Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Vanglaametniku ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord
[RT I 2003, 30, 186 - jõust. 01.04.2003]

Vastu võetud 28.11.2000 nr 383
RT I 2000, 89, 583
jõustumine 01.12.2000

Muudetud järgmise määrusega:

2. 07. 2002 nr 215 (RT I 2002, 59, 370), jõust. 13. 07. 2002
18. 03. 2003 nr 87 (RT I 2003, 30, 186), jõust 1. 04. 2003

Määrus kehtestatakse «Vangistusseaduse» (RT I 2000, 58, 376; 2002, 84, 492; 90, 521; 2003, 4, 20; 20 116; 26, 157) § 147 alusel ning lähtudes § 116 lõigetest 2 ja 5.
[RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

1. peatükk
VORMIRIIETUSE KIRJELDUS

§1. Vormiriietuse komponendid

Vormiriietusse kuuluvad:
1) vormimüts;
2) jope;
3) vormikuub;
4) püksid;
5) blusoon;
6) vihmakeep;
7) talvemüts;
8) nokkmüts;
9) pluus;
10) suvepluus;
11) lips;
12) kingad;
13) poolsaapad;
14) püksirihm;
15) labakindad;
16) vöörihm;
17) seelik;
18) kampsun;

18¹) sviiter;
19) lipsunõel.

[RT I 2002, 59, 370 – 13. 07. 2002]

§2. Vormiriietusel kantavad õlakud ja pagunid

(1) Vanglaametnik ja vanglaametnikukandidaat kannavad § 1 punktides 2, 3, 5, 10 ja 18¹ nimetatud vormiriietusel õlakuid või paguneid.

(2) Mustast segakiud- või poolvillasest riidest õlaku pikkus on 150 mm ja laius 55 mm.

(3) Pagun valmistatakse mustast kalevist ja kõvendusega. Paguni kumeral otsal ja külgedel on läbiõmmeldud 5–8 mm laiune kuldne ääris. Paguni pikkus on 130 mm ja laius 45 mm.

[RT I 2002, 59, 370 – 13. 07. 2002]

§3. Vormiriietusel kasutatavad nööbid ja trukid

(1) Vormiriietusel kasutatakse kollasest metallist kolme lõvi kujutisega vorminööpe või musta värvi trukke.

(2) Trukkide läbimõõt on 12–15 mm. Suurte vorminööpide läbimõõt on 20 mm ja väikestel 14 mm.

(3) Paguni ja õlaku ülemises (kraepoolses) servas on väike vorminööp, mis asub paguni alumisest servast 115 mm kaugusel. Nööbi kaugus õlaku alumisest servast on 120 mm.

§4. Vormimüts

(1) Vormimüts on valmistatud mustast poolvillasest riidest. Müts on ümmarguse põhjaga, eest püstja, tagant langeva pehme äärega, 45 mm kõrguse samast riidest rummuga ning lakknahast nokaga ja tormirihmaga. Rummu ümber on 28 mm laiune tammelehtede kujutisega kaunistatud mustast läikivast riidest kant. Eestpoolt on rummu ja põhja vahelise ääre laius 80 mm. Mütsinoka laius keskkohast on 45 mm, noka pikkus on 240 mm ja noka langus 45 kraadi. Noka kohal on 13 mm laiune kunstnahast tormirihm, mis on kinnitatud kahe väikese vorminööbiga.

(2) Vangla peainspektori vormimütsi nokk on ääristatud kuldsete tammelehtedega ning lakknahast tormirihma asemel on kuldsest metallniidist punutud nöör. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki (kirjeldus lisas 1).

§5. Jope

(1) Jope on mustast segakiudriidest, äravõetava sooja voodriga ja äravõetava kapuutsiga. Jopel kantakse õlakuid, mis on kinnitatud läbi aasa väikese vorminööbiga. Hõlmadel on kaks sisseõmmeldud klapptaskut. Taskuklapid suletakse trukkidega. Klapi laius on 180 mm ja kõrgus 80 mm. Jope suletakse luku ja trukkidega. Vöökohal on nöör jope pingutamiseks. Vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm allpool. Jopel kantakse õlakuid, mis on kinnitatud läbi aasa väikese vorminööbiga.

(2) [kehtetu – RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

§6. Vormikuub

(1) Vormikuub on mustast poolvillasest riidest, kaherealine, avatud kaelusega, nurkadega reväärkraega ja voodriga ning pealeõmmeldud pagunitega. Kuue hõlmad nööbitakse kahe suure vorminööbiga. Hõlmadel on kolm suurt vorminööpi. Hõlmadel on kaks sisseõmmeldud, klapiga taskut. Taskuklapi pikkus on 150 mm ja laius 50 mm. Vasakul hõlmal on sisseõmmeldud, klapita rinnatasku, mille mõõdud on 100 × 80 mm.

(2) Vormikuue varruka tagaküljel on kolm väikest vorminööpi. Alumise vorminööbi kaugus varruka servast on 30 mm ja nööpide vahekaugus 20 mm. Vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm allpool.

(3) Vangla peainspektor kannab vormikuue krae mõlemal otsal tammelehtedega ümbritsetud mõõgakujulist kollasest metallist stantsitud või kuldset metallniidiga tikitud ilustist (kirjeldus lisas 3).

§7. Püksid

Pikad püksid on mustast segakiud- või poolvillasest riidest. Neil on kaks poolviltust puusale avatud küljetaskut ja üks klapita tagatasku. Pükste peal kantakse rihma. Värvli laius on 37 mm.

§8. Blusoon

(1) Blusoon on mustast segakiud- või poolvillasest riidest, avatud kaelusega, nurkadega reväärkraega, kahe sisseõmmeldud, klapiga rinnataskuga. Blusoonil kantakse õlakuid, mis on kinnitatud läbi aasa väikese vorminööbiga. Blusooni hõlmad suletakse viie trukiga. Blusooni rinnatasku klapi laius on 130 mm ja kõrgus 50 mm. Taskuklapp suletakse ühe väikese trukiga. Vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm allpool.

(2) Blusooni kummalgi küljel, värvli peal on värvli pikkuse reguleerimiseks üks trukiga tripp suurusega 40 × 140 mm. Blusooni kantakse pükste peal. Blusooni juurde kuuluvad ülikonnapükstega ühesugused püksid. Blusoonil kantakse õlakuid, mis on kinnitatud läbi aasa väikese vorminööbiga.

(3) [kehtetu - RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

§9. Vihmakeep

Vihmakeep on kummeeritud riidest, kapuutsiga ja kahe külgmise käeavaga. Kapuutsi äärt pingutatakse nööriga.

§10. Talvemüts

Talvemüts on mustast nahast, segakiud- või poolvillasest riidest ja voodriga ning kõvendusega, ovaalse põhjaga, 95–110 mm kõrguse äärega ning ilupaela ja nokaga. Mütsil on mustast karusnahast allalastav kõrvaklappidega käänis. Eesääre kõrgus on 100 mm. Kõrvaklapid on seotavad. Nende laius pealael on 80–110 mm. Mütsinokk on mütsi põhimaterjalist ja kõvendusega. Mütsinoka laius keskkohast on 50 mm, noka pikkus on 210 mm ja noka langus 50–60 kraadi. Mütsi ilupael on mustast riidest. Ilupaela laius on 18–20 mm.

§11. Nokkmüts

Nokkmüts on mustast segakiud- või kunstkiudriidest. Mütsi põhi koosneb kuuest sektorist, milles igaühes on õhuauk. Kaks nokapoolset sektorit on tugevdatud jäigast riidest voodriga. Mütsi reguleeritakse vastavalt pea suurusele. Mütsil on kollase tikandiga kiri «VANGLATEENISTUS».

§12. Pluus

Pluus on rohekashallist või valgest puuvill- või segakiudriidest, pikkade käistega, kõva nurkkraega, kahe pealeõmmeldud lahtise rinnataskuga ja nööbitav.

§13. Suvepluus

(1) Suvepluus on lühikeste käistega, rohekashallist või valgest puuvill- või segakiudriidest, kõva nurkkraega, kahe pealeõmmeldud rinnataskuga ja nööbitav. Pluusi vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm allpool. Suvepluusil kantakse õlakuid, mis on kinnitatud läbi aasa väikese vorminööbiga.

(2) [kehtetu - RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

§14. Lips

Lips on seotav või kummiga, mustast riidest, teravnurkse otsaga, mille laius on 80 mm.

§15. Kingad

Kingad on mustast nahast, paksu tallaga ja madala kontsaga või naistel poolkõrge kontsaga.

§16. Poolsaapad

Poolsaapad on mustast nahast, paksu tallaga, madala või poolkõrge kontsaga, sääreosa siseküljel on lukk-kinnis või ees nöörkinnis.

§17. Püksirihm

Püksirihm on mustast nahast. Rihmal on ühe keelega metallpannal. Rihma laius on 35 mm.

§18. Labakindad

Labakindad on puuvillasest riidest, voodriga ja pingutuskummiga ning kolme sõrmega.

§19. Vöörihm

Vöörihm on mustast nahast ja 50 mm laiune. Rihmal on kahe keelega pannal.

§20. Seelik

Seelik on mustast segakiud- või poolvillasest riidest.

§21. Kampsun

Kampsun on akrüüllõngast, reljeefse koega ja kõrge kaelusega. Ees on tõmblukk, mille pikkus moodustab kolmandiku kampsuni pikkusest.

21¹. Sviiter

Sviiter on mustast poolvillasest lõngast ja kolmnurkkaelusega. Kaeluse äär, varrukaotsad ja sviitri alumine äär on soonikkoes. Õlgadel ja varruka alumise osa tagumisel küljel on mustast riidest tugevduslapid. Õlakud kinnituvad aasa ja väikese vorminööbiga. Vasakul pool rinnaesisel on pealeõmmeldud kaheosaline riidest rinnatasku, mille välimine, laiem pool suletakse. Klapp suletakse takjapaelaga. Sisemine, kitsam osa on pliiatsitasku. Vasaku varruka välisküljel on käiseembleem (kirjeldus lisas 2), mille ülemine äär on õlaõmblusest 60 mm allpool.

[RT I 2002, 59, 370 – 13. 07. 2002]

§22. Lipsunõel

Lipsunõel on kollasest metallist, klambrikujuline, klambri peal võib olla kuni 12 mm kõrgune vanglate vapp.

2. peatükk
VORMIRIIETUSE KANDMISE KORD

§23. Vormiriietuse kandmise üldnõuded

(1) Teenistuskohustusi täitev vanglaametnik kannab selle määrusega ettenähtud vormiriietust ja eraldusmärke. Vanglaametnikukandidaat kannab vormiriietust õppetöö ajal.

(2) Keelatud on koos vormiriietusega kanda nähtavale jäävaid riietusesemeid, mis ei kuulu vormiriietuse hulka.

(3) Välismaal viibides on vormiriietust lubatud kanda üksnes vangla direktori või õppeasutuse juhi loal.

[RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

§24. Vormiriietuse kandmise erinõuded

(1) Suvel kantakse § 1 punktides 1, 3–6, 8–12, 14, 16, 17, 18¹ ja 19 nimetatud esemeid.

(2) Talvel kantakse § 1 punktides 1–7, 9 ja 11–19 nimetatud esemeid.

(3) Pluusi kantakse lipsuga. Suvepluusi võib kanda ilma lipsuta.

[RT I 2002, 59, 370 – 13. 07. 2002]

§25. Vormiriietuse kandmise erisused

(1) Vangla peainspektori, vangla osakonnajuhataja ning vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbiviivas õppeasutuses teenistuses oleva vanglaametniku vormiriietus koosneb § 1 punktides 1–4, 7, 9–14, 16, 17, 18¹ ja 19 nimetatud komponentidest. Paragrahvi 1 punktis 18¹ nimetatud sviitrit kannavad ka vangla talituse juhataja ja peaspetsialist vanglateenistusse kuuluval ametikohal.

(2) Muu vanglaametniku vormiriietus ja vanglaametnikukandidaadi vormiriietus koosneb § 1 punktides 2, 4–18 ja 19 nimetatud komponentidest.

(3) [kehtetu - RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

(4) Eriülesannete täitmisel võib vanglaametnik kanda vormiriietusest erinevat riietust.

(5) Vihmakeep ja labakindad väljastatakse ainult välisvalveteenistuse ametnikule tööülesannete täitmise ajaks.

[RT I 2003, 30, 186 – 1. 04. 2003]

 

§25¹. Au- ja teenetemärkide kandmine vormiriietusel

Au- ja teenetemärkide kandmisel vormiriietusel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25. märtsi 1997. a määrusega nr 68 «Teenetemärkide seaduse rakendamine» kinnitatud «Au- ja teenetemärkide kandmise korrast» (RT I 1997, 28, 430).

[RT I 2003, 30, 186 – 1. 04. 2003]

§26. Hooajavormiriietusele ülemineku aeg

Hooajavormiriietusele ülemineku aja määrab asutuse juht.

§27. Vormiriietuse varustusnormid ja vormiriietuse kandmisaeg

(1) Vormiriietus antakse vastavalt varustusnormidele ja esemete kandmise ajale (lisa 4).

(2) Enne eseme kandmisaja lõppemist on isikul võimalik ese välja vahetada, kui see on teenistuskohustusi täites muutunud kõlbmatuks. Eseme mahakandmine vormistatakse aktiga.

3. peatükk
ERALDUSMÄRKIDE KIRJELDUS JA MÄRGIKANDMISE KORD

§28. Eraldusmärkide kirjeldus

(1) Eraldusmärgid on riigivapi kujutis ja üks suur või väike tärn või mitu nimetatud tärni. Riigivapi kujutise (kuldse põhjaga ja siniste lõvidega, emailitud kilp, mida ümbritseb õmmeldud või stantsitud kuldne pärg) kõrgus on 28 mm ja laius 32 mm.

(2) Õlakul ja pagunil kantava suure tärni läbimõõt diagonaalis on 22 mm ja väikesel 16 mm. Tärn on kollasest metallist.

§29. Vangla peainspektori eraldusmärgid

Vangla peainspektori õlakul ja pagunil on järgmised eraldusmärgid:
1) vangla direktoril ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli korrektsioonikolled˛i direktoril riigivapi kujutis ja üks suur tärn. Riigivapi kujutise allserva kaugus õlaku ja paguni allservast on 15 mm. Tärni kaugus õlaku ja paguni allservast tärni keskkohani on 65 mm;
2) vangla direktori asetäitjal ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli korrektsioonikolled˛i erialaõppetooli juhatajal kolm suurt tärni. Tärnide kaugus õlaku ja paguni allservast on 25 mm, 55 mm ja 85 mm.

[RT I 2003, 30, 186 – 1. 04. 2003]

§30. I klassi vanglainspektori eraldusmärgid

I klassi vanglainspektori õlakul ja pagunil on järgmised eraldusmärgid:
1) vangla osakonnajuhatajal ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli korrektsioonieriala õppejõul ja vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbiviiva muu asutuse korrektsioonialast haridust andva struktuuriüksuse juhil kaks suurt tärni. Tärnide kaugus õlaku ja paguni allservast on 25 mm ja 55 mm;
2) vangla talitusejuhatajal, peaspetsialistil ja vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbiviiva muu õppeasutuse korrektsiooni erialaõppejõul üks suur tärn. Tärni kaugus õlaku ja paguni allservast on 55 mm.

[RT I 2003, 30, 186 – 1. 04. 2003]

§31. II klassi vanglainspektori eraldusmärgid

II klassi vanglainspektori õlakul ja pagunil on kolm väikest tärni. Tärnide kaugus õlaku ja paguni allservast on 25 mm, 55 mm ja 85 mm.

§32. I klassi valvuri eraldusmärgid

I klassi valvuri õlakul ja pagunil on kaks väikest tärni. Tärnide kaugus õlaku ja paguni allservast on 25 mm ja 55 mm.

§33. II klassi valvuri eraldusmärgid

II klassi valvuri õlakul ja pagunil on üks väike tärn. Tärni kaugus õlaku ja paguni allservast on 55 mm.

§34. Eraldusmärkide kirjelduse ja märgi kandmise korra erisused

(1) Vanglaametnikukandidaadi õlakul ja pagunil on 25 mm kõrgune ja 18 mm laiune kollasest metallist K-tähe kujutis. Tähe kaugus õlaku ja paguni allservast on 25 mm.

(2) [kehtetu - RT I 2003, 30, 186 – jõust. 1.04.2003]

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§35. Määruse rakendamisega seotud kulude katmine

(1) Vanglaametniku vormiriietuse ja vanglaametniku eraldusmärkide kulud kaetakse selle asutuse, kus isik teenistuses on, eelarvevahendite arvelt.

(2) Vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kulud kaetakse selle vangla, kus ta läbib praktilise väljaõppe, eelarvevahendite arvelt.

[RT I 2003, 30, 186 – 1. 04. 2003]

§36. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§37. Määruse jõustumine

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud]

(2) Määrust ei kohaldata enne 2001/2002. õppeaastat vanglaametniku ettevalmistusteenistust läbiviivasse õppeasutusse õppima asunud isiku suhtes.

 

 

 

Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruse nr 383 «Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord» lisa 1

VORMIMÜTSIMÄRGI KIRJELDUS

Mütsimärk on 40 mm kõrgune emailitud vanglate vapp, mida ümbritseb kollasest metallist stantsitud tammepärg. Vapi tipu all on kaks tammelehte ja külgedel kummalgi pool kolm lehepaari. Mütsimärgi kõrgus on 60 mm.

 

Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruse nr 383 «Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord» lisa 2

KÄISEEMBLEEMI KIRJELDUS

Käiseembleemi põhimaterjal on must riie. Embleem on vanglate vapi kujutis. Lõvil on punane keel ja kaks valget kihva. Embleemi kõrgus on 100 mm ja laius 80 mm. Hõbedase ääre laius on 8 mm.

 

Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruse nr 383 «Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord» lisa 3

VANGLA PEAINSPEKTORI KRAEILUSTISE KIRJELDUS

Kraeilustise kujutis koosneb horisontaalses asendis mõõgast ja selle ümber põimunud tammelehtedest. Ilustis on kollasest metallist või kulla värvi metallniidiga tikitud. Pikkus on 80 mm ja laius 35 mm.

 

Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2000. a määruse nr 383 «Vanglaametniku, vangla sotsiaaltöötaja ning vanglaametnikukandidaadi vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus ning nende kandmise kord» lisa 4 (Vabariigi Valitsuse 2. juuli 2002. a määruse nr 215 sõnastuses)

VORMIRIIETUSE VARUSTUSNORMID JA ESEMETE KANDMISE AEG

Eseme nimetus	Esemete arv	Eseme kandmisaeg (aastates)
Vormimüts	1	4
Jope	1	3
Vormikuub	1	3
Püksid*	2 paari	2
Blusoon	1	3
Vihmakeep	1	katkiminekuni
Talvemüts	1	4
Nokkmüts	1	2
Pluus (rohekashall, pikkade varrukatega)	2	2
Suvepluus (rohekashall, lühikeste varrukatega)	2	2
Pluus (valge, pikkade varrukatega)	1	2
Lips	1	2
Kingad	1 paar	2
Poolsaapad	1 paar	2
Püksirihm	1	6
Labakindad	1 paar	katkiminekuni
Vöörihm	1	6
Seelik*	1	2
Kampsun	1	3
Sviiter	1	3
Lipsunõel	1	katkiminekuni
*Naisametnikule väljastatakse kas 1 seelik ja 1 paar pükse või tema soovi korral 2 paari pükse

[RT I 2002, 59, 370 – 13. 07. 2002]