Teksti suurus:

Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruse, konkursi korraldamise ja atesteerimise korra, atesteerimislehe vormi ja atesteerimislehe täitmise juhendi kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.06.2002
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2009
Avaldamismärge:

Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruse, konkursi korraldamise ja atesteerimise korra, atesteerimislehe vormi ja atesteerimislehe täitmise juhendi kinnitamine

Vastu võetud 02.05.1996 nr 124
RT I 1996, 33, 686
jõustumine 17.05.1996

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):

2. 06. 1998 nr 114 (RT I 1998, 52/53, 775) 12. 06. 1998

29. 12. 1998 nr 303 (RT I 1998, 118/120, 1900) 1. 01. 1999

 

    Avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265) paragrahvi 93 lõike 3 ja paragrahvi 98 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

    Kinnitada:

    1) "Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimäärus" (juurde lisatud);

    2)--4) [Kehtetud - RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

 

                                        Kinnitatud

                             Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a.

                                      määrusega nr. 124

 

 

Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimäärus

I. ÜLDSÄTTED

 

    1. Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid hindavad isiku töötulemusi ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavust lähtuvalt ametikoha atesteerimisnõuetest.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    2. Ametnikke atesteerivad järgmised konkursi- ja atesteerimiskomisjonid:

    1) Riigikogu Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Riigikogu Kantselei ametnikke;

    2) Vabariigi Presidendi Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Vabariigi Presidendi Kantselei ametnikke;

    3) Õiguskantsleri Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Õiguskantsleri Kantselei ametnikke;

    4) Riigikantselei juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - ministeeriumide asekantslereid, Riigikantselei peadirektorit ja koordinatsioonidirektorit, ametite ja inspektsioonide peadirektoreid ja nende asetäitjaid, maasekretäre, ministeeriumide ja Riigikantselei osakondade direktoreid ja juhatajaid ning muude valitsusasutuste juhte, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest;

    5) ministeeriumi ametnike konkursi- ja  atesteerimiskomisjon - ministeeriumi ametnikke, keda ei ole  loetletud käesoleva punkti alapunktis 4, ministeeriumi  valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja teiste  valitsusasutuste osakondade juhatajaid ja nende kohalike  täidesaatva riigivõimu volitusi omavate asutuste juhte, samuti  ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud  ametikohtadest, ja ametnikukandidaate, kes kandideerivad  avalikul konkursil mõnele nimetatud ametikohtadest, ning  Justiitsministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon atesteerib lisaks esimese ja teise astme kohtute ametnikke,  samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud  ametikohtadest, ja ametnikukandidaate, kes kandideerivad  avalikul konkursil mõnele nimetatud ametikohtadest;

    6) Riigikantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Riigikantselei ametnikke, keda ei ole nimetatud käesoleva punkti alapunktis 4, maa-arhivaare, riigiarhivaari asetäitjaid, eriarhiivide direktoreid ja Rahvusarhiivi osakondade juhatajaid, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest, ja ametnikukandidaate, kes kandideerivad avalikul konkursil mõnele nimetatud ametikohtadest;

    7) maavalitsuse ametnike konkursi- ja  atesteerimiskomisjon - maavalitsuste ametnikke, keda ei ole  nimetatud käesoleva punkti alapunktis 4, samuti ametnikke, keda  kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest, ja  ametnikukandidaate, kes kandideerivad avaliku konkursi korras mõnele nimetatud ametikohtadest;

    8) käesoleva punkti alapunktides 5-7 nimetamata valitsusasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - valitsusasutuse ametnikke, keda ei ole loetletud käesoleva punkti alapunktides 5-7, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest, ja ametnikukandidaate, kes kandideerivad avaliku konkursi korras mõnele nimetatud ametikohtadest;

    9) Riigikontrolli ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon - Riigikontrolli ja selle organite ametnikke;

    10) vastava riigiametiasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid - nende avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud ametiasutuste ametnikke, keda ei ole loetletud käesoleva põhimääruse punkti 2 alapunktides 1-9;

    11) valla või linna konkursi- ja atesteerimiskomisjon - selle valla või linna ametiasutuste vanem- ja nooremametnikke;

    12) maakondliku omavalitsusliidu juures tegutsev konkursi- ja atesteerimiskomisjon - selle maakonna valdade ja linnade ametiasutuste kõrgemaid (juhtide ja nõunike põhigruppidesse kuuluvaid) ametnikke ning maakondliku omavalitsusliidu büroo ametnikke (välja arvatud büroo juhti);

    13) üleriigilise omavalitsusliidu juures tegutsev konkursi- ja atesteerimiskomisjon - üleriigilise omavalitsusliidu büroo ametnikke ja maakondlike omavalitsusliitude büroode juhte;

    14) Riigikantselei juures tegutsev ametnike reservi arvamist taotlevate isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjon - ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    3. Käesoleva põhimääruse punktis 2 nimetatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide (edaspidi komisjon) esimehed võivad erialasel või territoriaalsel põhimõttel moodustada spetsialiseeritud koosseisuga komisjone ning punkti 2 alapunktides 1-3 ja 9  nimetatud komisjonide esimehed võivad täiendavalt moodustada komisjoni eraldi koosseise kõrgematest ametnikest juhtide atesteerimiseks.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    4. Kordusatesteerimist viib käesolevas põhimääruses sätestatud korras läbi kordusatesteerimiseks moodustatud komisjon.

    5. Komisjoni postiaadress on selle ametiasutuse aadress, mille juures ta tegutseb.

    6. Komisjonil on oma kirja- ja üldplank ning võib olla oma lihtpitsat. Komisjoni plangil on komisjoni nimi, mis sisaldab selle asutuse või institutsiooni nime, mille juures ta tegutseb või mille ametnikke ta atesteerib. Oma pitsati puudumise korral kasutab komisjon oma töös selle asutuse või institutsiooni pitsatit, mille juures ta tegutseb või mille ametnikke ta atesteerib. Komisjoni pitsati äärel on selle asutuse või institutsiooni nimi, mille juures komisjon tegutseb, ja keskel tekst "KONKURSI- JA ATESTEERIMISKOMISJON". Kõrgemaid riigiametnikke atesteeriva komisjoni pitsati keskel on tekst "KÕRGEMATE RIIGIAMETNIKE KONKURSI- JA ATESTEERIMISKOMISJON". Reservi arvamist taotlevaid isikuid atesteeriva komisjoni  pitsati keskel on tekst "RESERVI ARVAMIST TAOTLEVATE ISIKUTE  KONKURSI- JA ATESTEERIMISKOMISJON".

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    7. Komisjon korraldab avaliku teenistuse seadusega ettenähtud atesteerimist ja otsustab sellega seotud küsimusi.

    8. Komisjonil on oma ülesannete täitmisel õigus:

    1) kooskõlastada riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse juhi (edaspidi asutuse juht) poolt esitatud atesteerimisnõuded;

    2) kehtestada atesteerimise viis ning läbiviidavate hindamisvoorude arv;

    3) vajadusel ära kuulata ametikohale nimetamise õigust omav isik või tema poolt volitatud isik või isik, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks;

    4) lükata atesteerimine või kordusatesteerimine atesteeritava kirjalikul taotlusel edasi;

    5) teha ametnikukandidaatide esitatud andmete täpsustamiseks või kontrollimiseks kandidaadi nõusolekul järelepärimisi tema eelmistes töö-, teenistus- või õppimiskohtades;

    6) ennistada mõjuvatel põhjustel avalikul konkursil osalemiseks avalduste esitamise tähtaega;      

7) kasutada atesteeritavate hindamise ettevalmistamisel või hindamisel eksperte;

    8) saada asutuse juhilt atesteeritavat iseloomustavaid täiendavaid andmeid;

    9) võtta vastu otsuseid seaduse ja käesoleva põhimäärusega antud pädevuse piires.

    Komisjonil on ka teised avaliku teenistuse seaduse ja muude õigusaktidega antud õigused.

    9. Komisjon on oma ülesannete täitmisel kohustatud:

    1) atesteerima ametnikke ja ametnikukandidaate vastavalt kehtestatud nõuetele;

    2) tagama, et talle esitatud ja tema poolt esitatavad dokumendid ja andmed ei satuks asjasse mittepuutuvate isikute kätte;

    3) andma oma pädevuse piires teavet komisjoni tegevusest;

    4) lähtuma otsuse langetamisel õigusaktidest, eetilistest tõekspidamistest ja headest kommetest;      

5) täitma teisi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid kohustusi.

    10. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni, komisjoni eraldi koosseisu ja kordusatesteerimist läbiviiva komisjoni volitused lõpevad selle ülesande täitmisega, mille lahendamiseks komisjon moodustati.

  

II. KOMISJONI ESIMEES

    11. Komisjoni esimeheks on olenevalt komisjoni liigist avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 94 nimetatud või selle alusel määratud ametiisik:

    1) Riigikogu Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on kantselei direktor, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei ja Riigikontrolli ametnike komisjonide esimeesteks on vastavalt Vabariigi Presidendi Kantselei direktori, õiguskantsleri ja riigikontrolöri poolt määratud isikud;

    2) kõrgemate riigiametnike komisjoni esimeheks on riigisekretär;

    3) ministeeriumi ametnike komisjoni esimeheks on ministeeriumi kantsler või tema määratud isik;

    4) Riigikantselei ametnike komisjoni esimeheks on Riigikantselei peadirektor;

    5) maavalitsuse ametnike komisjoni esimeheks on maavanem või tema määratud isik;

    6) ameti ja inspektsiooni ametnike komisjoni esimeheks on vastavalt ameti ja inspektsiooni peadirektor või tema määratud isik;

    7) muu valitsusasutuse ametnike komisjoni esimeheks on asutuse juht või tema määratud isik;

    8) kohaliku omavalitsuse volikogu poolt moodustatud konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on selle omavalitsusüksuse volikogu poolt määratud isik;

    81) maakondliku omavalitsusliidu juures tegutseva konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehe määrab maakondliku omavalitsusliidu liikmete üldkoosolek;

    82) üleriigilise omavalitsusliidu juures tegutseva konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on üleriigilise omavalitsusliidu esimees (juhataja);

    9) ametnike reservi arvamist taotlevate isikute komisjoni esimeheks on riigisekretäri määratud isik.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    12. Komisjoni esimees annab tema pädevusse kuuluvate asjade otsustamisel käskkirju.

    13. Komisjoni esimees:

    1) määrab ja vabastab komisjoni liikmeid;

    2) määrab komisjoni liikmete hulgast komisjoni aseesimehe, kes asendab teda tema äraoleku ajal;

    3) määrab komisjoni liikmete hulgast sekretäri, kes soovitavalt on selle asutuse ametnik, mille juures komisjon tegutseb;

    4) määrab komisjoni sekretäri äraoleku ajaks sekretäri asendava liikme;

    5) kutsub kokku komisjoni koosoleku;

    6) kooskõlastab esimese atesteerimiskoosoleku toimumise aja ja koha, mis tehakse teatavaks atesteeritavale;

    7) moodustab vajadusel spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni;

    8) kehtestab vajadusel komisjoni tööreglemendi;

    9) peatab komisjoni liikme kirjaliku avalduse alusel tema liikmeksoleku;

    10) teostab teisi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest tulenevaid õigusi.

    14. Komisjoni esimees on kohustatud:

    1) järgima komisjoni liikmete nimetamisel avaliku teenistuse seaduse nõudeid;

    2) korraldama vajadusel komisjoni liikmete koolitamist;

    3) tagama komisjoni asjaajamise korraldamise.

    15. Komisjoni esimehe volitused lõpevad:

    1) vabastamisega ametikohalt, millega seoses ta esimeheks määrati;

    2) teda määranud isiku motiveeritud otsuse alusel;

    3) isikliku motiveeritud avalduse alusel;

    4) kui ta osutub atesteeritavaks tema juhitava komisjoni poolt;

    5) tema surma korral.

    16. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni moodustamisel territoriaalsel või erialasel põhimõttel nimetab komisjoni esimees kõik spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni liikmed, kelle hulgast määrab spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni esimehe. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni esimees nimetab aseesimehe ja sekretäri. Spetsialiseeritud koosseisuga komisjoni võib moodustada komisjoni laiendamise kaudu, nimetades komisjoni liikmeteks asjatundjaid ja eksperte. 

    17. Kordusatesteerimiseks moodustatava komisjoni esimehe määrab avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 94 vastavas lõikes nimetatud isik või institutsioon, kes nimetas esialgse atesteerimise läbiviinud komisjoni esimehe. Kõrgemate riigiametnike komisjoni poolt atesteeritud isikute kordusatesteerimist läbiviiva komisjoni koosseisu määrab riigisekretär. Komisjoni esimeheks määratud isik määrab komisjoni uue koosseisu, järgides käesoleva põhimääruse punktides 18 ja 19 sätestatut. Komisjoni moodustamise aluseks on komisjoni esimehe poolt edastatud kordusatesteerimise avaldus, kordusatesteerimist taotlenud isiku atesteerimislehe koopia ja atesteerimistulemuste kohta koostatud teatise koopia.

 

III. KOMISJONI LIIKMED

    18. Komisjonis on vähemalt 5 liiget ja nende määramisel juhindub komisjoni esimees avaliku teenistuse seaduseparagrahvist 95.

    19. Ametnik ei või olla teda atesteeriva komisjoni liige.

    20. Komisjoni liikmel on õigus:

    1) saada komisjoni töös osalemise eest tasu Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras;

    2) saada täiendkoolitust;

    3) saada õigeaegselt kõik atesteeritavat puudutavad materjalid ja teiste koosolekul arutamisele tulevate küsimuste otsustamisel tähtsust omavate materjalide koopiad;

    4) avaldada oma arvamust enne komisjoni otsuse tegemist;

    5) olla oma otsuste tegemisel sõltumatu ja vaba;

    6) jääda otsuse tegemisel eriarvamusele ja nõuda selle protokollimist või kirjalikult esitatava eriarvamuse lisamist protokollile.

    21. Komisjoni liige on kohustatud:

    1) hoidma saladuses talle komisjoni töös osalemisel teatavaks saanud andmeid atesteeritava töö ja eraelu kohta;

    2) osalema komisjoni töös komisjoni esimehe määratud aegadel;

    3) teatama kirjalikult ja õigeaegselt komisjoni esimehele komisjoni töös osalemast takistavatest asjaoludest;

    4) täitma talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja komisjoni esimehe käskkirjadega pandud teisi kohustusi.

    22. Komisjoni liikmete ja ekspertide töötasustamine ning lähetuskulude hüvitamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

    23. Kui komisjoni liige on kirjalikult teatanud oma soovist mitte osaleda komisjoni töös seoses ajutise iseloomuga takistusega, võib komisjoni esimees peatada tema liikmeksoleku kuni töös osalemist takistava asjaolu äralangemiseni või vabastada liikme, kui takistuse kestus ületab kahte kuud, ja nimetada tema asemele teise liikme.  

    24. Komisjoni liikme volitused lõpevad:

    1) isikliku motiveeritud avalduse alusel komisjoni esimehe otsusel;

    2) komisjoni esimehe motiveeritud otsuse alusel (sh. juhul, kui liige ei osalenud komisjoni kolmel järjestikusel koosolekul);

    3) komisjoni liikme teenistusest lahkumisel;

    4) osutumisel atesteeritavaks sama komisjoni poolt, mille liige ta on;

    5) tagasikutsumisel tema komisjoni liikmeks määramise ettepaneku teinud või liikmeks määramisele nõusoleku andnud ametiasutuse poolt;

    6) liikme surma korral.

    25. Liikme volitused peatuvad:

    1) ametniku teenistussuhte peatumise ajaks;

    2) komisjoni esimehe nõusolekul ajutise iseloomuga takistuse esinemise ajaks.

 

IV. KOMISJONI SEKRETÄR

    26. Komisjoni sekretär:

    1) vormistab, registreerib ja saadab asjaosalistele komisjoni esimehe käskkirjade koopiaid või väljavõtteid neist;

    2) korraldab komisjoni koosolekute tehnilist ettevalmistamist, teatab komisjoni liikmetele ja atesteeritavatele komisjoni koosolekute toimumise aja ja koha;

    3) saadab komisjoni liikmetele ja kaasatud ekspertidelekoosolekul arutusele tulevate küsimuste lahendamisel tähtsust omavate materjalide koopiad;

    4) protokollib komisjoni koosolekuid;

    5) registreerib komisjonile laekunud dokumendid;

    6) vormistab väljavõtted komisjoni koosolekute protokollidest ja edastab need komisjoni esimehe poolt nimetatud isikutele;

    7) täidab atesteerimislehti ja edastab need käesolevas põhimääruses nimetatud isikutele;

    8) valmistab komisjoni dokumendid ette arhiivi üleandmiseks;

    9) korraldab muid komisjoni asjaajamisega seotud küsimusi vastavalt komisjoni tööreglemendile ja selle asutuse või institutsiooni asjaajamiskorrale, mille juures komisjon tegutseb.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

  

V. KOMISJONI TÖÖKORD

    27. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

    28. Komisjoni töövormiks on koosolek.

    29. Komisjoni koosolekud on kinnised.

    30. Komisjoni asjaajamise korraldamisel võetakse aluseks vastava ametiasutuse asjaajamiskord. Vajadusel kehtestab komisjoni esimees ametiasutuse asjaajamiskorra alusel väljatöötatud komisjoni tööreglemendi.

    31. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees, ja vähemalt pool liikmetest.

    32. Komisjon võtab otsuse vastu avaliku hääletamise korras koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab esimehe hääl.

    33. Komisjon teeb otsuse kolme päeva jooksul, arvates koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast.

    34. Komisjoni koosolekud protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja komisjoni sekretär.

    35. Protokolli vormistamisel lähtutakse haldusdokumentide vormistamise nõuetest. Protokolli tekst peab võimaldama taastada küsimuste arutamise käiku. Protokolli märgitakse:

    1) koosoleku toimumise koht, kuupäev ja protokolli number;

    2) kohalolevad ja puuduvad komisjoni liikmed;

    3) kohalolevad ja puuduvad eksperdid ning teised komisjoni töösse kaasatud isikud;

    4) koosoleku juhataja ja protokollija;

    5) päevakord;

    6) koosolekule kutsutud atesteeritavad ja nende kohalolek või mitteilmumine;

    7) küsimuste arutamise käik;

    8) hääletustulemused;

    9) otsus.

    Kõik atesteeritava poolt koosolekul esitatavad dokumendid ning tema soovid ja nõusolekud kantakse protokolli. Kirjalikult esitatavad dokumendid, soovid ja nõusolekud lisatakse protokollile.

    36. Enne komisjoni otsuse tegemist on igal komisjoni liikmel õigus anda omapoolne hinnang atesteeritava kohta ja teha see teatavaks ka teistele liikmetele.

    37. Otsustamisel eriarvamusele jäänud liikme arvamus protokollitakse tema nõudel pärast otsust, kui aga liige esitab eriarvamuse kirjalikult, lisatakse see protokollile.

    38. Ametniku perioodilisel atesteerimisel ja atesteerimisel seoses ametniku edutamisega avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 29 lõikes 1 nimetatud ametikohale kantakse komisjoni otsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud juhendiga määratud korras ametiasutuse juhi poolt esitatud ametniku atesteerimislehele.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    39. Komisjoni otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval teatab komisjoni esimees atesteerimistulemustest ametiasutuse juhile, mille ametnikke komisjon atesteeris või mille ametikohale sooviti atesteeritavat ametnikku edutada või mille ametikohale avaliku konkursi väljakuulutamisega seoses toimus ametnikukandidaatide atesteerimine. Ametniku perioodilisel atesteerimisel ja ametniku atesteerimisel seoses tema suhtes edutamisettepaneku tegemisega, lisatakse atesteerimistulemuste teatele ametniku atesteerimisleht. Juhul kui atesteerimine toimus seoses ametniku edutamisettepanekuga kõrgemalseisva valitsusasutuse ametikohale, tagastatakse atesteerimisleht selle esitanud ametiasutuse juhile.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    40. Komisjoni otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval teatab komisjoni esimees atesteeritule tema kohta tehtud otsuse.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

   

VI. LÕPPSÄTTED

    41. Komisjoni dokumente (protokollid, komisjoni esimehe käskkirjad jm.) säilitatakse ametiasutuses, mille juures komisjon tegutseb.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    42. Komisjoni töös vajalikke registreid ja dokumentide dokumendipõhju võib pidada arvutis. Komisjoni koostatud dokumente säilitatakse väljatrükkidena.

    43. Dokumentide säilitustähtajad ja arhiveerimise kord nähakse ette selle ametiasutuse asjaajamiskorras ja dokumentide loetelus, mille juures komisjon tegutseb.

[RT I 1998, 118/120, 1900 - jõust. 1. 01. 1999]

    44. Komisjoni tehnilise teenindamise tagab selle asutuse juht, mille ametnike komisjoniga on tegemist.

    45. Komisjonil on oma eelarve, mis on üks osa selle asutuse eelarvest, mille juures komisjon tegutseb.

 

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 303
[RT I 1998, 118/120, 1900 – jõust. 1.01.1999]

KONKURSI KORRALDAMISE JA ATESTEERIMISE KORD

I. ÜLDSÄTTED

1.  Atesteerimine on isiku töötulemuste ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse hindamine.

2.  Ametnikke atesteerivad konkursi- ja atesteerimiskomisjonid (edaspidi komisjon).

3.  Komisjon atesteerib:

1) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras;

2) ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek ametikohale, mis kuulub konkursi korras täitmisele;

3) ametnike reservi arvamist taotlevaid isikuid;

4) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul.

4.  Komisjon ei atesteeri:

1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, peaministri ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;

2) määratud ajaks teenistusse võetavaid ametnikke;

3) ametnikku tema raseduse ajal, samuti alla kolmeaastast last kasvatavat naisametnikku, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks soovi avaldab.

II. ATESTEERIMISNÕUDED

5.  Ametnike atesteerimisel lähtub komisjon ametikoha ametijuhendist, teistest ametikoha teenistuskohustusi kindlaksmääravatest õigusaktidest ning ametikohal esitatavatest nõuetest (ametikoha atesteerimisnõuetest). Ametikohtade põhigrupile vastavuse hindamisel lähtub komisjon ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuetest.

Nende kõrgemate riigiametnike atesteerimisel, kelle administratiivse asukoha ametiasutuse struktuuris, alluvuse, asendamise, vastutuse, õigused ja teenistusülesanded määrab kindlaks seadus ja/või asutuse põhimäärus, lähtub komisjon teenistusülesandeid kindlaksmääravast aktist ja ametikoha atesteerimisnõuetest.

6.  Ametisse nimetamise õigust omava isiku poolt kinnitatud ametijuhend peab olema kooskõlas teiste organisatsioonilist tegevust reguleerivate dokumentidega (osakondade põhimäärused, tööjaotusmaatriksid, protseduurireeglid jms) ning ametijuhendis peab olema kajastatud:

1) ametikoha nimetus ja asukoht ametiasutuse administratiivses struktuuris;

2) alluvus (kellele vahetult allub ja kes temale vahetult allub);

3) asendamine (keda asendab ja kes teda asendab);

4) teenistusülesanded ja vastutus (peamised vastutusvaldkonnad);

5) õigused (võimupiirid, kuidas on tagatud informeeritus ja enesetäiendamise võimalused, millised tingimused edukaks tööks tagab asutuse juhtkond, töökorraldusalased õigused jms).

Ametijuhendis võivad olla ametikohale esitatavad põhinõuded (haridus, kogemused, oskused, isiksuseomadused, tervislik seisund jms).

7.  Ametikohtade põhigruppide atesteerimisnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus.

8.  Ametikoha atesteerimisnõuded kehtestab asutuse juht kooskõlastatult komisjoniga, mille pädevusse kuulub selle ametniku atesteerimine, juhindudes Vabariigi Valitsuse poolt vastavale ametikohtade põhigrupile kehtestatud atesteerimisnõuetest ning ametikoha ametijuhendist.

9.  Asutuse juht esitab ametikoha atesteerimisnõuded (kahes eksemplaris) kooskõlastamiseks komisjonile, mille pädevusse kuulub selle ametniku atesteerimine. Koos atesteerimisnõuetega saadab asutuse juht komisjonile tutvumiseks ka ametikoha ametijuhendi.

10.  Komisjon otsustab atesteerimisnõuete kooskõlastamise või kooskõlastamata jätmise ühe kuu jooksul atesteerimisnõuete saamise päevast arvates.

11.  Atesteerimisnõuete kooskõlastamata jätmise või nende märkustega kooskõlastamise korral teatab komisjoni esimees sellest atesteerimisnõuded esitanud asutuse juhile kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Teatele peab olema lisatud väljavõte komisjoni protokollist, mis sisaldab kooskõlastamata jätmise põhjuse ning atesteerimisnõuete muutmise ettepanekud. Komisjon võib kutsuda asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku selgituste andmiseks komisjoni koosolekule.

12.  Atesteerimisnõuete märkusteta kooskõlastamise korral tagastab komisjoni sekretär atesteerimisnõuete kooskõlastusmärkega eksemplari nõuded esitanud isikule kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

13.  Kooskõlastusmärge koosneb sõnast «kooskõlastatud» ning kooskõlastanud komisjoni nimetusest, protokolli kuupäevast ja numbrist, komisjoni esimehe (tema äraolekul aseesimehe) ametinimetusest, signatuurist ja selle dešifreeringust. Sõna «kooskõlastatud» kirjutatakse suurtähtedega ja jutumärke kasutamata.

14.  Atesteerimisnõuded kehtestab asutuse juht oma käskkirjaga.

III. AVALIK KONKURSS AMETNIKU VABALE AMETIKOHALE

15.  Avaliku konkursi alusel nimetatakse ametisse riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse (RT I 1996, 15, 265; 1998, 36/37, 552) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrgemad ametnikud:

1) valitsusametnikud ja nende koosseisulised asetäitjad;

2) juhid ja nende koosseisulised asetäitjad;

3) nõunikud ja abid.

16.  Avaliku konkursita võib ametisse nimetada:

1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu ja Riigikontrolli ametnikke;

2) Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;

3) peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid ning peaministri poolt ametisse nimetatavaid isikuid;

4) ajutisi asendajaid;

5) kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale;

6) ametialase edutamise korras.

17.  Riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhi otsuse alusel võib avaliku konkursi välja kuulutada ka muude ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses. Avaliku konkursi väljakuulutamisel riigi ametiasutuses vaba ametikoha täitmiseks järgitakse konkursi läbiviimisel kõiki avaliku teenistuse seaduses (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 15, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 536; 41/42, 625; 57, 858; 110, 1809; 111, 1829) ja käesolevas korras avaliku konkursi läbiviimist reguleerivaid sätteid.

18.  Ametikohale nimetamise õigust omav isik kooskõlastab vastava komisjoni esimehega konkursiteadaandes väljakuulutatava komisjoni koosoleku aja ja koha ning teeb riigisekretärile kirjaliku ettepaneku välja kuulutada avalik konkurss. Ettepanek peab olema riigisekretärile saadetud vähemalt viis nädalat enne komisjoni koosolekut ning sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetus;

2) kandidaadile esitatavad nõuded;

3) ametipalga suurus;

4) avalduse ja muude vajalike dokumentide esitamise tähtaeg;

5) komisjoni aadress;

6) komisjoni koosoleku aeg (kuupäev ja kellaaeg) ning koht.

Kui ametikoha nimetus ei sisalda otsest viidet ametikoha eesmärgile või ei ole üldtuntud, on soovitatav lisada ettepanekusse ametikoha eesmärk (tegevusvaldkond).

19.  Ettepaneku koopia saadab ametisse nimetamise õigust omav isik komisjonile, lisades sellele vaba ametikoha ametijuhendi ning teatades ametikoha atesteerimisnõuete kooskõlastamise kuupäeva ja protokolli numbri.

20.  Riigisekretär kuulutab avaliku konkursi ametniku vabale ametikohale välja arvestusega, et komisjoni koosolek toimub mitte varem kui kolm nädalat pärast teadaande avaldamist ning et kandidaatidel on avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast arvates. Ametisse nimetamise õigust omaval isikul on õigus avaldada sama tekstiga teadaanne ka teistes massiteabevahendites.

21.  Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt käesoleva korra punkti 18 alapunktides 1--6 loetletud andmeid.

22.  Enne konkursiteadaandes väljakuulutatud koosoleku toimumist on kandidaatidel õigus tutvuda komisjoni või ametisse nimetamise õigust omava isiku juures ametijuhendi ja atesteerimisnõuetega.

23.  Avalikust konkursist lubatakse osa võtma kõik isikud, kes esitavad konkursiteadaandes määratud tähtajaks komisjonile kirjaliku avalduse (soovitatavalt motiveeritud) koos järgmiste dokumentidega:

1) elulookirjeldus;

2) omakäeline kinnitus selle kohta, et ta vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele (võib olla avalduse tekstile omakäeliselt juurde kirjutatud);

3) tunnistuse või diplomi koopia vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;

4) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.

24.  Isiku elulookirjeldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) sünniaeg (päev, kuu, aasta);

3) kodakondsus;

4) elukoht ja kontakttelefonid;

5) perekonnaseis;

6) hariduskäik ja täiendkoolitus (õppeasutus, erialane, kutsealane ja ametialane ettevalmistus, kursuste nimetused, õppimise aeg);

7) akadeemiline kraad;

8) andmed lisaoskuste kohta (keele- ja arvutioskus, juhilubade olemasolu jms);

9) teenistuskäik (tööalase tegevuse kirjeldus) kuu täpsusega (alustades viimasest töö- või teenistuskohast) koos peamiste ülesannete, saavutuste ja ebaõnnestumiste kirjeldusega.

25.  Elulookirjelduse mittevastavus käesoleva korra punktis 24 kehtestatud nõuetele ei ole avalduse vastuvõtmisest keeldumise ja konkursile mittelubamise aluseks.

26.  Peale käesoleva korra punktis 23 loetletud dokumentide võib isik oma äranägemisel esitada komisjonile teda iseloomustavaid dokumente (iseloomustused, soovitused, tunnistused täiendkoolituse kohta jne).

27.  Käesoleva korra punktides 23 ja 26 loetletud dokumendid võib isik saata posti teel või tuua isiklikult konkursiteadaandes avaldatud komisjoni aadressil. Avaldused, mis on postitatud hiljemalt konkursiteadaandes määratud tähtaja viimasel päeval (postitempli kuupäev), kuid saabuvad posti teel pärast väljakuulutatud tähtaja möödumist, kuid mitte hiljem kui konkursiteadaandes avaldatud komisjoni koosoleku toimumise päevale eelneval tööpäeval, loetakse tähtajaliselt esitatuks.

28.  Kõik saabunud avaldused edastatakse komisjoni teenindavale isikule või üksusele, kus need registreeritakse komisjoni esimehe poolt määratud korras kooskõlas selle asutuse või institutsiooni asjaajamiskorraga, mille juures komisjon tegutseb. Registreerida tuleb vähemalt järgmised andmed kandidaadi ja dokumentide kohta:

1) isiku ees- ja perekonnanimi;

2) avalduse saabumise kuupäev (pärast tähtaega saabunud dokumentidel ka postitempli kuupäev);

3) avaldusele lisatud dokumentide loetelu.

29.  Dokumentide registreerimise käigus kontrollib komisjoni sekretär kõigi vajalike dokumentide olemasolu. Vajalike dokumentide puudumisel võtab komisjoni sekretär ühendust avalduse esitanud isikuga ja teatab talle puuduvatest dokumentidest. Ühenduse võtmise viisi, kuupäeva ja kellaaja (või ühenduse võtmise võimatuse põhjuse) kohta teeb komisjoni sekretär kande avalduste registreerimiskohas vastavalt käesoleva korra punktile 28. Samadest asjaoludest teatab komisjoni sekretär teistele komisjoni liikmetele konkursiteadaandes väljakuulutatud komisjoni koosolekul.

30.  Komisjoni sekretär teatab kohe pärast konkursi väljakuulutamise teadaande avaldamist komisjoni liikmetele konkursiteadaandes avaldatud koosoleku toimumise aja. Vaba ametikoha atesteerimisnõuded, ametijuhendi, avalduste ja neile lisatud muude dokumentide koopiad saadab sekretär komisjoni liikmetele hiljemalt kolm päeva enne konkursiteadaandes avaldatud koosoleku toimumise aega. Posti teel pärast väljakuulutatud tähtaega saabunud avalduste ja neile lisatud dokumentide koopiad jagab sekretär komisjoni liikmetele välja vahetult enne koosoleku algust.

31.  Konkursiteadaandes väljakuulutatud komisjoni koosolekul:

1) kuulatakse ära komisjoni esimehe ülevaade saabunud avaldustest, komisjoni sekretäri ülevaade puudulike dokumentide esitamisest ja isikutega ühenduse võtmise tulemustest ning komisjoni esimehe ettepanekud konkursi edasise korraldamise kohta;

2) otsustatakse isikute poolt esitatud dokumentide alusel nende isikute konkursile lubamine, kes ei ole kinni pidanud avalduse esitamise tähtajast või ei ole esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ning vajaduse korral avalduste esitamise tähtaja ennistamine ja dokumentide esitamiseks täiendava tähtaja andmine;

3) kehtestatakse kandidaatide hindamise viis (kasutades esitatud dokumente, vestlust, eksamit, testi või mitut meetodit kompleksselt) ning otsustatakse eeldatav hindamisvoorude arv;

4) määratakse kindlaks kandidaatide vestlusele, eksamile, testile või proovitööle kutsumise järjekord ja ajakava;

5) kooskõlastatakse kandidaadile vestlusel esitatavad olulisemad küsimused;

6) otsustatakse ametikohale nimetamise õigust omava isiku või tema poolt volitatud isiku ärakuulamise vajalikkus;

7) otsustatakse ekspertide kaasamise vajalikkus;

8) otsustatakse muud komisjoni pädevusse kuuluvad asjad, mida komisjoni esimees või komisjon peavad vajalikuks.

Komisjoni koosoleku protokolli koostab komisjoni sekretär Vabariigi Valitsuse 2. mai 1996. a määrusega nr 124 (RT I 1996, 33, 686; 1998, 52/53, 775) kinnitatud «Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruses» ettenähtud korras.

32.  Kui komisjon peab vajalikuks viia esitatud dokumentide alusel läbi esimene hindamisvoor (edaspidi dokumendivoor) ning kandidaadid on esitanud kõik komisjoni poolt vajalikuks peetud dokumendid, võib komisjon käesoleva korra punktis 30 nimetatud koosolekul dokumendivooru läbi viia.

33.  Dokumendivooru lõpus võtab komisjon avaliku teenistuse seaduses ning komisjoni põhimääruses ettenähtud korras iga kandidaadi kohta vastu ühe järgmistest otsustest:

1) lubada järgmisse hindamisvooru;

2) mitte lubada järgmisse hindamisvooru.

Käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud otsus peab olema motiveeritud.

34.  Käesoleva korra punkti 31 alapunkti 2 alusel konkursile mittelubatud isikutele ning dokumendivoorus järgmisse hindamisvooru mittelubatud kandidaatidele teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud isik) otsusest kirjalikult hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

35.  Järgmisse (dokumendivooru puudumisel esimesse) vooru lubatud kandidaatidele teatab sekretär hiljemalt konkursiteadaandes avaldatud koosoleku toimumise järgsel tööpäeval kirjalikult nendega läbiviidava järgmise hindamisvooru täpse aja ja koha ning atesteerimise viisi arvestusega, et kandidaadid saavad teate kätte vähemalt kaks nädalat enne teates märgitud kuupäeva.

36.  Enne vestluse, eksami või testi algust tutvustab komisjoni esimees kandidaadile tema õigusi, komisjoni koosseisu ning konkursi läbiviimise korda ja viisi.

37.  Kandidaadil on järgmised õigused:

1) anda vestluse käigus lisaks komisjoni poolt küsitule täiendavaid selgitusi ning nõuda komisjonilt täiendavat teavet või selgitusi;

2) loobuda kandideerimisest konkursi igas staadiumis;

3) saada teada oma atesteerimistulemus ning tutvuda konkursi käigus tema poolt tehtud testide ja eksamite tulemustega;

4) taotleda atesteerimise uue aja määramist seoses ootamatult tekkinud takistusega;

5) avaliku teenistuse seaduses, komisjoni põhimääruses või käesolevas korras ettenähtud muud õigused.

38.  Kandidaadi nõusolekul võib komisjon teha järelepärimisi tema varasemates töö-, teenistus- ja õppimiskohtades, et täpsustada ja kontrollida kandidaadi poolt esitatud andmeid. Kandidaat annab oma nõusoleku kirjalikult või suuliselt komisjoni koosolekul. Koosolekul antud suuline nõusolek kantakse protokolli ja kirjalik nõusolek lisatakse kandidaadi poolt esitatud dokumentidele.

39.  Kandidaat võtab komisjoni koosolekust osa ainult tema küsitlemise, eksami või testi ajal. Ekspertide ning ametikohale nimetamise õigust omava isiku või tema poolt volitatud isiku või isiku, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks, juuresoleku otsustab komisjon igal konkreetsel juhul. Ametikohale nimetamise õigust omaval isikul või ametikohale nimetamiseks ettepaneku tegemise või arvamuse andmise õigust omaval isikul on õigus osaleda komisjoni koosolekutel kandidaatide küsitlemise või eksami ajal, tutvuda eksami või testi tulemustega ning avaldada komisjonile oma arvamus.

40.  Teise (dokumendivooru puudumisel ka esimese) ja iga järgmise hindamisvooru (välja arvatud viimane hindamisvoor) lõpus võtab komisjon avaliku teenistuse seaduses ja komisjoni põhimääruses ettenähtud korras vastu iga kandidaadi kohta ühe järgmistest otsustest:

1) lubada järgmisse hindamisvooru;

2) mitte lubada järgmisse hindamisvooru;

3) tunnistada mitteilmunuks.

Käesoleva punkti alapunktis 2 nimetatud otsus peab olema motiveeritud.

41.  Järgmisse hindamisvooru mittelubatud ja mitteilmunuks tunnistatud kandidaatidele teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud isik) otsusest kirjalikult hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

42.  Mitteilmunuks tunnistatud kandidaadile, kes on teatanud oma mitteilmumisest hiljemalt komisjoni koosoleku toimumise ajaks, võib komisjoni otsusel kandidaadi taotlusel või juhul, kui komisjon peab kandidaadi osalemist komisjoni koosolekul vajalikuks, määrata uue atesteerimise aja, järgimata käesoleva korra punktides 35 ja 43 ettenähtud tähtaegu. Viimases hindamisvoorus mitteilmunuks tunnistatud kandidaadile uut atesteerimise aega ei määrata.

43.  Järgmisse hindamisvooru lubatud kandidaatidele teatab sekretär hiljemalt otsuse tegemisele järgneval tööpäeval järgmisse vooru kutsumise täpse aja ja koha ning atesteerimise viisi arvestusega, et kandidaadid saavad teate kätte vähemalt kolm päeva enne teates märgitud kuupäeva.

44.  Kolme päeva jooksul viimase hindamisvooru lõpust arvates teeb komisjon iga kandidaadi kohta ühe järgmistest otsustest:

1) esitada ametikohale nimetamiseks;

2) mitte esitada ametikohale nimetamiseks;

3) tunnistada mitteilmunuks.

Käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 märgitud otsuste formuleeringus peab sisalduma ametikoha nimetus.

45.  Komisjoni otsus vormistatakse komisjoni põhimääruses ettenähtud korras.

46.  Konkurss loetakse luhtunuks, kui selles osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust, samuti siis, kui komisjon loobus kandidaadi esitamisest ametikohale nimetamiseks.

47.  Vähemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige):

1) teatab kirjalikult igale kandidaadile (välja arvatud neile kandidaatidele, kellele komisjoni otsusest oli juba teatatud käesoleva korra punkti 34 või 41 alusel) tema kohta tehtud otsuse;

2) teatab kirjalikult igale ametisse nimetamiseks esitatud isikule ametisse nimetamise õigust omava isiku poole pöördumise korra ja tähtaja ning saadab talle komisjoni otsuse (koosoleku protokolli väljavõtte);

3) esitab ametisse nimetamise õigust omavale isikule ja isikule, kellel on seaduse alusel õigus teha ettepanek sellele ametikohale nimetamiseks või anda sellekohane arvamus, andmed ametisse nimetamiseks esitatud kandidaadi või kandidaatide kohta, lisades teatele ametikohale nimetamiseks esitatud isiku(te) poolt komisjonile esitatud dokumentide koopiad.

48.  Kandidaadil ei ole õigust nõuda kordusatesteerimist.

49.  Ametikohale nimetamiseks ettepaneku tegemise õigust omav isik teeb järgmisel tööpäeval pärast käesoleva korra punkti 47 alapunktis 3 nimetatud andmete saamist ametisse nimetamise õigust omavale isikule ettepaneku nimetada komisjoni poolt esitatud kandidaat ametisse. Juhul kui komisjon on esitanud ametisse nimetamiseks rohkem kui ühe kandidaadi, esitab ametisse nimetamise ettepaneku tegemise õigust omav isik ametisse nimetamise õigust omavale isikule oma ettepanekud.

50.  Ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaadid esitavad kahe nädala jooksul komisjoni otsuse teatavakssaamise päevast arvates ametisse nimetamise õigust omavale isikule:

1) kirjaliku avalduse;

2) elulookirjelduse;

3) omakäelise kinnituse, et ta vastab seaduses teenistusse astumiseks sätestatud nõuetele;

4) kvalifikatsiooni või haridust tõendava dokumendi koopia;

5) isikut tõendava dokumendi koopia;

6) talle väljaantud tööraamatu koopia;

7) komisjoni otsuse.

51.  Käesoleva korra punktis 50 nimetatud dokumendid samas punktis ettenähtud tähtajal esitanud isikute hulgast nimetab ametikohale nimetamise õigust omav isik ametisse ühe kandidaadi, järgides avaliku teenistuse seaduse paragrahvide 23--25 nõudeid. Ametisse mittenimetatud kandidaatidele teatab ametisse nimetamise õigust omav isik nende ametisse mittenimetamisest hiljemalt ametisse nimetatud kandidaadi ametisse astumise päeval. Hiljemalt samal tähtajal teatab ametisse nimetamise õigust omav isik kandidaadi ametisse nimetamisest konkursi läbiviinud komisjonile.

52.  Ametikohale nimetamiseks esitatud ametnikuna teenistuses mitteolev kandidaat, keda temast mitteolenevatel põhjustel ei nimetatud ametisse, võib kahe nädala jooksul mittenimetamisest teadasaamise päevast arvates esitada riigisekretärile taotluse reservi arvamiseks vastavalt avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 138 punktile 3. Taotlusele lisatakse käesoleva korra punktis 23 nimetatud dokumendid ja komisjoni otsus (protokolli väljavõte).

53.  Ametisse nimetamise õigust omav isik tühistab ametisse nimetamise käskkirja või korralduse, kui:

1) ametisse nimetatud isik esitas enne ametisse astumiseks määratud kuupäeva sellekohase avalduse;

2) enne ametisse astumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametisse nimetamise;

3) isik ei ole määratud ajaks ametisse astunud, välja arvatud juhul, kui ametisse astumine lükkus edasi kuni seitsmeks kalendripäevaks isiku haiguse või vigastuse või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistuse tõttu.

IV. AMETNIKE PERIOODILINE ATESTEERIMINE

54.  Perioodiline atesteerimine toimub üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul.

55.  Atesteerimisperiood algab ametisse nimetamise päevast, perioodilise atesteerimise läbiviimise päevale järgnevast päevast või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale edutamisel ametikohale astumise päevast ja lõpeb perioodilise atesteerimise päeval või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale edutamise korral ametikohale astumise päeval.

56.  Atesteerimisperiood pikeneb:

1) komisjoni otsusel atesteerimise edasilükkamise aja võrra;

2) teenistussuhte peatumise aja võrra, kui teenistussuhe oli atesteerimisperioodi kestel peatatud kokku üle kuue kuu;

3) teisele sama põhigrupi ametikohale nimetamisel, edutamisel kõrgema põhigrupi ametikohale, mis ei kuulu konkursi korras täitmisele, või ametiasutuse, kus ametnik on teenistuses, kõrgemalseisva ametiasutuse sama põhigrupi ametikohale, mis ei ole konkursi korras täidetav -- vähemalt kuue kuu täitumiseni nimetatud ametikohal ametisse astumise päevast;

4) juhul kui atesteerimisperioodi viimase iga-aastase vestluse läbiviija ei ole vestluse toimumise ajaks olnud teenistuses sellel ametikohal vähemalt kuus kuud -- kuue kuu täitumiseni.

57.  Perioodiline atesteerimine toimub atesteerimisperioodi viimasel aastal.

58.  Katseaja lõpus ja igal atesteerimisperioodi aastal (hindamisperioodil) viib ametniku vahetu ülemus ametnikuga läbi vestluse, mille tulemuste põhjal kantakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud atesteerimislehe täitmise juhendis sätestatud korras ametniku atesteerimislehele:

1) vestluse tulemused;

2) atesteerimisperioodi viimasel aastal ametniku vahetu ülemuse ettepanekud komisjonile;

3) ametniku mittenõustumisel vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekutega ametniku eriarvamus ja kõrgemalseisva ülemuse otsustus atesteeritava vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekute kohta.

59.  Katseaja lõpus toimuva vestluse läbiviimise lõpptähtaja määrab kindlaks ametiasutuse juht, arvestades, et vestlus peab toimuma kaks nädalat enne katseaja lõppu.

Iga-aastaste vestluste läbiviimise lõpptähtaja määrab kindlaks ametiasutuse juht, arvestades, et atesteerimisperioodi viimase aasta vestlus peab toimuma hiljemalt kaks kuud, kuid mitte varem kui neli kuud enne perioodilist atesteerimist.

60.  Katseaja lõpus toimuva vestluse ja iga-aastase vestluse (edaspidi vestlus) käigus hinnatakse lähtuvalt ametikoha atesteerimisnõuetest ametniku:

1) haridustaseme vastavust ametikoha atesteerimisnõuetele;

2) varasema kogemuse vastavust ametikoha atesteerimisnõuetele;

3) kutse- ja erialaseid teadmisi ja oskusi;

4) ametialaseid teadmisi ja oskusi;

5) töötulemusi;

6) huvitatust enesetäiendamisest ja koolituse tulemusi;

7) võimeid ja tööalast käitumist.

Ametniku vahetu ülemus ja ametnik võivad atesteerimislehele kanda atesteerimislehe täitmise juhendis märgitud ettepanekuid.

61.  Vestluse tulemused ning viimasel atesteerimisperioodi vestlusel tehtav ettepanek komisjonile kantakse ametniku atesteerimislehele ühe nädala jooksul, arvates asutuse juhi määratud vestluse läbiviimise lõpptähtajast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Vahetu ülemus teeb tulemused ametnikule teatavaks allkirja vastu kolme tööpäeva jooksul nende kandmisest atesteerimislehele.

Ametnik võib ühe nädala jooksul vestluse tulemustega tutvumisest arvates kanda atesteerimislehele vabas vormis arvamuse.

62.  Ametnik, kes ei ole nõus atesteerimislehele kantud vahetu ülemuse hinnangute ja ettepanekutega, võib kahe nädala jooksul, arvates päevast, mil talle sai või oleks pidanud saama teatavaks vahetu ülemuse hinnang ja ettepanekud, esitada kõrgemalseisvale ülemusele eriarvamuse ja taotleda vahetu ülemuse hinnangute ja ettepanekute õigsuse kontrollimist. Ametnik esitab eriarvamuse kõrgemalseisvale ülemusele atesteerimislehti hoidva isiku kaudu, kes lisab ametniku eriarvamusele ametniku atesteerimislehe varem täidetud osad.

63.  Kõrgemalseisev ülemus otsustab vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekute kontrollimise viisi, kannab oma otsustuse atesteerimislehele ning teeb selle allkirja vastu teatavaks ametnikule ja viimase vahetule ülemusele ühe nädala jooksul.

64.  Käesoleva korra punktides 60--63 ettenähtud toimingute tegemiseks määratud tähtaja hulka ei loeta aega, mil toimingu tegemiseks kohustatud isiku teenistussuhe oli peatatud või ta oli lähetuses.

65.  Atesteerimisnõudeid ei tohi muuta aasta jooksul enne perioodilist atesteerimist. Atesteerimisnõuete muutmisel vähem kui aasta enne atesteerimist viiakse atesteerimine läbi nende nõuete alusel, mis kehtisid atesteerimispäevale eelneva kalendriaasta samal päeval. Atesteeritava nõudel viiakse atesteerimine läbi atesteerimispäeva kindlaksmääramise päeval kehtivate atesteerimisnõuete alusel.

66.  Ametiasutuse juht määrab kooskõlastatult vastava komisjoni esimehega oma käskkirjaga kindlaks perioodilise atesteerimise päeva hiljemalt viis nädalat enne atesteerimist. Käskkirja koopia või väljavõte sellest saadetakse komisjoni esimehele, atesteeritava vahetule ülemusele ja atesteeritavale käskkirja andmisele järgneva tööpäeva jooksul.

Komisjoni esimehele saadetavale käskkirja koopiale lisatakse atesteeritava ametijuhendi koopia, ametniku atesteerimisnõuete koopia ja ametniku atesteerimisleht.

67.  Komisjoni esimees kutsub komisjoni korraldava koosoleku kokku hiljemalt kolm nädalat enne atesteerimispäeva.

68.  Korraldaval koosolekul:

1) tutvustab komisjoni esimees komisjoni liikmetele ametijuhendit, atesteerimisnõudeid ning ametniku teenistuslehte;

2) kehtestatakse atesteerimise viis (kasutades esitatud dokumente, vestlust, eksamit, testi või mitut meetodit kompleksselt) ja atesteeritavate koosolekule kutsumine;

3) teeb komisjoni esimees teatavaks atesteerimise järjekorra ja ajakava;

4) otsustatakse ametikohale nimetamise õigust omavalt isikult atesteeritavat iseloomustavate täiendavate dokumentide (teenistuslehe koopia, haridust ja täiendkoolitust tõendavate dokumentide koopiad jne) nõudmise vajalikkus;

5) otsustatakse muid vajalikke asju.

69.  Ametikohale nimetamise õigust omav isik on kohustatud komisjoni poolt nõutud täiendavad dokumendid esitama vähemalt üks nädal enne atesteerimispäeva.

70.  Komisjoni sekretär teatab atesteeritavale kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne atesteerimispäeva tema atesteerimise täpse aja, koha ja viisi.

71.  Kui atesteeritav ei ilmu käesoleva korra punktis 70 nimetatud ajal atesteerimisele ega ole oma mitteilmumisest teatanud ning taotlenud atesteerimise uue aja määramist, loeb komisjon ametniku mõjuva põhjuseta mitteilmunuks ning võib tema atesteerimise läbi viia ametniku kohalolekuta.

72.  Kui ametnik on teatanud oma mitteilmumisest ja taotlenud atesteerimise uue aja määramist või kui komisjon leiab, et ametniku, kes ei ole mitteilmumisest teatanud, osalemine on koosolekul vajalik, määrab komisjoni esimees kindlaks atesteerimise uue aja ja teeb selle teatavaks nii atesteeritavale kui ka asutuse juhile, kes esialgselt oli määranud kindlaks atesteerimise aja. Ametiasutuse juhile saadetavas teates märgitakse atesteerimise uue aja määramise põhjustanud asjaolu.

73.  Atesteerimise uus aeg määratakse arvestusega, et atesteerimine peab toimuma ühe kuu jooksul, arvates esialgselt määratud atesteerimise päevast.

74.  Atesteeritava taotlus atesteerimise uue aja määramiseks peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:

1) milles seisnes ootamatu takistus;

2) takistuse tekkimise ja äralangemise aeg;

3) atesteerimise edasilükkamise ettepanek.

Komisjoni nõudmisel esitab atesteeritav tõendid takistuse kohta.

75.  Atesteeritav, kes ei suuda tõendada takistuse esinemist või kes mõjuva põhjuseta ei teata atesteerimisele mitteilmumisest või teatab sellest hilinemisega, loetakse mõjuva põhjuseta mitteilmunuks.

76.  Enne atesteerimise algust tutvustab komisjoni esimees atesteeritavale tema õigusi ja komisjoni koosseisu.

77.  Perioodilisel atesteerimisel kontrollitakse isiku vastavust ametikohale, hinnates tema töötulemusi ja vastavust ametikoha atesteerimisnõuetele. Ametniku töötulemuste hindamisel on aluseks ametniku vahetu ülemuse poolt ametniku atesteerimislehele vestluste alusel kantud hinnangud ja nende põhjal komisjonile esitatud ettepanekud.

78.  Komisjonil on oma äranägemisel õigus kontrollida vahetu ülemuse poolt atesteerimislehele kantud hinnangute paikapidavust enda poolt määratud viisil. Vahetu ülemuse poolt antud negatiivne hinnang, millele tuginedes on vahetu ülemus teinud komisjonile ettepaneku võtta vastu käesoleva korra punkti 79 alapunktides 2 või 3 nimetatud otsus, kuulub komisjoni poolt kohustuslikule kontrollimisele komisjoni poolt määratud viisil.

79.  Vajadusel kuulab komisjon ära ametikohale nimetamise õigust omava isiku ning kolme päeva jooksul viimasest hindamisvoorust arvates teeb atesteeritava suhtes avaliku teenistuse seadusega ja komisjoni põhimäärusega sätestatud korras ühe järgmistest otsustest:

1) lugeda ametnik atesteerituks;

2) lugeda ametnik mitteatesteerituks ning teha ametiasutuse juhile ettepanek vabastada ametnik teenistusest või nimetada ta madalama põhigrupi või sama põhigrupi ametikohale, mille atesteerimisnõuetele ametnik vastab;

3) lükata atesteerimine edasi kuni üheks aastaks ja teha ametiasutuse juhile ettepanek ametniku koolituseks.

Käesoleva punkti alapunktides 2 ja 3 nimetatud otsus peab olema motiveeritud.

80.  Käesoleva korra punkti 79 alapunktis 1 nimetatud otsuse korral võib komisjon teha veel ühe järgmistest otsustest, mis ei ole ametiasutuse juhile järgimiseks kohustuslikud:

1) teha ametiasutuse juhile ettepanek kohaldada ametnikule ergutus;

2) teha ametiasutuse juhile ettepanek ametniku edutamiseks.

81.  Komisjoni otsus atesteerimise edasilükkamiseks ja ametniku koolituseks toob kaasa atesteerimisaja pikenemise edasilükatud aja võrra, kusjuures atesteerimise edasilükkamisel rohkem kui kuue kuu võrra tuleb enne ametniku atesteerimist viia läbi iga-aastane vestlus käesoleva korra punktides 58--64 sätestatud korras. Atesteerimise edasilükkamise otsust võib ühe atesteerimisperioodi kestel sama ametniku suhtes rakendada üks kord.

82.  Vähemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval teatab komisjoni esimees (tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige) atesteeritavale ja asutuse juhile kirjalikult atesteerimistulemuse, lisades ametiasutuse juhile saadetavale teatisele atesteerimislehe, millele on komisjoni sekretär Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras kandnud komisjoni otsuse. Komisjoni esimehe otsusel säilitatakse atesteerimislehtede koopiad komisjoni materjalide juures.

83.  Ametiasutuse personalitööd tegev ametnik kannab atesteerimislehele kantud otsuse ametniku teenistuslehele ja tutvustab ametnikule atesteerimislehele kantud otsust Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

84.  Ametnik, kelle suhtes on komisjon teinud otsuse lugeda ta mitteatesteerituks, viiakse tema nõusolekul üle sama põhigrupi ametikohale, millel esitatavatele nõuetele ametnik vastab, või madalama põhigrupi ametikohale arvestusega, et ta astub sellel ametikohal, millele ta komisjoni otsuse alusel nimetatakse, ametisse hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates komisjoni otsuse tegemise päevale järgnevast päevast.

85.  Ametnik, keda ei ole võimalik viia sama põhigrupi ametikohale, millel esitatavatele nõuetele ametnik vastab, või madalama põhigrupi ametikohale, vabastatakse teenistusest kahe kuu jooksul, arvates komisjoni otsuse tegemise päevale järgnevast päevast.

86.  Ametnik, kes ei ole nõus atesteerimistulemustega, võib nõuda kordusatesteerimist, esitades kahe nädala jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai või oleks pidanud saama teada atesteerimistulemustest, komisjonile kirjaliku avalduse.

87.  Komisjoni esimees edastab kordusatesteerimist taotlenud ametniku esitatud avalduse viivitamata koos atesteeritava atesteerimislehe koopiaga ja atesteerimistulemustest teatamise kirja koopiaga isikule, kes on nimetanud komisjoni esimehe.

88.  Kordusatesteerimise korraldab komisjon uues koosseisus ühe kuu jooksul esialgse atesteerimise päevast arvates. Kordusatesteerimist läbiviiv komisjon moodustatakse komisjoni põhimääruses ettenähtud korras.

89.  Kordusatesteerimise ettevalmistamine komisjoni uue koosseisu poolt, atesteerimise läbiviimine, otsuse vastuvõtmine, teatavakstegemine ja teenistuslehele kandmine toimub analoogiliselt esialgse atesteerimisega.

90.  Uut kordusatesteerimist ei saa nõuda, kui ametnik ei ole nõus kordusatesteerimise tulemustega.

V. AMETNIKE EDUTAMISEL TOIMUV ATESTEERIMINE

91.  Edutamine on ametniku nimetamine:

1) kõrgema põhigrupi ametikohale samas ametiasutuses või ametiasutuse haldusala piires;

2) avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 29 lõikes 1 nimetatud ametikohale;

3) ametiasutuse, kus ametnik on teenistuses, kõrgemalseisva ametiasutuse sama põhigrupi ametikohale;

4) kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhi põhigrupi ametikohale.

Edutamisena ei käsitata palgaastme või palgamäära tõstmist.

92.  Edutamisettepaneku võib ametiasutuse juhile esitada ametniku vahetu ülemus ja isik, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus. Isik, kellel on seaduse alusel õigus teha ettepanek sellele ametikohale nimetamiseks, teeb edutamisettepaneku sellele ametikohale nimetamise õigust omava isiku kaudu.

93.  Edutada võib ametnikku, kes on senisel ametikohal olnud teenistuses vähemalt kuus kuud ning edutamisel konkursi korras täidetavale ametikohale tunnistatud komisjoni poolt vastavaks ametikohale, millele ametnik edutatakse.

94.  Ametnike atesteerimine seoses edutamiseks esitamisega toimub juhul, kui ametnikku soovitakse edutada ametikohale, mis kuulub seadusejärgselt konkursi korras täitmisele.

95.  Ametniku atesteerimise aeg, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek sama või kõrgemalseisva ametiasutuse ametikohale, mis kuulub täitmisele konkursi korras, määratakse kindlaks käesoleva korra punktis 66 kehtestatud korras pärast edutamiseks esitatud ametniku kirjaliku nõusoleku saamist. Juhul kui ametniku suhtes tehakse ettepanek edutada ta kõrgemalseisva ametiasutuse konkursi korras täidetavale ametikohale, määratakse atesteerimise aeg pärast ametiasutuse, kus ametnik on teenistuses, juhi kirjaliku nõusoleku saamist. Viimase puudumisel ei ole võimalik ametniku üleviimine kõrgemalseisva ametiasutuse konkursi korras täidetavale ametikohale ametniku edutamise korras.

96.  Edutamiseks esitatud ametniku kirjalikul nõusolekul ja kooskõlastatult vastava komisjoni esimehega ei ole viienädalasest tähtajast kinnipidamine kohustuslik. Kui atesteerimine toimub edutamiseks esitatud isiku kirjalikul nõusolekul enne viie nädala möödumist sellest atesteeritavale teatamisest, ei ole käesoleva korra punktides 66, 67 ja 70 sätestatud tähtaegadest kinnipidamine kohustuslik.

97.  Atesteerimise aja määramise käskkirja koopia või väljavõte sellest saadetakse ametnikku atesteerivale komisjonile, ametnikule ja tema vahetule ülemusele, ametniku edutamisel kõrgemalseisva asutuse konkursi korras täidetavale ametikohale ka ametiasutuse, kus isik on teenistuses, juhile.

98.  Edutamisel käesoleva korra punkti 91 alapunktis 2 nimetatud ametikohale, saadab asutuse juht komisjoni esimehele:

1) käskkirja koopia;

2) atesteeritava ametijuhendi koopia;

3) ametniku atesteerimislehe;

4) ametikoha, millele ametnikku soovitakse edutada, ametijuhendi ning

5) ametikoha, millele ametnikku soovitakse edutada, atesteerimisnõuete koopia.

99.  Atesteerimisnõuete kehtestamine toimub käesoleva korra punktides 7--14 sätestatud korras. Edutamiseks esitatavale ametnikule tutvustab edutamisettepaneku tegija ametikoha, millele ametnikku soovitakse edutada, atesteerimisnõudeid hiljemalt edutamisettepaneku tegemisel.

100.  Ametniku atesteerimisel seoses edutamisettepanekuga kontrollib komisjon tema vastavust ametikohale, kuhu ametnikku soovitakse edutada.

101.  Ametniku atesteerimisel seoses edutamisettepanekuga võtab komisjon ametniku suhtes vastu ühe järgmistest otsustest:

1) lugeda ametnik ametikohale vastavaks;

2) lugeda ametnik ametikohale mittevastavaks.

Käesolevas punktis nimetatud otsuste formuleeringus peab kajastuma ametikoha nimetus, kuhu ametnikku soovitakse edutada, ning alapunktis 2 märgitud otsus peab olema motiveeritud.

102.  Hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval teatab komisjoni esimees (tema äraolekul esimehe asetäitja või selleks volitatud isik) atesteerimistulemustest:

1) ametnikule, keda atesteeriti seoses edutamisettepanekuga;

2) ametiasutuse juhile, kes määras käesoleva korra punktis 95 sätestatud korras kindlaks atesteerimise aja;

3) kui edutamisettepanek oli tehtud kõrgemalseisva ametiasutuse ametikohale asumiseks, siis ametiasutuse, kus ametnik on teenistuses, juhile.

103.  Ametikohale vastavaks tunnistatud ametnik nimetatakse ametikohale, millele asumiseks oli tehtud edutamisettepanek. Mitme ametniku vastavaks tunnistamise korral otsustab edutamise isik, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, kuulates ära isiku arvamuse, kellel on õigus teha ettepanek ametikohale nimetamiseks.

104.  Edutamiseks esitatud ametniku atesteerimisele mitteilmumisel järgitakse käesoleva korra punktides 71--75 sätestatut.

105.  Edutamisettepaneku tegemisega seotud atesteerimisel ei saa atesteeritav nõuda kordusatesteerimist.

VI. AMETNIKE RESERVI ARVAMIST TAOTLEVATE ISIKUTE ATESTEERIMINE

106.  Ametnike reservi arvamist taotlevaid isikuid (välja arvatud konkursil ametikohale nimetamiseks esitatud, kuid nendest sõltumatutel põhjustel ametikohale mittenimetatud, ametnikuna teenistuses mitteolevaid isikuid, kes esitavad taotluse reservi arvamiseks) atesteerib Riigikantselei juures tegutsev ametnike reservi arvatud isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjon.

107.  Ametnikuna teenistuses mitteolevaid, avaliku konkursi käigus ametikohale nimetamiseks esitatud, kuid neist mitteolenevatel põhjustel ametisse nimetamata jäänud isikuid võib arvata reservi nende taotluse alusel.

108.  Reservi arvamist taotlev isik esitab riigisekretärile kirjaliku avalduse reservi arvamiseks, lisades avaldusele käesoleva korra punktis 23 loetletud dokumendid. Konkursil ametikohale nimetamiseks esitatud, kuid temast sõltumatutel põhjustel ametikohale mittenimetatud, ametnikuna teenistuses mitteolev isik lisab taotlusele lisaks nimetatud dokumentidele ka komisjoni otsuse (protokolli väljavõtte).

109.  Konkursil ametikohale nimetamiseks esitatud, kuid temast sõltumatutel põhjustel ametikohale mittenimetatud, ametnikuna teenistuses mitteolev isik arvatakse riigisekretäri käskkirjaga reservi täiendavat atesteerimist korraldamata.

110.  Reservi arvamist taotleva isiku atesteerimise toimumise päeva määrab riigisekretär oma käskkirjaga kooskõlastatult käesoleva korra punktis 106 nimetatud komisjoni esimehega vähemalt viis nädalat enne atesteerimist. Käskkirja koopia või väljavõte sellest saadetakse komisjoni esimehele ja atesteeritavale.

111.  Komisjoni esimehele saadab riigisekretär koos käskkirja koopiaga reservi arvamist taotleva isiku avalduse ning sellele lisatud dokumentide koopiad.

112.  Komisjoni esimees kutsub vähemalt kolm nädalat enne atesteerimist kokku korraldava koosoleku, kus:

1) komisjoni esimees tutvustab põhigrupi atesteerimisnõudeid;

2) komisjoni esimees tutvustab atesteeritavat iseloomustavaid materjale;

3) otsustatakse atesteerimise viis (kasutades esitatud dokumente, vestlust, eksamit, testi või mitut meetodit kompleksselt);

4) otsustatakse muud asjad, mida komisjon peab vajalikuks otsustada korraldaval koosolekul.

113.  Atesteerimise aja ning viisi teatavakstegemine ning atesteerimine toimub analoogiliselt perioodilise atesteerimisega.

114.  Komisjon hindab atesteeritavat tema poolt kehtestatud viisil, arvestades atesteeritavat iseloomustavat materjali ning teeb kolme päeva jooksul viimase koosoleku toimumise päevast arvates avaliku teenistuse seaduses ja komisjoni põhimääruses sätestatud korras ühe järgmistest otsustest:

1) lugeda reservi arvamist taotlenud isik atesteerituks;

2) lugeda reservi arvamist taotlenud isik mitteatesteerituks;

3) tunnistada mitteilmunuks.

115.  Komisjoni esimees teatab otsuse tegemise päevale järgneval päeval atesteerimistulemustest atesteeritavale ja riigisekretärile.

116.  Reservi arvamine vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga.

117.  Reservi arvamist taotlenud isikute atesteerimisele mitteilmumisel rakendatakse käesoleva korra punktides 71--75 sätestatut.

118.  Reservi arvamist taotlenud isikud ei saa nõuda kordusatesteerimist.

VII. LÕPPSÄTTED

119.  Atesteerimismaterjalide hoidmine ja arhiivile üleandmine toimub ametiasutuse asjaajamiskorras ettenähtud korras.

120.  Atesteerimise käigus tehtud otsuse ja toimingute peale võib esitada kaebuse halduskohtusse.

 

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 303
[RT I 1998, 118/120, 1900 – jõust. 1.01.1999]

 

Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1998. a määrusega nr 303
[RT I 1998, 118/120, 1900 – jõust. 1.01.1999]

ATESTEERIMISLEHE TÄITMISE JUHEND

I. ÜLDSÄTTED

1.  Atesteerimisleht on riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametniku kohta peetav dokument, millele kantakse ametniku ja tema vahetu ülemuse vahel katseaja lõpus toimuva ja iga-aastaste vestluste tulemused, selle alusel antud vahetu ülemuse hinnang ametniku töötulemustele ja ametikohal esitatavatele nõuetele vastavuse kohta ning ettepanekud koolituseks, enesetäiendamiseks, motiveerimiseks, ergutuse kohaldamiseks, palga või nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks, ametniku arvamus, atesteerimisperioodi viimasel vestlusel ka ametniku vahetu ülemuse poolt konkursi- ja atesteerimiskomisjonile tehtavad ettepanekud ja ametniku atesteerimistulemused perioodilisel atesteerimisel ning edutamisel avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664; 1996, 25, 265; 45, 850; 1997, 1, 4; 29, 447; 1998, 34, 486; 38, 563; 41/42, 625; 50, 753; 57, 858; 110, 1809; 111, 1829) (edaspidi ATS) paragrahvi 29 lõikes 1 nimetatud ametikohtadele. Kui ametnik ei nõustu vahetu ülemuse poolt antud hinnanguga või tehtud ettepanekutega, kantakse atesteerimislehele ka ametniku poolt kõrgemalseisvale ülemusele esitatav eriarvamus taotlusega vahetu ülemuse hinnangute ja ettepanekute kontrollimiseks ning kõrgemalseisva ülemuse otsustus.

2.  Atesteerimislehte peetakse kõigi riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnike kohta, välja arvatud ATS paragrahvi 91 lõikes 2 loetletud isikud, keda konkursi- ja atesteerimiskomisjonid ei atesteeri.

3.  Atesteerimisleht koosneb viiest osast:

1) A-osa -- tiitellehel on andmed ametniku hindamisperioodide ja teenistuskägu ning vahetu ülemuse kohta;

2) B-osa -- Vestluse tulemused -- vestluse tulemustes sisaldub hinnang ametniku haridustaseme ning töö- ja teenistuskogemuste vastavusele atesteerimisnõuetele, eri-, kutse- ja ametialastele teadmistele ja oskustele, isiku võimetele ja tööalasele käitumisele, huvitatusele enesetäiendamisest ja koolituse tulemustele ning ettepanekud, märkused ja üldhinnang töötulemustele ja võib sisalduda ametniku arvamus;

3) C-osa -- Ettepanekud -- atesteerimisperioodi viimase iga-aastase vestluse tulemustest lähtuvad vahetu ülemuse ettepanekud konkursi- ja atesteerimiskomisjonile;

4) D-osa -- Eriarvamus -- ametniku eriarvamus vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekute kohta ning kõrgemalseisva ülemuse arvamus;

5) E-osa -- Atesteerimistulemused -- ametniku atesteerimistulemused konkursi- ja atesteerimiskomisjonis.

II. ATESTEERIMISLEHE TÄITMINE

4. Atesteerimislehe A-osa täitmine:

1) asutuse personalitöö eest vastutav struktuuriüksus või ametnik (edaspidi personaliteenistus) avab atesteerimislehe iga ametniku kohta atesteerimisperioodi alguses (ATS paragrahvi 92 lõige 2), kandes atesteerimislehe A-osa päisesse lehe numbri vastavalt atesteerimislehtede registrile, atesteerimislehe avamise kuupäeva, asutuse nimetuse ning ametniku ees- ja perekonnanime; avatud atesteerimisleht jääb koos ametniku teenistuslehega hoiule asutuse personaliteenistusse;

2) asutuse personaliteenistus teeb ametniku atesteerimislehele kanded:

a) hindamisperioodi, selle perioodi teenistuskäigu ja vestluste toimumise kuupäevade ning vahetu ülemuse andmete kohta peale vahetu ülemuse poolt atesteerimislehe B-osa (atesteerimisperioodi viimasel aastal ka atesteerimislehe C-osa) esitamist personaliteenistusele;

b) atesteerimislehe lõpetamise kuupäeva ja aluse kohta peale ametniku perioodilist atesteerimist või ATS paragrahvi 29 lõikes 1 loetletud ametikohale edutamist ning konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt atesteerimislehe E-osa saatmist asutuse personaliteenistusele, samuti ametniku vabastamisel teenistusest (sh astumisel teenistusse teises ametiasutuses, välja arvatud edutamisel ametiasutuse haldusala piires avaliku konkursi korras mittetäidetavale ametikohale) või üleviimisel avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale sama asutuse või asutuse haldusala piires;

3) atesteerimisleht lõpetatakse perioodilise atesteerimise läbiviimise kuupäeval või avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale edutamise või üleviimise kuupäeval ning teenistusest vabastamise kuupäeval; atesteerimislehte ei lõpetata, kui konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse alusel lükkab asutuse juht ametniku atesteerimise kuni üheks aastaks edasi;

4) atesteerimislehe lõpetamise alusena märgitakse aluse formuleering vastavalt käesoleva punkti alapunktile 2b ning konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku kuupäev ja protokolli number või teenistusest vabastamise või üleviimise käskkirja või korralduse kuupäev ja number.

5. Atesteerimislehe B-osa täitmine:

1) B-osa punktid 1--7 täidab vahetu ülemus katseaja lõpus ja igal aastal pärast iga-aastase vestluse läbiviimist, punkti 8 võib täita ametnik;

2) vabas vormis täidetavates hinnangutes toob vahetu ülemus esile ametniku tugevamad ja nõrgemad küljed ning kõige rohkem täiendamist vajavad teadmised ja oskused;

3) ühe nädala jooksul, arvates asutuse juhi poolt määratud iga-aastase vestluse läbiviimise lõpptähtajast või kaks nädalat enne katseaja lõppu kannab vahetu ülemus atesteerimislehele järgmised andmed:

a) haridustaseme vastavus atesteerimisnõuetele -- hinnang ametniku formaalsetele haridusnäitajatele (haridustaseme ja eriala vastavus);

b) kogemuse vastavus atesteerimisnõuetele -- hinnang varasema töö- või teenistuskogemuse nõude formaalsele vastavusele;

c) erialased teadmised ja oskused -- vahetu ülemus annab vabas vormis hinnangu ametniku erialastele teadmistele ja oskustele lähtuvalt ametikoha atesteerimisnõuetest;

d) ameti- ja kutsealased teadmised ja oskused -- vahetu ülemus annab vabas vormis hinnangu ametniku ameti- ja kutsealastele teadmistele ja oskustele lähtuvalt ametikoha atesteerimisnõuetest (riigi põhikorra, avaliku halduse organisatsiooni ja avaliku teenistuse, Euroopa Liidu institutsioonide, organisatsiooni struktuuri ja õigussüsteemi, riigiasutuste asjaajamiskorralduse, juhtimisteooria, riigi infosüsteemide, turumajanduse üldpõhimõtete ja avaliku sektori majandustegevuse alastele, arvuti- ja keeleoskusele ning muudele ametialastele teadmistele ja oskustele);

e) võimed ja tööalane käitumine -- vahetu ülemus annab vabas vormis hinnangu ametniku võimetele ja tööalasele käitumisele, pidades silmas ametniku oskust rakendada ametikohal vajalikke isiksuseomadusi, sealhulgas teadmiste ja oskuste rakendamise võimet;

f) enesetäiendamine ja koolitus -- vahetu ülemus annab vabas vormis hinnangu ametniku huvitatusele enesetäiendamisest ja koolituse tulemustele hindamisperioodil;

g) märkused ja üldhinnang töötulemustele -- vahetu ülemus toob esile ametniku märkimisväärsed saavutused, kohaldatud ergutused või distsiplinaarkaristused ja muud asjaolud, mida peab vajalikuks, ning annab üldhinnangu ametniku töö tulemuslikkusele;

h) ettepanekud -- vahetu ülemus võib teha soovituslikke ettepanekuid ametniku enesetäiendamiseks, koolituseks, ergutuse kohaldamiseks, edutamiseks, palga määramiseks ja nõutavast tulemuslikuma töö eest lisatasu määramiseks järgmiseks aastaks ning püstitada eesmärke eelseisvaks hindamisperioodiks;

4) vahetu ülemus tutvustab atesteerimislehe B-osale tehtud kandeid ametnikule allkirja vastu kolme tööpäeva jooksul, arvates nende atesteerimislehele kandmisest;

5) pärast vestluse tulemustega tutvumist võib ametnik ühe nädala jooksul kanda atesteerimislehele oma arvamuse; oma arvamuses on ametnikul võimalus teha omapoolseid ettepanekuid töö paremaks korraldamiseks või püstitada eesmärke eelseisvaks hindamisperioodiks ja väljendada oma arvamust vahetu ülemuse hinnangu kohta, kusjuures seda ei käsitata ametniku eriarvamusena ATS paragrahvi 100 lõike 3 tähenduses;

6) ametnik tagastab atesteerimislehe B-osa vahetule ülemusele, kes edastab täidetud atesteerimislehe B-osa viivitamatult asutuse personaliteenistusele.

6. Atesteerimislehe C-osa täitmine:

1) arvestades atesteerimisperioodi viimase aasta vestluse tulemusi, teeb vahetu ülemus ühe nädala jooksul, arvates asutuse juhi poolt määratud iga-aastase vestluse läbiviimise lõpptähtajast, ettepaneku konkursi- ja atesteerimiskomisjonile:

a) lugeda ametnik atesteerituks;

b) lugeda ametnik mitteatesteerituks;

c) lükata atesteerimine edasi kuni üheks aastaks;

2) lisaks ettepanekule lugeda ametnik atesteerituks võib vahetu ülemus teha ettepaneku tema edutamiseks, ergutuse kohaldamiseks, koolitamiseks või enesetäiendamiseks;

3) lisaks ettepanekule lugeda ametnik mitteatesteerituks peab vahetu ülemus tegema ettepaneku tema teenistusest vabastamiseks või nimetamiseks madalama põhigrupi ametikohale või sama põhigrupi ametikohale, millel esitatavatele nõuetele on ametnik vastav;

4) lisaks ettepanekule lükata atesteerimine edasi peab vahetu ülemus tegema ettepaneku edasilükkamise tähtaja määramiseks ning ametniku koolituseks või enesetäiendamiseks;

5) vahetu ülemus tutvustab ametnikule konkursi- ja atesteerimiskomisjonile tehtavaid ettepanekuid kolme tööpäeva jooksul nende kandmisest atesteerimislehele ning edastab täidetud atesteerimislehe C-osa viivitamatult hoidmiseks asutuse personaliteenistusele.

7. Atesteerimislehe D-osa täitmine:

1) atesteerimislehe D-osale kantakse:

a) ametniku eriarvamus vahetu ülemuse hinnangu ja ettepaneku kohta, milles ametnik kirjutab vabas vormis oma põhjendused vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekute vaidlustamiseks ning taotleb vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekute kontrollimist kõrgemalseisva ülemuse poolt;

b) kõrgemalseisva ülemuse otsustus, milles kõrgemalseisev ülemus kirjutab vabas vormis seisukoha vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekute kohta;

2) ametnik, kes ei nõustu vahetu ülemuse hinnangu ja ettepanekutega kas katseaja lõpus või pärast iga-aastase vestluse läbiviimist, võib kahe nädala jooksul, arvates päevast, mil vahetu ülemuse hinnang ja ettepanekud said või oleks pidanud saama talle teatavaks, esitada kõrgemalseisvale ülemusele eriarvamuse ja taotleda vahetu ülemuse otsustuse õigsuse kontrollimist;

3) ametnik esitab oma eriarvamuse kõrgemalseisvale ülemusele asutuse personaliteenistuse kaudu, kes edastab atesteerimislehe viivitamatult kõrgemalseisvale ülemusele;

4) ühe nädala jooksul kirjutab kõrgemalseisev ülemus otsustuse atesteerimislehele ja esitab tutvumiseks nii ametnikule kui vahetule ülemusele ning edastab seejärel viivitamatult hoidmiseks personaliteenistusele.

8. Atesteerimislehe E-osa täitmine:

Atesteerimislehe E-osa täidab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni sekretär ja kannab sellele järgmised andmed:

1) ametniku nimi;

2) ametniku atesteerimise perioodi algus- ja lõppkuupäev, kuu ja aasta;

3) atesteerimistulemus vastavalt ATS paragrahvi 991 lõigetele 1 ja 2;

4) otsuse motiveering ATS paragrahvi 991 lõike 1 punktides 2 ja 3 ettenähtud juhtudel (kui konkursi- ja atesteerimiskomisjon tegi otsuse ametniku mitteatesteerimise või atesteerimise edasilükkamise kohta);

5) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku kuupäev ja protokolli number.

III. ATESTEERIMISLEHE HOIDMINE JA SAATMINE

9. Atesteerimislehe hoidmine asutuse personaliteenistuses

1) avatud atesteerimislehti hoitakse koos ametniku teenistuslehega ametiasutuse personaliteenistuses;

2) personaliteenistus peab atesteerimislehtede registrit asutuse asjaajamiskorras ettenähtud korras; atesteerimislehtede register peab kajastama vähemalt järgmisi andmeid: atesteerimislehe avamise kuupäev ja number, ametniku nimi ja ametikoht atesteerimislehe avamise ajal, atesteerimislehe järgmiste osade täitmise aeg, atesteerimislehe saatmise kuupäev ja adressaat, tagastamise kuupäev ning atesteerimislehe lõpetamise kuupäev;

3) atesteerimislehe A-osa võib kuni atesteerimislehe konkursi- ja atesteerimiskomisjonile või kõrgemalseisvale ülemusele edastamist pidada ainult elektroonsel kujul, atesteerimislehe teisi osi tuleb pidada ka paberkandjal;

4) atesteerimislehed on üksnes asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud juurdepääsupiiranguga dokumendid arhiiviseaduse (RT I 1998, 36/37, 552) paragrahvi 42 lõike 7 tähenduses. Juurdepääsu tingimused kehtestab asutuse juht või tema poolt volitatud ametnik. Atesteerimislehti võivad kasutada ametnik, ametniku vahetu ülemus, kõrgemalseisev ülemus, atesteerimislehe hoidmise ja ametnike koolitamise eest vastutavad ametnikud ning perioodilise atesteerimise ja edutamisel toimuva atesteerimise läbiviimisel vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmed, muud isikud üksnes põhjendatud vajaduse korral ning asutuse juhi või volitatud isiku loal;

5) atesteerimislehel sisalduvaid andmeid kasutatakse iga-aastaste vestluste ja perioodilise atesteerimise tulemuste analüüsimiseks, ametiasutuse koolitusplaani koostamisel, ametiasutuse arenguplaani koostamisel, personali planeerimisel jm juhtudel ainult statistiliste koondandmetena.

10. Atesteerimislehe saatmine ja lõpetamine

1) perioodilisel atesteerimise aja või edutamise aja määramisel, kuid mitte hiljem kui viis nädalat enne atesteerimist, saadab selle ametiasutuse juht, kus ametnik on teenistuses, atesteerimislehe ametnikku atesteerivale konkursi- ja atesteerimiskomisjonile. Edutamiseks esitatud ametniku kirjalikul nõusolekul ei ole viienädalasest tähtajast kinnipidamine kohustuslik;

2) ametniku edutamisel toimuval atesteerimisel ja perioodilisel atesteerimisel tagastab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees ametiasutuse juhile koos atesteerimistulemuste teatega atesteerimislehe atesteerimistulemuse otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval; juhul, kui atesteerimine toimus seoses ametniku edutamisettepanekuga kõrgemalseisva valitsusasutuse ametikohale, tagastatakse atesteerimisleht selle esitanud ametiasutuse juhile;

3) ametniku astumisel teenistusse haldusala piires avaliku konkursi korras mittetäidetavale ametikohale saadab ametiasutuse juht atesteerimislehe koos teenistuslehega viivitamatult uude ametiasutusse;

4) ametniku teenistusest vabastamisel muudel alustel (sh astumisel teenistusse teise ametiasutusse ja teenistuse lõppemisel ametniku surma tõttu), üleviimisel või edutamisel avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale ning atesteerimisperioodi lõppemisel seoses perioodilise atesteerimisega, lõpetatakse atesteerimisleht ning lõpetatud atesteerimislehte hoitakse koos teiste ametniku personalidokumentidega asutuse asjaajamiskorras ettenähtud korras;

5) enne atesteerimislehe saatmist konkursi- ja atesteerimiskomisjonile või teise asutusse teeb personaliteenistus atesteerimislehest koopia.

11. Hävinud või kaotsiläinud atesteerimislehe dublikaadi väljastamine

Atesteerimislehe hävimisel või kaotsiminekul annab viimane teenistuskoht või tema õigusjärglane, selle puudumisel kõrgemalseisev asutus välja atesteerimislehe või selle osa dublikaadi, tehes lehe parempoolsesse ülemisse nurka märkuse «Dublikaat».

12. Atesteerimislehel paranduste tegemine

1) ebatäpseid kandeid parandatakse ühe joonega mahatõmbamise ja õige kande kirjutamisega, tühistatud kanded tunnistatakse kehtetuks ühe joonega mahatõmbamisega ja märkusega «kanne kehtetu»; kannete parandused ja kehtetuks tunnistamised tõendab parandaja oma allkirjaga, märkides ära oma nime ja ametikoha ning paranduse tegemise kuupäeva;

2) parandused ja muudatused atesteerimislehe A-osal teeb asutuse või tema õigusjärglase personaliteenistus;

3) parandused ja muudatused atesteerimislehe E-osal teeb konkursi- ja atesteerimiskomisjoni sekretär;

4) parandusi ja muudatusi atesteerimislehe B-, C- ja D-osal võivad teha vaid vastava kande teinud isikud;

5) parandusi ja muudatusi atesteerimislehel tuleb tutvustada kõigile isikutele, kes on parandatud atesteerimislehe osale alla kirjutanud.

13. Atesteerimislehe säilitamine ja arhiveerimine

Avatud atesteerimislehte säilitatakse ametiasutuse personaliteenistuses. Lõpetatud atesteerimislehte säilitatakse ametniku ametiasutuses teenistuses oleku ajal personaliteenistuses ning pärast ametniku teenistusest lahkumist vähemalt 25 aastat koos muude ametniku personalidokumentidega asutuse dokumentide loetelus ja asjaajamiskorras ettenähtud korras.

 


 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json