsabi andmiseks või rakendamiseks vajaliku otsuse kiirkorras vastu võtmata jätmine ohustaks olulisel määral euroala majanduslikku ja finantsilist jätkusuutlikust. Kõnealuse kiirmenetluse raames vastastikusel kokkuleppel otsuse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogu poolt (nagu on osutatud artikli 5 lõike 6 punktides f ja g) ja direktorite nõukogu poolt, on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, milleks on 85% antud häältest.
Kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud kiirmenetlust, tehakse hädaabi reservfondi ülekanne reservfondist ja/või sissemakstud kapitalist, et tekitada sihtotstarbeline puhver riskide maandamiseks, mis tekivad nimetatud kiirmenetluse alusel finantsabi andmisest. Juhatajate nõukogu võib otsustada hädaabi reservfondi lõpetada ning kanda selle vahendid tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali hulka.
5. Otsuse vastuvõtmiseks kvalifitseeritud häälteenamusega on vaja 80% antud häältest.
6. Otsuse vastuvõtmiseks lihthäälteenamusega on vaja häälteenamust.
7. ESMi iga liikme hääleõigus, mida tema määratud isik või selle esindaja kasutab juhatajate nõukogus või direktorite nõukogus, vastab ESMi lubatud aktsiakapitalis liikmele eraldatud aktsiate arvule, mis on sätestatud II lisas.
8. Kui ESMi liige ei tasu maksmisele kuuluvat summat seoses artiklite 8, 9 ja 10 kohaselt sissemakstavate aktsiate või sissenõutava kapitaliga seotud kohustustega või seoses artiklite 16 või 17 kohase finantsabi tagasimaksmisega seotud kohustusega, ei saa asjaomane ESMi liige kasutada oma hääleõigust seni, kuni on kõnealuse summa tasunud. Häälte jaotus arvutatakse vastavalt ümber.
ARTIKKEL 5
Juhatajate nõukogu
1. ESMi iga liige nimetab juhatajate nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellised nimetamised võib igal ajal tühistada. Juhatajate nõukogu liige on rahandusvaldkonna eest vastutav ESMi liikme valitsuse liige. Juhatajate nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda juhatajate nõukogu liikme puudumise korral tema nimel.
2. Juhatajate nõukogu kas otsustab, et teda juhib Eurorühma esimees, nagu on osutatud ELi toimimise lepingule lisatud protokollis nr 14 Eurorühma kohta, või valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kelle ametiaeg on kaks aastat. Esimehe ja aseesimehe võib ametisse tagasi valida. Uued valimised korraldatakse viivitamata, kui ametikoha pidaja ei täida enam juhatajate nõukogu liikmeks nimetamiseks vajalikke funktsioone.
3. Majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige ning EKP president, samuti Eurorühma esimees (kui ta ei ole esimees või juhatajate nõukogu liige), võivad osaleda juhatajate koosolekutel vaatlejana.
4. Euroalasse mittekuuluvate selliste liikmesriikide esindajad, kes konkreetsetel juhtudel osalevad koos ESMiga stabiilsustoetuse andmisel euroalasse kuuluvale liikmesriigile, kutsutakse samuti osalema vaatlejatena juhatajate nõukogu koosolekutel, kui arutatakse kõnealuse stabiilsustoetuse ja selle kontrollimisega seotud küsimusi.
5. Muud isikud, sealhulgas asutuste või organisatsioonide (nt IMF) esindajad, võidakse konkreetsetel juhtudel kutsuda osalema juhatajate nõukogu koosolekutel vaatlejana.
6. Juhatajate nõukogu võtab vastastikusel kokkuleppel vastu järgmised otsused:
a) hädaabi reservfondi lõpetamine ja selle vahendite kandmine tagasi reservfondi ja/või sissemakstud kapitali hulka kooskõlas artikli 4 lõikega 4;
b) uute aktsiate väljaandmine muudel tingimustel kui nimiväärtusega vastavalt artikli 8 lõikele 2;
c) kapitali sissenõudmine vastavalt artikli 9 lõikele 1;
d) lubatud aktsiakapitali muutmine ja ESMi maksimaalse laenumahu korrigeerimine vastavalt artikli 10 lõikele 1;
e) EKP kapitali märkimise aluse võimaliku ajakohastamise arvessevõtmine vastavalt artikli 11 lõikele 3 ning I lisa muutmine vastavalt artikli 11 lõikele 6;
f) ESMi stabiilsustoetuse andmine, sealhulgas artikli 13 lõikes 3 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised tingimused, ning võimalike vahendite ja finants- ja muude tingimuste kehtestamine vastavalt artiklitele 12 kuni 18;
g) Euroopa Komisjonile antavad volitused leppida koostöös EKPga kokku iga finantsabi andmisega seotud majanduspoliitilised tingimused vastavalt artikli 13 lõikele 3;
h) finantsabi hinnastamispõhimõtete ja -suuniste muutmine vastavalt artiklile 20;
i) ESMi kasutada olevate finantsabi andmise vahendite loetelu muutmine vastavalt artiklile 19;
j) EFSFi raames antud toetuse ESMile ülekandmise korra kehtestamine vastavalt artiklile 40;
k) artikli 44 kohase ESMiga ühinemise taotluse heakskiitmine;
l) muudatused, mis tuleb uute liikmete ühinemise otsesel tulemusel teha käesolevas lepingus, sealhulgas muudatused kapitali jaotuses ESMi liikmete vahel ning sellise jaotuse arvutamine, mis otseselt tuleneb uute liikmete ühinemisest ESMiga vastavalt artiklile 44, ning
m) käesolevas artiklis loetletud ülesannete delegeerimine direktorite nõukogule.
7. Juhatajate nõukogu võtab kvalifitseeritud häälteenamusega vastu järgmised otsused:
a) koostada vastavalt artiklile 44 uue liikme ESMiga ühinemise tehnilised tingimused;
b) kas valida enda juhiks Eurorühma esimees või valida vastavalt lõikele 2 kvalifitseeritud häälteenamusega juhatajate nõukogu esimees ja aseesimees;
c) koostada vastavalt lõikele 9 ESMi muud õigusaktid ning juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu kodukord (sealhulgas õigus luua komiteesid ja allorganeid);
d) määrata vastavalt artikli 6 lõikele 8 kindlaks sellised tegevused, mis ei ole kooskõlas direktorite nõukogu liikme või asendusliikme ametikohustustega;
e) nimetada vastavalt artiklile 7 ametisse tegevdirektor või lõpetada tema ametiaeg;
f) koguda muid vahendeid vastavalt artiklile 24;
g) võtta meetmeid ESMi liikme võla kompenseerimiseks vastavalt artikli 25 lõigetele 2 ja 3;
h) kiita vastavalt artikli 27 lõikele 1 heaks ESMi raamatupidamise aastaaruanne;
i) nimetada vastavalt artikli 30 lõikele 1 auditikomisjoni liikmed;
j) kiita vastavalt artiklile 29 heaks välisaudiitorid;
k) loobuda juhatajate nõukogu esimehe, liikme ja asendusliikme, direktorite nõukogu liikme ja asendusliikme või tegevdirektori immuniteedist vastavalt artikli 35 lõikele 2;
l) määrata vastavalt artikli 36 lõikele 5 kindlaks ESMi töötajate suhtes kohaldatav maksustamiskord;
m) vaidluste lahendamise kohta vastavalt artikli 37 lõikele 2 ning
n) muu vajalik otsus, mida ei ole käesoleva lepinguga sõnaselgelt ette nähtud.
8. Esimees kutsub kokku juhatajate nõukogu koosolekud ja juhatab neid. Aseesimees juhatab kõnealuseid koosolekuid esimehe puudumise korral.
9. Juhatajate nõukogu võtab vastu oma töökorra ja ESMi põhimääruse.
ARTIKKEL 6
Direktorite nõukogu
1. Iga juhatajate nõukogu liige nimetab isikute hulgast, kellel on kõrge majandus- ja rahandusalane pädevus, ametisse ühe direktorite nõukogu liikme ja asendusliikme. Sellised nimetamised võib igal ajal tühistada. Direktorite nõukogu asendusliikmel on täielik õigus tegutseda direktorite nõukogu liikme puudumise korral tema nimel.
2. Majandus- ja rahandusküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni liige ning EKP president võivad mõlemad määrata ühe vaatleja.
3. Euroalasse mittekuuluvate selliste liikmesriikide esindajad, kes konkreetsetel juhtudel osalevad koos ESMiga finantsabi andmisel euroalasse kuuluvale liikmesriigile, kutsutakse samuti osalema vaatlejatena direktorite nõukogu koosolekutel, kui arutatakse kõnealuse finantsabiga ja selle kontrollimisega seotud küsimusi.
4. Muud isikud, sealhulgas asutuste või organisatsioonide esindajad, võidakse konkreetsetel juhtudel kutsuda osalema juhatajate nõukogu koosolekutel vaatlejana.
5. Direktorite nõukogu teeb otsused kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti. Juhatajate nõukogu poolt delegeeritud pädevuse alusel võetakse otsused vastu artikli 5 lõigetes 6 ja 7 sätestatud asjakohaste hääletuseeskirjade kohaselt.
6. Ilma et see mõjutaks artikli 5 kohast juhatajate nõukogu pädevust, tagab direktorite nõukogu, et ESMi juhitakse vastavalt käesolevale lepingule ja ESMi muudele õigusaktidele, mille on vastu võtnud juhatajate nõukogu. Direktorite nõukogu teeb otsuseid, mis on ette nähtud käesoleva lepinguga või mille on talle delegeerinud juhatajate nõukogu.
7. Direktorite nõukogu liikme täitmata ametikoht täidetakse viivitamata vastavalt lõikele 1.
8. Juhatajate nõukogu näeb ette, millised tegevused ei ole kooskõlas direktorite nõukogu liikme või asendusliikme ametikohustustega, samuti võtab vastu ESMi muud õigusaktid ja direktorite nõukogu kodukorra.
ARTIKKEL 7
Tegevdirektor
1. Tegevdirektori nimetab juhatajate nõukogu kandidaatide hulgast, kellel on ESMi liikme kodakondsus, asjakohane rahvusvaheline kogemus ning kõrgetasemeline majandus- ja rahandusalane pädevus. Tegevdirektor ei või ametisoleku ajal olla juhatajate nõukogu ega direktorite nõukogu liige või asendusliige.
2. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Teda võib uuesti ametisse nimetada üks kord. Teda saab siiski ametist vabastada juhatajate nõukogu otsusega.
3. Tegevdirektor juhatab direktorite nõukogu koosolekuid ja osaleb juhatajate nõukogu koosolekutel.
4. Tegevdirektor on ESMi personali ülem. Ta vastutab töötajate töökorralduse, ametisse määramise ja ametist vabastamise eest kooskõlas direktorite nõukogu vastuvõetud personalieeskirjadega.
5. Tegevdirektor on ESMi seadusjärgne esindaja ja juhib direktorite nõukogu juhendamisel ESMi igapäevast tegevust.
3. PEATÜKK
KAPITAL
ARTIKKEL 8
Lubatud aktsiakapital
1. Lubatud aktsiakapital on 700 000 miljonit eurot. See jagatakse seitsmeks miljoniks aktsiaks, millest igaühe nimiväärtus on 100 000 eurot ja mida saab märkida vastavalt algsele märkimise alusele, mis on ette nähtud artiklis 11 ja arvutatud I lisas.
2. Lubatud aktsiakapital jaguneb sissemakstavateks aktsiateks ja sissenõutavateks aktsiateks. Sissemakstavate aktsiate esialgne nimiväärtus on kokku 80 000 miljonit eurot. Lubatud aktsiakapitali algselt märgitavad aktsiad antakse välja nimiväärtusega. Muud aktsiad antakse välja nimiväärtusega, välja arvatud juhul, kui juhatajate nõukogu otsustab need erijuhtudel anda välja muudel tingimustel.
3. Lubatud aktsiakapitali aktsiaid ei koormata ega pandita ühelgi viisil ning neid ei võõrandata, välja arvatud juhul, kui aktsiad võõrandatakse seoses artiklis 11 ette nähtud märkimise aluse korrigeerimisega, et tagada aktsiate jaotus vastavalt korrigeeritud alusele.
4. ESMi liikmed kohustuvad pöördumatult ja tingimusteta märkima lubatud aktsiakapitali vastavalt I lisa kohasele märkimise alusele. Nad täidavad õigel ajal kõik kapitali sissenõudmise nõuded vastavalt käesolevas lepingus sätestatud tingimustele.
5. ESMi iga liikme vastutus piirdub igal juhul tema osaga lubatud aktsiakapitalis, mida arvestatakse väljalaskehinnas. Ükski ESMi liige ei vastuta tulenevalt oma liikmelisusest ESMi kohustuste eest. ESMi liikmete kohustust märkida lubatud aktsiakapitali vastavalt käesolevale lepingule ei mõjuta see, kui asjaomane ESMi liige saab ESMilt finantsabi või kui tal on õigus seda saada.
ARTIKKEL 9
Kapitali sissenõudmine
1. Juhatajate nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali igal ajal sisse nõuda ja kehtestada tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema.
2. Direktorite nõukogu võib lubatud sissemaksmata kapitali sisse nõuda lihthäälteenamusega tehtud otsusega (mida võib juhatajate nõukogu artikliga 10 ette nähtud korras muuta), et taastada sissemakstud kapitali tase, kui see on kahju kandmise tõttu vähenenud allapoole artikli 8 lõikes 2 sätestatud taset, ja kehtestada asjakohase tähtaja, mille jooksul peavad ESMi liikmed sissemakse tegema.
3. Tegevdirektor nõuab lubatud sissemaksmata kapitali sisse õigel ajal, kui seda on vaja, et vältida ESMi võlausaldajate suhtes võetud maksegraafikute järgsete või muude maksekohustuse täitmatajätmist. Tegevdirektor teavitab direktorite nõukogu ja juhatajate nõukogu sellisest kapitali sissenõudmisest. Juhul kui tuvastatakse ESMi vahendite võimalik puudujääk, nõuab tegevdirektor sellise lubatud sissemaksmata kapitali sisse võimalikult kiiresti, tagamaks, et ESMil on piisavalt vahendeid, et tähtajaks täielikult täita võlausaldajate ees võetud maksekohustused. ESMi liikmed kohustuvad tingimusteta ja pöördumatult tegema kapitali sissemakse, mida tegevdirektor on neilt käesoleva lõike kohaselt nõudnud, seitsme päeva jooksul pärast sellise nõude saamist.
4. Direktorite nõukogu määrab kindlaks üksikasjalikud tingimused, mida kohaldatakse käesoleva artikli kohase kapitali sissenõudmise korral.
ARTIKKEL 10
Lubatud aktsiakapitali muutmine
1. Juhatajate nõukogu vaatab korrapäraselt ja vähemalt iga viie aasta järel läbi ESMi maksimaalse laenumahu ja lubatud aktsiakapitali. Ta võib korrigeerida lubatud aktsiakapitali ning vastavalt muuta artiklit 8 ja II lisa. Selline otsus jõustub pärast seda, kui ESMi liikmed on teavitanud hoiulevõtjat kehtivate siseriiklike menetluste lõpuleviimisest. Uued aktsiad eraldatakse ESMi liikmetele vastavalt artiklis 11 ja I lisas ette nähtud märkimise alusele.
2. Direktorite nõukogu määrab kindlaks üksikasjalikud tingimused, mida kohaldatakse lõike 1 kohase aktsiakapitali korrigeerimise korral.
3. Kui Euroopa Liidu liikmesriik saab ESMi uueks liikmeks, suurendatakse ESMi lubatud aktsiakapitali automaatselt, korrutades artiklis 11 ette nähtud kohandatud märkimise aluse raames vastavad kehtivad summad uue ESMi liikme ja ESMi olemasolevate liikmete kaalutud suhtega.
ARTIKKEL 11
Märkimise alus
1. ESMi lubatud aktisakapitali märkimise alus, mille suhtes kohaldatakse lõikeid 2 ja 3, põhineb EKP kapitali märkimise alusel, mida kohaldatakse ESMi liikmeks olevate riikide keskpankade suhtes vastavalt ELi toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 4) (Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta) artiklile 29.
2. ESMi lubatud aktsiakapitali märkimise alus on kindlaks määratud käesoleva lepingu I lisas.
3. ESMi lubatud aktsiakapitali märkimise alust muudetakse järgmistel juhtudel:
a) kui Euroopa Liidu liikmesriik saab ESMi uueks liikmeks ja ESMi lubatud aktsiakapitali automaatselt suurendatakse vastavalt artikli 10 lõikele 3 või
b) kui lõppeb kaheteist aasta pikkune ajutise korrigeerimise periood, mida kohaldatakse ESMi liikme suhtes vastavalt artiklile 42.
4. Juhatajate nõukogu võib otsustada võtta arvesse lõikes 1 osutatud EKP kapitali märkimise aluse võimalikke muudatusi, kui märkimise alust on kohandatud kooskõlas lõikega 3 või kui lubatud aktsiakapital on muutunud, nagu täpsustatud artikli 10 lõikes 1.
5. ESMi lubatud aktsiakapitali märkimise aluse korrigeerimise korral kannavad ESMi liikmed omavahel lubatud aktsiakapitali üle sel määral, et lubatud aktsiakapitali jaotus vastaks korrigeeritud alusele.
6. Käesolevas artiklis osutatud korrigeerimise korral muudetakse I lisa juhatajate nõukogu otsusega.
7. Direktorite nõukogu võtab kõik muud käesoleva artikli rakendamiseks vajalikud meetmed.
4. PEATÜKK
TEGEVUS
ARTIKKEL 12
Põhimõtted
1. ESM võib anda oma liikmele stabiilsustoetust rangetel tingimustel, mis on asjakohased asjaomase finantsabi andmise vahendi puhul, kui see on hädavajalik kogu euroala ja selle liikmesriikide finantsstabiilsuse tagamiseks. Need tingimused võivad hõlmata eri tingimusi alates makromajanduslikust kohandamisprogrammist kuni abi saamise eelnevalt kehtestatud tingimuste pideva järgimiseni.
2. Ilma et see piiraks artikli 19 kohaldamist, võib ESMi stabiilsustoetust anda artiklitega 14 kuni 18 ette nähtud vahendite abil.
3. Euroala riikide kõigi uute väärtpaberite tingimustesse, mille lunastustähtaeg on üle ühe aasta, lisatakse alates 1. jaanuarist 2013 ühise tegutsemise klauslid ning seda tehakse viisil, millega tagatakse nende samasugune õiguslik mõju.
ARTIKKEL 13
Stabiilsustoetuse andmise kord
1. ESMi liige võib esitada stabiilsustoetuse taotluse juhatajate nõukogu esimehele. Sellises taotluses märgitakse kavandatav(ad) finantsabi vahend(id). Pärast sellise taotluse saamist volitab juhatajate nõukogu esimees Euroopa Komisjoni, kes tegutseb koostöös EKPga, täitma järgmisi ülesandeid:
a) hindama, kas on ohtu kogu euroala või sellesse kuuluvate liikmesriikide finantsstabiilsusele, välja arvatud juhul, kui EKP on juba esitanud artikli 18 lõike 2 kohase analüüsi;
b) hindama, kas valitsemissektori võlg on jätkusuutlik. Kui see on asjakohane ja vajalik, eeldatakse et selline hinnang koostatakse koostöös IMFiga;
c) hindama asjaomase ESMi liikme tegelikku või potentsiaalset rahastamisvajadust.
2. ESMi liikme taotluse ja lõikes 1 osutatud hindamise alusel võib juhatajate nõukogu põhimõtteliselt otsustada anda asjaomasele ESMi liikmele stabiilsustoetust finantsabi vormis.
3. Kui lõike 2 kohane otsus võetakse vastu, volitab juhatajate nõukogu Euroopa Komisjoni pidama (koostöös EKPga ja võimaluse korral koos IMFiga) asjaomase ESMi liikmega läbirääkimisi vastastikuse mõistmise memorandumi sõlmimiseks, millega määratakse üksikasjalikult kindlaks finantsabiga seotud tingimused. Vastastikuse mõistmise memorandumi sisu vastab asjaomaste puuduste tõsidusele ja finantsabi andmise vahendile. Samal ajal koostab ESMi tegevdirektor finantsabi andmise lepingu ettepaneku (mis hõlmab finants- ja muid tingimusi ning vahendite valikut), mis esitatakse vastuvõtmiseks juhatajate nõukogule.
Vastastikuse mõistmise memorandum on täielikult kooskõlas ELi toimimise lepinguga ette nähtud majanduspoliitika koordineerimise meetmetega, eelkõige Euroopa Liidu õigusaktidega, sealhulgas asjaomasele ESMi liikmele adresseeritud arvamuse, hoiatuse, soovituse või otsusega.
4. Euroopa Komisjon kirjutab ESMi nimel alla vastastikuse mõistmise memorandumile, tingimusel, et eelnevalt on täidetud lõikes 3 sätestatud tingimused ja memorandumi on eelnevalt heaks kiitnud juhatajate nõukogu.
5. Juhatajate nõukogu kiidab heaks finantsabi andmise lepingu, milles on üksikasjalikult sätestatud antava stabiilsustoetuse finantsaspektid ja vajaduse korral abi esimese osa väljamaksmise kord.
6. ESM kehtestab asjakohase hoiatussüsteemi, millega tagatakse, et ESMi liige tasub ESMile õigel ajal stabiilsustoetusega seotud mis tahes tagasimaksed.
7. Euroopa Komisjon (koostöös EKPga ja võimaluse korral koos IMFiga) kontrollib finantsabiga seotud tingimuste täitmist.
ARTIKKEL 14
ESMi ennetav finantsabi
1. Juhatajate nõukogu võib kooskõlas artikli 12 lõikega 1 otsustada anda ennetavat finantsabi ennetava tingimusliku krediidiliini või täiendavate tingimustega seotud krediidiliini vormis.
2. ESMi ennetava finantsabiga seotud tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3.
3. ESMi ennetava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused sätestatakse ennetava finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.
4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi ennetava finantsabi rakendamise korra kohta.
5. Direktorite nõukogu otsustab vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist, kas krediidiliin tuleks säilitada.
6. Pärast seda, kui ESMi liige on esimest korda kasutanud vahendeid (laenu või esmasturul tehtud tehingu abil), otsustab direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja Euroopa Komisjoni poolt koostöös EKPga koostatud hinnangu alusel, kas krediidiliin on ikka veel asjakohane või tuleks anda muud laadi finantsabi.
ARTIKKEL 15
Finantsabi ESMi liikme finantseerimisasutuse rekapitaliseerimiseks
1. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda sihtotstarbelist finantsabi laenu vormis ESMi liikmele asjaomase ESMi liikme finantseerimisasutuse rekapitaliseerimiseks.
2. ESMi liikme finantseerimisasutuse rekapitaliseerimiseks antava finantsabiga seotud tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3.
3. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, sätestatakse ESMi liikme finantseerimisasutuse rekapitaliseerimiseks antava finantsabiga seotud finants- ja muud tingimused finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.
4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi liikme finantseerimisasutuse rekapitaliseerimiseks antava finantsabi rakendamise korra kohta.
5. Vajaduse korral teeb direktorite nõukogu vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.
ARTIKKEL 16
ESMi laenud
1. Juhatajate nõukogu võib otsustada anda kooskõlas artikliga 12 ESMi liikmele finantsabi laenu vormis.
2. ESMi laenuga seotud tingimused määratakse vastavalt artikli 13 lõikele 3 kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumiga üksikasjalikult ette nähtud makromajanduslikus kohandamisprogrammis.
3. Iga ESMi laenu finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.
4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised ESMi laenude rakendamise korra kohta.
5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse finantsabi esimesele osale järgnevate osade väljamaksmise kohta.
ARTIKKEL 17
Esmasturu toetusvahend
1. Finantsabi kulutõhususe maksimeerimiseks võib juhatajate nõukogu kooskõlas artikliga 12 otsustada korraldada ESMi liikme võlakirjade ostmist esmasturul.
2. Esmasturu toetusvahendiga seotud tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3.
3. Võlakirjade ostmise finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.
4. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised esmasturu toetusvahendi rakendamise korra kohta.
5. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul ja pärast Euroopa Komisjonilt artikli 13 lõike 7 kohase aruande saamist otsuse abisaavale liikmesriigile finantsabi väljamaksmise kohta esmasturu tehingute kaudu.
ARTIKKEL 18
Järelturu toetusvahend
1. Juhatajate nõukogu võib kooskõlas artikli 12 lõikega 1 otsustada korraldada järelturul tehinguid seoses ESMi liikme võlakirjadega.
2. Otsused sekkumise kohta järelturul probleemide edasikandumise vältimiseks tehakse EKP analüüsi põhjal, mille kohaselt on finantsturu tingimused erandlikud ja on oht finantsstabiilsusele.
3. Järelturu toetusvahendiga seotud tingimused määratakse üksikasjalikult kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis vastavalt artikli 13 lõikele 3.
4. Järelturul tehtavate tehingute finants- ja muud tingimused määratakse kindlaks finantsabi andmise lepingus, millele kirjutab alla tegevdirektor.
5. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised järelturu toetusvahendi rakendamise korra kohta.
6. Direktorite nõukogu teeb vastastikusel kokkuleppel tegevdirektori ettepanekul otsuse tehingute tegemise kohta järelturul.
ARTIKKEL 19
Finantsabi andmise vahendite loetelu läbivaatamine
Juhatajate nõukogu võib läbi vaadata artiklitega 14 kuni 18 ette nähtud finantsabi andmise vahendite loetelu ning teha selles muudatusi.
ARTIKKEL 20
Hinnastamispõhimõtted
1. Stabiilsustoetuse andmisel üritab ESM täielikult katta oma rahastamis- ja tegevuskulud ning lisab asjakohase marginaali.
2. Kõigi finantsabi andmise vahendite puhul määratakse hinnastamise kord kindlaks hinnastamissuunistes, mille võtab vastu juhatajate nõukogu.
3. Juhatajate nõukogu võib hinnastamispõhimõtted läbi vaadata.
ARTIKKEL 21
Laenu võtmine
1. ESMil on õigus võtta oma tegevuse eesmärgil kapitaliturgudel laenu pankadelt, finantseerimisasutustelt või muudelt isikutelt või asutustelt.
2. Laenutehingute korra määrab kindlaks tegevdirektor kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud üksikasjalike suunistega.
3. ESM kasutab asjakohaseid riskijuhtimisvahendeid, mille vaatab korrapäraselt läbi direktorite nõukogu.
5. PEATÜKK
FINANTSJUHTIMINE
ARTIKKEL 22
Investeerimispõhimõtted
1. Kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud ja korrapäraselt läbivaadatavate suunistega rakendab tegevdirektor ESMis konservatiivseid investeerimispõhimõtteid, et tagada ESMi kõrge krediidivõimelisus. ESM võib kasutada osa oma investeerimisportfelli tootlusest tegevus- ja halduskulude katmiseks.
2. ESMi tegevus on kooskõlas usaldusväärse finants- ja riskijuhtimise põhimõtetega.
ARTIKKEL 23
Dividendipoliitika
1. Juhul kui sissemakstud kapital ja reservfond ületavad taseme, mis on nõutav ESMi laenuandmisvõime säilitamiseks, ning investeerimisest saadud tulu ei ole vaja selleks, et vältida ESMi võlausaldajatele tehtavate maksete katkemist, võib direktorite nõukogu teha lihthäälteenamusega otsuse maksta ESMi liikmetele dividende. Dividendid makstakse vastavalt osale sissemakstud kapitalis, võttes arvesse artikli 41 lõike 3 kohast võimalikku kiirendatud sissemaksmist.
2. Niikaua kui ESM ei ole andnud finantsabi mõnele oma liikmele, tagastatakse ESMi sissemakstud kapitali investeerimisest saadud tulud, millest on maha arvatud tegevuskulud, ESMi liikmetele vastavalt nende osale sissemakstud kapitalis, tingimusel et ettenähtud tegelik laenuandmisvõime on täies mahus kasutatav.
3. Tegevdirektor rakendab ESMi dividendipoliitikat kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud suunistega.
ARTIKKEL 24
Reserv ja muud fondid
1. Juhatajate nõukogu loob reservfondi ja vajadusel muud fondid.
2. Ilma et see takistaks artikli 23 kohaldamist, kantakse ESMi tehingutest saadav puhastulu ja ELi toimimise lepinguga ette nähtud mitmepoolse järelevalve menetluse, ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse ja makromajanduslikku tasakaalustamatuse menetluse raames ESMi liikmete suhtes kehtestatud rahatrahvidest saadav tulu reservfondi.
3. Reservfondi vahendeid investeeritakse kooskõlas direktorite nõukogu vastu võetud suunistega.
4. Direktorite nõukogu võtab vastu sellised eeskirjad, mida võib olla vaja muude fondide loomiseks, haldamiseks ja kasutamiseks.
ARTIKKEL 25
Kahju katmine
1. ESMi tehingutest tulenev kahju kaetakse:
a) esiteks, reservfondist;
b) teiseks, sissemakstud kapitalist, ning
c) kolmandaks, lubatud sissemaksmata kapitali asjakohasest osast, mis nõutakse sisse vastavalt artikli 9 lõikele 3.
2. Kui ESMi liige ei suuda teha artikli 9 lõigete 2 või 3 kohase kapitali sissenõudmise raames nõutavat sissemakset, suurendatakse kõigi ESMi liikmete puhul sissenõutavat kapitali mahtu, et tagada ESMile nõutav sissemakstud kapital täies mahus. Juhatajate nõukogu võtab asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ESMi liige tasub oma võla ESMile mõistliku aja jooksul. Juhatajate nõukogu võib tasumata summalt nõuda viivist.
3. Kui ESMi liige tasub ESMile lõike 2 kohase võla, makstakse üleliigne kapital teistele ESMi liikmetele tagasi vastavalt juhatajate nõukogu poolt vastu võetud eeskirjadele.
ARTIKKEL 26
Eelarve
Direktorite nõukogu kiidab ESMi eelarve heaks igal aastal.
ARTIKKEL 27
Raamatupidamise aastaaruanne
1. Juhatajate nõukogu kiidab heaks ESMi raamatupidamise aastaaruande.
2. ESM avaldab majandusaasta aruande, mis sisaldab auditeeritud raamatupidamisaruannet, ning esitab ESMi liikmetele igas kvartalis oma finantsseisundi kokkuvõtte ja kasumiaruande, milles esitatakse tema tegevuse tulemused.
ARTIKKEL 28
Siseaudit
Siseauditi funktsioon määratakse kooskõlas rahvusvaheliste standarditega.
ARTIKKEL 29
Välisaudit
ESMi raamatupidamisarvestust auditeerib sõltumatu välisaudiitor, kelle kiidab heaks juhatajate nõukogu ja kes vastutab raamatupidamise aastaaruannete kinnitamise eest. Välisaudiitoritel on täielik õigus kontrollida ESMi kogu raamatupidamisarvestust ning saada ESMi tehingute kohta täielik teave.
ARTIKKEL 30
Auditikomisjon
1. Auditikomisjon koosneb viiest liikmest, kelle nimetab juhatajate nõukogu, võttes arvesse nende auditi- ja finantsalast pädevust, kusjuures kaks liiget määratakse ESMi liikmete kõrgeimatest auditeerimisasutustest (rotatsiooni korras) ja üks liige Euroopa Kontrollikojast.
2. Auditikomisjoni liikmed on sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid ESMi juhtorganitelt, ESMi liikmetelt ega üheltki teiselt avalik-õiguslikult või eraõiguslikult organilt.
3. Auditikomisjon viib läbi sõltumatuid auditeid. Ta kontrollib ESMi raamatupidamisarvestust ning seda, kas tegevusaruanded ja bilanss on korras. Auditikomisjonil on täielik juurdepääs kõigile ESMi dokumentidele, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks.
4. Auditikomisjon võib igal ajal teavitada direktorite nõukogu oma töö tulemustest. Ta koostab igal aastal aruande, mis esitatakse juhatajate nõukogule.
5. Juhatajate nõukogu teeb aastaaruande kättesaadavaks ESMi liikmete riiklikele parlamentidele ja kõrgeimatele auditeerimisasutustele ning Euroopa Kontrollikojale.
6. Kõik käesoleva artikliga seotud küsimused määratakse üksikasjalikult kindlaks ESMi muude õigusaktidega.
6. PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 31
Asukoht
1. ESMi asukoht ja peakontor on Luxembourgis.
2. ESM võib luua kontaktasutuse Brüsselis.
ARTIKKEL 32
Õiguslik seisund, privileegid ja immuniteedid
1. Selleks et ESM saaks täita oma ülesandeid, tagatakse ESMile ESMi iga liikme territooriumil käesolevas artiklis sätestatud õiguslik seisund ning privileegid ja immuniteedid. ESM püüab tagada oma õigusliku seisundi ning privileegide ja immuniteetide tunnustamist ka muudel territooriumidel, kus ta täidab oma ülesandeid või hoiab varasid.
2. ESMil on juriidilise isiku staatus ja täielik õigusvõime:
a) vallas- ja kinnisvara omandamiseks ja käsutamiseks;
b) lepingute sõlmimiseks;
c) kohtus menetlusosaliseks olemiseks ning
d) peakontori kokkuleppe ja/või protokollide sõlmimiseks, mida on vaja tagamaks, et tema õiguslikku seisundit ning privileege ja immuniteete tunnustatakse ja jõustatakse.
3. ESM, tema omand, vahendid ja varad on olenemata nende asukohast ja kuuluvusest puutumatud igat laadi kohtumenetluse osas, välja arvatud sel määral, mil ESM sõnaselgelt loobub oma puutumatusest mis tahes menetluse eesmärgil või mis tahes lepingu tingimuste kohaselt, sealhulgas seoses rahastamisvahendeid käsitlevate dokumentidega.
4. ESMi omand, vahendid ja varad on olenemata nende asukohast ja kuuluvusest puutumatud täitev-, kohtu-, haldus- või seadusandliku tegevuse raames toimuva läbiotsimise, arestimise, konfiskeerimise, sundvõõrandamise või muu kinnipidamise, ülevõtmise või sekkumise osas.
5. ESMi arhiivid ja kõik ESMile kuuluvad või tema valduses olevad dokumendid on puutumatud.
6. ESMi valduses olevad ruumid on puutumatud.
7.ESMi iga liige ja iga riik, kes on tunnustanud ESMi õiguslikku seisundit ning privileege ja immuniteete, suhtub ESMi ametlikesse teadetesse samal viisil, nagu ta suhtub ESMi liikme ametlikesse teadetesse.
8. Käesoleva lepingu kohaste ESMi ülesannete täitmiseks vajalikul määral on ESMi kogu omand ning kõik vahendid ja varad vabastatud iga liiki piirangutest, ettekirjutustest, kontrollimisest ja moratooriumi alla kuulumisest.
9. ESM vabastatakse selliste nõuete täitmisest, mis on seotud tegevusloa või litsentsi taotlemisega tegutsemiseks krediidiasutusena, investeerimisteenuste osutajana või muu tegevusluba vajava litsentseeritud või reguleeritud üksusena ESMi liikmete õigusnormide kohaselt.
ARTIKKEL 33
ESMi personal
Direktorite nõukogu näeb ette ESMi tegevdirektori ja muude töötajate teenistustingimused.
ARTIKKEL 34
Ametisaladus
Juhatajate nõukogu ja direktorite nõukogu liikmed või endised liikmed ning muud isikud, kes töötavad või on töötanud ESMis või teinud sellega koostööd, ei avalikusta ametisaladusega kaitstud teavet. Nad ei tohi isegi pärast ametikohustuste lõppemist avalikustada mingit teavet, mille suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.
ARTIKKEL 35
Isikute immuniteet
1. ESMi huvides on, et juhatajate nõukogu esimehel, liikmetel ja asendusliikmetel, direktorite nõukogu liikmetel ja asendusliikmetel, samuti tegevdirektoril ja muudel töötajatel on kohtulik puutumatus protsesside osas, mis puudutavad nende ametikohustuste käigus sooritatud tegusid, ning kõigi oma ametlike dokumentide osas.
2. Juhatajate nõukogu võib enda poolt kindlaks määratud määral ja tingimustel loobuda käesoleva artikli kohasest immuniteedist juhatajate nõukogu esimehe, liikme ja asendusliikme, direktorite nõukogu liikme ja asendusliikme või tegevdirektori suhtes.
3. Tegevdirektor võib loobuda immuniteedist ESMi iga töötaja suhtes, välja arvatud tema ise.
4. ESMi iga liige võtab viivitamata meetmeid, mida on vaja käesoleva artikli jõustamiseks tema õigusaktide raames ja teavitab ESMi vastavalt.
ARTIKKEL 36
Maksuvabastus
1. ESMi ametliku tegevuse ulatuses on tema varad, tulud ja omand ning käesoleva lepingu kohane tegevus ja tehingud vabastatud kõikidest otsestest maksudest.
2. Igal võimalusel võtavad ESMi liikmed asjakohaseid meetmeid, et hüvitada või tagastada vallas- ja kinnisvara hinnas sisalduvad kaudsed maksud ja müügimaksud, kui ESM teeb ametlikuks kasutuseks märkimisväärseid oste, mille hind sisaldab selliseid makse.
3. Vabastus ei kehti maksude ja tasude suhtes, mis katavad üksnes kommunaalteenuste kulud.
4. ESMi imporditud kaubad, mis on vajalikud tema ametlikuks tegevuseks, on vabastatud kõikidest impordimaksudest ning kõikidest impordikeeldudest ja -piirangutest.
5. ESMi poolt ESMi töötajatele makstud töötasude ja hüvitiste suhtes kohaldatakse ESMi kasuks kehtestatud organisatsioonisisest maksu vastavalt juhatajate nõukogu vastuvõetud eeskirjadele. Sellised töötasud ja hüvitised ei kuulu alates kõnealuse maksu kohaldamise kuupäevast maksustamisele siseriikliku tulumaksuga.
6. Mingeid makse ei nõuta sisse ESMi välja antud kohustustelt või väärtpaberitelt, sealhulgas nendelt makstavatelt intressidelt või dividendidelt, olenemata sellest, kellele kõnealused kohustused või väärtpaberid kuuluvad, järgmistel juhtudel:
a) kui see on diskrimineeriv selliste kohustuste või väärtpaberite suhtes üksnes nende päritolust tulenevatel põhjustel või
b) kui sellise maksustamise ainsaks juriidiliseks aluseks on koht või vääring, kus või milles see on välja antud, sisse nõutud või makstud, või ESMi mõne kontori või tegevuskoha asukoht.
ARTIKKEL 37
Tõlgendamine ja vaidluste lahendamine
1. Käesoleva lepingu ja ESMi muude õigusaktide sätete tõlgendamise või kohaldamise küsimus, mis tekib ESMi liikme ja ESMi vahel või ESMi liikmete vahel, esitatakse otsustamiseks direktorite nõukogule.
2. Juhatajate nõukogu lahendab kõik vaidlused, mis tekivad ESMi liikme ja ESMi vahel või ESMi liikmete vahel käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamise üle, sealhulgas kõik vaidlused selle üle, kas ESMi vastuvõetud otsused on kooskõlas käesoleva lepinguga. Asjaomas(t)e ESMi liikme(te) poolt ametisse nimetatud juhatajate nõukogu liikmete hääleõigus peatatakse, kui juhatajate nõukogu hääletab nimetatud otsuse üle ning otsuse vastuvõtmiseks vajalik häältearv arvutatakse vastavalt ümber.
3. Kui ESMi liige lõikes 2 osutatud otsuse vaidlustab, esitatakse vaidlus Euroopa Liidu Kohtule. Euroopa Liidu Kohtu otsus on poolte jaoks siduv ja nad võtavad selle täitmiseks vajalikud meetmed ajavahemiku jooksul, mille nimetatud kohus on määranud.
ARTIKKEL 38
Rahvusvaheline koostöö
ESMil on õigus teha oma ülesannete täitmise eesmärgil ja käesolevas lepingus sätestatud tingimustel koostööd IMFiga, teiste riikidega, kes annavad ESMi liikmele finantsabi konkreetsetel juhtudel, ning rahvusvahelise organisatsiooni või üksusega, kellel on teatavad ülesanded asjaomastes valdkondades.
7. PEATÜKK
ÜLEMINEKUKORD
ARTIKKEL 39
Suhe EFSFi laenudega
Üleminekuperioodil, mis kestab käesoleva lepingu jõustumisest kuni EFSFi tegevuse täieliku lõpetamiseni, ei ületa ESMi ja EFSFi antavate laenude kogumaht 500 000 miljonit eurot, ilma et see mõjutaks artikli 10 kohast maksimaalse laenumahu korrapärast läbivaatamist. Direktorite nõukogu võtab vastu üksikasjalikud suunised tähtajaliste kohustuste täitmise suutlikkuse arvutamise kohta, tagamaks, et laenude kogumaht ei ületa ettenähtud piirmäära.
ARTIKKEL 40
EFSFi raames antud toetuse ülekandmine
1. Erandina artiklist 13 võib juhatajate nõukogu otsustada, et ESM võtab üle EFSFi kohustused anda finantsabi ESMi liikmele vastavalt kõnealuse liikmega sõlmitud kokkuleppele, sel määral, mil need kohustused on seotud laenuvahendite välja maksmata ja rahastamata osadega.
2. ESM võib juhatajate nõukogu loal omandada EFSFi õigusi ja võtta üle tema kohustusi, eelkõige seoses kõigi või osa olemasolevate õiguste ja kohustustega, mis tulenevad EFSFi olemasolevatest laenuvahenditest või on nendega seotud.
3. Juhatajate nõukogu võtab vastu üksikasjaliku korra, et jõustada lõike 1 kohane kohustuste ülekandmine EFSFilt ESMile ning lõike 2 kohane õiguste ja kohustuste ülekandmine.
ARTIKKEL 41
Algkapitali sissemaksmine
1. Ilma et see mõjutaks lõike 2 kohaldamist, tasub ESMi iga liige algselt märgitud sissemakstavate aktsiate eest viie aastase osamaksega, kusjuures iga osamakse suurus on 20% kogusummast. ESMi iga liige tasub esimese osamakse viieteistkümne päeva jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Ülejäänud neli osamakset tasutakse vastavalt ühe, kahe, kolme ja nelja aasta möödumisel esimese osamakse tegemise kuupäevast.
2. Viie aasta pikkuse osamaksete tasumise perioodi jooksul maksavad ESMi liikmed õigel ajal enne väljaandmiskuupäeva kiirendatud korras sisse sissemakstud kapitali osa, et sissemakstud kapitali suhe ESMi poolt emiteeritud ja lunastamata võlakirjade kogusummasse oleks vähemalt 15% ning tagavad ESMi ja EFSFi väikseimaks kombineeritud laenuandmisvõimeks 500 000 miljonit eurot.
3. ESMi liige võib otsustada maksta oma osa sissemakstud kapitalis sisse kiirendatud korras.
ARTIKKEL 42
Märkimise aluse ajutine korrigeerimine
1. Alguses märgivad ESMi liikmed lubatud aktsiakapitali vastavalt algsele märkimise alusele, mis on kindlaks määratud I lisas. Kõnealuses algses märkimise aluses arvesse võetud ajutist korrigeerimist kohaldatakse kaheteistkümne aasta jooksul pärast kuupäeva, mil asjaomane ESMi liige võttis kasutusele euro.
2. Kui ESMi uue liikme sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta turuhindades (eurodes) on ESMi ühinemisele vahetult eelnenud aastal alla 75% Euroopa Liidu keskmisest SKPst elaniku kohta turuhindades, kohaldatakse artikli 10 kohase ESMi lubatud kapitali märkimise aluse suhtes ajutist korrigeerimist järgmiselt:
a) 25% kõnealuse ESMi liikmeks oleva riigi keskpanga osalusest EKP kapitalis, mis on kindlaks määratud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 29 kohaselt, ning
b) 75% kõnealuse ESMi liikme osakaalust euroala kogurahvatulus (eurodes väljendatud turuhindades) kõnealuse ESMi liikme ESMiga ühinemisele vahetult eelnenud aastal.
Punktides a ja b osutatud protsendid ümardatakse lähima 0,0001 protsendipunktini. Kasutatakse Eurostati avaldatud statistilisi andmeid.
3. Lõikes 2 osutatud ajutist korrigeerimist kohaldatakse kaheteistkümne aasta jooksul pärast kuupäeva, mil asjaomane ESMi liige võttis kasutusele euro.
4. Märkimise aluse ajutise korrigeerimise tulemusel jaotatakse lõike 2 kohaselt ESMi liikmele eraldatud asjaomane osa aktsiad ümber nende ESMi liikmete vahel, kelle suhtes ei kohaldata ajutist korrigeerimist, vastavalt nende osalusele EKP aktsiakapitalis, mis on kindlaks määratud Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 29 kohaselt ja mis kehtib vahetult enne aktsiate välja andmist ühinevale ESMi liikmele.
ARTIKKEL 43
Esimesed ametisse nimetamised
1. ESMi iga liige nimetab ametisse ühe juhatajate nõukogu liikme ja tema asendusliikme kahe nädala jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
2. Juhatajate nõukogu nimetab ametisse tegevdirektori ja iga juhatajate nõukogu liige määrab ühe direktorite nõukogu liikme ja asendusliikme kahe kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist.
8. PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 44
Ühinemine
Käesoleva lepinguga võivad vastavalt artiklile 2 ühineda ka teised Euroopa Liidu liikmesriigid, esitades ESMile ühinemistaotluse pärast seda, kui Euroopa Liidu Nõukogu on ELi toimimise lepingu artikli 140 lõike 2 kohaselt vastu võtnud otsuse, millega tunnistatakse kehtetuks nende suhtes seoses euro kasutuselevõtmisega kehtestatud erand. Juhatajate nõukogu kiidab heaks uue ESMi liikme ühinemistaotluse ja sellele lisatud üksikasjalikud tehnilised tingimused, samuti muudatused, mis tuleb kõnealuse ühinemise otsese tulemusena teha käesolevas lepingus. Pärast seda, kui juhatajate nõukogu on ühinemistaotluse heaks kiitnud, ühineb uus ESMi liige peale ühinemiskirja hoiule andmist hoiulevõtjale, kes teatab sellest teistele ESMi liikmetele.
ARTIKKEL 45
Lisad
Käesoleva lepingu lahutamatu osa moodustavad lepingu järgmised lisad:
1) I lisa: ESMi märkimise alus ning
2) II lisa: Lubatud aktsiakapitali märkimine.
ARTIKKEL 46
Hoiule andmine
Käesolev leping antakse hoiule Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile („hoiulevõtja”), kes edastab kinnitatud koopiad kõikidele allakirjutanutele.
ARTIKKEL 47
Ratifitseerimine, vastuvõtmine või heakskiitmine
1. Käesolev leping tuleb allakirjutanute poolt ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad antakse hoiulevõtjale hoiule.
2. Hoiulevõtja peab teisi allakirjutanuid teavitama igast hoiuleandmisest ja selle kuupäevast.
ARTIKKEL 48
Jõustumine
1. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirjad on andnud hoiule need allakirjutanud, kelle poolt algselt märgitud aktsiad esindavad vähemalt 90% kõikidest II lisa kohaselt märgitavatest aktsiatest. Vajaduse korral kohandatakse ESMi liikmete loetelu; I lisa kohane märkimise alus arvutatakse sel juhul ümber ja vastavalt vähendatakse artikli 8 lõike 1 ja II lisa kohast lubatud aktsiakapitali ning artikli 8 lõikega 2 ette nähtud sissemakstavate aktsiate esialgset kogu nimiväärtust.
2. Käesolev leping jõustub iga allakirjutanu puhul, kes on ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja andnud hoiule, järgmisel päeval pärast kõnealuse ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või heakskiitmiskirja hoiule andmist.
3. Iga riigi puhul, kes ühineb käesoleva lepinguga vastavalt artiklile 44, jõustub käesolev leping kahekümnendal päeval pärast ühinemiskirja hoiule andmist.
Koostatud Brüsselis, kahe tuhande kaheteistkümnenda aasta veebruarikuu teisel päeval ühes originaaleksemplaris, mille tekstid eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, malta, portugali, prantsuse, rootsi, saksa, slovaki, sloveeni ja soome keeles on võrdselt autentsed ja mis on antud hoiule hoiulevõtja arhiividesse, kes edastab nõuetekohaselt kinnitatud koopia kõikidele lepinguosalistele.
Lisa 1 ESMi märkimise alus
Lisa 2 Lubatud aktsiakapitali märkimine
Facebook
Twitter