Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Kultuur ja sport → Välislepingud

Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Tervishoid ja ravi → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Euroopa Nõukogu

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Dopinguvastane konventsioon

Vastu võetud 16.11.1989

Euroopa Nõukogu dopinguvastase konventsiooni ratifitseerimise seadus

Dopinguvastase konventsiooni lisaprotokoll

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge
ELS nr. 135

Koostatud 16. novemrbil 1989. a. Strasbourg'is

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid, Euroopa kultuurikonventsiooni pooleks olevad riigid ja teised riigid, kes on käesolevale konventsioonile alla kirjutanud,

arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmete suurem ühtsus, et kaitsta ning viia ellu nende ühispärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid ning soodustada nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut;

olles teadlikud tähtsast osast, mida sport etendab tervisekaitses, moraalses ja kehalises kasvatuses ning rahvaste paremas üksteisemõistmises;

tundes muret dopinguainete ja -meetodite kasutuselevõtu suurenemise pärast kõigi spordialade sportlaste seas ning selle tagajärgede pärast asjaosaliste tervisele ja spordi tulevikule;

pidades silmas, et see probleem seab ohtu need eetilised ja kasvatuslikud põhimõtted, mis on kirjas olümpiahartas, UNESCO rahvusvahelises spordi ja kehalise kasvatuse hartas ja Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioonis (76) 41, mida tuntakse kui Euroopa hartat «Sport kõigile»;

järgides rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide dopinguvastaseid eeskirju, suuniseid ja deklaratsioone;

olles teadlikud ühiskondlike asutuste ja vabatahtlike spordiorganisatsioonide täiendavatest kohustustest võidelda dopingu kasutamise vastu spordis, soovides eelkõige tagada spordiürituste nõuetekohane korraldamine ausa mängu põhimõttel ning kaitsta nendest üritustest osavõtjate tervist;

tunnistades, et nende eesmärkide saavutamiseks tuleb nimetatud asutustel ja organisatsioonidel teha igakülgset koostööd kõikidel tasanditel;

viidates spordi eest vastutavate Euroopa ministrite konverentsil vastu võetud dopingualastele resolutsioonidele, eriti resolutsioonile nr. 1, mis võeti vastu 6. konverentsil Reykjavikis 1989;

meenutades Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooni (67) 12 dopingu kasutamisest kergejõustiklaste seas, soovitust nr. R (79) 8 dopingust spordis, Euroopa dopinguvastase spordiharta juurde kuuluvat soovitust nr. R (84) 19 ja soovitust nr. R (88) 12 dopingukontrollide sisseseadmisest väljaspool võistlusi ja ette hoiatamata;

meenutades dopingualast soovitust nr. 5, mis võeti vastu 1988 aastal Mosk-vas UNESCO organiseeritud spordi ja kehalise kasvatuse eest vastutavate ministrite ja kõrgemate ametnike 2. rahvusvahelisel konverentsil;

olles kindlalt otsustanud jätkata ja tugevdada koostööd dopingu kasutamise vähendamiseks ning selle lõplikuks kõrvaldamiseks spordist, lähtudes seejuures nendes dokumentides esile toodud eetilistest väärtustest ja otstarbekohastest meetmetest;

on kokku leppinud järgnevas:

Artikkel 1. Konventsiooni eesmärk

Vähendamaks dopingu kasutamist ning kõrvaldamaks seda spordist lõplikult, kohustuvad pooled kooskõlas oma põhiseadusega tegema kõik vajaliku käesoleva konventsiooni ellurakendamiseks.

Artikkel 2. Definitsioonid ja konventsiooni rakendusala

1. Käesolevas konventsioonis:

a. «doping spordis» tähendab farmakoloogias dopinguna klassifitseeritud ainete või meetodite määramist sportlasele või nende kasutamist sportlase poolt;

b. «farmakoloogias dopinguna klassifitseeritud ained või meetodid» tähendab, arvestades ka lõike 2 sätetega, niisuguseid dopinguaineid või -meetodeid, mille asjaomased rahvusvahelised spordiorganisatsioonid on keelustanud ning mis avaldatakse järelevalvegrupi kinnitatud nimekirjades artikli 11 lõike 1 punktis b kehtestatud tingimustel;

c. «sportlased» tähendab selliseid isikuid, kes regulaarselt osalevad organiseeritud spordiüritustel.

2. Kuni farmakoloogias dopinguna klassifitseeritud ainete või meetodite nimekirja kinnitamiseni järelevalvegrupi poolt artikli 11 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel, kehtib käesoleva konventsiooni lisas toodud nimekiri.

Artikkel 3. Siseriiklik koordinatsioon

1. Pooled koordineerivad oma valitsusasutuste ja teiste ühiskondlike institutsioonide dopinguvastast poliitikat ja tegevust.

2. Nad tagavad käesoleva konventsiooni rakendamise ning esmajoones artiklis 7 esitatud nõuete täitmise, usaldades vajaduse korral mõnede käesoleva konventsiooni sätete elluviimise asjaomasele riiklikule või valitsusvälisele spordiasutusele või -organisatsioonile.

Artikkel 4. Keelatud dopinguainete ja -meetodite kättesaadavust ning kasutamist piiravad meetmed

1. Pooled võtavad vajaduse korral vastu keelustatud dopinguainete ja -meetodite ning eeskätt anaboolsete steroidide kättesaadavust piiravaid õigusakte ja eeskirju (mis sisaldavad ka nende ainete liikumist, omandamist, importimist, turustamist ja müüki piiravaid sätteid) ning rakendavad haldusabinõusid.

2. Sel eesmärgil seavad pooled või asjaomased valitsusvälised organisatsioonid spordiorganisatsioonidele ühiskondlike toetuste maksmise tingimuseks dopinguvastaste eeskirjade täitmise.

3. Peale selle:

a. aitavad pooled oma spordiorganisatsioonidel finantseerida dopingukontrolli ja -analüüse kas otseste toetuste või dotatsioonide abil või arvestades niisuguste kontrollide ja analüüside maksumust nendele organisatsioonidele toetuste määramisel või dotatsioonide andmisel;

b. võtavad pooled meetmeid, et keelata maksta dopingu kasutamise eest võistluskeelu saanud sportlasele keelu kehtivuse ajal ühiskondlikest fondidest treeningutoetust;

c. innustavad pooled oma spordiorganisatsioone korraldama rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide nõutavaid dopingukontrolle nii võistluste kui muul ajal ja vajadusel abistavad neid selles;

d. innustavad pooled spordiorganisatsioone sõlmima kokkuleppeid, millega teiste maade nõuetekohaselt volitatud dopingukontrollirühmadel lubataks nende liikmeid testida, ja abistavad neid selles.

4. Pooled jätavad endale õiguse võtta vastu dopinguvastaseid eeskirju ja organiseerida omal initsiatiivil ja vastutusel dopingukontrolle, tagades nende vastavuse käesoleva konventsiooni põhimõtetele.

Artikkel 5. Laboratooriumid

1. Pool kohustub:

a. rajama oma territooriumile vähemalt ühe dopingukontrollilaboratooriumi või aitama kaasa selle rajamisele, tingimusel, et laboratoorium vastaks asjaomaste rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide esitatud ja järelevalvegrupi kinnitatud nõuetele, mis on kehtestatud vastavalt artikli 11 lõike 1 punktile b; või

b. aitama spordiorganisatsioonidel pääseda teise poole territooriumil asuvatesse laboratooriumidesse.

2. Neid laboratooriume innustatakse:

a. tegutsema selleks, et võtta tööle ja hoida tööl ning välja ja ümber õpetada kvalifitseeritud personali;

b. käivitama spordis kasutusel olevate või oletatavasti kasutusel olevate dopinguainete ja -meetodite ning analüütilise biokeemia ja farmakoloogia alaseid uurimis- ja arenguprogramme, et paremini tundma õppida mitmesuguste ainete mõju inimorganismile ja nende kasutamise tagajärgi sportlikele võimetele;

c. viivitamata avaldama ja levitama uurimistulemusi.

Artikkel 6. Haridus

1. Pooled kohustuvad, vajadusel koos spordiorganisatsioonide ja massiteabevahenditega, välja töötama ja ellu viima kasvatuslikke programme ja informatsioonikampaaniaid, mis rõhutavad dopingu kasutamisega kaasnevat ohtu tervisele ja kahju, mida see toob spordieetikale. Sellised programmid ja kampaaniad on suunatud koolinoortele, noortele sportlastele ja nende vanematele ning täiskasvanud sportlastele, spordiametnikele ja treeneritele. Meditsiinitöötajatele suunatud programmid rõhutavad austust arstieetika vastu.

2. Pooled kohustuvad koostöös asjaomaste regionaalsete, rahvuslike ja rahvusvaheliste spordiorganisatsioonidega aitama kaasa teaduslikele uuringutele, mille tulemusena töötatakse välja inimese terviklikkust arvestavad füsioloogilise ja psühholoogilise treeningu kavad.

Artikkel 7. Koostöö spordiorganisatsioonidega meetmete väljatöötamises ja võtmises

1. Pooled kohustuvad innustama oma spordiorganisatsioone ning nende vahendusel ka rahvusvahelisi spordiorganisatsioone töötama välja ja võtma kõik nende pädevusse kuuluvad meetmed, vältimaks dopingu kasutamist spordis.

2. Selleks innustavad nad oma spordiorganisatsioone selgitama ja viima kooskõlla oma õigusi, kohustusi ja ülesandeid, eelkõige ühtlustades:

a. oma dopinguvastaseid eeskirju rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide heakskiidetud eeskirjade alusel;

b. farmakoloogias dopinguna klassifitseeritud ainete või meetodite nimekirju asjaomaste rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide heakskiidetud nimekirjade alusel;

c. dopingukontrolli protseduure;

d. distsiplinaarvastutusele võtmise korda, arvestades loomuõiguse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja tagades kahtlusaluse sportlase põhi-õiguste austamise. Need põhimõtted näevad ette:

i. aruande- ja korrakaitseasutuste lahususe;

ii. selliste isikute õiguse erapooletule ärakuulamisele ning õiguse saada abi või olla esindatud;

iii. selged ja rakendatavad sätted otsuse edasikaebamiseks;

e. protseduure tõhusate karistuste määramiseks ametnikele, arstidele, veterinaaridele, treeneritele, füsioterapeutidele ja teistele isikutele, kes mahitavad sportlaste dopingukasutamist;

f. võistluskeelu ning sama maa või teiste maade spordiorganisatsioonide määratud muude karistuste vastastikuse tunnustamise protseduure.

3. Lisaks innustavad pooled oma spordiorganisatsioone:

a. võimaldama mitte ainult võistluste ajal, vaid ette hoiatamata ka muul ajal küllaldasel määral dopingukontrolle, mis on erapooletud ning mille korral testitavad ja korduvalt testitavad isikud valitakse juhuslikkuse põhimõttel;

b. sõlmima teiste maade spordiorganisatsioonidega kokkuleppeid, et teistes maades treenivaid sportlasi võiksid testida nende maade nõuetekohaselt volitatud dopingukontrollirühmad;

c. välja töötama ja ühtlustama võistlustest osavõtu tingimusi, määratledes dopinguvastased kriteeriumid;

d. soodustama sportlaste aktiivset osavõttu rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide dopinguvastasest tööst;

e. kasutama tõhusalt ja täiel määral artiklis 5 sätestatud laboratooriumide dopinguanalüüsi võimalusi nii spordivõistluste ajal kui muul ajal;

f. uurima teaduslikke treeningumeetodeid ja töötama erinevas vanuses sportlaste kaitsmiseks välja juhiseid, mis sobiksid kõigile spordialadele.

Artikkel 8. Rahvusvaheline koostöö

1. Pooled teevad käesoleva konventsiooni rakendamisel tihedat koostööd ja innustavad ka oma spordiorganisatsioone koostööd tegema.

2. Pooled kohustuvad:

a. innustama oma spordiorganisatsioone rakendama käesolevat konventsiooni kõigis rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides, mille liikmed nad on, sealhulgas keelduma ametlikult kinnitamast maailmarekordeid ja piirkondlikke rekordeid, kui asjaomasele avaldusele pole lisatud ametlikku aruannet dopingutesti negatiivsete tulemustega;

b. soodustama artikli 5 alusel rajatud dopingukontrollilaboratooriumide personali koostööd; ja

c. alustama oma asjaomaste allasutuste, asutuste ja organisatsioonide kahe- ja mitmepoolset koostööd, saavutamaks artikli 4 lõikes 1 seatud eesmärke ka rahvusvahelisel tasandil.

3. Pooled, kelle laboratooriumid on rajatud või töötavad artikli 5 alusel, kohustuvad aitama teistel pooltel omandada laboratooriumide rajamiseks vajalikke kogemusi, oskusi ja tehnikat.

Artikkel 9. Informatsiooni säte

Pooled saadavad Euroopa Nõukogu peasekretärile käesoleva konventsiooni nõuete täitmiseks võetud õiguslikke ja teisi meetmeid käsitleva informatsiooni Euroopa Nõukogu ühes ametlikus keeles.

Artikkel 10. Järelevalvegrupp

1. Käesoleva konventsiooni täitmiseks moodustatakse järelevalvegrupp.

2. Poolel võib järelevalvegrupis olla üks esindja või rohkem. Poolel on üks hääl.

3. Artikli 14 lõikes 1 mainitud riiki, kes ei ole käesoleva konventsiooni pool, võib järelevalvegrupis esindada vaatleja.

4. Järelevalvegrupp võib ühehäälse otsuse alusel vaatlejana kutsuda oma koosolekutele esindaja Euroopa Nõukogu mitteliikmesriigist, spordiorganisatsioonist või asjaomasest organisatsioonist, kes ei ole käesoleva konventsiooni pool.

5. Järelevalvegrupi kutsub kokku peasekretär. Selle esimene koosolek peetakse esimesel võimalusel ühe aasta jooksul konventsiooni jõustumise kuupäevast. Järgnevad koosolekud toimuvad vajaduse korral peasekretäri või poole initsiatiivil.

6. Poolte enamus moodustab kvoorumi järelevalvegrupi koosoleku pidamiseks.

7. Järelevalvegrupi kohtumised on kinnised.

8. Käesoleva konventsiooni sätete kohaselt töötab järelevalvegrupp välja ja võtab konsensuse alusel vastu oma protseduurireeglid.

Artikkel 11

1. Järelevalvegrupp valvab käesoleva konventsiooni rakendamise järele. Eelkõige võib ta:

a. vaadata üle käesoleva konventsiooni sätted ja vaadata läbi kõik vajalikud muudatused;

b. kinnitada farmakoloogias dopinguna klassifitseeritud ainete ja meetodite nimekirja, mida on nimetatud artikli 2 lõigetes 1 ja 2 ja mille on keelustanud asjaomased rahvusvahelised spordiorganisatsioonid, kõik selle parandused, artikli 5 lõike 1 punktis a nimetatud organisatsioonide kehtestatud nõuded laboratooriumidele ja nende nõuete parandused ning määrata vastavate otsuste jõustumise kuupäeva;

c. pidada konsultatsioone asjaomaste spordiorganisatsioonidega;

d. anda pooltele soovitusi käesoleva konventsiooni alusel võetavate meetmete kohta;

e. anda soovitusi selle kohta, kuidas jooksvalt informeerida asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone ja üldsust käesoleva konventsiooni raames algatatud tegevustest;

f. anda soovitusi Ministrite Komiteele käesoleva konventsiooniga ühinema kutsutud Euroopa Nõukogu mitteliikmesriikide kohta;

g. teha ettepanekuid käesoleva konventsiooni tõhususe suurendamiseks.

2. Järelevalvegrupp võib oma ülesannete täitmiseks korraldada omal initsiatiivil ekspertgruppide koosolekuid.

Artikkel 12

Järelevalvegrupp saadab peale igat koosolekut Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteele aruande tehtud tööst ja käesoleva konventsiooni toimimisest.

Artikkel 13. Konventsiooni artiklite parandused

1. Ettepanekuid paranduste tegemiseks käesoleva konventsiooni artiklitessse võivad teha pooled, Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee või järelevalvegrupp.

2. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab parandusettepaneku artiklis 14 nimetatud riikidele ja nendele riikidele, kes on ühinenud või keda on kutsutud ühinema käesoleva konventsiooniga vastavalt artikli 16 sätetele.

3. Poole või Ministrite Komitee parandusettepanek saadetakse järelevalvegrupile vähemalt kaks kuud enne koosolekut, kus seda arutama hakatakse. Järelevalvegrupp esitab Ministrite Komiteele oma arvamuse parandusettepaneku kohta, olles vajaduse korral eelnevalt konsulteerinud asjaomaste spordiorganisatsioonidega.

4. Ministrite Komitee kaalub parandusettepanekut ja järelevalvegrupi arvamust ning võib paranduse vastu võtta.

5. Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt Ministrite Komitee vastuvõetud paranduse tekst saadetakse pooltele vastuvõtmiseks.

6. Käesoleva artikli lõike 4 kohaselt vastu võetud parandus jõustub selle kuu esimesel kuupäeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele sellest, kui kõik pooled on peasekretärile oma nõusolekust teatanud.

LÕPPSÄTTED

Artikkel 14

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele ja mitteliikmesriikidele, kes on osalenud käesoleva konventsiooni väljatöötamisel. Nad võivad anda nõusoleku lugeda konventsioon enda suhtes siduvaks:

a. allakirjutamisega ilma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita; või

b. allakirjutamisega ja sellele järgneva ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamisega.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

Artikkel 15

1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil viis riiki, nende hulgas vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on andnud nõusoleku siduda end käesoleva konventsiooniga vastavalt artikli 14 sätetele.

2. Allakirjutanud riigi suhtes, kes on nõusoleku siduda end käesoleva konventsiooniga andnud hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele allakirjutamise või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimise päevast.

Artikkel 16

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee, pärast pooltega konsulteerimist ning enamuse otsuse alusel Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punkti d järgi ning komitees esindatud riikide esindajate ühehäälsel otsusel, teha mõnele mitteliikmesriigile ettepaneku ühineda käesoleva konventsiooniga.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele tema ühinemisdokumendi deponeerimise päevast Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

Artikkel 17

1. Riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni rakendatakse.

2. Riik võib alati hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooniga laiendada käesoleva konventsiooni rakendamist mis tahes muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase deklaratsiooni.

3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib seal nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, esitades peasekretärile sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 18

1. Pool võib käesoleva konventsiooni alati denonsseerida, edastades Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate.

2. Selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 19

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab pooli, teisi Euroopa Nõukogu liikmesriike, Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriike, käesoleva konventsiooni väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriike ja riike, kes on sellega ühinenud või kellele on tehtud sellekohane ettepanek:

a. igast allakirjutamisest vastavalt artiklile 14;

b. igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest vastavalt artiklitele 14 või 16;

c. igast käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt artiklitele 15 ja 16;

d. igast informatsioonist, mis on edastatud artikli 9 sätete kohaselt;

e. igast aruandest, mis on koostatud artikli 12 sätete kohaselt;

f. igast parandusettepanekust või parandusest, mis on vastu võetud vastavalt artiklile 13, ning paranduse jõustumise kuupäevast;

g. igast deklaratsioonist, mis on tehtud artikli 17 sätete kohaselt;

h. igast teatest, mis on saadetud artikli 18 sätete kohaselt, ja kuupäevast, mil denonsseerimine jõustub;

i. muudest käesoleva konventsiooniga seotud toimingutest või teadetest.

Ülaltoodu kinnituseks on selleks täielikult volitatud isikud käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 16. novembril 1989. aastal Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed ja ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele, käesoleva konventsiooni väljatöötamisel osalenud mitteliikmesriikidele ning kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele.

Lisa

Farmakoloogias dopinguna klassifitseeritud ainete ja meetodite nimekiri

I. Dopingu liigid

A. Stimulaatorid

B. Narkootilised ained

C. Anaboolsed steroidid

D. Beeta-blokaatorid

E. Diureetikumid

F. Peptiidhormoonid ja analoogid

II. Dopingumeetodid

A. Veredoping

B. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon

III. Ravimite liigid, millele on kehtestatud piirangud

A. Alkohol

B. Marihuaana

C. Paiksed tuimestid

D. Kortikosteroidid

Näited

I. Dopingu liigid

A. Stimulaatorid, näiteks:

ja nendega seotud ühendid

B. Narkootilised analgeetikumid, näiteks:

ja nendega seotud ühendid

C. Anaboolsed steroidid, näiteks:

ja nendega seotud ühendid

D. Beeta-blokaatorid, näiteks:

ja nendega seotud ühendid

E. Diureetikumid, näiteks:

ja nendega seotud ühendid

F. Peptiidhormoonid ja analoogid:

koriooniline gonadotropiin (HCG -- inimese koriooniline gonadotropiin)

kortikotropiin (ACTH)

kasvuhormoon (HGH -- somatotropiin)

II. Dopingumeetodid:

A. Veredoping

B. Farmakoloogiline, keemiline ja füüsikaline manipulatsioon

III. Ravimite liigid, millelel on kehtestatud piirangud:

A. Alkohol

B. Marihuaana

C. Paiksed tuimestid

D. Kortikosteroidid

Märkus:
Ülaltoodud dopinguliikide ja -meetodite nimekirja on vastu võtnud Rahvusvaheline Olümpiakomitee 1989. a aprillis.
* Kofeiini puhul loetakse näit positiivseks juhul, kui kofeiini kontsentratsioon uriinis ületab 12 mikrogrammi/ml.
** Testosterooni puhul loetakse näit positiivseks juhul, kui testosterooni manustamise või muu manipulatsiooni tulemusena suureneb testosterooni/epitestosterooni osakaal uriinis üle 6.

Anti-Doping Convention [European Treaty Series - No. 135]