Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon
Konventsiooni ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Ameerika Ühendriikide, Kanada ja Madalmaade esitatud täiendused keemiarelvade keelustamise konventsiooni „Kemikaalide lisa“ 1. nimekirjas [otsus C-24/DEC.4]
Venemaa Föderatsiooni esitatud muudatused keemiarelvade keelustamise konventsiooni „Kemikaalide lisa“ 1. nimekirjas [otsus C-24/DEC.5]
Keemiarelvade keelustamise konventsiooni kemikaalide lisa 1. nimekirja muudatused [konsolideeritud tekst]
PREAMBUL
Käesoleva konventsiooni osalisriigid,
olles otsustanud range ja tõhusa rahvusvahelise kontrolli all kiirendada üldist ja täielikku desarmeerimist, sealhulgas massihävitusrelva kõigi liikide keelustamist ja hävitamist;
soovides aidata kaasa ÜRO põhikirjaliste eesmärkide ja põhimõtete elluviimisele;
tuletades meelde, et ÜRO Peaassamblee on korduvalt mõistnud hukka igasuguse tegevuse, mis on vastuolus 17. juunil 1925 Genfis allakirjutatud «Lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokolli» (1925. a Genfi protokoll) põhimõtete ja eesmärkidega;
tunnistades, et käesolev konventsioon kinnitab taas 1925. a Genfi protokolli ning 10. aprillil 1972 Londonis, Moskvas ja Washingtonis allakirjutatud «Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni» põhimõtteid ja eesmärke ning nendega endale võetud kohustusi;
pidades silmas «Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni» artikli 9 eesmärki;
olles kogu inimkonna nimel otsustanud käesoleva konventsiooni rakendamise teel välistada täielikult keemiarelvade kasutamise võimaluse, täites sellega 1925. a Genfi protokolliga endale võetud kohustusi;
tunnustades asjaomastes kokkulepetes ja rahvusvahelises õiguses sisalduvaid põhimõtteid, mille kohaselt sõjapidamises on keelatud kasutada herbitsiide;
võttes arvesse, et keemiaalaseid saavutusi peaks kasutatama ainuüksi inimkonna hüvanguks;
soovides edendada kemikaalide vabakaubandust, ning rahvusvahelist koostööd ja teaduslik-tehnilise informatsiooni vahetamist keemia valdkonnas käesoleva konventsiooniga keelustamata eesmärkidel, et tõhustada kõigi osalisriikide majanduslikku ja tehnoloogilist arengut;
olles veendunud, et keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, omandamise, varumise, säilitamise, edasitoimetamise ja kasutamise täielik ning tõhus keelustamine ja nende hävitamine on vajalik samm ühiste eesmärkide saavutamise suunas;
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel I. Üldkohustused
1. Käesoleva konventsiooni osalisriik kohustub mitte kunagi ega ühelgi
tingimusel:
a) keemiarelva välja töötama, tootma, mõnel muul viisil
omandama, varuma või säilitama ja otse või kaudselt kellelegi edastama;
b) keemiarelva
kasutama;
c) võtma osa keemiarelva kasutamiseks tehtavatest
sõjalisest ettevalmistusest;
d) mis tahes viisil aitama, õhutama
või veenma kedagi osalema käesoleva konventsiooni järgi osalisriigile
keelatud tegevuses.
2. Osalisriik kohustub käesoleva konventsiooni kohaselt hävitama kõik keemiarelvad, mida ta omab, valdab või mis asuvad tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal.
3. Osalisriik kohustub käesoleva konventsiooni kohaselt hävitama kõik keemiarelvad, mis ta on maha jätnud teise osalisriigi territooriumile.
4. Osalisriik kohustub käesoleva konventsiooni kohaselt hävitama kõik keemiarelva tootmisrajatised, mida ta omab, valdab või mis asuvad tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal.
5. Osalisriik kohustub sõjapidamises mitte kasutama rahutuste laialiajamisel kasutatavaid toimeaineid.
Artikkel II. Mõisted ja kriteeriumid
Käesolevas konventsioonis:
1. Mõiste «keemiarelv» tähistab (nii koos kui ka eraldi):
a) mürkkemikaale
ja nende lähteaineid, v.a käesoleva konventsiooniga keelustamata
eesmärkidel kasutatavad seni, kuni nende liigid ja kogused
on eesmärkidele vastavad;
b) laskemoona ja seadeldisi, mis
on ette nähtud tapmiseks või vigastamiseks punktis a
nimetatud mürkkemikaalide mürgiste omaduste tõttu, mis eralduvad sellise
laskemoona ja seadeldiste kasutamisel;
c) igasugust varustust, mis on
ette nähtud punktis b nimetatud laskemoona ja
seadeldiste kasutamiseks.
2. Mõiste «mürkkemikaal» tähistab:
mis
tahes keemilisi aineid, mis oma toime tõttu võivad põhjustada
inimeste või loomade surma, ajutist teovõimetust või püsivaid vigastusi.
Siia kuuluvad kõik sellised keemilised ained, olenemata nende päritolust
või tootmisviisist ja sellest, kas nad on toodetud rajatistes,
moodustunud laskemoonas või mujal.
(Käesoleva konventsiooni rakendamise eesmärgil on mürkkemikaalid, mille kasutamist kontrollitakse, loetletud «Kemikaalide lisas» sisalduvates nimekirjades.)
3. Mõiste «lähteaine» tähistab:
igasugust
keemilist reagenti, mida kasutatakse mürkkemikaali ükskõik millisel
meetodil tootmise mis tahes staadiumis. See mõiste hõlmab ka binaarse
või mitmekomponendilise keemilise ühendi iga põhikomponenti.
(Käesoleva konventsiooni rakendamise eesmärgil on lähteained, mille kasutamist kontrollitakse, loetletud «Kemikaalide lisas» sisalduvates nimekirjades.)
4. Mõiste «binaarsete või mitmekomponendiliste keemiliste ühendite
põhikomponent» (edaspidi «põhikomponent») tähistab:
lähteainet,
mis on lõpp-produkti mürgiste omaduste kujundamisel kõige olulisem ja
reageerib kiiresti teiste kemikaalidega binaarses või
mitmekomponendilises ühendis.
5. Mõiste «vana keemiarelv» tähistab:
a) keemiarelva,
mis on toodetud enne 1925. aastat; või
b) keemiarelva, mis
on toodetud 1925. ja 1946. aasta vahel ning mis on riknenud sel määral,
et neid ei ole võimalik enam keemiarelvana kasutada.
6. Mõiste «mahajäetud keemiarelv» tähistab:
keemiarelva,
sealhulgas vana keemiarelva, mille üks riik on pärast 1. jaanuari 1925
maha jätnud teise riigi territooriumile ilma viimase nõusolekuta.
7. Mõiste «rahutuste laialiajamisel kasutatav toimeaine» tähistab:
iga
nimekirjas loetlemata kemikaali, mis võib inimestele kiiresti tekitada
sensoorseid ärritusi või mõjuda halvavalt, kuid mille toime on
lühiajaline.
8. Mõiste «keemiarelva tootmisrajatis»:
a) tähistab
nii varustust kui ka hoonet, kus hoitakse sellist varustust, mis on
projekteeritud, ehitatud või mida on kasutatud pärast 1. jaanuari 1946;
ja
i) mis on sellise kemikaalide tootmisprotsessi osa
(«tehnoloogiline lõppstaadium»), kus kasutatakse:
1) mis tahes kemikaali, mis on kantud «Kemikaalide lisa» 1. nimekirja;
või
2) mis tahes muud kemikaali, mida kasutatakse
käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärgil osalisriigi
territooriumil või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal
koguses kuni üks tonn aastas, kuid mida võib kasutada ka keemiarelvade
valmistamiseks; või
ii) keemiarelvade täitmiseks, kaasa arvatud inter alia 1. nimekirjas loetletud kemikaalidega laskemoona, seadeldiste või hoidlate täitmiseks; koostoimiva binaarlaskemoona ja -seadeldiste koostisosaks olevate mahutite täitmiseks kemikaalidega, või koostoimiva ühtse laskemoona ja seadeldiste koostisosaks olevate keemiliste lisalaskemoonade täitmiseks kemikaalidega ning nende mahutite ja keemiliste lisalaskemoonade laadimiseks vastavatesse laskemoonadesse ja seadeldistesse;
b) ei tähista:
i) mis tahes rajatist, mille
tootmisvõimsuseks on sünteesida punkti a
alapunktis i nimetatud kemikaale koguses, mis ei ületa
1 tonni;
ii) mis tahes rajatist, kus punkti a
alapunktis i nimetatud kemikaali toodetakse või toodeti
reaktsiooni vältimatu kõrvalproduktina käesoleva konventsiooniga
keelustamata eesmärgil, tingimusel et kemikaal ei ületa 3 protsenti
koguproduktist ning et rajatis tuleb deklareerida ja seda
inspekteeritakse vastavalt konventsiooni «Rakendus- ja kontroll-lisale»
(edaspidi «Kontroll-lisa»); või
iii) üksikut
väiksemat 1. nimekirjas loetletud kemikaalide käesolevas konventsioonis
keelustamata eesmärgil tootmise rajatist vastavalt «Kontroll-lisa»
VI osale.
9. Mõiste «käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärgid» tähistab:
a) tööstuslikke,
põllumajanduslikke, teaduslikke, meditsiinilisi, farmakoloogilisi või
muid rahumeelseid eesmärke;
b) kaitse-eesmärke, mis on otseselt
seotud mürkkemikaalide- ja keemiarelvadevastase kaitsega;
c) sõjalisi
eesmärke, mis ei ole seotud keemiarelvade ega kemikaalide mürgiste
omaduste kasutamisega sõjapidamises;
d) eesmärki tagada
õiguskord, sealhulgas riigisiseste rahutuste laialiajamine.
10. Mõiste «tootmisvõimsus» tähistab:
kemikaali
tootmise aastast kvantitatiivset potentsiaali asjaomases
rajatises kasutatava või planeeritava tehnoloogilise protsessi teel.
Seda peetakse võrdseks markeeringul märgitud võimsusega või kui need
andmed ei ole kättesaadavad, siis projekteeritud võimsusega.
Markeeringul märgitud võimsus on asjaomases rajatises katseliselt välja
selgitatud maksimaalne toodangu hulk optimaalsetes tingimustes.
Projekteeritud võimsus vastab teoreetiliselt välja arvutatud
tootmisvõimsusele.
11. Mõiste «organisatsioon» tähistab Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni, mis on asutatud käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt.
12. Artiklis VI:
a) tähistab kemikaali «tootmine» selle
saamist keemilise reaktsiooni teel;
b) tähistab kemikaali
«töötlemine» füüsikalist protsessi, näiteks doseerimist, ekstraheerimist
ja puhastamist, mille käigus kemikaal ei muutu teiseks keemiliseks
aineks;
c) tähistab kemikaali «tarbimine» selle muutmist teiseks
keemiliseks aineks keemilise reaktsiooni tulemusena.
Artikkel III. Deklaratsioonid
1. Osalisriik esitab organisatsioonile käesoleva konventsiooni tema
suhtes jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast deklaratsioonid, milles ta
peab:
a) keemiarelvade kohta:
i) deklareerima, kas ta
omab või valdab keemiarelva või kas mõni keemiarelv asub tema
jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal;
ii) näitama
ära tema omanduses, valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all
oleval alal asuvate keemiarelvade täpse asukoha, koguse ja üksikasjaliku
loetelu «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõigete 1–3 kohaselt, välja arvatud
alapunktis iii nimetatud keemiarelvad;
iii) teatama
kõigist tema territooriumil asuvatest keemiarelvadest, mida omab või
valdab teine riik, või mis asuvad teise riigi jurisdiktsiooni või
kontrolli all oleval alal «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 4 kohaselt;
iv) deklareerima, kas ta on keemiarelvi otseselt või kaudselt
edastanud või saanud pärast 1. jaanuari 1946 ning andma selle kohta
selgitusi «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 5 kohaselt;
v) esitama tema omanduses või valduses olevate või tema jurisdiktsiooni
või kontrolli all oleval alal asuvate keemiarelvade hävitamise üldplaani
«Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 6 kohaselt;
b) vanade ja mahajäetud keemiarelvade kohta:
i) deklareerima, kas tema territooriumil asub vanu keemarelvi ja esitama
kogu tema käsutuses oleva informatsiooni «Kontroll-lisa» IV (B) osa
lõike 3 kohaselt;
ii) deklareerima, kas tema
territooriumil on mahajäetud keemiarelvi ja esitama kogu tema käsutuses
oleva informatsiooni «Kontroll-lisa» IV (B) osa lõike 8 kohaselt;
iii) deklareerima, kas ta on teise riigi territooriumile maha
jätnud keemiarelvi, ja esitama kogu tema käsutuses oleva informatsiooni
«Kontroll-lisa» IV (B) osa lõike 10 kohaselt;
c) keemiarelva tootmisrajatiste kohta:
i) deklareerima, kas
tema valdusesse või omandusse kuulub või on kuulunud või tema
jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asub või on asunud
keemiarelva tootmisrajatisi pärast 1. jaanuari 1946;
ii) «Kontroll-lisa» V osa lõike 1 kohaselt teatama igast keemiarelva
tootmisrajatisest, mis kuulub või on kuulunud tema valdusesse või
omandusse või mis asub või on asunud tema jurisdiktsiooni või kontrolli
all oleval alal pärast 1. jaanuari 1946, välja arvatud alapunktis iii
nimetatud rajatised;
iii) «Kontroll-lisa» V osa lõike 2 kohaselt
teatama igast keemiarelva tootmisrajatisest tema territooriumil, mis
kuulub või on kuulunud teise riigi valdusesse või omandusse või mis asub
või on asunud teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal
pärast 1. jaanuari 1946;
iv) «Kontroll-lisa» V osa
lõigete 3–5 kohaselt deklareerima, kas ta on otseselt või kaudselt
edastanud või saanud mis tahes keemiarelva tootmise varustust pärast
1. jaanuari 1946 ja andma selle kohta selgitusi;
v) «Kontroll-lisa»
V osa lõike 6 kohaselt esitama tema omanduses või valduses või tema
jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvate keemiarelva
tootmisrajatise hävitamise üldplaani;
vi) «Kontroll-lisa»
V osa lõike 1 punkti i kohaselt teatama,
milliseid samme ta kavatseb astuda selleks, et sulgeda tema omanduses
või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal
asuvad keemiarelva tootmisrajatised;
vii) «Kontroll-lisa»
V osa lõike 7 kohaselt esitama üldplaani mõne tema omanduses või
valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva keemiarelva
tootmisrajatise ajutise ümberseadistamise kohta keemiarelva
hävitusrajatiseks;
d) teiste rajatiste kohta:
teatama igast tema omanduses või
valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuva ja
pärast 1. jaanuari 1946 põhiliselt keemiarelvade väljatöötamiseks
projekteeritud, ehitatud või kasutatud keemiarelva tootmisrajatise täpse
asukoha, iseloomustuse ja tegevusalade üldise kirjelduse. Selline
deklaratsioon peab sisaldama inter alia laborite, laske-
ja katsetusväljakute asukohti;
e) rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete kohta:
teatama
iga kemikaali, mida ta omab rahutuste laialiajamise eesmärgil, nimetuse,
struktuurivalemi ja Chemical Abstracts Service'i (CAS)
registrinumbri, kui see on määratud. Muudatuste korral teatatakse
nendest 30 päeva jooksul muudatuse jõustumisest.
2. Osalisriigi äranägemisel ei kohaldata käesoleva artikli sätteid ja «Kontroll-lisa» IV osa asjaomaseid sätteid keemiarelvadele, mis on maetud tema territooriumile enne 1. jaanuari 1977 ja mis jäävad maetuks või mis on merre uputatud enne 1. jaanuari 1985.
Artikkel IV. Keemiarelvad
1. Käesoleva artikli sätted ja nende kohaldamise üksikasjalik kord kehtib osalisriigi omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvate kõigi keemiarelvade kohta, välja arvatud vanad ja mahajäetud keemiarelvad, mille kohta kehtib «Kontroll-lisa» IV (B) osa.
2. Käesoleva artikli üksikasjalik kohaldamise kord on toodud «Kontroll-lisas».
3. «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohaselt kontrollitakse süstemaatiliselt kõiki lõikes 1 nimetatud keemiarelvade hoiu- või hävituspaiku kohapealse inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.
4. Osalisriik peab kohe pärast artikli III lõike 1 punkti a alusel tehtud deklaratsiooni esitamist tagama juurdepääsu lõikes 1 nimetatud keemiarelvadele, et võimaldada nende süstemaatilist kontrollimist inspektsiooni teel kohapeal. Pärast seda ei tohi osalisriik neid keemiarelvi ümber paigutada, välja arvatud keemiarelvade hävitusrajatistesse toimetamine. Ta tagab juurdepääsu keemiarelvadele, et kohapeal läbi viia süstemaatilist kontrolli.
5. Osalisriik peab tagama juurdepääsu kõigile tema omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvatele keemiarelva hävitusrajatistele ja nende hoiupaikadele, et võimaldada nende süstemaatilist kontrollimist inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.
6. Osalisriik peab hävitama kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelvad «Kontroll-lisa», kokkulepitud tähtaegade ja hävitamise järjekorra (edaspidi «hävitamise kord») kohaselt. Selline hävitamine peab algama hiljemalt 2 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest selle riigi suhtes ja peab lõppema hiljemalt 10 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Osalisriikidel ei ole keelatud hävitada neid keemiarelvi kiiremini.
7. Osalisriik peab:
a) «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 29
kohaselt esitama lõikes 1 nimetatud keemiarelvade hävitamise
detailplaanid hiljemalt 60 päeva enne iga-aastase hävitamisperioodi
algust. Detailplaanides peavad olema näidatud kõik järgneva aastase
hävitamisperioodi jooksul hävitamisele kuuluvad varud;
b) iga-aastase
hävitamisperioodi lõpust hiljemalt 60 päeva pärast
esitama deklaratsiooni lõikes 1 nimetatud keemiarelvade hävitamise
plaani täitmise kohta; ja
c) hävitamisprotsessi lõpuleviimisest
hiljemalt 30 päeva pärast tõendama, et kõik lõikes 1 nimetatud
keemiarelvad on hävitatud.
8. Kui riik ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast lõikes 6 sätestatud 10-aastase hävitamisperioodi lõppu, peab ta lõikes 1 nimetatud keemiarelvad hävitama esimesel võimalusel. Hävitamise korra ja kontrolli täpse protseduuri selle osalisriigi jaoks määrab täitevnõukogu.
9. Osalisriik teatab kõigist keemiarelvadest, mis ta avastab pärast esialgset deklareerimist, võtab need valve alla ja hävitab «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohaselt.
10. Keemiarelvade veo, ladustamise ja hävitamise ning nendest proovi võtmise ajal tagab osalisriik esmajärjekorras elanikkonna ohutuse ja keskkonnakaitse. Osalisriik peab keemiarelvade veol, ladustamisel ja hävitamisel ning nendest proovi võtmisel järgima oma siseriiklikke ohutuse ja saaste norme.
11. Kui osalisriigi territooriumil paiknevad teise riigi keemiarelvad või kui need asuvad teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvas kohas, teeb ta kõik selleks, et kindlustada nende väljaviimine oma territooriumilt hiljemalt 1 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest tema suhtes. Kui relvi ei ole 1 aasta jooksul välja viidud, võib osalisriik taotleda, et organisatsioon ja teised osalisriigid annaksid omapoolset abi nende keemiarelvade hävitamiseks.
12. Osalisriik kohustub tegema koostööd teiste osalisriikidega, kes taotlevad informatsiooni või abi vastastikkuse alusel või tehnilise sekretariaadi kaudu keemiarelvade ohutu ja tõhusa hävitamise meetodite ja tehnoloogia osas.
13. Käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohase kontrollimise jooksul kaalub organisatsioon, milliseid meetmeid võtta selleks, et vältida keemiarelvade ladustamise ja hävitamise alaste osalisriikidevaheliste kahe- või mitmepoolsete kokkulepete dubleerimist.
Täitevnõukogu otsustab kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega võetud
kohustustele lisaks täiendavaid kontrolliabinõusid mitte rakendada, kui
ta leiab, et:
a) kokkuleppe kontrollialased sätted on kooskõlas
käesoleva artikli kontrollialaste sätete ja «Kontroll-lisa» IV (A) osaga;
b) kokkuleppe
rakendamine tagab ka käesoleva konventsiooni asjaomaste sätete täitmise;
ja
c) kahe- või mitmepoolse kokkuleppe pooled informeerivad
organisatsiooni pidevalt kontrollimisest.
14. Kui täitevnõukogu teeb lõike 13 kohase otsuse, on organisatsioonil õigus jälgida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe täitmist.
15. Arvestamata lõikeid 13 ja 14 on osalisriik kohustatud esitama artikli III, käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohased deklaratsioonid.
16. Osalisriik kannab tema poolt kohustuslikus korras hävitatavate keemiarelvade hävitamiskulud. Ta kannab ka hävitatavate keemiarelvade ladustamise ja hävitamise kontrolli kulud, kui täitevnõukogu ei otsusta teisti. Kui täitevnõukogu otsustab lõike 13 kohaselt piirata organisatsioonipoolseid kontrollmeetmeid, tasutakse organisatsiooni teostatava täiendava kontrolli ja seiramise kulud ÜRO hindamisskaala järgi artikli VIII lõike 7 kohaselt.
17. Käesolev artikkel ja «Kontroll-lisa» IV osa asjaomased sätted ei kehti osalisriigi äranägemisel keemiarelvade kohta, mis on maetud tema territooriumile enne 1. jaanuari 1977 ja mis jäävad maetuks või mis on merre uputatud enne 1. jaanuari 1985.
Artikkel V. Keemiarelvade tootmisrajatised
1. Käesolev artikkel ja selle kohaldamise täpne kord kehtib kõigi keemiarelva tootmisrajatiste kohta, mida osalisriik omab või valdab või mis asuvad tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal.
2. Käesoleva artikli kohaldamise täpne kord on sätestatud «Kontroll-lisas».
3. Kõiki lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatisi kontrollitakse «Kontroll-lisa» V osa kohaselt süstemaatiliselt kohapealse inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.
4. Osalisriik lõpetab viivitamatult lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatiste mis tahes tegevuse, välja arvatud nende sulgemiseks vajalik tegevus.
5. Osalisriik ei tohi ehitada uut keemiareva tootmisrajatist ega kohandada olemasolevat rajatist keemiarelvade tootmiseks ega muu käesolevas konventsioonis keelatud tegevuse jaoks.
6. Osalisriik tagab kohe pärast artikli III lõike 1 punkti c alusel tehtud deklaratsiooni esitamist juurdepääsu lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatistele, et võimaldada nende süstemaatilist kontrollimist inspektsiooni teel kohapeal.
7. Osalisriik peab:
a) hiljemalt 90 päeva möödumisel käesoleva
konventsiooni tema suhtes jõustumisest «Kontroll-lisa» V osa kohaselt
sulgema kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised ning
sellest teatama; ja
b) tagama juurdepääsu lõikes 1 nimetatud
keemiarelva tootmisrajatistele pärast nende sulgemist, et kohapealse
inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel oleks
võimalik süstemaatiliselt kontrollida, et rajatis on suletud ja hiljem
hävitatakse.
8. Osalisriik peab hävitama kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised ning sellega seotud rajatised ja varustuse «Kontroll-lisa», kokkulepitud tähtaegade ning hävitamise järjekorra (edaspidi «hävitamise kord») kohaselt. Selline hävitamine algab hiljemalt 1 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest selle riigi suhtes ja peab lõppema hiljemalt 10 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Osalisriigil ei ole keelatud hävitada selliseid rajatisi kiiremini.
9. Osalisriik peab:
a) esitama lõikes 1 nimetatud keemiarelva
tootmisrajatiste hävitamise detailplaanid hiljemalt 180 päeva enne iga
rajatise hävitamise algust;
b) esitama deklaratsiooni kõigi
lõikes 1 nimetatud keemiareva tootmisrajatiste hävitamise kohta
hiljemalt 90 päeva pärast iga-aastase hävitamisperioodi lõppemist; ja
c) tõendama,
et kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised on hävitatud
hiljemalt 30 päeva pärast hävitamisprotsessi lõpuleviimist.
10. Kui riik ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast lõikes 8 sätestatud 10-aastase hävitamisperioodi lõppemist, peab ta hävitama lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised esimesel võimalusel. Hävitamise korra ja kontrolli täpse protseduuri selle riigi jaoks määrab täitevnõukogu.
11. Keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise ajal tagab osalisriik esmajärjekorras elanikkonna ohutuse ja keskkonnakaitse. Osalisriik peab keemiarelva tootmisrajatiste hävitamisel järgima oma siseriiklikke ohutuse ja saaste norme.
12. Lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised võib «Kontroll-lisa» V osa lõigete 18–25 kohaselt ajutiselt ümber seadistada keemiarelvade hävitamiseks. Sellise ümberseadistatud rajatise peab hävitama niipea, kui teda enam ei kasutata keemiarelvade hävitamise otstarbel, kuid igal juhul 10 aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.
13. Osalisriik võib äärmise vajaduse korral erandjuhtudel taotleda luba lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatiste kasutamiseks käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel. Täitevnõukogu soovitusel otsustab osalisriikide konverents, kas rahuldada see taotlus või mitte, ja kehtestab rahuldamisega kaasnevad tingimused «Kontroll-lisa» V osa peatüki D kohaselt.
14. Keemiarelva tootmisrajatis seadistatakse ümber selliselt, et seal keemiarelvade tootmist taastada pole lihtsam kui mis tahes muus rajatises, mida kasutatakse tööstuslikul, põllumajanduslikul, teaduslikul, meditsiinilisel, farmakoloogilisel või muul rahumeelsel eesmärgil ja mis ei ole seotud nimekirjas 1 loetletud kemikaalidega.
15. «Kontroll-lisa» V osa peatüki D kohaselt kontrollitakse kõiki kohandatud rajatisi süstemaatiliselt kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.
16. Käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» V osa kohaselt kaalub organisatsioon kontrollimise jooksul, milliseid meetmeid võtta, et vältida osalisriikide vaheliste kahe- või mitmepoolsete, keemiarelva tootmisrajatiste ja nende hävitamise kontrolli käsitlevate kokkulepete dubleerimist.
Täitevnõukogu otsustab mitte rakendada kahe- või mitmepoolsete
kokkulepetega võetud kohustustele lisaks täiendavaid kontrolliabinõusid,
kui ta leiab, et:
a) kokkuleppe kontrollialased sätted on
kooskõlas käesoleva artikli kontrollialaste sätete ja «Kontroll-lisa»
V osaga;
b) kokkuleppe rakendamine tagab ka käesoleva
konventsiooni asjaomaste sätete täitmise; ja
c) kahe-
või mitmepoolse kokkuleppe pooled informeerivad organisatsiooni pidevalt
kontrollimise käigust.
17. Kui täitevnõukogu teeb lõike 16 kohase otsuse, on organisatsioonil õigus jälgida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe täitmist.
18. Arvestamata lõikeid 16 ja 17 on osalisriik kohustatud esitama artikli III, käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» V osa kohased deklaratsioonid.
19. Osalisriik kannab tema poolt kohustuslikus korras hävitatavate keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise kulud. Ta kannab ka käesoleva artikliga ette nähtud kontrolli kulud, kui täitevnõukogu ei otsusta teisiti. Kui täitevnõukogu otsustab piirata lõike 16 kohaseid organisatsioonipoolseid kontrollmeetmeid, tasutakse organisatsiooni teostatava täiendava kontrolli ja seiramise kulud ÜRO hindamisskaala järgi artikli VIII lõike 7 kohaselt.
Artikkel VI. Käesolevas konventsioonis keelustamata tegevused
1. Käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel on osalisriigil käesoleva konventsiooni alusel õigus välja töötada, toota, muul viisil omandada, säilitada, edastada ja kasutada mürkkemikaale ja nende lähteaineid.
2. Osalisriik peab võtma vajalikud meetmed, et mürkkemikaalide ja nende lähteainete väljatöötamine, tootmine, omandamine muul viisil, säilitamine, edastamine või kasutamine toimuks tema territooriumil või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all asuval alal ainult käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel. Osalisriik peab «Kemikaalide lisa» 1., 2. ja 3. nimekirjas loetletud mürkkemikaalide ja nende lähteainete, nimetatud kemikaalidega seotud rajatiste ja muude «Kontroll-lisas» nimetatud kontrollialustel aladel asuvate rajatiste suhtes võtma «Kontroll-lisas» ette nähtud kontrollmeetmeid, et tagada käesolevas konventsioonis sätestatud kohustuste täitmine.
3. Osalisriik peab rakendama 1. nimekirjas loetletud kemikaalide (edaspidi 1. nimekirja kemikaalid) tootmise, omandamise, säilitamise, edastamise ja kasutamise suhtes «Kontroll-lisa» VI osas nimetatud piiranguid. Ta peab 1. nimekirja kemikaale ja «Kontroll-lisa» VI osas nimetatud rajatisi süstemaatiliselt kontrollima kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt.
4. Osalisriik peab 2. nimekirjas loetletud kemikaalide (edaspidi 2. nimekirja kemikaalid) ja «Kontroll-lisa» VII osas nimetatud rajatiste kohta andmepanka ja kontrollib neid kohapeal «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt.
5. Osalisriik peab 3. nimekirjas loetletud kemikaalide (edaspidi 3. nimekirja kemikaalid) ja «Kontroll-lisa» VIII osas nimetatud rajatiste kohta andmepanka ja kontrollib neid kohapeal «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt.
6. Osalisriik peab «Kontroll-lisa» IX osas nimetatud rajatiste kohta andmepanka ja kontrollib neid lõpuks kohapeal «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt, kui osalisriikide konverentsil ei ole «Kontroll-lisa» IX osa lõike 22 kohaselt otsustatud teisiti.
7. Osalisriik esitab esialgse deklaratsiooni «Kontroll-lisas» ette nähtud kemikaalide ja rajatiste kohta hiljemalt 30 päeva möödumisel käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest.
8. Osalisriik esitab iga-aastased deklaratsioonid «Kontroll-lisas» ette nähtud kemikaalide ja rajatiste kohta.
9. Kontrollimiseks kohapeal peab osalisriik võimaldama inspektoritele «Kontroll-lisas» ette nähtud juurdepääsu rajatistele.
10. Tehniline sekretariaat ei tohi põhjendamatult sekkuda osalisriigi käesoleva konventsiooniga keelustamata keemia-alasesse tegevusse ja peab kinni pidama «Konfidentsiaalse informatsiooni kaitset käsitleva lisa» (edaspidi «Konfidentsiaalsuse lisa») sätetest.
11. Käesolevat artiklit kohaldatakse nii, et see ei takistaks osalisriikide käesolevas konventsioonis keelustamata keemiatööstuse majanduslikku ja tehnoloogilist arengut ega sellealast rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvahelise teaduslik-tehnilise informatsiooni ja käesolevas konventsioonis keelustamata kemikaalide tootmiseks, töötlemiseks või kasutamiseks vajalike kemikaalide ja varustuse vahetamist.
Artikkel VII. Riiklikud rakendusmeetmed
Üldised kohustused
1. Osalisriik peab oma põhiseaduse kohaselt võtma vajalikke meetmeid,
et täita käesolevas konventsioonis ette nähtud kohustused. Ta peab
eelkõige:
a) keelama füüsilistel ja juriidilistel isikutel
algatada käesolevas konventsioonis osalisriigile keelatud tegevust riigi
territooriumil või rahvusvahelise õiguse järgi tema jurisdiktsioonile
alluval alal, töötades selleks välja asjaomased kriminaalseadused;
b) mitte
lubama käesolevas konventsioonis osalisriigi jaoks keelatud tegevust oma
kontrolli all asuval alal; ja
c) rakendama punkti a
alusel väljatöötatud kriminaalseadusi käesolevas konventsioonis
osalisriigile keelatud tegevuse suhtes, mida on kus tahes algatanud
füüsilised isikud, kellel on selle riigi kodakondsus
rahvusvahelise õiguse kohaselt.
2. Osalisriik teeb koostööd teiste osalisriikidega ja võimaldab asjakohast õigusabi, et aidata täita lõikes 1 nimetatud kohustusi.
3. Käesolevas konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmise ajal tagab osalisriik esmalt elanikkonna ohutuse ja keskkonnakaitse ning vajaduse korral teeb seda koostöös teiste osalisriikidega.
Osalisriigi ja organisatsiooni vahelised suhted
4. Käesolevas konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmiseks osalisriik määrab või asutab riikliku asutuse, mis on ühenduslüliks organisatsiooni ja teiste osalisriikidega suhtlemisel. Osalisriik peab nimetatud riiklikust asutusest teatama organisatsioonile käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisel.
5. Osalisriik peab organisatsiooni informeerima käesoleva konventsiooni rakendamiseks võetud õiguslikest ja haldusalastest meetmetest.
6. Osalisriik tagab organisatsioonilt seoses konventsiooni rakendamisega saadud konfidentsiaalse informatsiooni ja andmete salastatuse ja asjakohase käsitlemise. Nimetatud informatsiooni ja andmeid peab ta kasutama «Konfidentsiaalsuse lisa» sätete kohaselt ja üksnes seoses käesolevast konventsioonist tulenevate õiguste ja kohustustega.
7. Osalisriik kohustub kõigi ülesannete täitmisel tegema koostööd organisatsiooniga, pakkudes eelkõige abi tehnilisele sekretariaadile.
Artikkel VIII. Organisatsioon
A. Üldsätted
1. Käesoleva konventsiooni osalisriigid asutavad Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni, et saavutada käesoleva konventsiooni eesmärk, kindlustada konventsiooni sätete, sealhulgas konventsiooni järgimise rahvusvahelist kontrolli käsitlevate sätete rakendamine ning luua osalisriikide konsultatsiooni- ja koostööfoorum.
2. Kõik käesoleva konventsiooni osalisriigid on ka organisatsiooni liikmed. Osalisriigilt ei saa organisatsiooni liikmestaatust ära võtta.
3. Organisatsiooni peakorter asub Haagis, Hollandi Kuningriigis.
4. Organisatsiooni organid on osalisriikide konverents, täitevnõukogu ja tehniline sekretariaat.
5. Organisatsioon viib läbi käesolevas konventsioonis ette nähtud kontrolli võimalikult vähe sekkuval viisil, tähtaegselt ja tõhusalt. Ta võib nõuda ainult sellist informatsiooni ja selliseid andmeid, mis on vajalikud talle käesolevas konventsioonis ette nähtud ülesannete täitmiseks. Ta võtab kõik meetmed, et kaitsta käesoleva konventsiooni rakendamise tõttu talle teatavaks saanud tsiviil- ja sõjalisi ettevõtmisi ja rajatisi käsitleva informatsiooni konfidentsiaalsust, juhindudes «Konfidentsiaalsuse lisa» sätetest.
6. Alustades kontrollimist, kaalub organisatsioon, kuidas rakendada teaduse ja tehnikaalaseid saavutusi.
7. Osalisriigid kannavad organisatsiooni tegevuskulud vastavalt ÜRO maksuskaalale, arvestades ÜRO ja kõnealuse organisatsiooni liikmeskonna erinevusi ning artiklite IV ja V järgi. Osalisriikide maksed ettevalmistuskomisjonile arvatakse maha nende maksetest regulaarsesse eelarvesse. Organisatsiooni eelarve koosneb kahest osast, millest üks hõlmab haldus- ja muid kulusid ning teine kontrollikulusid.
8. Organisatsiooni liige, kes hilineb organisatsioonile maksete tasumisega, jääb ilma hääleõigusest, kui tema võlgnevus on võrdne kahe aasta maksete kogusummaga või ületab selle. Osalisriikide konverents võib siiski lubada sellisel liikmel hääletada, kui leiab, et makseraskused on tingitud liikmest mitteolenevatest asjaoludest.
B. Osalisriikide konverents
Koosseis, korraldus ja
otsustamine
9. Osalisriikide konverents (edaspidi konverents) koosneb kõigist organisatsiooni liikmetest. Igal liikmel on konverentsil üks esindaja, keda võivad abistada asetäitjad ja nõunikud.
10. Depositaar kutsub konverentsi esimese istungi kokku hiljemalt 30 päeva möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest.
11. Konverentsi korralised istungid toimuvad kord aastas, kui konverents pole otsustanud teisiti.
12. Konverentsi erakorralised istungid kutsutakse kokku:
a) konverentsi
vastava otsuse alusel;
b) täitevnõukogu taotlusel;
c) kui
seda taotleb üks liikmetest ja teda toetab kolmandik liikmeist; või
d) lõike 22
kohaselt, et taas läbi vaadata käesoleva konventsiooni rakendumine.
Välja arvatud punkti d puhul, kutsutakse erakorraline istung kokku hiljemalt 30 päeva möödumisel taotluse laekumisest tehnilise sekretariaadi peadirektorile, kui taotluses ei ole palutud teisiti.
13. Konverents kutsutakse kokku ka paranduste tegemiseks artikli XV lõike 2 kohaselt.
14. Konverentsi istungid toimuvad organisatsiooni alalises asukohas, kui konverents ei otsusta teisiti.
15. Konverents võtab vastu oma protseduurireeglid. Iga korralise istungi algul valib konverents istungi eesistuja ja kõik teised vajalikud ametnikud. Nende ametiaeg kestab kuni uue eesistuja ja uute ametnike valimiseni järgmisel korralisel istungil.
16. Otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum on olemas, kui kohal on organisatsiooni liikmete enamus.
17. Igal organisatsiooni liikmel on konverentsil üks hääl.
18. Konverents teeb protseduuriküsimusi käsitlevaid otsuseid kohalolevate ja hääletamisel osalevate liikmete lihthäälteenamusega. Põhiküsimustes tehakse otsused võimaluse korral konsensuse alusel. Kui teatud küsimuses ei ole otsuse tegemisel võimalik saavutada konsensust, lükkab eesistuja hääletamise edasi 24 tunni võrra, tehes vahepeal kõik selleks, et hõlbustada konsensuse saavutamist, ning annab konverentsile aru enne selle ajavahemiku lõppu. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada 24 tunni jooksul, teeb konverents otsuse kahe kolmandiku kohalviibivate ja hääletamisel osalevate liikmete häälteenamusega, kui käesolevas konventsioonis ei nähta ette teisiti. Kui tekib vaidlus, kas arutlusel on põhiküsimus või mitte, käsitatakse seda küsimust põhiküsimusena, kui konverents ei ole põhiküsimuste üle otsustamiseks nõutava häälteenamusega otsustanud teisiti.
Volitused ja ülesanded
19. Konverents on organisatsiooni põhiorgan. Ta vaatab läbi kõik käesoleva konventsiooni alusel reguleeritavad olulised ja vaidlusi tekitavad küsimused, sealhulgas ka täitevnõukogu ja tehnilise sekretariaadi volitusi ja ülesandeid käsitlevad küsimused. Konverents võib anda soovitusi ja teha otsuseid kõikide oluliste ja vaidlusi tekitavate küsimuste suhtes, mis on seotud käesoleva konventsiooniga ja mille on tõstatanud osalisriik või esitanud täitevnõukogu.
20. Konverents jälgib käesoleva konventsiooni rakendamist ja tegutseb selle eesmärkide saavutamise nimel. Konverents teostab järelevalvet konventsiooni täitmise üle. Samuti jälgib ta täitevnõukogu ning tehnilise sekretariaadi tegevust ja võib anda neile juhtnööre nende ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva konventsiooniga.
21. Konverents:
a) arutab läbi ja võtab oma korralistel
istungitel vastu täitevnõukogu esitatud aruande, programmi ja
organisatsiooni eelarve ning arutab läbi ka teised aruanded;
b) otsustab
osalisriikide lõike 7 kohaselt makstavate maksete suuruse;
c) valib
täitevnõukogu liikmed;
d) määrab tehnilise sekretariaadi
peadirektori (edaspidi peadirektor);
e) kinnitab
täitevnõukogu esitatud nõukogu protseduurireeglid;
f) asutab
abistavad organid, mida ta peab vajalikuks, et täita käesolevas
konventsioonis ette nähtud ülesandeid;
g) soodustab
rahvusvahelist keemiaalast koostööd rahumeelsetel eesmärkidel;
h) jälgib
teaduse ja tehnika arengut valdkonnas, mis võib puudutada käesoleva
konventsiooni rakendusala ning sellega seoses annab peadirektorile
korralduse luua teadusalast nõu andev teadusnõukogu, mis võimaldaks
peadirektoril oma funktsioonide täitmisel anda erialast nõu
konverentsile, täitevnõukogule või osalisriikidele käesoleva
konventsiooniga hõlmatud teaduslik-tehnilises valdkonnas. Teadusnõukogu
koosneb sõltumatutest ekspertidest, kes määratakse konverentsi
vastuvõetud reeglite alusel;
i) vaatab läbi ja kinnitab oma
esimesel istungil kõik ettevalmistava komisjoni koostatud kokkulepete
projektid, aktid ja juhendid;
j) artikli X kohaselt asutab oma
esimesel istungil vabatahtliku abistamisfondi;
k) artikli XII
kohaselt võtab vajalikke meetmeid, et kindlustada
käesoleva konventsiooni järgimine ning lahendada olukordi, mis on
vastuolus käesoleva konventsiooni sätetega.
22. Konverents tuleb erakorralisele istungile kokku hiljemalt aasta pärast viienda ja kümnenda aasta möödumist käesoleva konventsiooni jõustumisest ja vastavalt otsusele mõnel muul ajal selle ajavahemiku jooksul, et teha vahekokkuvõtteid sellest, kuidas käesolevat konventsiooni on rakendatud, arvestades ka teaduse ja tehnika vahepealset arengut. Edaspidi kutsutakse samal eesmärgil peetavad istungid kokku iga viie aasta tagant, kui ei otsustata teisiti.
C. Täitevnõukogu
Koosseis, korraldus ja otsustamine
23. Täitevnõukogu koosneb 41 liikmest. Rotatsiooni põhimõttest tulenevalt on igal osalisriigil õigus kuuluda täitevnõukogu koosseisu. Konverents valib täitevnõukogu liikmed kaheks aastaks. Selleks, et tagada käesoleva konventsiooni tõhus toimimine, pöörates erilist tähelepanu õiglasele geograafilisele jaotusele, keemitööstuse tähtsusele ning poliitilistele ja julgeoleku huvidele, moodustatakse täitevnõukogu järgnevalt:
a) üheksa osalisriiki Aafrikast, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist üheksast osalisriigist kolmes on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende kolme liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;
b) üheksa osalisriiki Aasiast, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist üheksast osalisriigist neljas on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende nelja liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;
c) viis osalisriiki Ida-Euroopast, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist viiest osalisriigist ühes on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp selle liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;
d) seitse osalisriiki Ladina-Ameerikast ja Kariibimere regioonist, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist seitsmest osalisriigist kolmes on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende kolme liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;
e) kümme osalisriiki Lääne-Euroopast ja teistest riikidest, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist kümnest osalisriigist viies on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende viie liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;
f) lisaks veel üks osalisriik, kelle nimetavad Aasia ja Ladina-Ameerika ning Kariibimere regioonides asuvad osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse rotatsiooni põhimõttest, mille alusel valitakse üks osalisriik nimetatud regioonidest.
24. Täitevnõukogu esimesel valimisel valitakse 20 liiget aastaseks ametiajaks, pidades seejuures kinni lõikes 23 sätestatud arvulise proportsionaalsuse põhimõttest.
25. Pärast artiklite IV ja V täielikku rakendamist võib konverents täitevnõukogu liikmete enamuse taotlusel uuesti läbi vaadata täitevnõukogu koosseisu, arvestades lõikes 23 sätestatud täitevnõukogu koosseisu käsitlevate printsiipide kohaseid arenguid.
26. Täitevnõukogu töötab välja oma protseduurireeglid ja esitab need konverentsile kinnitamiseks.
27. Täitevnõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe.
28. Täitevnõukogu tuleb kokku korralistel istungitel. Korraliste istungite vaheajal tuleb nõukogu kokku, kui see on vajalik tema volituste ja ülesannete täitmiseks.
29. Igal täitevnõukogu liikmel on üks hääl. Kui käesolevas konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti, võtab täitevnõukogu põhiküsimustes otsuseid vastu kõigi oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Protseduuriküsimustes võtab täitevnõukogu otsuseid vastu kõigi oma liikmete lihthäälteenamusega. Kui tekib vaidlus, kas arutlusel on põhiküsimus või mitte, siis käsitatakse seda küsimust põhiküsimusena, kui täitevnõukogu pole põhiküsimuste lahendamiseks nõutava häälteenamusega otsustanud teisiti.
Volitused ja ülesanded
30. Täitevnõukogu on organisatsiooni täidesaatev organ. Ta on vastutav konverentsi ees. Täitevnõukogu täidab talle käesoleva konventsiooni alusel usaldatud volitusi ja ülesandeid, sh neid, mille talle on delegeerinud konverents. Oma töös juhindub ta konverentsi soovitustest, otsustest ja juhtnööridest ning kindlustab nende nõuetekohase ja järjekindla elluviimise.
31. Täitevnõukogu aitab kaasa käesoleva konventsiooni tõhusale rakendamisele ja järgimisele. Ta kontrollib tehnilise sekretariaadi tööd, teeb koostööd osalisriigi riikliku asutusega ning aitab kaasa konsultatsioonide pidamisele ja koostööle osalisriikide vahel, kui need seda paluvad.
32. Täitevnõukogu:
a) vaatab läbi ja esitab
konverentsile organisatsiooni programmi ja eelarve projekti;
b) vaatab
läbi ja esitab konverentsile organisatsiooni aruandeprojekti käesoleva
konventsiooni rakendamise kohta, oma tegevuse aruande ja eriaruanded,
mida peab vajalikuks või mille kohta konverents esitab taotluse;
c) korraldab
konverentsi istungeid ja valmistab ette päevakorra projekti.
33. Täitevnõukogu võib taotleda konverentsi erakorralise istungi kokkukutsumist.
34. Täitevnõukogu:
a) sõlmib organisatsiooni nimel
riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega konverentsi eelnevalt
kinnitatud kokkuleppeid;
b) sõlmib organisatsiooni nimel seoses
artikliga X kokkuleppeid osalisriikidega ja teostab järelevalvet
artiklis X nimetatud vabatahtliku fondi üle;
c) kinnitab
kontrolli rakendamist käsitlevad kokkulepped, mis on eelnevalt
osalisriikidega läbiarutatuna välja töötatud tehnilises sekretariaadis.
35. Täitevnõukogu arutab läbi iga tema pädevusse kuuluva, käesoleva konventsiooni ja selle rakendamisega seotud küsimuse või probleemi, sh ka konventsiooni järgimise ja rikkumisega seotud probleemid, vajaduse korral teatab neist osalisriikidele ning juhib neile konverentsi tähelepanu.
36. Konventsiooni järgimise või rikkumisega seotud kahtluste või
probleemide puhul, inter alia konventsiooni alusel antud
õiguste kuritarvitamise puhul, konsulteerib täitevnõukogu asjaomaste
osalisriikidega ja vajaduse korral palub osalisriigil võtta meetmed, et
olukord lahendada kindlaksmääratud tähtajaks. Kui täitevnõukogu peab
vajalikuks astuda edasisi samme, võtab ta inter alia
ühe või enama järgmistest meetmetest:
(a) teatab
sellest küsimusest või probleemist kõigile osalisriikidele;
(b) juhib
konverentsi tähelepanu sellele küsimusele või probleemile;
(c) annab
konverentsile soovitusi, kuidas olukorda lahendada ja tagada
konventsiooni täitmine.
Eriti tõsise ja kiiret lahendamist vajava juhtumi korral teatab täitevnõukogu sellest ning kaasnevast informatsioonist ja asjakohastest järeldustest otse ÜRO Peaassambleele ja ÜRO Julgeolekunõukogule, informeerides sellest kõiki osalisriike.
D. Tehniline sekretariaat
37. Tehniline sekretariaat abistab konverentsi ja täitevnõukogu nende ülesannete täitmisel. Tehniline sekretariaat võtab käesolevas konventsioonis ettenähtud kontrollmeetmeid. Ta täidab ka teisi talle käesoleva konventsiooni alusel usaldatud ning konverentsi ja täitevnõukogu antud ülesandeid.
38. Tehniline sekretariaat:
a) valmistab ette ja esitab
täitevnõukogule organisatsiooni programmi ja eelarve projekti;
b) valmistab ette ja esitab täitevnõukogule organisatsiooni
aruandeprojekti käesoleva konventsiooni rakendamise kohta ning teised
konverentsi või täitevnõukogu palutud aruanded;
c) teenindab
konverentsi, täitevnõukogu ja abistavaid organeid haldus- ning
tehnilistes küsimustes;
d) saadab organisatsiooni nimel
osalisriikidele ja võtab neilt vastu teateid käesoleva konventsiooni
rakendamist käsitlevate küsimuste kohta;
e) annab
osalisriikidele tehnilist abi ja tehnilisi hinnanguid käesoleva
konventsiooni sätete rakendamisel, sealhulgas hinnanguid nimekirja
kantud ja kandmata kemikaalide kohta.
39. Tehniline sekretariaat:
a) peab läbirääkimisi
osalisriikidega kokkulepete üle, mis käsitlevad kontrollimist ja mille
täitevnõukogu peab kinnitama;
b) koordineerib osalisriikide
alaliste häda- ja humanitaarabi varude loomist ja säilitamist kooskõlas
artikli X lõike 7 punktidega b ja c.
Vastav protsess käivitatakse hiljemalt 180 päeva möödumisel käesoleva
konventsiooni jõustumisest. Tehniline sekretariaat võib kontrollida
säilitatavate esemete kasutamiskõlblikkust. Säilitamiseks mõeldud
esemete nimekirjad vaatab läbi ja kinnitab konverents lõike 21 punkti i
kohaselt;
c) haldab artiklis X nimetatud vabatahtlikku fondi,
säilitab osalisriikide deklaratsioonid ja vastava taotluse esitamisel
registreerib osalisriikide või osalisriigi ja organisatsiooni vahel
artikli X eesmärkidel sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid.
40. Tehniline sekratariaat informeerib täitevnõukogu kõigist ülesannete täitmisel ja kontrollimisel ilmnenud probleemidest, kaasa arvatud käesoleva konventsiooni järgimise suhtes tekkinud kahtlustest, mitmetähenduslikkustest või ebamäärasustest mida ta ei ole võimeline selgitama ega lahendama asjaomase osalisriigiga konsulteerides.
41. Tehnilisse sekretariaati kuuluvad peadirektor, kes on selle juhataja ja kõrgeim haldusametnik, inspektorid, ning vastavalt vajadusele teaduslik-tehniline ja muu personal.
42. Inspektuur on tehnilise sekretariaadi üksus, kes tegutseb peadirektori järelevalve all.
43. Peadirektori määrab konverents täitevnõukogu soovitusel neljaks aastaks. Teda võib samaks tähtajaks määrata ka teist korda, kuid mitte enam.
44. Peadirektor vastutab konverentsi ja täitevnõukogu ees personali määramise ning tehnilise sekretariaadi töö korraldamise ning toimimise eest. Personali värbamisel ja teenistustingimuste määramisel pööratakse võimalikult suurt tähelepanu tööjõu kõrgetasemelisuse, kompetentsuse ja ühtsuse tagamisele. Peadirektoriks, inspektoriteks ja teisteks spetsialisti- või kantseleitöö tegijateks võivad olla vaid osalisriikide kodanikud. Personal värbamisel tuleb silmas pidada võimalikult laia geograafilist alust. Värbamise aluseks on põhimõte, et personali arv ei oleks suurem, kui on vajalik tehnilise sekretariaadi kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.
45. Peadirektor vastutab lõike 21 punktis h nimetatud teadusnõukogu töö korraldamise ja toimimise eest. Peadirektor määrab osalisriikidega konsulteerides teadusnõukogu liikmed, kes tegutsevad enda võimete kohaselt. Nõukogu liikmed määratakse, lähtudes nende kogemustest käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud teadusalal. Peadirektor võib nõukogu liikmetega konsulteerides vajaduse korral luua ajutised ekspertgrupid, kes nõustaksid erialastes küsimustes. Eeltooduga seoses võivad osalisriigid esitada peadirektorile ekspertide nimekirjad.
46. Oma kohustuste täitmisel ei tohi peadirektor, inspektorid ega ülejäänud personal taotleda ega saada instruktsioone üheltki valitsuselt ega muult organisatsiooniväliselt allikalt. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võiks mõjutada nende positsiooni rahvusvaheliste ametnikena, kes vastutavad ainult konverentsi ja täitevnõukogu ees.
47. Osalisriik arvestab peadirektori, inspektorite ja ülejäänud personali kohustuste eranditult rahvusvahelist olemust ega püüa ametnikke nende kohustuste täitmisel mõjutada.
E. Privileegid ja immuniteedid
48. Organisatsioonil on osalisriigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime, privileegid ja immuniteedid.
49. Osalisriikide esindajaile koos asetäitjate ja nõunikega, täitevnõukokku määratud esindajaile koos asetäitjate ja nõunikega, peadirektorile ning organisatsiooni personalile tagatakse sellised privileegid ja immuniteedid, mis on neile vajalikud organisatsiooniga seotud tööülesannete sõltumatuks täitmiseks.
50. Käesolevas artiklis nimetatud õigusvõime, privileegid ja immuniteedid määratletakse kokkulepetes organisatsiooni ja osalisriikide vahel, samuti kokkuleppes organisatsiooni ja selle riigi vahel, kus asub organisatsiooni peakorter. Need kokkulepped vaatab läbi ja kinnitab konverents lõike 21 punkti i kohaselt.
51. Lõigetes 48 ja 49 sätestatu ei takista peadirektorit ja tehnilise sekretariaadi personali kontrollimise ajal omamast privileege ja immuniteete, mis on sätestatud «Kontroll-lisa» II (B) osas.
Artikkel IX. Konsultatsioonid, koostöö ja faktide tuvastamine
1. Osalisriigid konsulteerivad ja teevad omavahel koostööd otse, organisatsiooni või muude rahvusvaheliste kanalite kaudu, sealhulgas ÜRO raames ning kooskõlas ÜRO põhikirjaga kõigis küsimustes, mis võivad tekkida seoses käesoleva konventsiooni eesmärkidega või selle sätete rakendamisega.
2. Osalisriigi õigus taotleda erakorralist inspekteerimist ei välista kohustust teha esmalt kõik selleks, et omavahel selgitada ja lahendada infovahetuse ja konsultatsioonide kaudu iga probleem, mis võib tekitada kahtlust käesoleva konventsiooni järgimise suhtes või mis annab alust arvata, et mõnda konventsiooniga seotud küsimust võiks mõista erinevalt. Osalisriik, kes saab teiselt osalisriigilt taotluse selgitada kahtlust tekitanud küsimust, informeerib taotlejat piisavalt ja esimesel võimalusel, kuid igal juhul taotluse saamisest 10 päeva jooksul. Vastusega peab kaasnema selgitus, kuidas kavatsetakse antud küsimust lahendada. Käesolevas konventsioonis sätestatu ei välista osalisriikide õigust teostada asjaosaliste nõusolekul vastastikku inspekteerimist või muid protseduure, et selgitada ja lahendada mõnda küsimust, kui on tekkinud kahtlus käesoleva konventsiooni järgimise suhtes või on alust arvata, et mõnda konventsiooniga seotud küsimust võiks mõista erinevalt. Sellised kokkulepped ei välista ühegi osalisriigi käesoleva konventsiooni teistest sätetest tulenevaid õigusi ega kohustusi.
Selgituse taotlemise protseduur
3. Osalisriigil on õigus taotleda abi täitevnõukogult mis tahes olukorra selgitamiseks, mida võiks mõista erinevalt või mis annab alust arvata, et teine osalisriik ei ole järginud käesolevat konventsiooni. Täitevnõukogu annab osalisriigile oma käsutuses oleva asjaomase informatsiooni.
4. Osalisriigil on õigus teiselt osalisriigilt täitevnõukogu vahendusel
taotleda selgitust mis tahes olukorra kohta, mida võiks mõista erinevalt
või mis annab alust arvata, et teine osalisriik ei ole järginud
käesolevat konventsiooni. Sellisel juhul kehtivad järgmised tingimused:
a) täitevnõukogu
edastab peadirektori kaudu selgitustaotluse vastavale osalisriigile
taotluse laekumisest 24 tunni jooksul;
b) taotluse saanud
osalisriik saadab selgituse täitevnõukogule esimesel võimalusel, kuid
igal juhul taotluse laekumisest 10 päeva jooksul;
c) täitevnõukogu
registreerib selgituse ja edastab selle taotluse esitanud osalisriigile
selgituse laekumisest 24 tunni jooksul;
d) kui taotluse esitanud
osalisriik leiab, et selgitus ei ole piisav, on tal õigus paluda
täitevnõukogu, et see nõuaks taotluse saanud osalisriigilt täpsemat
selgitust;
e) punkti d alusel palutava täpsema
selgituse saamiseks võib täitevnõukogu pöörduda peadirektori poole, et
see moodustaks ekspertgrupi tehnilise sekretariaadi töötajatest. Kui
tehnilises sekretariaadis ei ole sobivaid isikuid, kutsutakse eksperdid
väljastpoolt, et läbi uurida kogu asjakohane informatsioon. Ekspertgrupp
esitab aruande uurimuse tulemuste kohta täitevnõukogule;
f) kui
taotluse esitanud osalisriik leiab, et punktide d ja e
alusel saadud selgitus pole piisav, on tal õigus taotleda täitevnõukogu
erakorralise istungi kokkukutsumist. Istungil võivad osaleda probleemiga
seotud osalisriigid, kes ei ole täitevnõukogu liikmed. Sellisel
erakorralisel istungil arutab täitevnõukogu küsimuse läbi ja soovitab
meetmeid, mille võtmine võiks kujunenud olukorra tema arvates lahendada.
5. Osalisriigil on ka õigus taotleda, et täitevnõukogu selgitaks kahtlusi tekitanud olukorda ja asjaolusid, mis annavad alust arvata, et käesolevat konventsiooni ei ole järgitud. Täitevnõukogu vastab taotlusele vajaliku abi osutamisega.
6. Täitevnõukogu informeerib osalisriike igast käesolevas artiklis nimetatud selgitustaotlusest.
7. Kui osalisriik ei ole saanud selgitust konventsiooni võimaliku rikkumise kohta 60 päeva jooksul selgitustaotluse esitamisest või kui ta leiab, et asi on kiireloomuline, võib ta vaatamata õigusele taotleda erakorralist inspekteerimist, paluda konverentsilt erakorralise istungi kokkukutsumist artikli VIII lõike 12 punkti c kohaselt. Oma erakorralisel istungil arutab konverents küsimust ja soovitab meetmeid, mille võtmine võiks kujunenud olukorra tema arvates lahendada.
Erakorralise inspekteerimise protseduur
8. Osalisriigil on õigus taotleda mis tahes rajatise või paiga erakorralist inspekteerimist kohapeal teise osalisriigi territooriumil või mõnel muul viimase jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal. Inspekteerimise ainsaks eesmärgiks on selgitada ja lahendada käesoleva konventsiooni sätete võimaliku rikkumisega seotud küsimused. Osalisriigil on õigus taotleda, et peadirektori määratud inspekteerimisrühm teostaks inspekteerimist mis tahes paigas viivitamata ja kooskõlas «Kontroll-lisaga».
9. Osalisriik ei tohi inspekteerimistaotluse koostamisel ületada käesoleva konventsiooni piire ja peab vastavalt «Kontroll-lisale» edastama selles kogu vajaliku informatsiooni kahtluse tekitanud põhjuste kohta. Osalisriik hoidub põhjendamatutest inspekteerimistaotlustest ja inspektsiooni kuritarvitamisest. Erakorralise inspekteerimise ainsaks eesmärgiks on konventsiooni rikkumisega seotud faktide välja selgitamine.
10. Osalisriik võimaldab tehnilisel sekretariaadil käesoleva konventsiooni sätetest kinnipidamise kontrolliks erakorraliselt inspekteerida kohapeal lõike 8 kohaselt.
11. Rajatise või paiga erakorraliseks inspekteerimiseks esitatud
taotluse korral ja «Kontroll-lisas» sätestatud protseduuride kohaselt on
inspekteeritaval osalisriigil:
a) õigus ja kohustus esitada tõendid
käesoleva konventsiooni järgimise kohta, ning võimaldada
inspekteerimisrühmal täita oma mandaati;
b) kohustus tagada
juurdepääs inspekteeritavale paigale konventsiooni võimaliku rikkumise
tuvastamiseks; ja
c) õigus võtta meetmeid, et kaitsta tundlikke
seadmeid ning vältida konfidentsiaalse informatsiooni ja konventsiooni
mitte puutuvate andmete avalikustamist.
12. Vaatleja kohta kehtivad järgmised tingimused:
a) taotluse
esitanud osalisriik võib saata kokkuleppel inspekteeritava osalisriigiga
oma esindaja, kes võib olla kas taotluse esitanud osalisriigi või mõne
kolmanda osalisriigi kodanik, vaatlejana erakorralise inspekteerimise
juurde;
b) «Kontroll-lisa» kohaselt võimaldab inspekteeritav
osalisriik vaatlejale juurdepääsu;
c) inspekteeritav
osalisriik võtab üldjuhul pakutud vaatleja vastu, vastasel korral
fikseeritakse keeldumine lõpparuandes.
13. Taotlev osalisriik annab taotluse kohapealseks erakorraliseks inspekteerimiseks üheaegselt üle nii täitevnõukogule kui ka peadirektorile koheseks menetlemiseks.
14. Peadirektor teeb viivitamata kindlaks taotluse vastavuse «Kontroll-lisa» X (A) osa lõikes 4 sätestatule, ja vajaduse korral aitab osalisriigil inspekteerimistaotluse sellekohaselt vormistada. Kui inspekteerimistaotlus vastab nõuetele, algavad erakorralise inspekteerimise ettevalmistused.
15. Peadirektor edastab inspekteerimistaotluse inspekteeritavale osalisriigile hiljemalt 12 tundi enne inspekteerimisrühma planeeritud saabumist sisenemispunkti.
16. Pärast inspekteerimistaotluse kättesaamist hoiab täitevnõukogu ennast kursis peadirektori asjakohase tegevusega ning jälgib asjade arengut kogu inspektsiooni vältel. Kuid täitevnõukogu seisukohad ei peata inspektsioonimenetlust.
17. Täitevnõukogu võib 12 tunni jooksul inspekteerimistaotluse kättesaamisest oma kõigi liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega hääletada erakorralise inspekteerimise vastu, kui ta leiab, et inspekteerimistaotlus on põhjendamatu, kahjulik või ületab selgelt konventsiooni piire vastavalt lõikes 8 sätestatule. Kumbki asjaomane pool sellest hääletamisest osa ei võta. Kui täitevnõukogu hääletab erakorralise inspektsiooni vastu, peatatakse ettevalmistused, loobutakse edasistest sammudest ning informeeritakse sellest osalisriike.
18. Peadirektor annab mandaadi erakorraliseks inspekteerimiseks. Nimetatud mandaat vastab sisuliselt lõigetes 8 ja 9 nimetatud inspekteerimistaotlusele, kuid on sõnastatud imperatiivselt.
19. Erakorraline inspekteerimine viiakse läbi kooskõlas «Kontroll-lisa» X osaga või, keemiarelva oletatava kasutamise korral, kooskõlas «Kontroll-lisa» XI osaga. Inspekteerimisrühm lähtub oma tegevuses erapooletuse, efektiivsuse ja õigeaegsuse põhimõttest.
20. Inspekteeritav osalisriik abistab inspekteerimisrühma erakorralise inspekteerimise ajal ja aitab kaasa nende ülesande täitmisele. Kui inspekteeritav osalisriik soovib «Kontroll-lisa» X osa C peatüki kohaselt näidata, et ta järgib käesolevat konventsiooni, siis teise võimalusena täieliku ja igakülgse juurdepääsu kõrval püüab ta inspekteerimisrühmaga konsulteerides jõuda kokkuleppele konventsiooni järgimist kinnitavate faktide tuvastamise meetodites.
21. Inspekteerimisrühma lõpparuanne sisaldab nii inspekteerimise tulemusi kui ka inspekteerimiseks loodud tingimuste, koostöö taseme ja iseloomu hinnangut. Peadirektor edastab inspekteerimisrühma lõpparuande viivitamatult asjaomastele osalisriikidele, täitevnõukogule ning kõigile teistele osalisriikidele. Pärast asjaomastelt osalisriikidelt vastuste saamist edastab peadirektor need viivitamatult täitevnõukogule. Ka teiste osalisriikide asjakohased seisukohad võib saata peadirektorile. Seejärel saadetakse need kõigile osalisriikidele.
22. Täitevnõukogu vaatab kooskõlas oma volituste ja ülesannetega
inspekteerimisrühma lõpparuande läbi niipea, kui see esitatakse, ja
teatab:
a) kas on ilmnenud konventsioonirikkumisi;
b) kas
taotlus ei ole ületanud konventsiooni piire; ja
c) kas
kuritarvitati õigust esitada erakorralise inspekteerimise taotlus.
23. Kui täitevnõukogu, jäädes oma volituste ja ülesannete raamidesse, jõuab järeldusele, et lõikest 22 lähtudes on vajalik edasine tegutsemine, võtab ta olukorra lahendamiseks ja konventsiooni järgimiseks vajalikud meetmed, tehes sealhulgas ka erisoovitusi konverentsile. Taotluse esitamise õiguse kuritarvituse korral otsustab täitevnõukogu, kas taotluse esitanud osalisriik peab hüvitama erakorralise inspekteerimisega seotud rahalised kulutused.
24. Taotluse esitanud osalisriigil ja inspekteeritud osalisriigil on õigus osaleda arutelul. Täitevnõukogu informeerib arutelu tulemustest osalisriike ja konverentsi järgmist istungit.
25. Kui täitevnõukogu on teinud konverentsile erisoovitusi, kaalub viimane tegutsemisvõimalusi artikli XII kohaselt.
Artikkel X. Abi ja kaitse keemiarelvade vastu
1. Käesolevas artiklis tähendab mõiste «abi» osalisriikidele antava keemiarelvade vastase kaitse koordineerimist ja pakkumist, sisaldades inter alia järgmist: detektoreid ja alarmisüsteeme, kaitsevarustust, degaseerimisvarustust ja -vahendeid, meditsiinilisi antidoode ja nende kasutamisõpetusi ning nõuandeid kõigi nende kaitsemeetmete kohta.
2. Käesolev konventsioon ei piira osalisriikide õigust läbi viia uuringuid, välja töötada, toota, omandada, edastada või kasutada keemiarelvadevastase kaitse vahendeid käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel.
3. Osalisriik kohustub soodustama keemiarelvadevastase kaitse vahendeid käsitleva teaduslik-tehnilise informatsiooni, varustuse ja materjali maksimaalset vahetust ja võib ka ise selles vahetuses osaleda.
4. Riiklike kaitseprogrammide enamaks avalikustamiseks annab osalisriik tehnilisele sekretariaadile igal aastal informatsiooni oma programmi kohta konverentsi läbi vaadatud ja kinnitatud korra kohaselt, järgides artikli VIII lõike 21 punkti i.
5. Tehniline sekretariaat koostab 180 päeva jooksul, arvates käesoleva konventsiooni jõustumisest, andmepanga, mis sisaldab vabalt kättesaadavat informatsiooni keemiarelvadevastase kaitse erinevate vahendite kohta ja samuti osalisriikide antud informatsiooni. Iga osalisriik, kes selleks soovi avaldab, võib nimetatud informatsiooni kasutada.
Tehniline sekretariaat osutab oma võimaluste piires osalisriigi palve korral ka ekspertabi ja aitab osalisriigil välja selgitada, kuidas viimane võiks rakendada oma keemiarelvadevastase kaitsevõime arendamise ja täiustamise programme.
6. Käesolev konventsioon lubab osalisriikidel paluda ja anda abi vastastikku ning sõlmida eraldi hädaabi korraldamise kokkuleppeid teiste osalisriikidega.
7. Osalisriik kohustub kaasa lööma organisatsiooni abiprogrammides,
valides selleks järgnevatest tegevustest ühe või mitu:
a) andma
oma osa konverentsi poolt selle esimesel istungil loodavasse
vabatahtlikku abistamisfondi;
b) sõlmima, kui võimalik, siis
180 päeva jooksul, arvates käesoleva konventsiooni tema suhtes
jõustumisest, organisatsiooniga kokkuleppeid, millega kohustub taotluse
korral abi andma;
c) deklareerima 180 päeva jooksul, arvates
käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest, millist abi ta võiks
anda organisatsiooni taotluse korral. Kui osalisriik ei ole hiljem
võimeline deklareeritud abi tagama, on ta siiski kohustatud osutama
käesolevas lõikes ette nähtud abi.
8. Osalisriigil on õigus paluda ja saada lõigetes 9, 10 ja 11 sätestatud
korra kohaselt abi ja kaitset keemiarelva kasutamise või sellega
ähvardamise korral, kui ta leiab, et:
a) tema vastu on kasutatud
keemiarelva;
b) rahutuste laialiajamisel kasutatavat toimeainet on
kasutatud tema vastu sõjapidamises; või
c) mõni riik
ähvardab teda tegevusega, mis on I artikliga osalisriikidele keelatud.
9. Vastaval informatsioonil põhinev palve esitatakse peadirektorile, kes edastab selle viivitamatult täitevnõukogule ja kõigile osalisriikidele. Peadirektor edastab palve viivitamatult osalisriikidele, kes on vabatahtlikult andnud nõusoleku kooskõlas lõike 7 punktidega b ja c palve kättesaamisest 12 tunni jooksul pakkuda hädaabi keemiarelvade kasutamise või rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete sõjapidamises kasutamise korral, või humanitaarabi seda vajavale osalisriigile keemiarelva või rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete sõjapidamises kasutamise tõsise ohu korral. Peadirektor algatab palve kättesaamisest 24 tunni jooksul juurdluse, et koostada edasine tegevuskava. Ta viib juurdluse lõpule 72 tunni jooksul ja saadab aruande täitevnõukogule. Kui juurdluse lõpuleviimiseks on vaja veel lisaaega, esitatakse vahearuanne sama tähtaja jooksul. Juurdluseks taotletav lisaaeg ei tohi ületada 72 tundi. Kuid seda võib edaspidi pikendada samade ajavahemike kaupa. Iga lisaaja lõpul esitatakse aruanded täitevnõukogule. Lähtudes esitatud palvest ja selles toodud informatsioonist, tuvastatakse juurdluse käigus faktid ning määratakse kindlaks täiendava abi ning vajatava kaitse liik ja ulatus.
10. Täitevnõukogu tuleb kokku juurdlusaruande kättesaamisest 24 tunni jooksul, et kaaluda olukorda, ning järgneva 24 tunni jooksul võtab lihthäälteenamusega vastu otsuse, kas kohustada tehnilist sekretariaati andma täiendavat abi. Tehniline sekretariaat edastab juurdlusaruande ning täitevnõukogu vastu võetud otsuse viivitamatult kõigile osalisriikidele ja asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Kui täitevnõukogu otsustab abi anda, korraldab peadirektor selle viivitamata. Selleks võib peadirektor teha koostööd palve esitanud osalisriigi, teiste osalisriikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Osalisriigid teevad abi tagamiseks kõik võimaliku.
11. Kui käimasolevatest juurdlustest või muudest usaldusväärsetest allikatest saadav informatsioon annab küllaldased tõendid selle kohta, et keemiarelvade kasutamine on nõudnud ohvreid ning kiire tegutsemine on hädavajalik, teatab peadirektor sellest kõigile osalisriikidele ja võtab meetmeid korraldamaks hädaabi andmist, kasutades varusid, mis konverents on tema käsutusse andnud selliste ootamatute olukordade puhuks. Peadirektor hoiab täitevnõukogu kursis, milliseid samme on astutud käesoleva lõike kohaselt.
Artikkel XI. Majanduslik-tehniline areng
1. Käesoleva konventsiooni sätteid rakendatakse nii, et see ei takistaks osalisriikide majanduslikku ja tehnilist arengut ega rahvusvahelist keemiaalast koostööd käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel, sealhulgas rahvusvahelist teaduslik-tehnilise teabe vahetamist ning kemikaalide, nende tootmis-, töötlemis- või kasutamisvahendite vahetust käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel.
2. Käesoleva konventsiooni sätete alusel, arvestades rahvusvahelise
õiguse põhimõtteid ja kehtivaid norme:
a) on
osalisriikidel õigus individuaalselt või kollektiivselt uurida
kemikaale, neid välja töötada, toota, omandada, säilitada, edastada ning
kasutada;
b) kohustuvad osalisriigid soodustama kemikaalide ning
varustuse ja teaduslik-tehnilise teabe vahetust, mis on seotud
keemiateaduse arendamise ja rakendamisega käesolevas konventsioonis
keelustamata eesmärkidel, ning omavad õigust sellises vahetuses osaleda;
c) kaotavad
osalisriigid omavahel kõik piirangud, sealhulgas mis tahes
rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kitsendused, mis ei ole
kooskõlas käesoleva konventsiooni alusel võetud kohustustega ja mis
piiravad või takistavad kaubandust ning teaduse ja tehnoloogiaalasete
teadmiste arengut ja edendamist keemiateaduse saavutuste kasutamiseks
tööstuses, põllumajanduses, teadusuuringutes, meditsiinis, farmaatsias
ning muudel rahumeelsetel eesmärkidel;
d) ei kasuta osalisriigid
käesolevat konventsiooni selleks, et võtta selle alusel meetmeid, mis ei
ole ette nähtud ega lubatud käesolevas konventsioonis ega kasuta ka
ühtki teist rahvusvahelist kokkulepet käesoleva konventsiooniga
kooskõlastamata eesmärkide nimel;
e) kohustuvad
osalisriigid vaatama läbi oma kemikaalidega kauplemist käsitlevad
siseriiklikud aktid, et viia need kooskõlla käesoleva
konventsiooni eesmärkide ja sihtidega.
Artikkel XII.Olukorra lahendamise ja konventsiooni järgimise tagamise meetmed, kaasa arvatud sanktsioonid
1. Konverents võtab vajalikud meetmed alljärgnevate lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt, et kindlustada käesoleva konventsiooni järgimine, lahendada ja heastada konventsiooni sätetega vastuolus olev mis tahes olukord. Kaaludes käesoleva lõike kohaseid tegutsemisvõimalusi, arvestab konverents täitevnõukogu informatsiooni ja soovitusi.
2. Juhul kui täitevnõukogu on palunud osalisriigil võtta meetmeid konventsiooni mittejärgimisest tekkinud problemaatilise olukorra lahendamiseks ja kui osalisriik ei suuda täita palvet ettenähtud tähtaja jooksul, võib konverents täitevnõukogu soovitusel inter alia piirata osalisriigile käesoleva konventsiooniga antud õigusi ja privileege või need tühistada, kuni riik võtab vajalikud meetmed, et täita käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi.
3. Juhul kui käesoleva konventsiooni, eelkõige artikli I alusel keelatud tegevus tõsiselt takistab käesoleva konventsiooni eesmärkide ja sihtide saavutamist, võib konverents soovitada osalisriikidele kollektiivseid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega.
4. Eriti tõsistel juhtudel teatab konverents sellest ÜRO Peaassambleele ja ÜRO Julgeolekunõukogule, edastades ka asjakohase informatsiooni ja järeldused.
Artikkel XIII. Seos teiste rahvusvaheliste kokkulepetega
Käesolevas konventsioonis sätestatut ei saa tõlgendada nii, et see piiraks või kahjustaks osalisriikide kohustusi, mis on võetud 17. juunil 1925 Genfis allakirjutatud lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokolliga ning 10. aprillil 1972 Londonis, Moskvas ja Washingtonis allakirjutatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooniga.
Artikkel XIV. Vaidluste lahendamine
1. Käesoleva konventsiooni rakendamisel või tõlgendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse kooskõlas käesoleva konventsiooni asjaomaste sätetega ja vastavalt ÜRO põhikirjale.
2. Kui kahe või enama osalisriigi vahel või ühe või enama osalisriigi ning organisatsiooni vahel on tekkinud vaidlus seoses käesoleva konventsiooni rakendamise või tõlgendamisega, konsulteerivad pooled omavahel, et kiiresti leida vaidluse lahendus läbirääkimiste teel või muude rahumeelsete vahenditega poolte endi valikul, näiteks asjaomaste käesoleva konventsiooni organite poole pöördumine, vastastikune kokkulepe, vaidluse esitamine Rahvusvahelisele Kohtule kooskõlas kohtu statuudiga. Asjaomased osalisriigid hoiavad täitevnõukogu kursis astutavate sammudega.
3. Täitevnõukogu võib kaasa aidata vaidluse lahendamisele tema poolt sobivaiks peetud vahenditega, sealhulgas võimaldades pooltel kohtuda neutraalsel pinnal, kutsudes vaidluse poolteks olevaid osalisriike asuma vaidlust lahendama nende endi valitud meetodil ja aidates määratleda kokkulepitud toimingute sooritamiseks tähtaja.
4. Konverents vaatab läbi osalisriikide või täitevnõukogu edastatud vaidlusküsimused. Vajaduse korral asutab või volitab konverents organid, kelle ülesandeks on vaidluste lahendamine artikli VIII lõike 21 punkti f kohaselt.
5. Nii konverentsil kui ka täitevnõukogul on õigus ÜRO Peaassamblee volituse alusel paluda Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamust organisatsiooni tegevust käsitleva mis tahes juriidilise küsimuse kohta. Sel eesmärgil sõlmitakse organisatsiooni ja ÜRO vahel kokkulepe artikli VIII lõike 34 punkti a kohaselt.
6. Käesolev artikkel ei välista artiklis IX sätestatut, olukorra lahendamiseks võetavaid meetmeid ega konventsiooni järgimist käsitlevaid sätteid, sh sanktsioone lubavaid sätteid.
Artikkel XV. Parandused
1. Osalisriik võib teha käesoleva konventsiooni parandusettepanekuid. Osalisriik võib pakkuda ka muudatusi käesoleva konventsiooni lisadesse lõike 4 kohaselt. Parandusettepanekute korral kehtib lõigetes 2 ja 3 sätestatud kord. Lõikes 4 sätestatud muudatusettepanekute kohta kehtib lõikes 5 sätestatud kord.
2. Parandusettepaneku tekst esitatakse peadirektorile, kes saadab selle osalisriikidele ja depositaarile. Parandusettepaneku vaatab läbi vaid paranduskonverents. Selline paranduskonverents kutsutakse kokku juhul, kui osalisriikidest üks kolmandik või enam teatavad peadirektorile hiljemalt 30 päeva möödumisel teate saamisest, et nad toetavad ettepaneku läbivaatamist. Paranduskonverents peetakse viivitamatult konverentsi korralise istungi järel, kui palve esitanud osalisriigid ei ole palunud kutsuda istung kokku varem. Ühelgi juhul ei peeta paranduskonverentsi enne 60 päeva möödumist parandusettepaneku edastamisest.
3. Parandused jõustuvad kõigi osalisriikide suhtes 30 päeva möödumisel
päevast, mil kõik allpool toodud punktis b
viidatud osalisriigid on deponeerinud oma ratifitseerimis- või
vastuvõtmisdokumendid:
a) kui need on paranduskonverentsil vastu
võetud kõigi osalisriikide enamuse poolthäältega ja ilma ühegi
vastuhääleta; ja
b) kui need on ratifitseerinud või vastu
võtnud kõik paranduskonverentsil poolt hääletanud osalisriigid.
4. Selleks, et kindlustada käesoleva konventsiooni ajakohasus ja rakendatavus, tehakse selle lisadesse muudatused lõike 5 kohaselt juhul, kui pakutud muudatused on vaid haldusalase või tehnilise iseloomuga. Kõik muudatused «Kemikaalide lisasse» tehakse lõike 5 kohaselt. «Konfidentsiaalsuse lisa» A- ja C-peatükki, «Kontroll-lisa» X osa ja neid «Kontroll-lisa» I osa definitsioone, mis on seotud vaid erakorralise kontrolliga, ei saa lõike 5 kohaselt muuta.
5. Lõikes 4 loetletud muudatusettepanekud tehakse vastavalt järgmisele
korrale:
a) muudatusettepanekute tekst edastatakse koos vajaliku
informatsiooniga peadirektorile; osalisriik ja peadirektor võib esitada
lisainformatsiooni ettepanekule hinnangu andmiseks; peadirektor teatab
viivitamatult kõigist sellistest ettepanekutest ja informatsioonist
kõigile osalisriikidele, täitevnõukogule ja depositaarile;
b) hiljemalt
60 päeva möödumisel ettepaneku laekumisest annab peadirektor hinnangu,
kuidas see ettepanek võiks mõjutada käesoleva konventsiooni sätteid ja
nende rakendamist ning edastab sellise informatsiooni kõigile
osalisriikidele ja täitevnõukogule;
c) täitevnõukogu vaatab
ettepaneku läbi, kasutades kogu talle kättesaadavat informatsiooni,
sealhulgas vaadates, kas ettepanek täidab lõike 4 tingimusi; hiljemalt
90 päeva möödumisel ettepaneku laekumisest esitab täitevnõukogu oma
soovituse koos asjaomaste selgitustega kõigile osalisriikidele
läbivaatamiseks; osalisriigid teatavad selle kättesaamisest 10 päeva
jooksul;
d) kui täitevnõukogu soovitab kõigil osalisriikidel
ettepanek vastu võtta, siis loetakse see kinnitatuks, kui ükski
osalisriik ei ole soovituse kättesaamisest 90 päeva jooksul sellele
vastuseisu avaldanud; kui täitevnõukogu soovitab ettepaneku tagasi
lükata, loetakse see tagasilükatuks, kui ükski osalisriik ei ole
soovituse kättesaamisest 90 päeva jooksul sellele vastuseisu avaldanud;
e) kui
täitevnõukogu soovitust ei võeta punktis d
sätestatud korras vastu, käsitletakse ettepaneku suhtes tehtavat otsust,
sealhulgas ka selle vastavust lõike 4 tingimustele, põhiküsimusena
konverentsi järgmisel istungil;
f) peadirektor teatab kõigile
osalisriikidele ja depositaarile kõigist käesoleva lõike alusel
tehtavatest otsustest;
g) selle korra järgi kinnitatud muudatused
jõustuvad kõigi osalisriikide suhtes 180 päeva möödumisel kuupäevast,
mil peadirektor on teatanud nende kinnitamisest, kui täitevnõukogu pole
soovitanud ega konverents otsustanud kehtestada teist tähtaega.
Artikkel XVI. Kestus ja loobumine
1. Käesolev konventsioon on sõlmitud tähtajatuna.
2. Igal osalisriigil on oma riiklikust suveräänsusest tulenevalt õigus käesoleva konventsiooni liikmeskonnast välja astuda, kui ta otsustab, et konventsiooni valdkonnaga seonduvad erakorralised sündmused on ohustanud tema riigi põhihuve. Ta teatab oma otsusest kõigile osalisriikidele, täitevnõukogule, depositaarile ja ÜRO Julgeolekunõukogule 90 päeva ette. Sellises teates viitab ta tema põhihuve ohustanud sündmustele.
3. Osalisriigi käesoleva konventsiooni liikmeskonnast väljaastumine ei mõjuta kuidagi kohustust jätkata rahvusvahelise õiguse, eelkõige Genfi 1925. a protokolli asjaomaste sätetega võetud kohustuste täitmist.
Artikkel XVII. Lisade staatus
Lisad moodustavad käesoleva konventsiooni lahutamatu osa. Iga viide käesolevale konventsioonile tähendab ka viidet tema lisadele.
Artikkel XVIII. Allakirjutamine
Käesolev konventsioon on enne jõustumist avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele.
Artikkel XIV. Ratifitseerimine
Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele allakirjutanud riikide poolt nende põhiseaduslike protseduuride kohaselt.
Artikkel XX. Ühinemine
Riik, kes ei kirjuta käesolevale konventsioonile alla enne selle jõustumist, võib ühineda sellega igal ajal pärast selle jõustumist.
Artikkel XXI. Jõustumine
1. Käesolev konventsioon jõustub 180 päeva möödumisel 65. ratifitseerimisdokumendi deponeerimisest, kuid igal juhul mitte enne kui selle allakirjutamiseks avamisest kahe aasta pärast.
2. Riikide suhtes, kes deponeerivad oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub see 30. päeval pärast nende ratifitseerimis- või ühinemisdokumentide deponeerimist.
Artikkel XXII. Reservatsioonid
Käesoleva konventsiooni artiklite suhtes ei saa teha reservatsioone. Käesoleva konventsiooni lisade suhtes ei saa teha reservatsioone, mis ei ole kooskõlas konventsiooni eesmärkide ja sihtidega.
Artikkel XXIII. Depositaar
Käesoleva konventsiooni depositaariks on määratud ÜRO peasekretär, kes inter
alia:
a) teatab viivitamatult kõigile allakirjutanud ja ühinenud
riikidele igast allakirjutamisest, igast ratifitseerimis- või
ühinemisdokumendi deponeerimisest ja käesoleva konventsiooni jõustumise
kuupäevast ning muude teadete laekumisest;
b) saadab käesoleva
konventsiooni nõuetekohaselt tõestatud koopiad kõigi allakirjutanud ja
ühinenud riikide valitsustele; ja
c) registreerib käesoleva
konventsiooni vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.
Artikkel XXIV. Autentsed tekstid
Käesolev konventsioon, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene-
ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse ÜRO
peasekretäri juurde.
Ülaltoodu kinnituseks on täievolilised
esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud
13. jaanuaril 1993 Pariisis.
Lisa konfidentsiaalse informatsiooni kaitse kohta (Konfidentsiaalsuse lisa)
Rakendus- ja kontroll-lisa (Kontroll-lisa)
Facebook
Twitter