Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Erakorraline toetus põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega

Vastu võetud 10.06.2022 nr 29

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 3 ja § 7 lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467, millega nähakse põllumajandussektori tootjatele ette erakorraline kohandamistoetus (ELT L 96, 24.03.2022, lk 4–8), artiklite 1 ja 2 ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 2¹ lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 18 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse põllumajandussektorile seoses suurenenud sisendihindade ja kaubanduspiirangutega antava erakorralise toetuse andmise tingimused ja kord.

§ 2.  Toetuse andmise üldised tingimused

  (1) Erakorralist toetust antakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/467 kohase kohandamistoetusena ja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2022. aasta teatise „Riigiabimeetmete ajutine kriisiraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale” (ELT C 131 I, 24.03.2022, lk 1–17) (edaspidi riigiabi ajutine raamistik) kohase riigiabina (edaspidi koos ka toetus) Venemaa Föderatsiooni Ukrainasse sissetungi tõttu suurenenud sisendihindadest ja kehtestatud kaubanduspiirangutest tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mida suurenenud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud.

  (2) Määruse alusel toetatakse järgmisi põllumajanduslikke esmatootmise tegevusvaldkondi, mida suurenenud sisendihinnad ja kaubanduspiirangud on negatiivselt enim mõjutanud:
  1) piimatootmine;
  2) sealiha tootmine;
  3) lamba- ja kitsekasvatus;
  4) veiseliha tootmine;
  5) kartulikasvatus;
  6) köögiviljakasvatus avamaal;
  7) maasikakasvatus;
  8) köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime-, maasika- ning lillekasvatus köetavas kasvuhoones;
  9) broilerikasvatus;
  10) munakanakasvatus;
  11) vutikasvatus.

§ 3.  Üldised nõuded taotlejale

  Toetust võib taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas (edaspidi koos taotleja).

2. peatükk Erakorraline kohandamistoetus 

§ 4.  Erakorralise kohandamistoetuse andmine

  (1) Erakorralist kohandamistoetust antakse piimatootjale, sealihatootjale või lamba- ja kitsekasvatajale, kes tegeleb tegevusega, mille eesmärk on ressursside tõhus kasutamine, toitainete majandamine või keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid, ning kes:
  1) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt nelja piimatõugu lehma, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  2) pidas 31. detsembri 2021. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel ja 30. aprilli 2022. aasta seisuga vähemalt üht emist;
  3) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel karjas, kus puudus 31. detsembri 2021. aasta seisuga emis, vähemalt 20 siga, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  4) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt kümmet utte või emakitse, kes olid nimetatud kuupäeva seisuga vähemalt kümne kuu vanused ja kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks.

  (2) Piimatootja, sealihatootja või lamba- ja kitsekasvataja tegevus loetakse keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevuseks, kui ta on saanud 2021. aasta eest vähemalt üht järgmist kliima- ja keskkonnatoetust:
  1) maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus” alusel antav toetus;
  2) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus” alusel antav toetus;
  3) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus” alusel antav toetus;
  4) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 42 „Natura 2000 alal asuva põllumajandusmaa kohta antav toetus” alusel antav toetus;
  5) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” alusel antav toetus;
  6) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus” alusel antav toetus;
  7) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus” alusel antav toetus.

  (3) Kui piimatootja, sealihatootja või lamba- ja kitsekasvataja ei ole saanud lõikes 2 nimetatud toetust, siis loetakse tema tegevus ressursside tõhusa kasutamise, toitainete majandamise või keskkonna- ja kliimasõbraliku eesmärgiga tegevuseks juhul, kui tema ettevõtte tegevus vastab veeseaduse 6. peatüki 7. jaos sätestatud nõuetele.

  (4) Erakorralist kohandamistoetust antakse järgmiselt:
  1) piimatõugu lehma kohta;
  2) emise kohta;
  3) sea, välja arvatud lõike 1 punktis 2 nimetatud emise kohta;
  4) vähemalt kümne kuu vanuse ute või emakitse kohta.

§ 5.  Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine

  (1) Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäära § 4 lõikes 4 nimetatud põllumajanduslooma kohta otsustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA), arvestades selle toetuse andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ja nende jaotust tegevusvaldkondade vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade arvu.

  (2) Erakorralise kohandamistoetuse ühikumäär sea, välja arvatud § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud emise kohta on 13 protsenti emise kohta kehtestatud ühikumäärast.

  (3) Erakorralise kohandamistoetuse suurus arvutatakse nende põllumajandusloomade arvu alusel, keda taotleja pidas § 4 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 sätestatud kuupäeva seisuga, ja sama lõike punktis 2 nimetatud emiste puhul taotluses märgitud emiste arvu alusel.

  (4) Kui taotluses märgitud emiste arv on suurem kui 31. detsembril 2021. aastal põllumajandusloomade registris märgitud emiste arv, siis arvutatakse toetuse suurus 31. detsembril 2021. aastal põllumajandusloomade registris märgitud emiste arvu alusel.

3. peatükk Erakorraline riigiabi 

§ 6.  Erakorralise riigiabi andmine

  (1) Erakorralist riigiabi antakse riigiabi ajutise raamistiku osas 2.1 sätestatud tingimuste kohaselt:
  1) veiseliha tootjale;
  2) kartulikasvatajale;
  3) avamaaköögivilja kasvatajale;
  4) maasikakasvatajale;
  5) köetavas kasvuhoones köögivilja-, köögivilja- ja maitsetaime, maasika- ning lillekasvatajale;
  6) broilerikasvatajale;
  7) munakanakasvatajale;
  8) vutikasvatajale.

  (2) Kui riigiabi ajutises raamistikus sätestatud riigiabi määr toetuse taotleja kohta on täitunud, antakse lõikes 1 nimetatud põllumajandustootjale toetust vähese tähtsusega abina komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352, 24.12.2013, lk 9–17), tähenduses.

  (3) Erakorralist riigiabi antakse järgmiselt:
  1) ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika, sealhulgas ristandi kohta;
  2) lihatõugu veise, sealhulgas ristandi, ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli, välja arvatud ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta;
  3) kartuli, avamaa köögivilja ja maasika puhul hektari kohta;
  4) köetava kasvuhoone ruutmeetri kohta;
  5) broileri kohta;
  6) munakana kohta;
  7) vuti kohta.

§ 7.  Nõuded taotlejale

  Erakorralist riigiabi antakse taotlejale, kes:
  1) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viit lihatõugu veist või ammlehma või vähemalt kaheksa kuu vanust lihatõugu lehmmullikat, sealhulgas ristandit, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  2) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viit piimatõugu pulli, kes olid nimetatud kuupäeva seisuga vähemalt kahe kuu vanused ja kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  3) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 25 broilerit, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  4) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 25 munakana, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  5) pidas 30. aprilli 2022. aasta seisuga põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt 100 vutti, kelle pidamisest ta oli registripidajat teavitanud hiljemalt 7. maiks;
  6) kasvatas 2022. aastal kartulit, avamaa köögivilja või maasikat vähemalt 0,5 hektaril;
  7) kasvatas 2022. aastal köögivilja, köögiviljataimi, maitsetaimi, maasikat või lilli köetavas kasvuhoones, mis on registreeritud ehitisregistris ja millel on kasutusluba või mille kohta on esitatud kasutusteatis, vähemalt 100 ruutmeetril.

§ 8.  Erakorralise riigiabi ühikumäär ja riigiabi suuruse arvutamine

  (1) Erakorralise riigiabi ühikumäära § 6 lõikes 3 nimetatud põllumajanduslooma või hektari kohta otsustab PRIA, arvestades riigiabi andmiseks eraldatud rahalisi vahendeid ning nende jaotust tegevusvaldkondade ja vajaduse korral põllumajanduskultuuride vahel ning nende tegevusvaldkondade kõikide nõuetekohaste põllumajandusloomade või hektarite arvu.

  (2) Erakorralise riigiabi ühikumäär lihatõugu veise, sealhulgas ristandi, ja vähemalt kahe kuu vanuse piimatõugu pulli kohta on 70 protsenti ammlehma ja vähemalt kaheksa kuu vanuse lihatõugu lehmmullika kohta kehtestatud ühikumäärast.

  (3) Erakorralise riigiabi ühikumäär broileri kohta on 90 protsenti munakana kohta kehtestatud ühikumäärast.

  (4) Erakorralise riigiabi ühikumäär vuti kohta on 20 protsenti munakana kohta kehtestatud ühikumäärast.

  (5) Erakorralise riigiabi ühikumäär vähemalt üheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,60 eurot ruutmeetri kohta.

  (6) Erakorralise riigiabi ühikumäär kuni kaheksa kuud aastas kasutuses oleva köetava kasvuhoone kohta on 0,27 eurot ruutmeetri kohta.

  (7) Erakorralise riigiabi maksimaalne suurus ühe ettevõtja kohta riigiabina antava toetuse puhul on riigiabi ajutise raamistiku punkti 42 alapunkti a kohaselt 35 000 eurot.

  (8) Lõike 7 kohaldamisel loetakse üheks ettevõtjaks taotlejaga konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud ettevõtjad.

  (9) Erakorralise toetuse suurus ühe ettevõtja kohta vähese tähtsusega abina antava toetuse puhul ei tohi koos jooksva majandusaasta ja sellele eelnenud kahe majandusaasta jooksul antud põllumajandusliku vähese tähtsusega abiga ületada 25 000 eurot.

  (10) Lõike 9 kohaldamisel loetakse üheks ettevõtjaks isikud komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 2 lõike 2 tähenduses.

  (11) Lõigete 7 ja 9 kohaldamisel võetakse arvesse asjakohaseid kumuleerimisreegleid.

  (12) Põllumajandusloomade puhul arvutatakse erakorralise riigiabi suurus nende põllumajandusloomade arvu alusel, keda taotleja pidas §-s 7 sätestatud kuupäeva seisuga.

  (13) Kartuli, maasika ja köögivilja puhul arvutatakse erakorralise riigiabi suurus nende hektarite arvu alusel, millel taotleja kasvatas 2022. aastal kartulit, maasikat või köögivilja.

  (14) Köetava kasvuhoone puhul arvutatakse erakorralise riigiabi suurus nende ruutmeetrite arvu alusel, mida taotleja kasutas 2022. aastal köögivilja, köögivilja- ja maitsetaimede, maasika või lillede kasvatamiseks.

4. peatükk Toetuse taotlemine, taotluse menetlemine ja toetuse maksmine 

§ 9.  Taotluse esitamine

  (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja PRIA e-teenuse keskkonna kaudu ajavahemikul 29. juunist kuni 6. juulini 2022. aastal PRIA-le taotluse, milles sisalduvad järgmised andmed:
  1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andmed;
  2) taotleja registrikood;
  3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse;
  4) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja kartuli-, köögivilja- või maasikapõld, ning selle põllu number ja pindala 2022. aastal 0,01 hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, kui taotleja ei ole selle põllu kohta esitanud 2022. aastal pindalatoetuste taotlust, ning põllul kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus;
  5) selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja köetav kasvuhoone, ehitisregistri kood, kasvuhoone köetav pind ruutmeetri täpsusega, kasvatatud põllumajanduskultuuri nimetus ja kasvuhoone kasutusperiood;
  6) 30. aprilli 2022. aasta seisuga peetud emiste arv.

  (2) Erakorralise riigiabi taotlemisel esitab taotleja:
  1) teabe taotleja üle lepingu või muul alusel valitsevat mõju omava ettevõtja kohta, kui see teave ei ole äriregistrist kättesaadav;
  2) nõusoleku saada toetust vähese tähtsusega abina § 6 lõikes 2 sätestatud juhul.

  (3) Taotleja võib esitada taotluse ühes või mitmes § 2 lõikes 2 nimetatud põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.

§ 10.  Taotluse kontrollimine

  (1) PRIA kontrollib taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse, muude dokumentide ja nendes toodud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajaduse korral kohapealse kontrolli käigus.

  (2) Paragrahvi 4 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist kontrollib PRIA karistusregistri andmete alusel.

  (3) Taotleja teeb PRIA-le teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud.

§ 11.  Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine

  (1) PRIA teeb toetuse taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

  (2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et:
  1) erakorraline kohandamistoetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. septembril 2022. aastal;
  2) erakorraline riigiabi oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 31. detsembril 2022. aastal, kuid mitte enne, kui Euroopa Komisjon on teinud põllumajandusliku riigiabi teatise kohta lubava otsuse.

  (3) Kui Euroopa Komisjoni otsusest tulenevalt muudetakse riigiabina makstava toetuse andmise tingimusi, antakse taotlejale tähtaeg taotluse toetuse andmise tingimustega kooskõlla viimiseks. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei tee seda määratud tähtaja jooksul, jäetakse taotlus rahuldamata.

  (4) Kui Euroopa Komisjon põllumajandusliku riigiabi andmiseks luba ei anna ja toetust ei ole võimalik anda vähese tähtsusega abina, jäetakse taotlus rahuldamata.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 12.  Maaeluministri 13. jaanuari 2022. a määruse nr 1 „2022. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” muutmine

Maaeluministri 13. jaanuari 2022. a määrust nr 1 „2022. aastal maaelu ja põllumajandusturu korraldamiseks antavad toetused” täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) erakorraline riigiabi põllumajandussektorile.”.

§ 13.  Määruse kehtivus

  Määrus kehtib 30. juunini 2023. aastal.