Teksti suurus:

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.08.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 12.08.2014, 7

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine

Vastu võetud 07.08.2014 nr 127

Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  (1) Määrusega sätestatakse korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse vastavuse auditeerimise, struktuuritoetuse (edaspidi toetus) auditeerimise strateegia ning auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande koostamise kord.

  (2) Auditite planeerimisel, tegemisel ja aruannete koostamisel ning auditi tulemustest teavitamisel juhindub auditeeriv asutus käesolevast määrusest, rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimise standarditest (edaspidi standardid), audiitortegevuse seadusest ning Euroopa Komisjoni vastavatest juhenditest.

  (3) Auditeerimine hõlmab auditi planeerimist, tegemist, lõpparuande koostamist ja tulemustest teavitamist. Auditeerimisele järgneb auditi soovituste rakendamise seire. Vajaduse korral tehakse järelaudit.

2. peatükk Vastavusauditi tegemine 

§ 2.  Vastavusauditi tegemine

  (1) Korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi vastavuse hindamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320−469), XIII lisas sätestatud kriteeriumidele teeb auditeeriv asutus vastavusauditi.

  (2) Vastavusauditi tegemisel võib arvestada perioodil 2007–2013 rakendatud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi, kui juhtimis- ja kontrollisüsteem on suurel määral sama perioodi 2014–2020 juhtimis- ja kontrollisüsteemiga.

  (3) Vastavusauditi tulemusena koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 124 lõike 7 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud vormikohased auditiarvamus ja aruanne.

3. peatükk Auditeeriva asutuse tehtavad auditid 

§ 3.  Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi koostamine

  (1) Korraldusasutuse ja sertifitseerimisasutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemi nõuetekohase toimimise ja tegevusvalimi auditeerimiseks teeb auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 1 kohase juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi.

  (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi objektiks võib olla korraldusasutuse, sertifitseerimisasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse (edaspidi rakenduskava elluviimist korraldavad asutused) ning toetuse saaja struktuuriüksus, süsteem, protsess ja tegevus, mis peab tagama toetuse nõuetekohase kasutamise.

§ 4.  Projektiauditi koostamine

  (1) Projektiaudit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõikes 1 sätestatud tegevus, mille eesmärk on hinnata:
  1) projekti toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude vastavust Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidele ja vastavalt kas taotluse rahuldamise otsusele, ühisele tegevuskavale, toetuse andmise tingimuste käskkirjale või rahastamisvahendi rakendamise lepingule või käskkirjale;
  2) abikõlblike kulude ning toetuse saaja raamatupidamisaruannete ja raamatupidamise algdokumentide vastavust, välja arvatud kulude lihtsustatud hüvitamisviiside puhul, mille hindamisel lähtutakse õigusaktides ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud erisustest;
  3) toetuse saajale toetuse maksmist õigel ajal ja ettenähtud mahus.

  (2) Projektiauditi objektiks võib olla rakenduskava elluviimist korraldava asutuse kuludokumentide menetlemisega seotud süsteem, aruandlus, toetuse ja omafinantseeringuga seotud dokument ning muu teave, mis on auditi tegijatele vajalik hinnangu andmiseks.

  (3) Kui projektiauditi tulemus viitab sellele, et projekti tulemusi pole saavutatud või et projekti tegevus on muutunud, võib projektiauditi ulatust laiendada lõike 1 punktis 1 õigusaktis ja dokumendis nimetatud tulemuste saavutamise ja tegevuste eesmärgipärase elluviimise hindamisele.

  (4) Kui projektiauditi tulemus viitab olulisele puudusele toetuse andmist korraldava asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemis, võib projektiauditi ulatust laiendada juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimise hindamisele.

  (5) Kui tegemist on rikkumise kahtlusega, on toetuse saaja kohustatud projektiauditi käigus esitama lisatõendid, mis on vajalikud toetuse kasutamise abikõlblikkuse reeglitega vastavuse hindamiseks.

  (6) Projektiauditina arvestab auditeeriv asutus rakendusasutuse või rakendusüksuse tehtud auditit, kui selle tegemisel on juhindutud § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentidest ja tehakse § 1 lõikes 3 nimetatud tegevused.

§ 5.  Sertifitseeritud kulude aastaaruande audit

  (1) Sertifitseeritud kulude aastaaruande auditi eesmärk on hinnata sertifitseerimisasutuse poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 137 lõike 1 tähenduses koostatud sertifitseeritud kulude aastaaruande täielikkust, täpsust ja tõepärasust.

  (2) Sertifitseeritud kulude aastaaruande auditi käigus, tuginedes projektiauditite käigus kogutud tõendusmaterjalile, auditeeriv asutus:
  1) analüüsib sertifitseerimisasutuses tehtud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditite tulemusi;
  2) kontrollib valimipõhiselt sertifitseeritud kulude aastaaruandes sisalduvate abikõlblike kulude ja finantskorrektsioonide vastavust algandmetele.

  (3) Arvamus sertifitseeritud kulude aastaaruande kohta antakse §-s 15 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse koosseisus.

§ 6.  Juhtkonna kinnitusele arvamuse andmine

  Auditeeriv asutus annab arvamuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 4 punkti e tähenduses koostatud juhtkonna kinnituses (edaspidi juhtkonna kinnitus) esitatud teabe usaldusvääruse kohta §-s 15 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse koosseisus.

4. peatükk Auditeerimise strateegia ja tööplaan 

§ 7.  Auditeerimise strateegia

  (1) Kaheksa kuu jooksul rakenduskava vastuvõtmisest arvates koostab auditeeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud vormikohase auditeerimise strateegia auditite tegemiseks.

  (2) Auditeerimise strateegias esitatakse vähemalt järgmine teave:
  1) auditeerimise metoodika;
  2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõigete 6 ja 7 alusel kehtestatud määruse kohane projektiauditite valimi moodustamise metoodika;
  3) auditite kavandamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 2 punkti 29 tähenduses jooksvaks aruandeaastaks ja kaheks järgmiseks aruandeaastaks.

  (3) Auditeerimise strateegia ajakohastatakse igal aastal alates 2016. aastast kuni 2024. aastani.

  (4) Auditeerimise strateegia kinnitab auditeeriva asutuse juht.

§ 8.  Auditeerimise kavandamine

  (1) Auditite kavandamiseks koostatakse auditeerimise tööplaan. Auditeerimise tööplaan koostatakse lähtuvalt auditeerimise strateegiast, projektiauditite valimist ja riskihindamise tulemustest. Samuti arvestatakse korraldusasutuse ja Euroopa Komisjoni ettepanekuid ning §-s 15 nimetatud auditeeriva asutuse arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu.

  (2) Auditeeritavad juhtimis- ja kontrollisüsteemid valib auditeeriv asutus üldjuhul riskihindamise tulemusena.

  (3) Auditeeritavad projektid valib auditeeriv asutus kasutades üldjuhul statistilist valimi metoodikat, et oleks tagatud valimi esinduslikkus. Põhjendatud juhtudel võib kasutada mittestatistilisi valimimeetodeid.

  (4) Auditeerimise tööplaanis esitatakse vähemalt järgmine teave:
  1) planeeritavate tööde nimetused ja eesmärgid;
  2) auditi tegijad;
  3) tööde tegemise ajakava.

  (5) Auditeerimise tööplaani koostamisel tehakse koostööd Euroopa Komisjoniga, et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 148 tähenduses rakenduskava proportsionaalne auditeerimine.

  (6) Auditeerimise tööplaani kinnitab auditeeriva asutuse juht. Auditeeriva asutuse tegevuse aluseks on kinnitatud auditeerimise tööplaan.

5. peatükk Auditeerimine 

§ 9.  Auditi planeerimine

  (1) Juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditi planeerimisel selgitatakse välja olulised kontrollivaldkonnad ning vajaduse korral määratakse riskide hindamise põhjal auditi eesmärgid ja ulatus. Riskide hindamisel võetakse arvesse oluliste vigade, pettuse, mittevastavuse ja muude ohtude ilmnemise tõenäosust.

  (2) Projektiauditi planeerimisel lähtutakse projektiauditi metoodikast ning selgitatakse välja olulised kontrollivaldkonnad, lähtudes auditeeritava projekti spetsiifikast ning sellele kohalduvatest nõuetest.

  (3) Auditi juht koostab ja auditi üle standarditekohast järelevalvet teostav isik kinnitab enne auditi toimingutega alustamist auditi programmi.

  (4) Auditi tegija esitab vähemalt viis tööpäeva enne auditi kohapealsete toimingute algust auditeeritavale kirjaliku teavituse, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:
  1) auditi õiguslik alus;
  2) auditeerimise objekt;
  3) auditi eesmärk ja ulatus;
  4) auditi toimingute esialgne ajakava;
  5) auditi tegijate ja vajaduse korral kaasatud ekspertide nimed.

  (5) Kokkuleppel auditeeritavaga võib auditi kohapealsete toimingutega alustada enne lõikes 4 nimetatud tähtaega.

  (6) Auditi tegija võib etteteatamise nõude täitmata jätta tööplaaniväliste kiireloomuliste ülesannete täitmise korral või kui esineb põhjendatud kahtlus, et etteteatamine võib moonutada auditi tulemust. Etteteatamise nõude täitmata jätmise põhjendus esitatakse auditi programmis.

§ 10.  Auditi tegemine, auditi toimik, tõendusmaterjali säilitamine ja järelevalve

  (1) Audit tehakse vastavalt kinnitatud auditi programmile.

  (2) Auditi käigus saadud teave, dokumendid ja koostatud tööpaberid, millele tuginevad auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekud, riskid ja soovitused, moodustavad auditi tõendusmaterjali, mis peab sisalduma auditi toimikus.

  (3) Auditi toimik koostatakse ja seda säilitatakse kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud dokumentide ja õigusaktidega ning auditit tegevas asutuses kehtivate eeskirjade ja asjaajamist reguleerivate õigusaktidega.

  (4) Standarditekohast järelevalvet auditi kvaliteedi üle teostab auditeeriva asutuse juhi nimetatud isik. Rakendusasutuse või rakendusüksuse tehtavate auditite puhul teostab standarditekohast järelevalvet siseauditi üksuse juht või siseauditi üksuse juhi määratud isik.

  (5) Auditeeriv asutus teostab täiendavat standarditekohast järelevalvet rakendusasutuse või rakendusüksuse siseauditi üksuse tehtud auditi kvaliteedi üle.

§ 11.  Auditi lõpparuande koostamine

  (1) Auditi tulemusena koostab auditi tegija auditi lõpparuande, milles esitatakse vähemalt järgmised andmed:
  1) auditi eesmärk, ulatus ja auditeeritav periood;
  2) auditi käigus tehtud toimingud;
  3) auditi tulemusena antud hinnang;
  4) auditi toimikus sisalduvale tõendusmaterjalile tuginevad tähelepanekud, riskid ja soovitused;
  5) finantskorrektsiooni ettepaneku tegemisel selle tegemise põhjendus, sealhulgas olulised faktilised asjaolud, soovituslik finantskorrektsiooni otsuse tegemise õiguslik alus ja kaalutlused, millest auditi tegija on ettepaneku tegemisel lähtunud.

  (2) Auditi lõpparuande projekt esitatakse auditeeritavale ja vajaduse korral vastavale rakendusüksusele ning rakendusasutusele seisukoha avaldamiseks. Auditi lõpparuande projekti kohta esitatud seisukohad lisatakse auditi toimikusse ja auditi lõpparuandesse.

  (3) Juhul kui auditeeritav, rakendusüksus või rakendusasutus jääb auditi lõpparuandes esitatud tähelepanekute suhtes eriarvamusele, lisatakse auditi lõpparuandesse auditi tegija lisaselgitus.

  (4) Lõpparuande allkirjastavad auditi juht ja auditi üle järelevalvet teostav isik.

§ 12.  Tulemustest teavitamine

  (1) Auditeeriva asutuse või auditit tegema volitatud rakendusasutuse või rakendusüksuse siseauditi üksuse juht esitab auditi lõpparuande auditeeritavale ning vastavale rakendusasutusele ja rakendusüksusele viie tööpäeva jooksul lõpparuande allkirjastamisest arvates.

  (2) Auditit tegema volitatud rakendusasutuse või rakendusüksuse siseauditi üksuse juht esitab auditi lõpparuande auditeerivale asutusele ja korraldusasutusele.

  (3) Auditi tegija ei tohi avalikustada auditi käigus tehtud tähelepanekuid kolmandatele isikutele enne auditi lõpparuande kinnitamist.

  (4) Auditi lõpparuanne avaldatakse Rahandusministeeriumi veebilehel.

  (5) Auditi tegija sisestab perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 37 nimetatud struktuuritoetuse registrisse (edaspidi register) §-des 3 ja 4 nimetatud audititega seotud andmed.

§ 13.  Soovituste rakendamise seire

  (1) Soovituste rakendamise seire on auditile järgnev tegevus, mis hõlmab auditi lõpparuandes antud soovituste rakendamise kontrollimist ja sellele hinnangu andmist auditi tegija poolt. Seiret teostavad auditi tegijad registri vahendusel.

  (2) Juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuandes antud soovituste rakendamise kohta teeb registri vahendusel otsuse korraldusasutus.

  (3) Projektiauditi lõpparuandes antud soovituste rakendamise kohta teeb registri vahendusel otsuse rakendusüksus või rakendusasutus.

  (4) Hinnangu soovituste rakendamisele annab auditeeriv asutus arvestades lõigetes 2 ja 3 nimetatud otsuseid.

§ 14.  Järelauditi tegemine

  (1) Järelaudit on auditile järgnev tegevus, mis tehakse vajaduse järgi ning mille eesmärk on selgitada, kuidas on auditeeritav rakendanud auditi tulemusena antud soovitusi.

  (2) Järelauditile kohaldatakse käesolevas peatükis sätestatut.

6. peatükk Aruandlus 

§ 15.  Auditeeriva asutuse arvamus

  (1) Auditeeriv asutus annab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 5 punktis a nimetatud arvamuses (edaspidi auditeeriva asutuse arvamus) hinnangu järgmiste asjaolude kohta:
  1) sertifitseeritud kulude aastaaruande õige ja õiglane kajastamine;
  2) Euroopa Komisjonilt hüvitamist taotletud kulude seaduslikkus ja korrektsus;
  3) toetuse andmist korraldavate asutuste juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimine;
  4) juhtkonna kinnituses esitatud teabe usaldusväärsus.

  (2) Auditeeriva asutuse arvamus koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud vormi kohaselt.

§ 16.  Auditeerimise aastaaruanne

  (1) Auditeeriv asutus koostab igal aruandeaastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 127 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega ette nähtud vormi kohase auditeerimise aastaaruande, milles esitatakse juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite ning projektiauditite olulised tähelepanekud, soovitused ning rakendatud parandusmeetmed.

  (2) Auditeerimise aastaaruanne kajastab 1. juulist kuni 30. juunini kestva aruandeaasta kohta tehtud projektiauditite ning auditeerimise aastaaruande koostamise hetkeks lõppenud juhtimis- ja kontrollisüsteemide auditite tulemusi.

  (3) Esimene auditeerimise aastaaruanne kajastab auditite tulemusi aruandeaasta kohta alates perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse § 2 punktis 6 nimetatud abikõlblikkuse perioodi alguse kuupäevast kuni 30. juunini 2015. a.

§ 17.  Korraldusasutuse aastaaruande jaoks teabe esitamine

  (1) Auditeeriv asutus esitab iga aruandeaasta kohta korraldusasutusele teabe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 4 punktis e nimetatud aastaaruande koostamiseks.

  (2) Esitatav teave koosneb eelmisel aruandeaastal tehtud auditite lõpparuannetes esitatud tulemustest ning vajaduse korral lisainformatsioonist.

§ 18.  Aruande kinnitamine ja Euroopa Komisjonile esitamine

  (1) Auditeeriva asutuse arvamuse ja auditeerimise aastaaruande kinnitab auditeeriva asutuse juht.

  (2) Auditeeriva asutuse arvamus ja auditeerimise aastaaruanne esitatakse Euroopa Komisjonile aruandeaastale järgneva aasta 15. veebruariks alates 2016. aastast kuni 2025. aastani (kaasa arvatud). Tähtaeg võib pikeneda 1. märtsini läbirääkimiste tulemusena Euroopa Komisjoniga.

7. peatükk Abifondi rakenduskava auditeerimine 

§ 19.  Abifondi rakenduskava auditeerimine

  Abifondi rakenduskava auditeerimisel kohaldatakse määruses sätestatut, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks (ELT L 72, 12.03.2014, lk 1−41), tulenevaid erisusi.

Taavi Rõivas
Peaminister

Jürgen Ligi
Rahandusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json