Siseveelaeva laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, diplomeerimise kord ning diplomite ja kutsetunnistuste vormid
Vastu võetud 12.02.2003 nr 35
Määrus kehtestatakse «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 20 lõike 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Käesolev määrus reguleerib siseveelaeva laevapere liikmete koolitusele ja kvalifikatsioonile esitatavaid nõudeid, sätestab siseveelaeva laevapere liikmete diplomeerimise korra ning kehtestab diplomite ja kutsetunnistuste vormid.
(2) Käesolevat määrust rakendatakse siseveelaevade laevapere liikmetele laevadel, mis sõidavad Lämmijärvel, Võrtsjärvel, Peipsi ja Pihkva järvel, SuurEmajõel, Narva jõel ja Narva veehoidlal ning neisse suubuvate jõgede laevatatavatel suudmetel ja alamjooksul. Lisaks nimetatud sisevetele on laevajuhi diplomit omaval isikul õigus juhtida laevu ja väikelaevu Narva ning Pärnu jõe alamjooksul väljumiseta merele.
§ 2. Eesti riigilippu kandval laeval töötamise õigus
Eesti riigilippu kandval laeval on õigus töötada Veeteede Ameti poolt väljastatud diplomit või kutsetunnistust omaval isikul ning käesoleva määruse § 5 kohaselt tunnustatud diplomit või kutsetunnistust omav isik.
2. peatükk SISEVEELAEVA LAEVAPERE LIIKMETE DIPLOMEERIMINE
§ 3. Siseveelaeva laevajuhi diplom ja madruse kutsetunnistus ning sisevete väikelaevajuhi tunnistus
(1) Siseveelaeva laevapere liikme kvalifikatsiooni tõendavad siseveelaeva laevajuhi diplom ja siseveelaeva madruse kutsetunnistus ning sisevete väikelaevajuhi tunnistus. Väikelaevajuhi tunnistus ei anna õigust töötada laevajuhina reisilaeval ja vedurlaeval sõltumata pikkusest ning muudel laevadel kogupikkusega 24 meetrit ja enam.
(2) Siseveelaeval võib mehaanikuna, motoristina ja madrusena töötada merelaeva mehaaniku, motoristi, madruse või vanemmadruse kutsetunnistust või diplomit omav isik.
(3) Siseveelaeva laevajuhi, sealhulgas laevajuhi abi diplomi või siseveelaeva madruse kutsetunnistuse saamiseks on vaja lõpetada siseveelaeva laevajuhi (edaspidi laevajuht) või siseveelaeva madruse (edaspidi madrus) õppekursus, mis loetakse lõpetatuks pärast kutseeksami sooritamist 4. peatükis esitatud nõutavate erialaste teadmiste loetelu alusel.
(4) Laevajuhi diplomit võib taotleda meresõidudiplomit või -kutsetunnistust omav laevajuht või vähemalt 4-aastase sõidupraktikaga madrus õppekursust lõpetamata, kusjuures merelaeva madruse või vanemmadruse kutsetunnistust omaval isikul peab olema ülalnimetatud neljast aastast vähemalt üks aasta sõidupraktikat siseveelaeval. Laevajuhi diplomi saamiseks tuleb sooritada kutseeksam 4. peatükis esitatud nõutavate erialaste teadmiste loetelu alusel.
(5) Laevajuhi diplomi ja madruse kutsetunnistuse näidised on toodud käesoleva määruse lisas 1.
§ 4. Diplomi ja kutsetunnistuse väljastamine
(1) Diplomi ja kutsetunnistuse väljastab Veeteede Amet Eesti kodanikule või Eestis elamisloa alusel elavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse kohane meresõidupraktika ning kes on sooritanud kutseeksami 4. peatükis esitatud nõutavate erialaste teadmiste loetelu alusel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kes on sooritanud laevajuhi või madruse kutseeksami enne käesoleva määruse jõustumist ja kellel on nõuetekohane sõidupraktika, väljastatakse käesoleva määrusega ette nähtud diplom või kutsetunnistus.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kellel on endise NSV Liidu jõelaeva kapten-mehaaniku või kapten-mehaaniku abi diplom, väljastatakse käesoleva määrusega ette nähtud diplom.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud diplom annab õiguse töötada laevajuhina, täites mehaaniku kohustusi laevadel peamasinate efektiivse võimsusega kuni 750 kW. Endise NSV Liidu IV grupi kapten-mehaaniku diplomi omanikul on õigus täita mehaaniku kohustusi laevadel peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja enam, mille kohta tehakse märge kinnituslehele.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikule, kellel on endise NSV Liidu jõelaeva roolimehe-motoristi tunnistus, väljastatakse käesoleva määrusega ette nähtud madruse kutsetunnistus.
§ 5. Diplomite ja kutsetunnistuste vastastikune tunnustamine
Tööks Eesti laevadel võib tunnustada Euroopa Liidu liikmesriikide, Läti, Leedu ja Vene Föderatsiooni poolt väljastatud diplomeid ja kutsetunnistusi vastastikuse kokkuleppe alusel.
3. peatükk SISEVEELAEVA LAEVAPERE LIIKMETE KOOLITUS- JA KVALIFIKATSIOONINÕUDED
§ 6. Siseveelaeva laevapere liikmete koolitamine ja õppekavade kooskõlastamine
(1) Siseveelaeva laevapere liikmeid koolitada soovivad õppeasutused peavad saama koolitusloa «Täiskasvanute koolituse seadusega» (RT I 1993, 74, 1054; 1988, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521) või «Kutseõppeasutuse seadusega» (RT I 1998 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521) või «Erakooliseadusega» (RT I 1998, 57, 859; 1999, 24, 358; 51, 550; 2002, 40, 255; 95, 611; 2001, 75, 454; 2002, 53, 336; 61, 375; 90, 521) kehtestatud korras.
(2) Siseveelaeva laevapere liikmete koolituse õppekavad koostab koolituse korraldaja käesoleva määruse 4. peatükis esitatud erialaste teadmiste loetelu kohaselt ning kooskõlastab need Veeteede Ametiga.
§ 7. Sõidupraktika
(1) Laevajuhi sõidupraktika hulka arvatakse töö madrusena, laevajuhina või laevajuhi abina sisevete liikurlaeval ja kutsetöö väikelaeval pikkusega 12 meetrit ja enam. Sõidupraktika üks aasta on üks navigatsiooniperiood, kusjuures vähemalt kuue kuu pikkuse navigatsiooniperioodi jooksul peab toimuma keskmiselt vähemalt viis reisi kuus. Juhul kui eespool nimetatud nõuded jäävad täitmata, väheneb proportsionaalselt sõidupraktika aeg.
(2) Õppeasutuse, juriidilise või füüsilise isiku poolt korraldatud kursuse lõpetanud isikule väljastatakse õppeasutuse või kursuse lõpetamise diplomi või tunnistuse alusel laevajuhi diplom, kui tal on vähemalt kaks aastat sõidupraktikat madrusena.
(3) Madruse kutsetunnistuse väljastamiseks on vaja vähemalt üks kuu sõidupraktikat käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laeval praktikandina enne või pärast madruse kutseeksami sooritamist.
(4) Laeval peamasinate efektiivse koguvõimsusega 750 kW ja enam võib laevajuht täita mehaaniku kohustusi, kui tal on nimetatud laeval vähemalt kaks aastat sõidupraktikat laevajuhina või laevajuhi abina.
(5) Sõidupraktika kohta peetakse arvestust teenistuslehe alusel, mis esitatakse Veeteede Ameti juures moodustatud meremeeste registrile. Siseveelaeva laevapere liikme teenistuslehe näidis on toodud käesoleva määruse lisas 2.
(6) Sõidupraktika arvestamise erijuhul, kui sõidupraktika laevapere liikmena ei vasta täielikult käesoleva määruse nõuetele, kuid üldjuhul on küllaldane sõidupraktika arvestamiseks, otsustab sõidupraktika vastavuse diplomi või kutsetunnistuse väljastamiseks Veeteede Amet.
§ 8. Kinnitusleht
(1) Liikurlaeval kogumahutavusega 20 ja enam ning igal reisilaeval ja vedurlaeval töötava laevajuhi või mehaaniku diplomi juurde kuulub kinnitusleht, mille näidis on toodud käesoleva määruse lisas 3. Kinnituslehe väljaandmisega tõendab Veeteede Amet laevajuhi või mehaaniku töölesobivust kinnituslehele märgitud ametikohal. Kinnitusleht väljastatakse tähtajaga kuni viis aastat.
(2) Kinnituslehe saamiseks on vaja läbida täiendusõppekursus Veeteede Ameti poolt kinnitatud õppeprogrammi alusel või tõendada oma pidevat tööd laevajuhina viimase kahe aasta jooksul kooskõlas käesoleva määruse § 7 lõikega 5. Kui kutseeksami sooritamisest on möödunud alla viie aasta, ei nõuta täiendusõppekursuse läbimist.
(3) Reisilaeval töötamiseks väljastatakse diplomi kinnitusleht laevajuhile, kes on vähemalt 21 aastat vana. Teistel laevadel ja reisilaeval laevajuhi abina töötamiseks väljastatakse diplomi kinnitusleht laevajuhile, kes on vähemalt 18 aastat vana.
(4) Reisilaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks aasta sõidupraktikat laevajuhina mis tahes teist tüüpi liikurlaeval või kutsetööd tegeva laevajuhina väikelaeval pikkusega 12 meetrit ja enam või laevajuhi abina reisilaeval. Kiirreisilaeva laevajuhi diplomi kinnituslehe saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks aasta sõidupraktikat käesolevas lõikes nimetatud laevadel ja lisaks vähemalt üks aasta sõidupraktikat laevajuhi abina kiirreisilaeval.
(5) Endise NSV Liidu I grupi jõelaeva kapten-mehaaniku abi diplomi vahetamise korral laevajuhi diplomi vastu väljastatakse talle diplomi kinnitusleht laevajuhi abi ametikohale. Isik võib taotleda laevajuhi diplomi kinnituslehte pärast vähemalt ühekuulist sõidupraktikat.
(6) Diplomi kinnituslehe taotleja tõendab oma tervislikku sobivust «Meresõiduohutuse seaduse» (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387) § 26 kohaselt. 65-aastaseks saamisel peab laevajuht järgmise kolme kuu jooksul tõendama oma tervislikku sobivust ja järgnevalt tegema seda igal aastal.
(7) Diplomi kinnituslehe väljastamisel käesoleva määruse § 4 lõikes 3 nimetatud diplomi või kutsetunnistuse vahetamise korral sõidupraktikat tõendada ei ole vaja.
§ 9. Kutsekomisjonid
(1) Siseveelaeva laevapere liikmeid koolitavas õppeasutuses moodustatakse laevajuhtidelt kutseeksamite vastuvõtmiseks ja kutse omistamiseks kutsekomisjonid. Komisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kolm liiget ja sekretär.
(2) Siseveelaeva laevapere liikmeid koolitavas õppeasutuses moodustatakse madrustelt kutseeksamite vastuvõtmiseks ja kutse omistamiseks ning laevajuhtidelt täiendusõppekursuste lõpetamisel eksamite vastuvõtmiseks kutsekomisjonid. Komisjoni koosseisu kuuluvad esimees, vähemalt kaks liiget ja sekretär.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjonide koosseisu kinnitab kooskõlastatult Veeteede Ametiga õppeasutuse juht.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjonide eksamiprotokollid ja tunnistused kursuste lõpetamise ning kutse omistamise kohta või eksamiprotokollid ja tunnistused kursuste lõpetamise kohta vormistab kutsekomisjoni sekretär. Eksamiprotokoll ja tunnistus kursuse lõpetamise ning kutse omistamise kohta või eksamiprotokoll ja tunnistus kursuse lõpetamise kohta on Veeteede Ametile aluseks laevajuhi ja madruse diplomi või kutsetunnistuse väljastamisel või laevajuhi diplomi juurde kuuluva kinnituslehe väljastamisel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud komisjonide tööga seonduvad kulud kannab õppeasutus.
§ 10. Lisanõuded ja nende rakendamine
(1) Kui laevas on radar, peab laevajuht läbima käesoleva määruse §-s 12 nimetatud radarvaatleja kursuse ja sooritama vastava eksami.
(2) Reisilaeva juht peab läbima käesoleva määruse §-s 13 nimetatud «Täiendavad nõuded reisilaeva juhile» kursuse, mis käsitleb tegevust reisilaeval laevaõnnetuse korral ja sooritama vastava eksami.
(3) Kui laeval, mille peamasinate efektiivne koguvõimsus on 750 kW või enam, puudub käesoleva määruse § 4 lõike 4 teises lauses või § 7 lõikes 4 nimetatud laevajuht, kellel on õigus täita mehaaniku kohustusi, peab laeval olema vähemalt 750 kW ja suurema peamasinate efektiivse koguvõimsusega mootorlaeva vahimehaaniku meresõidudiplomit või väiksema kui 750 kW peamasinate efektiivse koguvõimsusega ja väiksema kui 500-se kogumahutavusega mootorlaeva vanemmehaaniku meresõidutunnistust omav isik, kellel on diplomi või kutsetunnistuse juurde kuuluv kinnitusleht.
4. peatükk LAEVAJUHI DIPLOMI JA MADRUSE KUTSETUNNISTUSE SAAMISEKS NÕUTAVAD ERIALASED TEADMISED
§ 11. Laevajuhi diplomi saamiseks nõutavad erialased teadmised
(1) Laevajuhil peavad olema järgmised navigatsioonialased teadmised:
1) «Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra» täpne tundmine, kaasa arvatud navigatsioonimärgistuse tundmine, veeteede märgistamine ja ujuvnavigatsioonimärgistusega tähistamine;
2) Euroopa siseveeteede koodeksi (ECIW) tundmine;
3) üldteadmised Eesti peamiste siseveeteede geograafilistest, hüdroloogilistest, meteoroloogilistest ja morfoloogilistest omadustest;
4) üldteadmised Euroopa peamiste siseveeteede geograafilistest, hüdroloogilistest, meteoroloogilistest ja morfoloogilistest omadustest;
5) kursi määramise oskus, navigatsiooniliste väljaannete ja kaartide, elektronkaartide, navigatsioonimärgistuse süsteemide tundmine;
6) kompassi teooria ja paranduste tundmine, teiste navigatsioonivahendite ning asukoha määramise kaldamärkide järgi tundmine.
(2) Laevajuhil peavad olema järgmised laevaga manööverdamise ja laeva juhtimise alased teadmised:
1) laeva juhtimine arvestades tuule, voolu, koormuse ja süvise mõju, küllaldase ujuvuse ja püstuvuse hindamine;
2) rooli ja sõukruvi ülesanne ning nende koosmõju;
3) ankrusse jäämine ja sildumine erinevates olukordades;
4) manöövrid lüüsides ja sadamates, manöövrid teiste laevadega kohtudes ja neist möödudes.
(3) Laevajuhil peavad olema järgmised laevaehituse ja püstuvuse alased teadmised:
1) laevaehituse põhimõtete teadmine, arvestades eriti laeva, laevapere ja teiste isikute ohutust;
2) põhiteadmised siseveelaevadele esitatavatest nõuetest;
3) põhiteadmised Euroopa Nõukogu 4. oktoobri 1982. aasta direktiivist 82/714/EÜ siseveelaevade tehniliste normide kohta;
4) põhiteadmised laeva peamistest koostisosadest;
5) teoreetilised teadmised ujuvuse ja püstuvuse nõuetest ja nende praktiline rakendamine.
(4) Laevajuhil peavad olema järgmised teadmised masinavärgist:
1) põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ja tööst, et kindlustada nende nõuetele vastav töö;
2) peamasinate ja abimehhanismide ekspluateerimine ning kontroll, tegutsemine rikke korral;
3) laeva süsteemid ja nende hooldus.
(5) Laevajuhil peavad olema järgmised lastimise ja lossimise alased teadmised:
1) süvisemärkide kasutamine;
2) lasti kaalu määramine kasutades mõõdukirja;
3) lastimine ja lossimine, lasti paigutamine (lastiplaan).
(6) Laevajuhil peavad olema eriolukorras tegutsemiseks järgmised teadmised:
1) õnnetuste vältimise põhimõtted;
2) meetmed, mis võetakse kasutusele laeva vigastuse, kokkupõrke ja madalikule sõitmise korral, kaasa arvatud lekke kõrvaldamine;
3) päästevarustuse ja -vahendite kasutamine;
4) esmaabi õnnetusjuhtumi korral;
5) tulekahjude vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine;
6) reostuse vältimine veeteedel.
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 4 ning lõike 3 punktis 3 nimetatud teadmised on nõutud vaid juhul, kui taotletakse laevajuhi tunnistust sõiduks kõigil Euroopa sisevetel (välja arvatud Reini jõgi).
§ 12. Nõuded radarvaatleja tunnistuse saamiseks
(1) Radarvaatleja tunnistuse saamiseks peavad tunnistuse taotlejal olema järgmised teadmised:
1) teadmised radari teooriast, põhiteadmised raadiolainetest ja radari töö põhimõtetest;
2) radari kasutamise oskus, radari kuvast arusaamine, radari kaudu saadud informatsiooni analüüs ja teadmised radari kaudu saadud informatsiooni võimalikest puudustest;
3) radari häälestamine;
4) «Laevatatavatel sisevetel liiklemise korras» radari kasutamisele esitatavate nõuete tundmine;
5) Euroopa siseveeteede koodeksis (ECIW) radari kasutamisele esitatavate nõuete tundmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teadmised on nõutud vaid juhul, kui taotletakse laevajuhi tunnistust sõiduks kõigil Euroopa sisevetel (välja arvatud Reini jõgi).
§ 13. Täiendavad nõuded reisilaeva juhile
Reisilaeva juhil peavad olema järgmised täiendavad teadmised:
1) põhiteadmised tehnilistest nõuetest vigastatud reisilaeva stabiilsuse, vaheruumideks jaotamise ja maksimaalse süvise tasapinna kohta;
2) esmaabi vigastuste korral;
3) tuleohutuse nõuded ja tuletõrjeseadmed;
4) tegutsemine inimeste päästmisel ja päästevahendid;
5) reisijate turvalisuse tagamine, üldiselt ja eriti laeva mahajätmise, vigastuse, kokkupõrke, madalikule sõidu, tulekahju, plahvatuste ning teiste olukordade puhul, kui võib tekkida paanika;
6) teadmised ohutuse juhenditest (tagavaraväljapääsud, trepid, avariirooli kasutamine jne).
§ 14. Madruse tunnistuse saamiseks nõutavad erialased teadmised
(1) Madrusel peavad olema järgmised navigatsioonialased teadmised:
1) «Laevatatavatel sisevetel liiklemise korra» tundmine, kaasa arvatud navigatsioonimärgistuse tundmine, veeteede märgistamine ja ujuvnavigatsioonimärgistusega tähistamine;
2) üldteadmised Eesti peamiste laevatatavate siseveeteede geograafilistest iseärasustest;
3) kursi määramine, navigatsioonilised väljaanded ja navigatsioonimärgistuse süsteemid.
(2) Madrusel peavad olema järgmised laevaga manööverdamise ja laeva juhtimise alased teadmised:
1) laeva juhtimine arvestades tuule, voolu, koormuse ja süvise mõju;
2) rooli ja sõukruvi ülesanne ning nende koosmõju;
3) ankrusse jäämine ja sildumine;
4) manöövrid sadamates, manöövrid teiste laevadega kohtudes ja neist möödudes.
(3) Madrusel peavad olema järgmised laevaehituse ja püstuvuse alased teadmised:
1) laevaehituse põhimõtete teadmine;
2) põhiteadmised siseveelaevadele esitatavatest nõuetest;
3) põhiteadmised laeva peamistest koostisosadest;
4) algteadmised ujuvuse ja püstuvuse nõuetest.
(4) Madrusel peavad olema järgmised teadmised masinavärgist:
1) põhiteadmised jõuseadmete ehitusest ja tööst, et kindlustada nende nõuetele vastav töö;
2) peamasinate ja abimehhanismide ekspluateerimine ning kontroll, tegutsemine rikke korral;
3) laeva süsteemid.
(5) Madrusel peavad olema järgmised lastimise ja lossimise alased teadmised:
1) süvisemärkide kasutamine;
2) lasti kaalu määramine kasutades mõõdukirja;
3) lastimine ja lossimine, lasti paigutamine (lastiplaan).
(6) Madrusel peavad olema eriolukorras tegutsemiseks järgmised teadmised:
1) õnnetuste vältimise põhimõtted;
2) meetmed, mis võetakse kasutusele laeva vigastuse, kokkupõrke ja madalikule sõitmise korral, kaasa arvatud lekke kõrvaldamine;
3) päästevarustuse ja -vahendite kasutamine;
4) esmaabi õnnetusjuhtumi korral;
5) tulekahjude vältimine ja tulekustutusvahendite kasutamine;
6) reostuse vältimine veeteedel.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
§ 15. Määruse kehtetuks tunnistamine
Teede- ja sideministri 23. mai 2000. a määrus nr 31 «Siseveelaevade laevaperedele esitatavad kvalifikatsiooninõuded» (RTL 2000, 72, 1121; 105, 1639) tunnistatakse kehtetuks.
§ 16. Määruse jõustumine
Käesolev määrus jõustub üldises korras.
* Määruses on arvestatud Euroopa Nõukogu 23. juuli 1996. a direktiivi 96/50/EÜ (EÜT L 235, 17.09.1996, lk 31–38) nõudeid.
Liina TÕNISSON
Minister
Marika PRISKE
Kantsler
Lisa 1 SISEVEELAEVA LAEVAJUHI DIPLOMI NÄIDIS
Lisa 2 SISEVEELAEVA LAEVAPERE LIIKME TEENISTUSLEHE NÄIDIS
Lisa 3 SISEVEELAEVA LAEVAJUHI (MEHAANIKU) DIPLOMI KINNITUSLEHE NÄIDIS
Facebook
Twitter