Teksti suurus:

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded - sisukord
Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:05.04.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 02.04.2019, 4

Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded1

Vastu võetud 26.04.2004 nr 134
RT I 2004, 31, 224
jõustumine 01.05.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
12.08.2005RT I 2005, 44, 37421.08.2005
16.03.2006RT I 2006, 13, 10524.03.2006
23.11.2006RT I 2006, 52, 39203.12.2006
08.07.2009RT I 2009, 39, 26317.07.2009
17.02.2011RT I, 01.03.2011, 104.03.2011
14.02.2013RT I, 19.02.2013, 322.02.2013, osaliselt 01.06.2013
18.09.2017RT I, 20.09.2017, 823.09.2017
28.03.2019RT I, 02.04.2019, 205.04.2019

Määrus kehtestatakse alkoholiseaduse § 4 lõike 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded käideldavatele alkohoolsetele jookidele, mille kohta ei ole nimetatud nõuded kehtestatud Euroopa Liidu asjakohastes määrustes.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 2.   Alkoholi etanoolisisaldus
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 3.   Nõuded alkohoolse joogi tarbijapakendile
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 4.   Kesknärvisüsteemi mittespetsiifiliste stimulaatoritena toimivate ainete kasutamise keeld

  Tauriini ja guaraana kasutamine alkohoolsete jookide koostises on keelatud.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

2. peatükk PUUVILJA- JA MARJAVEINI, SEALHULGAS SIIDRI JA PERRY MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 

§ 5.   Puuvilja- ja marjavein

  (1) Puuvilja- ja marjavein (edaspidi puuviljavein) on kääritamise teel saadud alkohoolne jook, mis on valmistatud marjade, puuviljade või muust taimse materjali mahlast, kontsentreeritud mahlast, tõmmismahlast või püreest.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (2) Puuviljavahuvein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari.

  (3) Vahutav puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1–3 (kaasa arvatud) baari.

  (4) Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari.

  (5) Aromatiseeritud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseainetest.

  (6) Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli ja mille tegelik etanoolisisaldus on 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kangendatud puuviljaveini etanoolisisaldusest vähemalt 4 mahuprotsenti peab olema tekkinud kääritamisel.

  (61) Puuviljaliköörvein on puuviljavein, millele on kangendamise eesmärgil lisatud üksnes puuvilja- ja marjaveinist valmistatud destillaati ja mille tegelik etanoolisisaldus on 14–22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (7) Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Siider võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (8) Perry on alkohoolne jook, mis on valmistatud pirnimahla või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Perry valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ja värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboniseeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Perry kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 6.   Puuviljaveini valmistamine

  (1) Puuviljaveini maitsestamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), nõuetele vastavaid lõhna- ja maitseaineid.
[RT I, 01.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011]

  (2) Puuviljaveini valmistamisel võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nimetatud lisaaineid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

  (3) Puuviljaveini valmistamisel on lubatud kasutada „Veeseaduse” § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

  (4) Puuviljaveini organoleptilised omadused peavad tulenema põhiliselt kasutatud toorainetest või lõhna- ja maitseainetest. Puuviljaveini valmistamisel võib käärimise parandamiseks või joogi magustamiseks lisada suhkrutooteid või mett. Pärast kääritamist võib lisada vastavate marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla.

§ 7.   Puuviljaveinis lubatud ainete sisaldus
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 8.   Nõuded puuviljaveini müügiks esitlemisele
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 9.   Puuviljaveini märgistusele esitatavad nõuded

  (1) [Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (2) Puuviljaveini kirjeldavas liitsõnalises nimetuses peab sõnale „vein” eelnema veini peamise tooraine nimetus. Peamise tooraine nimetuse asemel võib veini nimetuse eesosa sisaldada sõnu „puuvilja-”, „marja-” või „puuvilja-marja-”, kui on kasutatud erinevaid tooraineid, millest ükski ei ole domineeriv.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (3) [Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (4) [Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

3. peatükk ÕLLE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 

§ 10.   Õlu

  (1) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist ning humalatest ja veest pärmi abil kääritamisel valmistatud jook. Õlu võib olla pastöriseeritud.

  (2) Linnased on eritingimustel idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili.

  (3) Etanoolisisalduse järgi jaotatakse õlu:
  1) lahja õlu – etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti;
  2) kange õlu – etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi.

§ 11.   Õlle valmistamine

  (1) Õlle valmistamisel on lubatud kasutada „Veeseaduse” § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.

  (2) Õlle valmistamisel võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nimetatud lisaaineid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

  (3) Õlle valmistamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), nõuetele vastavaid lõhna- ja maitseaineid.
[RT I, 01.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011]

§ 12.   Õlle märgistusele esitatavad nõuded

  (1) Õlle tarbijapakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave:
  1) [kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]
  2) [kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]
  3) [kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]
  4) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides, kui etanoolisisaldus on üle 0,5 mahuprotsendi.
[RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]
  5) [kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]
  6) [kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]
  7) [kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

  (3) Õlle tarbijapakendi märgistusel võib esitada mõne teise alkohoolse joogi liigi nimetuse, kui selline nimetus iseloomustab õlle teatud valmistamismeetodit ning kui tarbijapakendile on üheselt arusaadavalt märgitud, et toote liik on õlu.
[RT I 2006, 52, 392 - jõust. 03.12.2006]

4. peatükk MUU ALKOHOOLSE JOOGI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 13.   Muu alkohoolne jook

  (1) Muu alkohoolne jook on alkohoolne jook, mis on piirituse, piiritusjoogi, kääritatud joogi, vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2–15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jook, mis võib olla karboniseeritud ning maitsestatud.
[RT I 2006, 13, 105 - jõust. 24.03.2006]

  (11) Muu alkohoolse joogina ei käsitata alkohoolset jooki, mis vastab nii muu alkohoolse joogi kui ka mõne teise alkohoolse joogi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele.
[RT I 2006, 13, 105 - jõust. 24.03.2006]

  (2) [Kehtetu - RT I, 02.04.2019, 2 - jõust. 05.04.2019]

§ 14.   Muu alkohoolse joogi valmistamine

  (1) Muu alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1333/2008 toidu lisaainete kohta (ELT L 354, 31.12.2008, lk 16–33) nimetatud lisaaineid.
[RT I, 19.02.2013, 3 - jõust. 01.06.2013]

  (2) Muu alkohoolse joogi valmistamisel võib kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaid lõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- ja maitseomadustega toidu koostisosi ning millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91, määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ (ELT L 354, 31.12.2008, lk 34–50), nõuetele vastavaid lõhna- ja maitseaineid.
[RT I, 01.03.2011, 1 - jõust. 04.03.2011]

  (3) Muu alkohoolse joogi valmistamisel on lubatud kasutada „Veeseaduse” § 13 lõike 2 alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 15.   Muu alkohoolse joogi märgistusele esitatavad nõuded
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

5. peatükk SAKE MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED 
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 16.   Sake

  Sake on riisist valmistatud alkohoolne jook, mida valmistatakse teatud geograafilises piirkonnas traditsioonilisel meetodil kääritamise või sellele järgneva piirituse lisamise teel.
[RT I 2005, 44, 374 - jõust. 21.08.2005]

§ 17.   Sake märgistusele esitatavad nõuded
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

51. peatükk PIIRITUSJOOKIDE, AROMATISEERITUD VEINI, AROMATISEERITUD VEINIJOOOGI JA AROMATISEERITUD VEINIKOKTEILI ETANOOLISISALDUSE LUBATUD HÄLBED 
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

§ 18.   Piiritusjookide, aromatiseeritud veini, aromatiseeritud veinijoogi ja aromatiseeritud veinikokteili etanoolisisalduse lubatud hälbed
[Kehtetu - RT I, 20.09.2017, 8 - jõust. 23.09.2017]

6. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 19.   Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 20.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. mail 2004. a.


1 Euroopa Komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ lõpptarbijale müüdavate alkohoolsete jookide mahuprotsendilise alkoholisisalduse märkimise kohta (EÜT L 113, 30.04.1987, lk 57–58).

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json