Sõitjateveo veokorraldaja kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vorm ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom tõendab piisavaid teadmisi veokorraldaja koolituskursuse õppekavas loetletud ainetes
Vastu võetud 09.01.2012 nr 2
Määrus kehtestatakse „Ühistranspordiseaduse” § 36 lõike 7 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Määrus reguleerib ühenduse tegevusloa ja taksoveoloa alusel korraldatava sõitjateveo veokorraldaja koolitamist, sätestab temale kvalifikatsiooninõuded, koolituskursuse õppekava, ametipädevust tõendava tunnistuse vormi, kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom on aluseks isikule koolitustunnistuse andmiseks.
§ 2. Ühenduse tegevusloa alusel korraldatava sõitjateveo ja taksoveoloa alusel korraldatava taksoveo veokorraldaja teadmised ja praktilised oskused
(1) Tsiviilõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
1) tundma „Ühistranspordiseadust” ja selle alamakte ning nendest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust;
2) tundma „Võlaõigusseadust”, eelkõige autovedude puhul kasutatavaid põhilisi lepinguliike ning nendest tulenevaid õigusi ja kohustusi;
3) oskama pidada läbirääkimisi õiguslikult kehtiva veolepingu üle, eelkõige veotingimuste osas;
4) tundma välisriikides tegutsemise nõudeid, sealhulgas kabotaažvedude nõudeid;
5) olema suuteline hindama oma kliendi nõuet, mis käsitleb hüvitist sõitjatele veo ajal toimunud avariist põhjustatud vigastuste või nende pagasi rikkumise eest või hüvitist hilinemise eest, ning aru saama sellise nõude mõjust lepingulistele kohustustele.
(2) Majandusõiguse küsimustes peab:
1) tundma äriühingute eri vorme ning nende asutamise, registreerimise, tegevusalade muutmise ja tegevuse lõpetamise korda;
2) tundma veonduse alal kehtivaid nõudeid, õigusi, kohustusi, vastutust ja pankroti tagajärgi.
(3) Tööõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
1) tundma vedaja poolt palgatud töötajate eri kategooriate töölepinguid reguleeriva „Töölepingu seaduse” sätteid;
2) tundma sõiduaja, puhke- ja tööaja valdkonnas kohaldatavaid õigusakte, eelkõige Nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8–21), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 (ELT L 102, 11.4.2006, lk 1–14) ja „Liiklusseaduse” sätteid ning kõnealuste õigusaktide kohaldamise praktilisi meetmeid;
3) tundma autojuhi töö-, sõidu- ja puhkeaja nõudeid ja oskama neid juhtide töö planeerimisel kasutada;
4) tundma rahvusvahelisel autoveol sõidukil töötava meeskonna tööalase kokkuleppe (AETR) nõudeid ja oskama neid praktikas rakendada;
5) tundma töö- ja keskkonnaohutusega seotud tööandja ning töövõtja vahelisi vastastikuseid õigusi, kohustusi ja vastutust;
6) tundma pensioniga seotud seadusandlust, pensionite liike, määrasid ja väljamaksmise korda;
7) tundma autovedudega seotud sotsiaalinstitutsioonide, sealhulgas ametiühingute, töönõukogude, usaldusisikute ja tööinspektorite ülesandeid ja tegevust;
8) tundma töövaidluste lahendamise võimalusi ja korda.
(4) Maksuõiguse küsimustes peab veokorraldaja:
1) tundma ettevõtluse maksustamise korda, maksuliike ja vastutuse küsimusi maksude ebaõige tasumise eest;
2) tundma maksuvabu teenuseid;
3) tundma sõidukite eri maksudega maksustamise aluseid;
4) tundma välisriikide taristu, näiteks teed, sillad ja tunnelid, kasutamise eest võetavaid makse ja sellekohase informatsiooni hankimise võimalusi.
(5) Äri- ja finantstegevuse juhtimise küsimustes peab veokorraldaja:
1) tundma erinevaid maksevahendeid ja -meetodeid ning nendega seotud erisusi;
2) tundma erinevaid krediidivorme ja nendest tulenevaid kohustusi;
3) tundma bilansi koostamise põhimõtteid ja oskama bilanssi tõlgendada;
4) suutma lugeda ja tõlgendada ettevõtte kasumiaruannet;
5) oskama hinnata finantsnäitajate alusel ettevõtte tulusust ja finantsseisukorda;
6) olema võimeline koostama eelarvet;
7) tundma ettevõtte tegevuse kuluelemente ja olema võimeline arvestama kulusid ühe sõiduki, kilomeetri või reisi kohta;
8) oskama koostada ettevõtte juhtimisstruktuuri ja töökava;
9) tundma turunduse, reklaami ja avalike suhete põhimõtteid, kaasa arvatud transporditeenuse müügi edendamist ja klientide andmebaasi ettevalmistamist;
10) tundma ettevõtte tegevusega seotud riske ja nende riskide hindamist ning kindlustusliike;
11) tundma autoveol rakendatavat elektroonilist andmeedastust;
12) oskama kohaldada avalikus ja erasektoris sõitjateveo tariife ja hindu reguleerivaid eeskirju;
13) oskama esitada veoteenuse eest arveid.
(6) Turule pääsu küsimustes peab veokorraldaja:
1) tundma tasulise ja oma kulul autoveo korraldamise nõudeid, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51–71), ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/2009 rahvusvahelisele bussiteenuste turule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 88–105), kohaldamise praktilisi meetmeid;
2) tundma autoveo ettevõtte asutamise korda;
3) tundma dokumente, mida nõutakse sõitjateveo teenuste korraldamisel, ja oskama neid käsitleda;
4) tundma veoturu korralduse eeskirju;
5) tundma teenuse pakkumise eeskirju ja oskama koostada veokava.
(7) Tehniliste nõuete ja vedude korraldamise küsimustes peab veokorraldaja:
1) olema tuttav liikmesriikide sõidukite kaalu ja mõõtmeid reguleerivate eeskirjadega;
2) olema suuteline valima sõidukeid ja nende komponente, sealhulgas kere, veermik, mootor, käiguvahetussüsteem, pidurisüsteem, vastavalt vedaja vajadustele;
3) tundma sõiduki tüübikinnituse, registreerimise ja tehnoülevaatuse korda;
4) oskama korraldada sõiduki ja selle varustuse tehnilist hooldust;
5) tundma meetmeid, mida tuleb rakendada müra ja keskkonnasaaste vähendamiseks.
(8) Liiklusohutuse küsimustes peab veokorraldaja:
1) teadma kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõudeid;
2) oskama rakendada abinõusid, et tagada autojuhtide poolt liikmesriikide liiklusalaste õigusaktide nõuete järgimist, eelkõige seoses kiiruspiirangute, sõidueesõiguste, liiklusmärkide ja tulede kasutamisega;
3) oskama instrueerida autojuhte sõitjateveo ohutusnõuetest ja vajalike ennetusabinõude rakendamisest;
4) tundma meetmeid, mida rakendada vältimaks õnnetusjuhtumit või liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste kordumist;
5) tundma liikmesriikides kehtivaid võimalikke liikluspiiranguid ja -keelde;
6) omama algteadmisi liikmesriikide teedevõrgu kohta.
§ 3. Õppekava ülesanne
Veokorraldaja koolituskursuse õppekava määrab ära sõitjateveo veokorraldaja koolitamise korralduslikud alused, kohustuslikud õppeained, nende mahud ja nõuded õppetulemuste hindamisele.
§ 4. Veokorraldaja koolituskursuse kohustuslikud õppeained
(1) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tsiviilõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) veondusalased õigusaktid;
2) võlaõigus, lepingulised kohustused ja vastutus, lepinguliigid;
3) lepingute sõlmimine, läbirääkimiste objektid, veotingimuste kajastamine, riskid;
4) kliendi nõuded, mis käsitlevad hüvitist sõitjatele veo ajal toimunud avariist põhjustatud vigastuste või nende pagasi rikkumise eest või hüvitist hilinemise eest;
5) riikidevahelised autoveoalased kokkulepped ja veondustegevus välisriikides;
6) bussisõitja õigused, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 181/2011 mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 55, 28.2.2011, lk 1–12).
(2) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima majandusõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) äriühingu eri vormid ja nende asutamine, registreerimine, tegevusalade muutmine ja tegevuse lõpetamine;
2) vedaja vastutus, kohustused ja õigused.
(3) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tööõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) tööleping, selle sõlmimine, muutmine, lõpetamine ja töötasu, lisatasu, ületunnitasu, tasuline puhkus ning tasude väljamaksmise kord;
2) juhi sõidu-, puhke- ja tööaja valdkonnas kohaldatavad õigusaktid, eelkõige määrus (EMÜ) nr 3821/85, määrus (EÜ) nr 561/2006 ja „Liiklusseadus”;
3) nõuded töö- ja puhkeaja planeerimisele ja arvestamisele;
4) rahvusvahelisel autoveol sõidukil töötava meeskonna tööalane kokkulepe (AETR) ning selle rakendamine;
5) tööohutuse ja töökaitsega seotud tööandja ning töövõtja vahelised vastastikused kohustused ja vastutus;
6) pension, sealhulgas pensionikindlustus, pensionite liigid, määrad ja väljamaksmise kord;
7) autovedudega seotud sotsiaalinstitutsioonide, näiteks ametiühingud, töönõukogud, usaldusisikud, tööinspektorid, ülesanded ja tegevus;
8) töövaidluste lahendamine.
(4) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima maksuõiguse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) ettevõtte maksustamine ning vastutus;
2) maksuvabad teenused;
3) sõidukite kasutamisega seotud maksud;
4) välisriikide taristu, näiteks teed, sillad ja tunnelid, kasutamise eest võetavad maksud ja tasud.
(5) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima äri- ja finantstegevuse juhtimise õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) maksevahendid ja -meetodid, näiteks sularaha, krediitkaardid, võlakirjad, vekslid, pangaülekanded;
2) krediidivormid, näiteks arvelduskrediit, laen, garantii, hüpoteek, liising, rentimine, faktooring, ja nendest tulenevad kohustused;
3) ettevõtte bilanss (põhivara, käibevara, pikaajalised ja lühiajalised kohustused);
4) ettevõtte kasumiaruanne (bruto- ja netokasum);
5) ettevõtte tulususe ja finantsseisukorra hindamine finantsnäitajate alusel;
6) ettevõtte eelarve koostamine, selle analüüs ja kontroll;
7) ettevõtte kuluelemendid ja nende arvutamine;
8) ettevõtte juhtimisstruktuur, töö planeerimine ja hindamine;
9) turundus, reklaam ja avalikud suhted;
10) ettevõtja tegevusega seotud riskid ja riskide hindamine ning kindlustuse liigid, näiteks vastutus-, vara-, õnnetusjuhtumi-, liiklus-, veosekindlustus;
11) elektrooniline andmete edastamine, töötlemine, säilitamine (elektroonilise andmeedastuse, sõiduki jälgimise ja teekonna planeerimise süsteemid);
12) sõitjateveo tariifid ja hindade kujundamist reguleerivad eeskirjad;
13) sõitjateveo teenuste eest arveldamine.
(6) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima turule pääsu õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) tasulise ja oma kulul autoveo korraldamise nõuded;
2) autoveo ettevõtte asutamine;
3) sõitjateveol vajalikud dokumendid, näiteks sõiduki dokumendid, sõidumeeriku salvestuslehed, kindlustus;
4) veoturu korraldus;
5) teenuse pakkumise eeskirjad, veokavad, sõitja õigused;
6) piiriformaalsused, tollidokumendid.
(7) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima tehniliste nõuete ja vedude korraldamise õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) sõiduki mõõtmed, massid ja teljekoormused;
2) sõiduki ning selle komponentide liigitus ja valik;
3) sõiduki tüübikinnitus, registreerimine ja tehnoülevaatuse kord;
4) sõiduki ja selle varustuse tehniline hooldus;
5) sõiduki poolt tekitatud müra ja keskkonnasaaste vähendamine.
(8) Veokorraldaja koolituskursuse raames peab veokorraldaja läbima liiklusohutuse õppeaine, mis käsitleb järgmisi teemasid:
1) kutselise autojuhi kvalifikatsiooninõuded;
2) liiklusalaste õigusaktide nõuded;
3) veoga seotud ohutusnõuded ja ennetusabinõud;
4) meetmed õnnetusjuhtumite ja liiklusalaste õigusaktide nõuete tõsiste rikkumiste ärahoidmiseks;
5) liikmesriikide võimalikud liikluspiirangud ja -keelud;
6) algteadmised liikmesriikide teedevõrgu kohta.
§ 5. Veokorraldaja koolituskursuse korraldus ja mahud
(1) Veokorraldaja koolitamist teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tunnustatud õppeasutus, kes omab taseme- ja täienduskoolituse kogemust autotranspordi valdkonnas.
(2) Ühenduse tegevusloa ja taksoveoloa alusel korraldatava tasulise sõitjate ja taksoveo veokorraldaja koolituskursuse kestus peab koolitamisel olema 76 õppetundi.
(3) Lõikes 2 nimetatud koolituse läbimiseks peab riigisisese sõitjateveo veokorraldaja ametipädevuse tõendamise tunnistust omav isik läbima täienduskoolituse kestusega 20 õppetundi.
(4) Lõikes 3 nimetatud täienduskoolitus peab käsitlema käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 5 ja 6, lõike 3 punktis 4, lõike 4 punktis 4, lõike 6 punktis 4 ning lõike 8 punktides 5 ja 6 toodud õppekava teemasid.
(5) Füüsilisest isikust ettevõtja taksoveo veokorraldaja koolituskursuse kestus peab olema viis õppetundi.
(6) Lõikes 5 nimetatud koolitusel peab käsitlema käesoleva määruse § 4 lõike 1 punktides 1 ja 4, lõike 2 punktis 2, lõike 5 punktides 12 ja 13 ja lõike 8 punktis 1 toodud õppekava teemasid.
(7) Õppetunni kestus on 45 minutit.
§ 6. Õppekava läbimine
(1) Õppekava läbimiseks peab sooritama veokorraldaja koolituskursuse õppekavas ettenähtud õppeaineid hõlmava kirjaliku lõpueksami.
(2) Eksam loetakse edukalt sooritatuks, kui eksamineeritav saab maksimaalsest võimalikust tulemusest vähemalt 60 protsenti.
(3) Eksami tulemused protokollitakse.
§ 7. Veokorraldaja koolituskursuse läbimise tunnistus
(1) Isiku vastavust käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele tõendab veokorraldaja koolitust teostava õppeasutuse antud käesoleva määruse lisa 1 kohane tunnistus.
(2) Koolitust teostav õppeasutus annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tunnistuse ka isikule, kes vastavalt „Ühistranspordiseaduse” § 36 lõikele 6 on lõpetanud:
1) Tallinna Tehnikaülikooli autotehnika või transpordi ja logistika erialal või samasuunalisel varem õppekavas olnud erialal või
2) Tallinna Tehnikakõrgkooli logistika erialal, mida tõendatakse vastava kõrgkooli diplomiga.
(3) Füüsilisest isikust ettevõtja taksoveo veokorraldaja õppeasutus annab kursuse läbinud ja eksami edukalt sooritanud isikule lisa 2 kohase tunnistuse.
§ 8. Tunnistuse turvamärgised
Veokorraldaja tunnistus vormistatakse A4 formaadis paberil arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1071/2009 lisades II ja III toodud nõudeid.
§ 9. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine
Teede ja sideministri 20. juuni 2000. a määrus nr 49 „Sõitjateveo korraldamise eest vastutava isiku kvalifikatsiooninõuete, koolituskursuse õppekava, koolitustunnistuse vormi ning kõrgkoolide ja nendes ettevalmistatavate erialade loetelu, mille lõpetajale antud kõrgkoolidiplom vastab vedude eest vastutavale isikule esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele, kinnitamine” (RTL 2000, 77, 1177; 2004, 129, 1994) tunnistatakse kehtetuks.
Juhan Parts
Minister
Marika Priske
Kantsler
Lisa 1 Sõitjateveo veokorraldaja ametipädevuse tunnistuse vorm
Lisa 2 Füüsilisest isikust ettevõtja taksoveo veokorraldaja ametipädevuse tunnistuse vorm
Facebook
Twitter