Teksti suurus:

Haigla liikide nõuded

Haigla liikide nõuded - sisukord
Väljaandja:Sotsiaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2010
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:19.01.2014
Avaldamismärge:

Haigla liikide nõuded

Vastu võetud 19.08.2004 nr 103
RTL 2004, 116, 1816
jõustumine 05.09.2004

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.03.2008RTL 2008, 29, 43214.04.2008
11.12.2009RTL 2009, 96, 143801.01.2010

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» § 22 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse üldhaiglate, keskhaiglate, piirkondlike haiglate, erihaiglate, taastusravihaiglate, hooldushaiglate ja kohalike haiglate poolt osutatavate kohustuslike ja lubatud statsionaarsete ning ambulatoorsete tervishoiuteenuste loetelu, miinimumnõuded statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike töötajate, aparatuuri ja sisustuse suhtes ning ravi- ja diagnostika põhiruumidele.

  (2) Käesolevas määruses nimetatud operatsioonigrupid on kehtestatud «Ravikindlustuse seaduse» § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelus.

  (3) Käesolevas määruses nimetatud radioloogia tervishoiuteenuste osutamise juhtudel tuleb juhinduda «Kiirgusseaduse» §-s 50 toodud nõuetest.

  (4) Käesolevas määruses nimetatud meditsiinigaasisüsteemid peavad vastama Eesti Standardikeskuse standardile EVS-EN 737-3 «Meditsiinilise gaasi torusüsteemid. Osa 3: Torud kokkusurutud meditsiinilise gaasi ja vaakumi jaoks.»

  (5) Käesolevas määruses nimetatud ambulatoorsete eriarstiabi tervishoiuteenuste osutamiseks vajalikud ruumid, sisseseade ja aparatuur peavad vastama sotsiaalministri 25. jaanuari 2002. a määrusega nr 25 «Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile» kehtestatud nõuetele.

  (6) Käesolevas määruses nimetatud laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks mikrobioloogiliste uuringute teostamise korral peavad ruumid vastama sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruses nr 122 «Nõuded nakkusohtlikku materjali käitleva isiku laboriruumidele, sisseseadele ja tehnoloogiale ning rakendatavatele ohutusmeetmetele» kehtestatud nõuetele.

2. peatükk ÜLDHAIGLA 

§ 2.  Üldhaiglas osutatavad tervishoiuteenused

  (1) Üldhaiglas peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) erakorraline meditsiin;
  2) sisehaigused;
  3) üldkirurgia;
  4) anestesioloogia;
  5) laborimeditsiin;
  6) radioloogia.

  (2) Üldhaiglas võib osutada ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) pediaatria;
  2) sünnitusabi ja günekoloogia;
  3) patoloogia.

  (3) Üldhaiglas võib osutada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) uroloogia;
  2) ortopeedia;
  3) oftalmoloogia;
  4) otorinolarüngoloogia;
  5) endokrinoloogia;
  6) gastroenteroloogia;
  7) reumatoloogia;
  8) kardioloogia;
  9) dermatoveneroloogia;
  10) neuroloogia;
  11) nefroloogia;
  12) psühhiaatria;
  13) pulmonoloogia;
  14) infektsioonhaigused;
  15) taastusravi ja füsiaatria;
  16) töötervishoid.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 toodud erialadel osutatakse üldhaiglas statsionaarset teenust sisehaiguste eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 2, 3 ja 4 toodud erialadel osutatakse üldhaiglas statsionaarset teenust üldkirurgia eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.

  (6) Üldhaiglas tagatakse taastusravi tervishoiuteenused vähemalt füsioteraapia mahus (liikumisravi, massaaž, füüsikaline ravi) haiglas statsionaarsel ravi viibivatele patsientidele ambulatoorse taastusravi struktuuriüksuse baasil põhihaiguse profiiliga vooditel.

  (7) Üldhaiglas peavad ööpäevaringselt töötama:
  1) kaks arsti, kellest vähemalt üks on erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendõppe läbinud arst või anestesioloog või intensiivravi täiendusõppe läbinud arst;
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]
  2) üldõed palatiosakondades, anesteesia-intensiivravi õed ja ämmaemand ning vähemalt kaks erakorralise meditsiini õde või üldõde erakorralise meditsiini osakonnas.

  (71) Erialadel, mille statsionaarseid tervishoiuteenuseid üldhaigla peab osutama ja kus eriarst ei tööta haiglas ööpäevaringselt, peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus. Günekoloog peab töötama haiglas, kui haiglas on sünnitaja.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (8) Kui üldhaigla ei osuta statsionaarseid teenuseid käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud erialadel, ei pea selle eriala arst töötama ööpäevaringselt haiglas.

  (9) Hiiumaa haiglas peab ööpäevaringselt töötama vähemalt üks erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arst. Teistel erialadel peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus.

§ 3.  Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid.

  (2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) diagnostikavahendid: EKG aparaat, vererõhu mõõtmise aparaat kolme standardiseeritud mansetiga, glükomeeter, haige jälgimise monitorid, mis võimaldavad registreerida südame löögisagedust, rütmi, hapniku saturatsiooni (hemoglobiini küllastatust hapnikuga), vererõhku ja temperatuuri, termomeeter, alajahtunute termomeeter (24–42 ºC), pupillilamp, reflekshaamer, kõrva- ja ninapeeglid, oftalmoskoop, reflektor ja vahendid ABO ning reesusveregrupi määramiseks;
  2) vahendid injektsioonideks ja infusioonideks: kanüülid, süstlad, perfuusorid, infusioonisüsteemid ja termostaat infusioonilahustele;
  3) punktsioonivahendid (sealhulgas pleuraõõne punktsiooni ja drenaaži vahendid);
  4) vahendid maoloputuseks mürgistuste korral;
  5) elustamislaud ja defibrillaator;
  6) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid;
  7) vahendid kopsude juhitavaks ventilatsiooniks ja hapnikraviks: hapnikumaskid ja ninasondid hapnikuniisutitega, ambukotid reservuaariga ja maskid (täiskasvanule, lapsele), CPAP mask, PEEP-klapp, tsentraalse hapniku manustamise süsteem iga haigeraamikoha jaoks, transporditava hapniku balloonid reduktoritega, larüngoskoop nelja eri suuruses keelega, intubatsioonitorud täiskasvanutele ja lastele;
  8) ühekordsed sidumis- ja põetusvahendid;
  9) komplektid pisikirurgilisteks operatsioonideks;
  10) vahendid haige tõstmiseks ja veoks: raamid, ratastoolid, kühvelraam, vaakumgraanulmadrats, liuglaud;
  11) vahendid traumahaige käsitlemiseks: eri suuruses lahased, kaelakraed, arteriaalsed žgutid, külmakotid, termolinad;
  12) vahendid psühhoosis haige fikseerimiseks: rihmad ja põll;
  13) funktsionaalne protseduuride laud, mis võimaldab nii Trendelenburgi kui anti-Trendelenburgi asendit;
  14) kohtvalgustid protseduuride läbiviimiseks;
  15) töötajate kaitsevahendid;
  16) hooldus-põetusvahendid;
  17) aparatuur narkoosi andmiseks;
  18) sonograafi ja röntgeniaparaadi ööpäevaringne kasutamisvõimalus;
  19) vähemalt neli haigeraami või voodikohta.

  (3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama erakorralise meditsiini arstid või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arstid ja erakorralise meditsiini õed või üldõed.

  (4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) registratuuri ruum;
  2) patsientide ja nende saatjate ooteruum, soovitavalt omaette alaga õhklevinakkuse kahtlusega patsiendi eraldamiseks teistest ooteruumis viibijatest;
  3) arsti vastuvõtu- ja läbivaatusruum pindalaga vähemalt 12 m2;
  4) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m 2;
  5) patsientide jälgimisruum pindalaga vähemalt 9 m2 voodikoha kohta;
  6) isolaator, mis koosneb ühekohalisest palatist pindalaga vähemalt 10 m2, tualettruumist ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüsist.

§ 4.  Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas osutatakse kõiki sisehaiguste tervishoiuteenuseid.

  (2) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) EKG aparaat;
  2) gastroskoop;
  3) rektoskoop;
  4) perfuusorid;
  5) allergoloogilise diagnostika võimalus;
  6) PEF-meeter;
  7) spiromeeter ja bronhodilatatsioontesti võimalus;
  8) punktsioonivahendid;
  9) kateetrid;
  10) pulmonoloogiliste haigete ja diabeetikute koolituse läbiviimiseks vajalikud näidis- ja õppevahendid;
  11) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama sisehaiguste arstid ja üldõed.

  (4) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m2;
  2) ühe- kuni kuuekohalised palatid, sealhulgas ühekohaline palat pindalaga vähemalt 11 m2, mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta ja võimalusega iga voodikoht teistest eraldada;
  3) tualettruumid igal korrusel ja arvestusega üks WC-pott 8 voodi kohta;
  4) üks dušikoht 12 voodi kohta ja eraldi vann või pesemisraam lamavate haigete pesemiseks;
  5) päevaravi palat pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta.

§ 5.  Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas osutatakse järgmisi üldkirurgia tervishoiuteenuseid:
  1) erakorralised üldkirurgia tervishoiuteenused;
  2) plaanilised tervishoiuteenused üldkirurgia I–V operatsioonigrupi piires, välja arvatud pahaloomuliste kasvajate plaaniline kirurgiline ravi ja endokriinkirurgia tervishoiuteenused.

  (2) Üldhaiglas võib osutada järgmisi uroloogia tervishoiuteenuseid:
  1) dorsaalintsisioon ja tsirkumtsiisio;
  2) vasoresektsioon;
  3) orhidektoomia ja epididüümektoomia;
  4) skrootumi operatsioonid, sealhulgas hüdrotseele operatsioon;
  5) varikotseele operatsioon;
  6) põielõige ja epitsüstostoomia;
  7) eesnäärme lahtine adenomektoomia;
  8) kusepõie lahtine resektsioon;
  9) eesnäärme transuretraalne resektsioon ja intsisioon (TURP, TUIP);
  10) tsüstolitotripsia mehhaanilise litotriidiga (tangidega);
  11) ureeterokutaneostoomia;
  12) nefro-, ureeterostoomi rajamine lahtisel meetodil;
  13) nefropeksia;
  14) nefrektoomia trauma puhul või nefrektoomia funktsiooni kaotuse puhul;
  15) uretrotsüstoskoopia, vajadusel biopsia;
  16) eesnäärme biopsia;
  17) uretrograafia ja tsüstograafia;
  18) ureeteri kateteriseerimine, vajadusel retrograadne püelograafia;
  19) ureeteri stentimine;
  20) punktsioon-epitsüstostoomi rajamine ja vahetus;
  21) punktsioon-nefrostoomi rajamine;
  22) neerutsüsti transkutaanne punktsioon.

  (3) Üldhaiglas võib osutada ortopeedia tervishoiuteenuseid I–IV operatsioonigrupi piires, välja arvatud operatsioon meniski vigastuste korral, kõõluse või lihase transplantatsioon, väikeste liigeste endoproteesimine, põletushaava tangentsiaalne või fastsiaalne ekstsisioon 1–3%, põletushaava sekundaarne ekstsisioon 7–9%, põletushaava tangentsiaalne või fastsiaalne ekstsisioon koos nahatransplantatsiooniga kuni 1%, subtotaalne palmaaraponeuroosi eemaldamine, sõrmelülide, kämbla- ja randmeluude osteoplastiline fiksatsioon, artroskoopiline operatsioon (meniski resektsioon), kõõluse plastika, luuplastika, labakäe ja labajala deformatsioonide kirurgiline ravi, põletushaava tangentsiaalne või fastsiaalne ekstsisioon 4–6%, rindkere ja kõhu põletusdeformatsioonide kirurgiline ravi, põletushaava sekundaarne ekstsisioon 10% ja enam, randme-, küünar-, hüppe-, põlve- või puusaliigese põletusdeformatsioonide kirurgiline ravi ning õlaliigese pöörajalihase kõõluskätise rebendi taastamine. Meniski vigastuste operatsioone ning artroskoopilisi meniski resektsioone võib üldhaiglas teostada juhul, kui seal töötab ortopeed.

  (4) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) üldkirurgia instrumentaarium;
  2) endoskoopiline operatsiooni komplekt;
  3) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, tsentraalsed meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  4) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  5) funktsionaalsed voodid palatites.

  (5) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) pehmed ja ühekordsed kusepõiekateetrid;
  2) prostata biopsia püstol koos nõeltega;
  3) epitsüstostoomi komplektid;
  4) ureetra bužeerimiskomplekt;
  5) urodrenaažide rajamise ja vahetuse komplektid;
  6) uretrotsüstoskoop(id) ja resektoskoop;
  7) mehhaaniline litotriit (kivitangid).

  (6) Üldkirurgia, sealhulgas ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama üldkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed. Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab töötama lisaks uroloog või uroloogiaalase ettevalmistusega üldkirurg. Ortopeediliste tervishoiuteenuste osutamiseks peab töötama lisaks ortopeed või ortopeediaalase ettevalmistusega üldkirurg.

  (7) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
  1) endoskoopia ruum pindalaga vähemalt 16 m2;
  2) endoskoopia abiruumid: tualettruum, endoskoopide pesemise ruum;
  3) operatsioonituba pindalaga vähemalt 30 m2;
  4) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 voodi kohta.

  (8) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab Hiiumaa haiglas olema käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus, välja arvatud endoskoopiline operatsiooni komplekt ning lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 6.  Pediaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas võib osutada järgmisi pediaatria tervishoiuteenuseid:
  1) laste ägedate haigusseisundite diagnoosimine ja ravi;
  2) laste arendusravi;
  3) vastsündinute adaptatsiooni hindamine;
  4) alates 1500 g kaaluga enneaegsete laste arendusravi;
  5) laste kaasasündinud anomaaliate esmane diagnoosimine.

  (2) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) infusioonravisüsteemid;
  2) perfuusorid;
  3) oto-oftalmoskoop;
  4) vererõhu mõõtmise aparaat kolme standardiseeritud mansetiga;
  5) glükomeeter;
  6) kuvöös;
  7) fototeraapia lamp;
  8) hapnikravi aparatuur;
  9) aparatuur inhaleeritavate ravimite manustamiseks;
  10) voodid palatites.

  (3) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama pediaatrid ja lasteõed või üldõed.

  (4) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks haigete õppe- ja puhkeruum. Vanemal või hooldajal peab olema võimalus haiglas ööbida.

§ 7.  Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas võib osutada järgmisi sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuseid:
  1) sünnitusabi tervishoiuteenused, välja arvatud sünnitusabi osutamine kõrge riski rasedusega naistele;
  2) günekoloogia tervishoiuteenused ning kirurgiline ravi sünnitusabi ja günekoloogia I–VI operatsioonigrupi piires, välja arvatud vulva resektsioon, hemivulvektoomia, rektovaginaalsete ja uretrovaginaalsete fistlite operatsioonid, lihtne vulvektoomia, tupe resektsioon, second look operatsioonid, plastilised operatsioonid emaka anomaaliate korral, emaka ja emakamanuste mädaprotsesside operatiivne ravi, maliigse ovariaaltuumori radikaalne operatsioon, kolpopoees, radikaalne hüsterektoomia, taastavad mikrokirurgilised operatsioonid munajuhadel;
  3) tüsistuse korral, mis võib vajada kõhukoopa reoperatsiooni, suunatakse haige keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse, välja arvatud eluohtlikud seisundid, mille puhul ravi alustatakse kohapeal.

  (2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) üks KTG aparaat kahe sünnitustoa kohta loote intranataalseks jälgimiseks;
  2) PH-meeter või laktomeeter ja komplekt lootevere võtmiseks;
  3) sonograafi ööpäevaringne kasutamisvõimalus;
  4) vaakumekstraktsiooniseade ja sünnitusabitangid;
  5) perfuusor;
  6) vastsündinu elustamislaud koos vahenditega intubeerimiseks ja käsitsi ventileerimiseks;
  7) aspiraator igas sünnitustoas;
  8) pulssoksümeeter;
  9) fototeraapialamp;
  10) kuvöös;
  11) üks naerugaas-analgeesia aparaat kahe sünnitustoa kohta;
  12) sünnitusvoodi (-laud) igas sünnitustoas;
  13) loote südametegevuse detektor;
  14) günekoloogia operatsiooniinstrumentaarium;
  15) operatiivse laparoskoopia instrumentaarium;
  16) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  17) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  18) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatis.

  (3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama günekoloogid, ämmaemandad, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
  1) patsientide vastuvõtutuba;
  2) üks sünnitustuba 250–300 sünnituse kohta aastas pindalaga vähemalt 19 m2 või pindalaga vähemalt 28 m2, kui sünnitustuba kasutatakse ka sünnitusjärgse palatina;
  3) ühe- kuni kuuekohalised vastsündinute palatid pindalaga vähemalt 4 m2 voodikoha kohta;
  4) operatsioonituba pindalaga vähemalt 30 m 2;
  5) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 voodi kohta.

  (5) Hiiumaa haiglas peab sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks olema käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus, välja arvatud operatiivse laparoskoopia instrumentaarium.

§ 8.  Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas võib osutada kõiki anestesioloogia tervishoiuteenuseid ning esimese, teise ja kolmanda astme intensiivravi.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (2) Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab anestesioloogi töökohal üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) töökorras narkoosiaparaat haige kohese ventileerimise võimalusega ja lisaks ambukott või hingamislõõts;
  2) monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni, hingamissagedust ning väljahingatava õhu süsihappegaasi, hapniku ja inhalatsioonanesteetikumide kontsentratsioone narkoosiaparaadi hingamiskontuuris;
  3) aspiraator, mis kindlustab 10 sekundiga negatiivse rõhuga 500 mmHg vaakumi;
  4) defibrillaator (kättesaadav ja kasutatav ühe minuti jooksul);
  5) meditsiinigaasisüsteem vähemalt kahe 10-liitrise (200 ATA) hapnikuballooniga;
  6) vahendid ülekantavate infusioonilahuste soojendamiseks;
  7) liigutatav monitor EKG, vererõhu ja hapniku saturatsiooni jälgimiseks anesteesiajärgsel haige paigutamisel palatisse;
  8) hapniku manustamise võimalus anesteesiajärgsel haige paigutamisel palatisse.

  (3) Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama anestesioloogid ja anesteesia-intensiivraviõed.

  (4) Esimese astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) infusioon- ja transfusioonravi süsteemid;
  2) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid püsiaspiratsiooniks;
  3) hapnikravivahendid;
  4) monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni ja hingamissagedust;
  5) kardiopulmonaalse reanimatsiooni vahendite komplekt;
  6) defibrillaator;
  7) vastsündinute intensiivravipalatis kuvöösid vähemalt 60% voodikoha kohta;
  8) funktsionaalsed intensiivravivoodid.

  (5) Esimese astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas ööpäevaringselt töötama üks anesteesia-intensiivravi õde kuni kuue haige kohta.

  (6) Teise astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) infusioon- ja transfusioonravi süsteemid;
  2) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid püsiaspiratsiooniks;
  3) hapnikravivahendid;
  4) monitorid, mis võimaldavad jälgida EKG-d, vererõhku, hapniku saturatsiooni ja hingamissagedust kõigil haigetel;
  5) otsese arteriaalse vererõhu monitor vähemalt ühele haigele;
  6) kardiopulmonaalse reanimatsiooni vahendite komplekt;
  7) defibrillaator;
  8) vastsündinute intensiivravipalatis kuvöösid vähemalt 60% voodikoha kohta;
  9) hingamisaparaadid vähemalt 50% voodikoha kohta;
  10) funktsionaalsed intensiivravivoodid.

  (7) Teise astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas ööpäevaringselt töötama üks anesteesia-intensiivravi õde kuni kolme haige kohta.

  (71) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas olema lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) ägeda neerupuudulikkuse asendusraviks: hemodialüüsi, hemofiltratsiooni ja peritoneaaldialüüsi aparatuur;
  2) hingamisaparaat iga III astme intensiivravi voodikoha kohta;
  3) monitorid hemodünaamika invasiivseks jälgimiseks.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (72) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab üldhaiglas käesoleva määruse § 2 lõikes 7 nõutud kahest ööpäevaringselt töötavast arstist üks olema anestesioloog või intensiivravi täiendusõppe läbinud arst kuni kümne haige kohta. Ööpäevaringselt peab töötama üks anesteesia-intensiivravi õde kuni kahe haige kohta.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (8) Intensiivravi osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) esimese astme intensiivravi palatid, ühekohaline palat pindalaga vähemalt 12 m2, mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 9 m2 voodikoha kohta;
  2) teise astme intensiivravi palatid, ühekohaline palat pindalaga vähemalt 24 m2, mitmekohaline palat pindalaga vähemalt 13 m2 voodikoha kohta;
  3) ruum hingamisaparaatide hoidmiseks;
  4) hingamisaparaatide puhastamisruum, kui aparaatide puhastamine ei ole korraldatud haiglas tsentraalselt;
  5) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 voodikoha kohta, kahe voodikohaga iga operatsioonitoa kohta ja varustusega, mis vastab teise astme intensiivravi nõuetele.

§ 9.  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas osutatakse laborimeditsiini tervishoiuteenuseid piiratud mahus. Tulenevalt haigla teeninduspiirkonna vajadusest võib teha mikrobioloogilisi uuringuid. Eriuuringuid võib tellida teistelt laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutajatelt lepingu alusel.

  (2) Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine üldhaiglas peab vastama Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kehtestatud nõuetele.

  (3) Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama bioanalüütikud (laborandid) ja teised töötajad ning vajadusel laboriarst. Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne laborimeditsiini tervishoiuteenuste kättesaadavus.

  (4) Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) analüüside materjalide võtmise ruumid;
  2) uuringute tegemise ruumid.

§ 10.  Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas osutatakse konventsionaalradioloogia ja ultraheliuuringuid ning piiratud mahus menetlusradioloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema ülesvõtteid ja läbivalgustust teha võimaldav järgmine aparatuur:
  1) sonograafia aparatuur;
  2) röntgeniaparatuur.

  (3) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas töötama radioloogid ja radioloogiaõed või radioloogiatehnikud. Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne radioloogia tervishoiuteenuste kättesaadavus.

  (4) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) aparatuuri tootja nõudmistele ja teistele õigusaktidele vastavad uuringute tegemise ruumid;
  2) kontroll- ja jälgimisruum.

§ 11.  Patoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldhaiglas võib osutada järgmisi patoloogia tervishoiuteenuseid:
  1) lihtsamad histo- ning tsütopatoloogilised uuringud;
  2) patoanatoomilised lahangud, välja arvatud kohtumeditsiinilist lahangut nõudvad juhud;
  3) mikropreparaatide hoidmine.

  (2) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) laboriseadmed ja aparatuur, mis peavad vastama Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrusega nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» kehtestatud nõuetele;
  2) lahangulaud ja lahangu abivahendid.

  (3) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab üldhaiglas töötama patoloog ja kaks bioanalüütikut (laboranti).

  (4) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad üldhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) histoloogiliste ja tsütoloogiliste uuringute tegemise ruumid;
  2) lahanguruum;
  3) lahanguruumi eesruum riietus- ja pesemisvõimalustega;
  4) koolnute hoidmiseks külmkambrid ja/või -kapid;
  5) vastuvõturuum.

§ 12.  Vere käitlemine

  (1) Üldhaiglas osutatakse järgmisi vere käitlemise teenuseid:
  1) veretoodete tellimine, säilitamine, haiglasisene väljastamine ja varude uuendamine;
  2) veretoodete kasutamine, transfusioonravi korraldamine;
  3) immunohematoloogiliste uuringute tegemine: ABO-veregrupi määramine, Rh(D) kuuluvuse määramine, Rh-veregrupi (Rh-fenotüübi) määramine, K-antigeeni määramine, antikehade skriining, sobivusproov, otsene Coombsi test, identifitseeritud antikeha(de) tiitrimine;
  4) vere erandkorras kogumine.

  (2) Vere käitlemise teenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) külmkapid veretoodete varude hoidmiseks: vähemalt 1 kapp +2...+6 ºC ja vähemalt 1 kapp –18...–25 ºC, mis peavad olema varustatud alarmsüsteemiga ja automaatse temperatuuri registreerimisega;
  2) termostaat (+37 ºC) või vesivann plasma sulatamiseks;
  3) isotermilised konteinerid erütrotsüütide, plasma ja trombotsüütide veoks;
  4) vahendid immunohematoloogiliste uuringute läbiviimiseks: külmkapp reagentide hoidmiseks temperatuuril +2...+8 ºC, lauatsentrifuug, geeltehnika tsentrifuug, termostaat (+37 ºC) analüüside inkubeerimiseks või rakupesutsentrifuug, kui geeltehnikat ei kasutata;
  5) vahendid vere erandkorras kogumiseks: verekottide varu (450 ml vere kogumiseks), žgutt, doonorivere kaalud, rulltangid, hemoglobiini määramise komplekt ja reagendid immunohematoloogilisteks uuringuteks kui ei ole võimalust määrata haigla laboris, kiirtestid anti-HIV 1, 2, HBsAg ja süüfilise määramiseks, verenumbrid (ISBT 128 nõuetekohane kleepsribakood), katsutid doonori vereanalüüsi võtmiseks;
  6) vereteenistuse infosüsteem.

  (3) Vere käitlemise teenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema vereteenistuse kabinet.

  Vereteenistuse kabinet võib olla üldhaigla labori koosseisus või eraldi struktuuriüksusena. Vereteenistuse kabinetis peavad töötama hematoloog või vereteenistuse alase täiendusõppe läbinud arst ja üldõde. Üldhaiglas peab olema tagatud ööpäevaringne vere sobitamine ja vajadusel valmisolek vere erandkorras kogumiseks.

  (4) Vere käitlemise teenuste osutamiseks peab üldhaiglas olema ruum verekomponentide hoidmiseks ja vereteenistuse kabineti tööruum.

3. peatükk KESKHAIGLA 

§ 13.  Keskhaiglas osutatavad tervishoiuteenused

  (1) Keskhaiglas peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) erakorraline meditsiin;
  2) sisehaigused;
  3) kardioloogia;
  4) neuroloogia;
  5) üldkirurgia;
  6) uroloogia;
  7) ortopeedia;
  8) sünnitusabi ja günekoloogia;
  9) anestesioloogia;
  10) taastusravi ja füsiaatria;
  11) infektsioonhaigused;
  12) psühhiaatria;
  13) pediaatria;
  14) laborimeditsiin;
  15) radioloogia;
  16) patoloogia.

  (2) Keskhaiglas võib osutada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) otorinolarüngoloogia;
  2) oftalmoloogia;
  3) gastroenteroloogia;
  4) reumatoloogia;
  5) nefroloogia;
  6) endokrinoloogia;
  7) hematoloogia;
  8) dermatoveneroloogia;
  9) pulmonoloogia;
  10) töötervishoid.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 toodud erialadel osutatakse keskhaiglas statsionaarset teenust sisehaiguste eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 toodud erialadel osutatakse keskhaiglas statsionaarset teenust üldkirurgia eriala vooditel tervishoiuteenuse osutaja pädevuse piires.

  (5) Keskhaiglas ei pea osutama infektsioonhaiguste, psühhiaatria, pediaatria ja patoloogia tervishoiuteenust, kui seda teenust osutab samas piirkonnas teine kesk- või piirkondlik haigla. Juhul kui keskhaiglas ei osutata patoloogia teenust, peab haiglal olema leping patoloogia teenuste ostmiseks teiselt eriarstiabi osutajalt.

  (6) Keskhaiglas peavad ööpäevaringselt töötama:
  1) erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arst, sisemeditsiini eriala arst, pediaater, kirurgilise eriala arst, ortopeed, günekoloog, anestesioloog, psühhiaater akuutpsühhiaatria osakonnas ja vajadusel tulenevalt epidemioloogilisest olukorrast infektsioonhaiguste arst. Keskhaiglas töötab ööpäevaringselt infektsioonhaiguste arst, kui sama piirkonda teenindavas piirkondlikus haiglas ei ole infektsioonhaiguste eriala arsti ööpäevaringset valvet;
  2) õed palatiosakondades, ämmaemand, vähemalt kolm erakorralise meditsiini õde või üldõde erakorralise meditsiini osakonnas, akuutpsühhiaatria osakonnas või selleks eraldatud palatiplokis üks õde kuni kuue haige kohta.

  (7) Erialadel, kus eriarst ei tööta ööpäevaringselt haiglas, peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (8) Kui haiglas tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 5 ei osutata statsionaarseid teenuseid mõnel erialal, ei pea selle eriala arst töötama haiglas ööpäevaringselt.

§ 14.  Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid.

  (2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus järgmise erisusega: erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema vähemalt kümme haigeraami- või voodikohta.

  (3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama erakorralise meditsiini arstid või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arstid ja erakorralise meditsiini õed või üldõed.

  (4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid järgmiste erisustega:
  1) kaks arsti vastuvõtu- ja läbivaatusruumi pindalaga vähemalt 12 m2;
  2) kaks protseduuriruumi pindalaga vähemalt 14 m2;
  3) kaks isolaatorit, mis koosnevad ühekohalistest palatitest pindalaga vähemalt 10 m2, tualettruumidest ja lüüsidest, kus kontaktivaba segistiga kraanikauss asub lüüsi uksele (väljapääsule) võimalikult lähedal. Vähemalt ühes isolaatoris peavad olema tingimused õhklevinakkusega patsiendi isoleerimiseks (negatiivne õhurõhk ümbritsevate ruumide ja koridori suhtes; hoone üldventilatsioonist sõltumatu ventilatsioon õhuvahetusega vähemalt 6 korda tunnis; väljajuhitava õhu filtratsioon läbi HEPA filtrite ja ruumiõhu dekontaminatsioon).

§ 15.  Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamine

  Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 4 kehtestatud nõuetele.

§ 16.  Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse järgmisi kardioloogia tervishoiuteenuseid:
  1) südamehaiguste ravimine;
  2) südamehaiguste diagnoosimine.

  (2) Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) koormus-EKG aparaat;
  2) Holteri monitor südame rütmihäirete registreerimiseks;
  3) Holteri monitor vererõhu näitude registreerimiseks;
  4) ehhokardiograaf;
  5) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama kardioloogid ja üldõed.

  (4) Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 17.  Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse järgmisi neuroloogia tervishoiuteenuseid:
  1) vaskulaarsete pea- ja seljaajuhaiguste, kergemate ajutraumade, kergemate neuroinfektsioonide, kui ei esine diferentsiaaldiagnostilisi probleeme ja ei ole vajalik intensiivravi, diagnoosimine ja ravi;
  2) funktsionaaldiagnostika (ENMG, EEG).

  (2) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) reflekshaamer;
  2) oftalmoskoop;
  3) aparatuur EEG ja ENMG tegemiseks;
  4) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites;
  5) kompuutertomograaf.

  (3) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama neuroloogid ja üldõed.

  (4) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 18.  Pediaatria tervishoiuteenuste osutamine

  Pediaatria tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 6 kehtestatud nõuetele.

§ 19.  Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas võib osutada kõiki psühhiaatria tervishoiuteenuseid, välja arvatud plaanilised statsionaarsed lastepsühhiaatria teenused.

  (2) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) vahendid ohjeldusmeetmete rakendamiseks;
  2) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites.

  (3) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaigla akuutpsühhiaatria osakonnas või eraldatud palatiplokis olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) glükomeeter;
  2) haige jälgimise monitorid, mis võimaldavad registreerida südame löögisagedust, rütmi, hapniku saturatsiooni, vererõhku ja temperatuuri;
  3) vahendid injektsioonideks ja infusioonideks;
  4) vahendid maoloputuseks mürgistuste korral;
  5) aspiraatorid ja aspiratsioonivahendid;
  6) vahendid hapnikraviks: hapnikumaskid ja ninasondid hapnikuniisutitega, ambukotid reservuaariga;
  7) funktsionaalsed voodid.

  (4) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatriaõed või üldõed.

  (5) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m2;
  2) ühe- kuni neljakohalised palatid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: ühekohaline palat võib olla psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks pindalaga vähemalt 8 m2;
  3) akuutpsühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks patsientide jälgimisruum kuni kolme voodikohaga pindalaga vähemalt 9 m2 voodikoha kohta;
  4) arsti vastuvõtu- ja läbivaatusruum pindalaga vähemalt 9 m2;
  5) rühmatöö ruumid pindalaga vähemalt 2,5 m2 haige voodikoha kohta;
  6) eraldi palatiplokid lastele, mille juurde kuuluvad klassiruum ja ruumid tegeluseks.

  (6) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema võimalused haige turvaliseks eraldamiseks ja pidevaks jälgimiseks, haigel vabas õhus viibimiseks ning turvasignalisatsioon.

§ 20.  Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas võib osutada kõiki infektsioonhaiguste tervishoiuteenuseid.

  (2) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama infektsioonhaiguste arstid ja üldõed.

  (4) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m2;
  2) ühe- ja kahekohalised palatid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele;
  3) isolaatorid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 3 lõike 4 punktis 6 ja õhklevinakkuse isolatsiooni korral käesoleva määruse § 14 lõike 4 punktis 3 kehtestatud nõuetele;

  (5) Tahtest olenematu raviteenuse osutamine peab vastama «Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse» § 5 lõikes 8 kehtestatud nõuetele, ja lisaks välistama patsiendi omavolilise lahkumise palatist (aknakaitsed, valvatav väljapääs, signalisatsioonisüsteem), sealhulgas tuberkuloosihaige tahtevastase ravi korral valvatav jalutusaedik.

§ 21.  Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud nõuetele, välja arvatud lõigetes 1–3, 5 ja 6 kehtestatud nõuded.

  (2) Keskhaiglas osutatakse kõiki üldkirurgia tervishoiuteenuseid, välja arvatud pahaloomuliste kasvajate plaaniline kirurgiline ravi ja endokriinkirurgia tervishoiuteenused. Keskhaiglas võib teostada pahaloomuliste kasvajate plaanilisi operatsioone piirkondliku haigla onkoloogilise konsiiliumi (koosneb neljast eriarstist) otsusega keskhaiglasse suunatud haigetele.

  (3) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama üldkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed.

§ 22.  Uroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaigla osutab kõiki uroloogia tervishoiuteenuseid, välja arvatud plaanilised ftisiouroloogia tervishoiuteenused.

  (2) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) pehmed ja ühekordsed kusepõiekateetrid;
  2) prostata biopsia püstol koos biopsianõeltega;
  3) epitsüstostoomi komplektid;
  4) ureetra bužeerimise komplekt;
  5) urodrenaažide rajamise ja vahetuse komplektid;
  6) uroloogilised endoskoobid: uretrotsüstoskoop, resektoskoop, uretrotoom, ureeteroskoop;
  7) mehhaaniline ja pneumaatiline litotriptorsüsteem;
  8) laparoskoopia aparatuur ja instrumentaarium;
  9) operatsioonitoa sisustus: anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed – narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  10) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  11) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites.

  (3) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama uroloogid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 23.  Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse kõiki ortopeedia tervishoiuteenuseid, välja arvatud luukasvajate konservatiivne ja operatiivne ravi, vaagnaluude murdude avatud operatiivne paigaldamine ja sisemine fiksatsioon, keeruliste või tüsistunud lülisamba deformatsioonide ja murdude operatiivne ravi, massiivset luuplastikat nõudvad primaarsed endoproteesimised, tüsistunud ja keerulised revisioon-endoproteesimised.

  (2) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) nurgamõõtja;
  2) mõõdulint;
  3) negatoskoop;
  4) üldkirurgia instrumentaarium;
  5) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  6) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: ortopeediline operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  7) arkoskoop;
  8) instrumendid luukoe töötlemiseks;
  9) alloartroplastika instrumendid;
  10) instrumentide komplektid luumurdude kirurgiliseks raviks;
  11) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites;
  12) artroskoop.

  (3) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama ortopeedid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid ja operatsioonituba. Operatsioonituba ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema pindalaga vähemalt 36 m2.

§ 24.  Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse järgmisi sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuseid:
  1) sünnitusabi tervishoiuteenused;
  2) günekoloogia tervishoiuteenused ning kirurgiline ravi, välja arvatud plaanilised pahaloomuliste kasvajate radikaalsed lõikused. Keskhaiglas võib teostada pahaloomuliste kasvajate plaanilisi lõikusi piirkondliku haigla onkoloogilise konsiiliumi (koosneb neljast eriarstist) poolt keskhaiglasse suunatud haigetele.

  (2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema käesoleva määruse § 7 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus järgmiste erisustega:
  1) sünnitusabi tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema lisaks vastsündinute jälgimise monitor;
  2) günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema lisaks operatiivse hüsteroskoopia instrumentaarium.

  (3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama günekoloogid, ämmaemandad, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema käesoleva määruse § 7 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 25.  Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse kõiki anestesioloogia tervishoiuteenuseid ning esimese, teise ja kolmanda astme intensiivravi.

  (2) Anestesioloogia, esimese ja teise astme intensiivravi tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele.

  (3) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab keskhaiglas olema lisaks käesoleva määruse § 8 lõikes 6 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) ägeda neerupuudulikkuse asendusraviks: hemodialüüsi, hemofiltratsiooni ja peritoneaaldialüüsi aparatuur;
  2) hingamisaparaadid kõikidele voodikohtadele;
  3) monitorid hemodünaamika invasiivseks jälgimiseks.

  (4) Kolmanda astme intensiivravi osutamiseks peab keskhaiglas ööpäevaringselt töötama anestesioloog või intensiivravi täiendusõppe läbinud arst kuni kümne haige kohta ja anesteesia-intensiivravi õde kuni kahe haige kohta.

§ 26.  Taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse keskmiste ja raskete tsentraalsete ning perifeersete pareesidega ja muu neuroloogilise defitsiidiga haigetele, südamelihase infarktiga haigetele, veresoonte rekonstruktiivsete operatsioonide, liigesproteesimise ja trauma järgsetele haigetele ning arenguhäiretega, motoorse defitsiidiga või funktsionaalsete häiretega lastele järgmisi taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuseid:
  1) füsioteraapia, sealhulgas liikumisravi, massaaž ja füüsikaline ravi (sooja- ja külmaravi, vesiravi, aparaatne ravi, mudaravi);
  2) kõneravi;
  3) psühhoteraapia;
  4) tegevusteraapia.

  (2) Taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab keskhaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) EKG aparaat;
  2) liigeste liikuvuse määramise vahendid;
  3) aparaatse füsioteraapia läbiviimiseks vajalik aparatuur;
  4) vesiraviseadmed;
  5) ravivõimlemise ja liikumisravi vahendid;
  6) EMG aparaat või müotonomeeter;
  7) kõneraviks ja tegevusteraapiaks vajalikud vahendid.

  (3) Taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama taastusraviarstid, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, psühholoogid, logopeedid ja taastusraviõed või üldõed.

  (4) Taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas olema järgmised ruumid:
  1) ühekohaline aparaatse füsioteraapia ruum pindalaga vähemalt 10 m2 või mitmekohaline aparaatse füsioteraapia ruum pindalaga vähemalt 6 m2 voodikoha kohta;
  2) ühekohaline vesiravi ruum pindalaga 10 m2 või mitmekohaline vesiravi ruum pindalaga vähemalt 8 m2 ravikoha kohta;
  3) ühekohaline massaaži ruum pindalaga vähemalt 10 m2 või mitmekohaline massaaži ruum pindalaga vähemalt 8 m2 ravikoha kohta;
  4) logopeedi kabinet;
  5) ruum ortooside sobitamiseks;
  6) tegevusteraapia ruum;
  7) liikumisraviruum pindalaga vähemalt 20 m2.

§ 27.  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 9 kehtestatud nõuetele.

§ 28.  Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse konventsionaalradioloogia ja ultraheliuuringuid ning piiratud mahus menetlusradioloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud nõuetele ning lisaks peavad olema kompuutertomograaf ja angiograaf või leping angiograafia teenuse osutamiseks teise eriarstiabi osutajaga.

§ 29.  Patoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Keskhaiglas osutatakse järgmisi patoloogia tervishoiuteenuseid:
  1) histo- ning tsütopatoloogiliste uuringute tegemine;
  2) erimetoodikate rakendamine: operatsiooniaegsed kiiruuringud, erihistokeemilised ja immunohistokeemilised uuringud;
  3) eriuuringute morfoloogiline diagnostika, välja arvatud närvi-, naha-, laste- ja transplantatsioonipatoloogia;
  4) patoanatoomilised lahangud, välja arvatud kohtumeditsiinilist lahangut nõudvad juhud;
  5) mikropreparaatide hoidmine.

  (2) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 11 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad keskhaiglas töötama patoloogid ja bioanalüütikud (laborandid).

§ 30.  Vere käitlemine

  Vere käitlemine keskhaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 12 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega:
  1) vereteenistuse kabinetis peavad töötama hematoloogid või vereteenistuse alase täiendusõppe läbinud arstid ning üldõed;
  2) keskhaiglas peab olema ruum veretoodete hoidmiseks, vereteenistuse kabineti tööruum ja juhul, kui immunohematoloogilisi analüüse tehakse vereteenistuse kabineti baasil, siis laboriruum.

4. peatükk PIIRKONDLIK HAIGLA 

§ 31.  Piirkondlikus haiglas osutatavad tervishoiuteenused

  (1) Piirkondlik haigla peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel.

  (2) Piirkondlik haigla ei pea osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid erialadel, mille teenuseid samas piirkonnas osutab teine piirkondlik haigla või keskhaigla piirkondliku haigla nõuetele vastavalt.

  (3) Piirkondlikus haiglas peavad ööpäevaringselt töötama:
  1) vähemalt kaks erakorralise meditsiini arsti, sisearst, kardioloog, neuroloog, pediaater, psühhiaater, pulmonoloog, kirurgilise eriala arst, ortopeed, otorinolarüngoloog, günekoloog, anestesioloog, radioloog ja infektsioonhaiguste arst. Piirkondlikus haiglas ei pea töötama ööpäevaringselt infektsioonhaiguste arst, kui sama piirkonda teenindavas keskhaiglas on infektsioonhaiguste eriala arsti ööpäevaringne valve.
Kui haiglas tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikest 2 ei osutata statsionaarseid teenuseid mõnel erialal, ei pea selle eriala arst töötama ööpäevaringselt;
  2) õed palatiosakondades, erakorralise meditsiini osakonnas vähemalt kuus erakorralise meditsiini õde või üldõed, kellest vähemalt 75% on erakorralise meditsiini õed või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud õed, akuutpsühhiaatria osakonnas või palatiplokis üks õde kuni kuue haige kohta, radioloogiaõde või -tehnik.

  (31) Piirkondlikus haiglas, kus osutatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid ainult lastele, peavad ööpäevaringselt töötama vähemalt üks erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendõppe läbinud arst, lastekirurg, pediaater ja anestesioloog.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (4) Erialadel, kus eriarst ei tööta ööpäevaringselt haiglas, peab olema tagatud vajadusel teenuse kättesaadavus.

§ 32.  Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki erakorralise meditsiini tervishoiuteenuseid.

  (2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus järgmise erisusega: erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema vähemalt viisteist haigeraami- või voodikohta.

  (3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama erakorralise meditsiini arstid ja erakorralise meditsiini õed või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud üldõed.

  (4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 14 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid järgmise erisusega: peab olema kolm isolaatorit, mis koosnevad ühekohalistest palatitest pindalaga vähemalt 10 m2, tualettruumidest ja kontaktivaba segistiga ning kraanikausiga lüüsidest.

§ 33.  Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamine

  Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 4 kehtestatud nõuetele.

§ 34.  Dermatoveneroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki dermatoveneroloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Dermatoveneroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) günekoloogiline tool;
  2) vahendid günekoloogiliseks läbivaatuseks;
  3) vahendid dermatoveneroloogiliste haiguste diagnoosimiseks, sealhulgas nahabiopsia võtmiseks;
  4) Woodi lamp;
  5) krüoteraapia aparatuur;
  6) valgusravi aparatuur (UVB, SUP, UVA);
  7) voodid palatites.

  (3) Dermatoveneroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama dermatoveneroloogid ja üldõed.

  (4) Dermatoveneroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema järgmised ruumid:
  1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m2;
  2) valgusravikabinet (UVB, SUP, UVA) pindalaga vähemalt 12 m2;
  3) ravivanni- ja duširuumid;
  4) ühe- ja kahekohalised palatid, mis peavad vastama käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele.

§ 35.  Endokrinoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki endokrinoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Endokrinoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) kaalud ja stadiomeeter;
  2) glükomeeter;
  3) vahendid hormoonide stimulatsiooni ja supressiooni testideks;
  4) jalaravi instrumentaarium: monofilament, refleksihaamer, helihark, minidoppler, podoskoop, jalamõõtur, jaladušš, elektrifreesid, materjalid toestuse valmistamiseks, pisikirurgia instrumendid (tangid, lõikurid, sondid);
  5) õppevahendid diabeetikute koolitamiseks;
  6) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites.

  (3) Endokrinoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama endokrinoloogid ja üldõed või diabeediõed.

  (4) Endokrinoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
  1) diabeedikabinet;
  2) jalaravituba.

§ 36.  Gastroenteroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki gastroenteroloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Gastroenteroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) videogastroskoopia komplektid;
  2) videokoloskoopia komplektid;
  3) videoduodenoskoopia komplektid, sealhulgas laiakanaliline raviduodenoskoop;
  4) elektrokirurgiakomplektid;
  5) rektoskoobid;
  6) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites;
  7) endoskoopide pesumasinad.

  (3) Gastroenteroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama gastroenteroloogid ja üldõed.

  (4) Gastroenteroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 ja § 5 lõike 7 punktides 1 ja 2 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 37.  Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki hematoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) tsentraalveenikateetrid;
  2) infusioonipumbad;
  3) pulssoksümeetrid;
  4) lumbaalpunktsiooni-, luuüdiaspiratsiooni- ja biopsianõelad;
  5) külmkapid ravimite ja verekomponentide ning nende jääkide hoidmiseks;
  6) termostaat või vesivann plasma sulatamiseks;
  7) tõmbekapid, kui ei toimu tsütostaatiliste ravimite tsentraliseeritud ettevalmistust apteegis;
  8) trombotsüütide agitaatorid/loksutid;
  9) bakteritsiidsed lambid.

  (3) Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama hematoloogid, üldõed või onkoloogiaõed. Luuüdi transplantatsiooni võivad teha sellekohase täiendusõppe läbinud hematoloogid ja õed.

  (4) Hematoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema järgmised ruumid:
  1) protseduuriruum pindalaga vähemalt 14 m2;
  2) operatsioonituba pindalaga vähemalt 36 m2;
  3) ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 ühele voodikohale;
  4) vähemalt neli ühekohalist laminaarõhu süsteemi või HEPA-filtratsiooniga palatit pindalaga vähemalt 11 m2 koos tualettruumiga;
  5) ühe- kuni kolmekohalised palatid vastavalt käesoleva määruse § 4 lõike 4 punktides 2–5 kehtestatud nõuetele.

§ 38.  Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki infektsioonhaiguste tervishoiuteenuseid.

  (2) Infektsioonhaiguste tervishoiuteenuste osutamine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 20 kehtestatud nõuetele.

§ 39.  Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki kardioloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse § 16 lõigetes 2 ja 4 kehtestatud nõuetele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisustega.

  (3) Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 16 lõikes 2 kehtestatud nõuetele lisaks järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) aparatuur südame mitteinvasiivseteks ja invasiivseteks elektrofüsioloogilisteks uuringuteks ja kateeterablatsiooniks;
  2) südamestimulaatorite programmaatorid;
  3) kopsude funktsiooni hindamise komplekt;
  4) angiograafia aparatuuri ööpäevaringne kasutamisvõimalus.

  (4) Kardioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama kardioloogid ja üldõed.

§ 40.  Nefroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki nefroloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Nefroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) vahendid hemodialüüsiks: hemodialüüsi aparatuur ja veepuhastusseade;
  2) EKG aparaat;
  3) vahendid neerubiopsiaks;
  4) õppevahendid peritoneaaldialüüsi saavate haigete koolitamiseks;
  5) kardiomonitor pulssoksümeetriga;
  6) tsentraalse hapniku süsteem;
  7) perfuusorid;
  8) tsentraalveeni kateetrid;
  9) vahendid intravenoossete raviprotseduuride teostamiseks;
  10) vahendid kehakaalu ja pikkuse mõõtmiseks;
  11) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Nefroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama nefroloogid ja üldõde. Hemodialüüsi ja peritoneaaldialüüsi võivad teha sellekohase täiendusõppe läbinud õed.

  (4) Nefroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
  1) hemodialüüsi ruum pindalaga vähemalt 10 m2 voodikoha kohta;
  2) peritoneaaldialüüsiruum;
  3) veepuhastusruum.

§ 41.  Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki neuroloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Neuroloogia tervishoiuteenuste osutamine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 17 kehtestatud nõuetele.

§ 42.  Onkoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki onkoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Onkoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) onkoteraapiaks: perfusioonipumbad, veenikateetrid pikaaegse tsütostaatikumide infusiooni jaoks, jälgimismonitorid intensiivkemoteraapia tegemisel, tõmbekapid tsütostaatikumide lahustamiseks;
  2) kiiritusraviks: lineaarkiirendi ja/või Co-aparaat, simulaator, immobilisatsioonisüsteem, blokid, bolused, 2(3)D planeerimise süsteem, lähiravi aparatuur, dosimeetriline aparatuur, verifitseerimissüsteem;
  3) voodid palatites.

  (3) Onkoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama onkoloogid, onkoloogiaõed, radioloogiaõed või radioloogiatehnikud ja üldõed.

  (4) Onkoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 ja § 10 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 43.  Pediaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki pediaatria tervishoiuteenuseid.

  (2) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks piirkondlikus haiglas peab olema käesoleva määruse § 6 lõikes 2 kehtestatud nõuetele lisaks järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) monitor vererõhu ööpäevaseks jälgimiseks;
  2) pediaatriline fiibergastroskoop.

  (3) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama pediaatrid ja lasteõed või üldõed.

  (4) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 6 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 44.  Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki psühhiaatria tervishoiuteenuseid.

  (2) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks piirkondlikus haiglas peab olema käesoleva määruse § 19 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud aparatuur ja sisustus ning elekterkrampravi aparatuur.

  (3) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama psühhiaatrid, kliinilised psühholoogid ja psühhiaatriaõed või üldõed.

  (4) Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 19 lõikes 6 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused ning lõikes 5 kehtestatud nõuetele vastavad ruumid ja lisaks ruumid elekterkrampravi läbiviimiseks.

§ 45.  Pulmonoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki pulmonoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Pulmonoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) pulmonoloogilise funktsionaalse diagnostika aparatuur;
  2) bronhoskoop;
  3) hingamisteede stentimise vahendid;
  4) allergoloogilise diagnostika vahendid;
  5) füüsilise koormuse doseerimise seadmestik ja hingamistreeningus kasutatavad abivahendid;
  6) pleuraõõne punktsiooni, drenaaži ja biopsia vahendid;
  7) haigete koolituse läbiviimiseks vajalikud näidis- ja õppevahendid;
  8) õhu steriliseerimise seade;
  9) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Pulmonoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama pulmonoloogid ja pulmonoloogia õed või üldõed.

  (4) Pulmonoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 ja § 5 lõike 7 punktides 1 ja 2 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 46.  Reumatoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki reumatoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Reumatoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) vahendid kehapikkuse ja kaalu mõõtmiseks;
  2) vahendid liigespunktsiooniks;
  3) vahendid naha, nahaaluskoe ja liigesbiopsia tegemiseks;
  4) vahendid intravenoossete raviprotseduuride tegemiseks: perfuusorid, plasmafereesi aparatuur;
  5) seade luutiheduse mõõtmiseks;
  6) vahendid mikroskoopia-kapillaaroskoopiaks ja kristalloskoopiaks;
  7) kardiomonitor ja pulssoksümeeter;
  8) defibrillaator;
  9) haige uurimise funktsionaalne voodi;
  10) funktsionaalsed voodid palatites.

  (3) Reumatoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama reumatoloogid ja üldõed.

  (4) Reumatoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 47.  Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki üldkirurgia tervishoiuteenuseid.

  (2) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine peab vastama käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud nõuetele, välja arvatud lõigetes 1–3, 5 ja 6 kehtestatud nõuded.

  (3) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama üldkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed.

§ 48.  Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuseid.

  (2) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) operatsiooni mikroskoop;
  2) üldkirurgia instrumentaarium;
  3) mikrokirurgilised instrumendid;
  4) plastikakirurgia eriinstrumendid (dermatoomid, naha perforaatorid);
  5) operatsiooni luubid;
  6) angiograafia, doppler sonograafia, magnetresonantstomograafia ja kompuutertomograafia aparatuuri ööpäevaringne kasutamisvõimalus;
  7) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  8) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: funktsionaalne operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  9) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama plastikakirurgid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 49.  Uroloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki uroloogia tervishoiuteenuseid, välja arvatud neeru implantatsiooni operatsioonid.

  (2) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks piirkondlikus haiglas peab olema käesoleva määruse § 22 lõikes 3 kehtestatud aparatuur ja sisustus ning nefroskoop ja ultraheli elektrohüdrauliline süsteem.

  (3) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama uroloogid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 ja § 10 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 50.  Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki ortopeedia tervishoiuteenuseid.

  (2) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema lisaks § 23 lõikes 2 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) vaagnaluude murdude kirurgilise ravi instrumendid;
  2) lülisamba murdude kirurgilise ravi instrumendid;
  3) revisioonartroplastika instrumendid;
  4) luukasvajate kirurgilise ravi instrumendid.

  (3) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama ortopeedid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid ja operatsioonituba. Operatsioonituba ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema pindalaga vähemalt 36 m2.

§ 51.  Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuseid, välja arvatud laste kardiokirurgilised operatsioonid.

  (2) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) EKG aparaat;
  2) veloergomeeter ja liikurrada;
  3) ehhokardiograaf ja transösofageaalne ehhokardiograaf;
  4) «Pocket» doppler;
  5) vaskulaarkirurgia ja mikrokirurgilise operatsiooni komplektid ning operatsiooni mikroskoop;
  6) kardiovaskulaarkirurgia operatsiooni komplektid;
  7) torakoskoopilise operatsiooni instrumentaarium;
  8) kardiomonitorid;
  9) defibrillaator;
  10) respiraatorid;
  11) ekstrakorporaalse vereringe aparatuur;
  12) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  13) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  14) angiograafia, doppler sonograafia, isotoopdiagnostika, magnetresonantstomograafia ja kompuutertomograafia aparatuuri ööpäevaringne kasutamisvõimalus;
  15) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama kardiovaskulaarkirurgid, anestesioloogid, kardioloogid, operatsiooniõed ja üldõed.

  (4) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid ja operatsioonituba. Operatsioonituba kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab olema pindalaga vähemalt 38 m2.

§ 52.  Neurokirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki neurokirurgia tervishoiuteenuseid.

  (2) Neurokirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) digitaalne subtraktsiooni angiograaf;
  2) ENMG aparatuur;
  3) EEG aparatuur;
  4) kortikograafia aparatuur;
  5) transkraniaalne dopplerograaf;
  6) biopsia vahendid;
  7) monitor intrakraniaalse rõhu jälgimiseks;
  8) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, pea fiksatsiooni süsteem, operatsioonilamp, mono- ja bipolaarne diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur, operatsiooni mikroskoop, luubid, CUSA kõrgpööretega puur, neuroendoskoop, arkoskoop, stereotaksiline aparatuur, neuronavigatsiooni aparatuur;
  9) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  10) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Neurokirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama neurokirurgid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Neurokirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 53.  Torakaalkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki torakaalkirurgia tervishoiuteenuseid.

  (2) Torakaalkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) üldkirurgia instrumentaarium;
  2) bronhoskoobid;
  3) mediastinoskoop;
  4) videotorakoskoop;
  5) EKG aparaat;
  6) spiromeeter;
  7) PEF-meeter;
  8) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, pea fiksatsiooni süsteem, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  9) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  10) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Torakaalkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama torakaalkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Torakaalkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 54.  Oftalmoloogia tervishoiuteenuse osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki oftalmoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Oftalmoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) korneaalmikroskoop;
  2) prooviklaaside komplekt;
  3) autorefraktomeeter ja skiaskoopia vahendid;
  4) nägemisteravuse määramise tabel või projektor;
  5) prooviraamid või foropter;
  6) elektriperimeeter;
  7) otsene või kaudne elektrioftalmoskoop;
  8) gonioskoop (kolme peegli luup);
  9) tonomeeter;
  10) oftalmoloogilised luubid;
  11) retinoskoop;
  12) prisma liistud;
  13) Worth’i 4-punkti aparaat;
  14) kompuuterperimeeter;
  15) vitrektoomia aparatuur ja instrumentaarium;
  16) sonograaf-AB scan;
  17) fakoemulsifikaator;
  18) sonograaf IOL tugevuse määramiseks-A scan;
  19) keratomeeter;
  20) funduskaamera angiograafia tegemiseks;
  21) oftalmoloogilised laserid;
  22) oftalmoloogilised luubid laserkirurgiaks;
  23) Hess’i ekraan;
  24) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, operatsioonimikroskoop, mikroinstrumentaarium operatsioonide tegemiseks, sterilisatsiooni aparatuur;
  25) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  26) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Oftalmoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama oftalmoloogid, üldõed ja oftalmoloogia alase täiendusõppe läbinud operatsiooniõed.

  (4) Oftalmoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 55.  Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuseid, välja arvatud kohleaarimplantatsiooni operatsioonid.

  (2) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) kõrva-, nina-, kurguhaiguste ambulatoorse vastuvõtu komplekt;
  2) komplektid ninaverejooksude peatamiseks;
  3) komplektid neelu võõrkehade eemaldamiseks;
  4) mikroskoop;
  5) aspiraator;
  6) otsmikuvalgusti;
  7) kliiniline audiomeeter;
  8) impetantsmeeter;
  9) seadmed ja tarkvara kuuldeaparaatide sobitamiseks;
  10) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  11) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  12) voodid palatites.

  (3) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama otorinolarüngoloogid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema heliisolatsiooniruum ja käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 56.  Lastekirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki lastekirurgia tervishoiuteenuseid.

  (2) Lastekirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) kirurgiliste instrumentide komplektid vastsündinute opereerimiseks;
  2) kirurgiliste instrumentide komplektid laste opereerimiseks;
  3) dermatoomid;
  4) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  5) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  6) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatites.

  (3) Lastekirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama lastekirurgid, lasteõed või üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Lastekirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 57.  Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlik haigla vastama käesoleva määruse § 24 lõigetes 2–4 kehtestatud nõuetele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisustega.

  (3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema lisaks § 24 lõikes 2 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) aparatuur vastsündinute püsiventilatsiooniks;
  2) monitorid sünnitajate jälgimiseks;
  3) doppler sonograaf.

§ 58.  Suu-, näo- ja lõualuukirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki suu-, näo- ja lõualuukirurgia tervishoiuteenuseid.

  (2) Suu-, näo- ja lõualuukirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) kirurgiline puurmasin ja otsikud;
  2) kirurgiline instrumentaarium;
  3) osteosünteesi komplekt;
  4) implantatsiooni komplekt;
  5) distraktsioon-osteogeneesi aparaadid;
  6) hammaste ekstraktsiooni instrumendid;
  7) artroskoop;
  8) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud või hambaraviseade, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  9) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  10) voodid palatites.

  (3) Suu-, näo- ja lõualuukirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama suu-, näo- ja lõualuukirurg, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Suu-, näo- ja lõualuukirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

§ 59.  Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamine peab vastama käesoleva määruse §-des 8 ja 25 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: piirkondlikus haiglas peab olema lisaks fiiberbronhoskoop endoskoopiliseks intubatsiooniks.

§ 60.  Taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuseid.

  (2) Taastusravi ja füsiaatria tervishoiuteenuste osutamine peab vastama käesoleva määruse § 26 lõigetes 2–5 kehtestatud nõuetele.

§ 61.  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 9 kehtestatud nõuetele.

§ 62.  Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki radioloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab piirkondlikus haiglas olema lisaks käesoleva määruse § 28 lõikes 2 kehtestatud nõuetele järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) kardioangiograaf;
  2) nukleaarmeditsiini aparatuur või leping nende tervishoiuteenuste osutamiseks teise eriarstiabi osutajaga;
  3) magnetresonantstomograaf.

  (3) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama radioloogid ja radioloogiaõed või -tehnikud.

  (4) Radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema käesoleva määruse § 10 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 63.  Patoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Piirkondlikus haiglas osutatakse kõiki patoloogia tervishoiuteenuseid.

  (2) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 11 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas töötama patoloogid ja bioanalüütikud (laborandid).

  (3) Patoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad piirkondlikus haiglas olema ruumid elektronmikroskoopia ja molekulaarpatoloogia uuringuteks ning käesoleva määruse § 11 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 64.  Vere käitlemine

  Vere käitlemine piirkondlikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 12 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: verekabinetis peavad töötama hematoloogid või vereteenistuse alase täiendusõppe läbinud arstid ning üldõed.

5. peatükk ERIHAIGLAD 

§ 65.  Erihaiglas osutatavad tervishoiuteenused

  (1) Erihaiglas võib osutada tervishoiuteenuseid käesoleva määruse §-des 33–58 loetletud erialadel piirkondliku haigla nõuetele vastavalt, kõigi tugierialade (laborimeditsiini, radioloogia, patoloogia eriala ja vere käitlemise) teenused peavad olema tagatud piirkondliku haigla tasemel ning anestesioloogia ja intensiivraviteenused peavad olema osutatud erihaigla poolt piirkondliku haigla nõuetele vastavalt.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

  (2) Piiratud mahus võib erihaiglas osutada statsionaarseid tervishoiuteenuseid koos vajalike siduserialadega käesolevas peatükis sätestatud nõuete alusel.

  (3) Erihaiglas lubatud tervishoiuteenuste osutamine, milleks on vajalik haige viibimine haiglas üle 6 tunni, peab vastama vastava eriala erihaigla nõuetele.

  (4) Erihaiglas võib osutada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid samal erialal, kui on täidetud käesoleva määruse § 1 lõikes 5 viidatud nõuded.

§ 66.  Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas

  (1) Erihaiglas võib osutada kõiki otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuseid, välja arvatud:
  1) kaela flegmooni dreneerimine;
  2) trahheabronhoskoopia võõrkeha eemaldamisega;
  3) ösofagoskoopia söögitoru dilatatsiooniga;
  4) suupõhja abstsessi dreneerimine;
  5) farüngo-ösofagotoomia;
  6) ninaneelu fibroomi eemaldamine;
  7) larüngotoomia;
  8) mediastinoskoopia biopsiatega;
  9) endotrahheaalne laserresektsioon;
  10) Wanach’i II operatsioon;
  11) oimuluu resektsioon;
  12) kaela radikaalne lümfadenektoomia Crile’i järgi;
  13) kõri resektsioon või eemaldamine;
  14) petrostektoomia ning pea- ja kaelakirurgia operatsioonid.

  (2) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse § 55 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus, välja arvatud seadmed ja tarkvara kuuldeaparaatide sobitamiseks.

  (3) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas töötama otorinolarüngoloogid, üldõed ja operatsiooniõed. Ööpäevaringselt peavad töötama õed. Otorinolarüngoloogi kättesaadavus peab olema tagatud ööpäevaringselt.

  (4) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse § 55 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

  (5) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused anestesioloogia tervishoiuteenuste ning esimese ja teise astme intensiivravi tervishoiuteenuste osutamiseks.

  (6) Otorinolarüngoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-des 9, 10 ja 12 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused laborimeditsiini tervishoiuteenuste ja radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks ning vere käitlemiseks või nende tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega.

§ 67.  Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas

  (1) Erihaiglas võib osutada järgmisi plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuseid:
  1) ealiste ja iludefektide korrigeerimine;
  2) mittemeditsiinilistel näidustustel kehakontuuri muutmine (rinnanäärmete endoproteseerimine, nahaaluse rasvkoe eemaldamine vaakumiga, kõhu eesseina plastika);
  3) väikesemahulised rekonstruktiivsed operatsioonid pehmete kudede deformatsioonide korral.

  (2) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab erihaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: elektrokirurgilised instrumendid, üldkirurgia instrumendid, plastikakirurgia eriinstrumendid, operatsiooni luubid, funktsionaalne operatsioonilaud, operatsiooni valgustuslamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  2) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  3) voodid palatites.

  (3) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas töötama plastikakirurgid, operatsiooniõed ja üldõed. Ööpäevaringselt peavad töötama õed. Plastikakirurgi kättesaadavus peab olema tagatud ööpäevaringselt.

  (4) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

  (5) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks.

  (6) Plastika- ja rekonstruktiivkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-des 9, 10 ja 12 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused laborimeditsiini tervishoiuteenuste ja radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks ning vere käitlemiseks või nende tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega.

§ 68.  Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas

  Psühhiaatria tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 44 kehtestatud nõuetele vastavalt osutatavatele tervishoiuteenustele.

§ 69.  Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas

  (1) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 7 kehtestatud nõuetele.

  (2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused anestesioloogia tervishoiuteenuste ning esimese ja teise astme intensiivravi tervishoiuteenuste osutamiseks.

  (3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas ööpäevaringselt töötama ämmaemand ja anesteesia-intensiivravi õed. Günekoloogi ja anestesioloogi kättesaadavus peab olema tagatud ööpäevaringselt.

  (4) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-des 9, 10 ja 12 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused laborimeditsiini tervishoiuteenuste ja radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks ning vere käitlemiseks või nende tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega.

§ 70.  Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas

  (1) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 23 kehtestatud nõuetele.

  (2) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused anestesioloogia tervishoiuteenuste ning esimese ja teise astme intensiivravi tervishoiuteenuste osutamiseks.

  (3) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas ööpäevaringselt töötama õed ja anesteesia-intensiivravi õed. Ortopeedi ja anestesioloogi kättesaadavus peab olema tagatud ööpäevaringselt.

  (4) Ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-des 9, 10 ja 12 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused laborimeditsiini tervishoiuteenuste ja radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks ning vere käitlemiseks või nende tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega.

§ 71.  Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas

  (1) Erihaiglas võib osutada kardiovaskulaarkirurgia eriala kõiki vaskulaarkirurgia tervishoiuteenuseid, välja arvatud IX grupi operatsioonid, mis vajavad ekstrakorporaalse vereringe tingimusi.

  (2) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamine erihaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 51 kehtestatud nõuetele, välja arvatud ekstrakorporaalse vereringe aparatuur.

  (3) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-des 8 ja 25 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused anestesioloogia tervishoiuteenuste ning intensiivravi tervishoiuteenuste osutamiseks.

  (4) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas ööpäevaringselt töötama õed ja anesteesia-intensiivravi õed. Kardiovaskulaarkirurgi ja anestesioloogi kättesaadavus peab olema tagatud ööpäevaringselt.

  (5) Kardiovaskulaarkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad erihaiglas olema käesoleva määruse §-des 9, 12 ja 62 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused laborimeditsiini tervishoiuteenuste ja radioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks ning vere käitlemiseks või nende tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega.

6. peatükk TAASTUSRAVIHAIGLA 

§ 72.  Nõuded taastusravihaiglale

  Tervishoiuteenuste osutamine taastusravihaiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 26 kehtestatud nõuetele järgmise erisusega: ööpäevaringselt peavad töötama üldõed, arsti kättesaadavus peab olema tagatud vajadusel ööpäevaringselt.
[RTL 2008, 29, 432 - jõust. 14.04.2008]

7. peatükk HOOLDUSHAIGLA 

§ 73.  Hooldushaiglas osutatavad tervishoiuteenused

  (1) Hooldushaiglas osutatakse kõiki statsionaarseid ja ambulatoorseid hooldusravi tervishoiuteenuseid.

  (2) Käesoleva määruse mõistes hooldusravi tervishoiuteenus on teenus, mida osutatakse haigele, kellel on püsiv tervisekahjustus ja väljakujunenud funktsionaalne häire, kellel puudub perspektiiv tervenemiseks ning toimetulekuvõime oluliseks paranemiseks.

  (3) Hooldusravi tervishoiuteenuseid võib osutada üldhaiglas, keskhaiglas, piirkondlikus haiglas, taastusravihaiglas ja kohalikus haiglas, kui on olemas käesoleva määruse §-s 74 kehtestatud nõuetele vastavad tingimused.

§ 74.  Hooldusravi tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Hooldusravi tervishoiuteenuste osutamiseks peab hooldushaiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) EKG aparaat;
  2) vererõhumõõtja;
  3) glükomeeter;
  4) termomeeter;
  5) süstlad ravimite s/c, i/m ja i/v manustamiseks ning infusioonisüsteemid;
  6) sondiga toitmiseks vajalikud instrumendid;
  7) põiekateetrid;
  8) stoomi hooldusvahendid;
  9) gaasitorud;
  10) klistiiri tegemiseks vajalikud vahendid;
  11) aspireerimiseks vajalikud vahendid;
  12) haavahoolduseks vajalikud instrumendid ja vahendid;
  13) peritoneaaldialüüsi tegemise vahendid;
  14) 1 tõstuk-pesemistool 20 voodi kohta;
  15) 1 pikali asendis pesemise raam 20 voodi kohta;
  16) vähemalt 5 ratastooli;
  17) vähemalt 10 kõndimise abivahendit (erinevat liiki);
  18) toidulauaga patsiendi voodikapid;
  19) vähemalt 4 potikõrgendust;
  20) 2 komplekti tõstmise ja voodis nihutamise abivahendeid;
  21) hüdrauliline transpordiraam;
  22) tegevusteraapia vahendid;
  23) 1 kott-tõstuk 40 voodi kohta;
  24) funktsionaalsed voodid ja tavalised voodid palatites.

  (2) Hooldusravi tervishoiuteenuste osutamiseks peavad hooldushaiglas töötama arstid, üldõed ja hooldajad. Ööpäevaringselt peavad töötama üldõed ja hooldajad.

  (3) Hooldusravi tervishoiuteenuste osutamiseks peavad hooldushaiglas olema järgmised ruumid:
  1) registratuuri ruum;
  2) patsientide ja nende saatjate ooteruum;
  3) arsti ja õe vastuvõtu- ning läbivaatusruum pindalaga vähemalt 12 m2;
  4) protseduurideruum pindalaga vähemalt 10 m2;
  5) palatid pindalaga vähemalt 7 m2 voodikoha kohta tõstekonstruktsiooni olemasolul või vähemalt 10 m2 voodikoha kohta tõstekonstruktsiooni puudumisel;
  6) tualettruumid arvestusega üks WC-pott 8 voodi kohta;
  7) üks dušikoht 8 voodi kohta ja eraldi vann või pesemisruum lamavate haigete pesemiseks;
  8) liikumisraviruum.

  (4) Hooldushaiglal peavad olema tervishoiuteenuste osutamiseks lepingud teiste eriarstiabi osutajatega järgmiste tervishoiuteenuste osas:
  1) laboriteenused;
  2) radioloogiateenused.

8. peatükk KOHALIK HAIGLA 

§ 75.  Kohalikus haiglas osutatavad tervishoiuteenused

  (1) Kohalikus haiglas peab osutama ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) erakorraline meditsiin;
  2) sisehaigused;
  3) anestesioloogia;
  4) laborimeditsiin;
  5) radioloogia.

  (2) Kohalikus haiglas võib osutada ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid järgmistel erialadel:
  1) üldkirurgia;
  2) pediaatria;
  3) sünnitusabi ja günekoloogia (günekoloogia tervishoiuteenused).

  (3) Kohalikus haiglas võib osutada ambulatoorseid tervishoiuteenuseid § 2 lõikes 3 nimetatud erialadel.

  (4) Kohalikus haiglas tagatakse taastusravi tervishoiuteenused vähemalt füsioteraapia mahus (liikumisravi, massaaž, füüsikaline ravi) haiglas statsionaarsel ravil viibivatele patsientidele ambulatoorse taastusravi struktuuriüksuse baasil.

  (5) Kohalikus haiglas peab töötama ööpäevaringselt:
  1) vähemalt üks erakorralise meditsiini arst või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arst;
  2) õed palatiosakondades, anesteesia-intensiivravi õed ja erakorralise meditsiini õde või üldõde.

  (6) Sisehaiguste statsionaarse tervishoiuteenuse osutamiseks peab kohalikus haiglas olema tagatud ööpäevaringne sisehaiguste arsti kättesaadavus.

  (7) Kui kohalik haigla osutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud erialadel statsionaarseid teenuseid, peab olema tagatud vastava eriala teenuste ööpäevaringne kättesaadavus.
31.10.2023 09:35
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „käesoleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 76.  Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Kohalikus haiglas osutatakse vältimatut abi arsti pädevuse piires või kiirabibrigaadi saabumiseni ja patsiendi transpordini üld-, kesk- või piirkondlikusse haiglasse.

  (2) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peab kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus.

  (3) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas töötama erakorralise meditsiini arstid või erakorralise meditsiini täiendusõppe läbinud arstid ja erakorralise meditsiini õed või üldõed.

  (4) Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 3 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud registratuuri ruum ja patsientide jälgimisruum.

§ 77.  Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Kohalikus haiglas osutatakse kõiki sisehaiguste tervishoiuteenuseid.

  (2) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peab kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 2 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus.

  (3) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas töötama sisehaiguste arstid ja üldõed.

  (4) Sisehaiguste tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 78.  Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Kohalikus haiglas võib osutada plaanilisi üldkirurgia tervishoiuteenuseid üldkirurgia I–IV operatsioonigrupi piires, välja arvatud kasvajate kirurgiline ravi ja endokriinkirurgia tervishoiuteenused.

  (2) Kohalikus haiglas võib osutada järgmisi uroloogia tervishoiuteenuseid:
  1) dorsaalintsisioon;
  2) vasoresektsioon;
  3) peritoneaaldialüüsikateetri paigaldamine troakaari abil;
  4) orhidektoomia (ühe- või kahepoolne);
  5) varikotseele, hüdrotseele operatsioon;
  6) skrootumi intsisioon, revisioon, suturatsioon;
  7) tsirkumtsiisio;
  8) põielõige, revisioon, epitsüstostoomia;
  9) põiekaela transuretraalne intsisioon;
  10) priapismi operatiivne ravi;
  11) optiline uretrotoomia;
  12) eesnäärme adenomektoomia;
  13) krüptorhismi operatsioon (ühe- või kahepoolne).

  (3) Kohalikus haiglas võib osutada ortopeedia tervishoiuteenuseid I–II operatsioonigrupi piires ning III operatsioonigrupist järgmiseid tervishoiuteenuseid:
  1) tüsilike haavade ekstsisioon, kirurgiline korrastus;
  2) suurte liigeste, luude verine repositsioon, fiksatsioon;
  3) liigesekapsli ja sidemete õmblus;
  4) nahatransplantatsioon dermatoomiga alla 4%;
  5) sõrmelülide, kämbla- ja randmeluude osteosüntees.

  (4) Üldkirurgia tervishoiuteenuste osutamiseks peab kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 5 lõikes 4 kehtestatud nõuetele vastav aparatuur ja sisustus, välja arvatud endoskoopiline operatsiooni komplekt ning lõikes 7 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid, välja arvatud endoskoopia ruumid.

  (5) Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab kohalikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) pehmed ja ühekordsed kusepõiekateetrid;
  2) prostata biopsia püstol koos nõeltega;
  3) epitsüstostoomi komplektid;
  4) ureetra bužeerimiskomplekt;
  5) urodrenaažide rajamise ja vahetuse komplektid.

  (6) Üldkirurgia, sealhulgas ortopeedia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas töötama üldkirurgid, üldõed ja operatsiooniõed. Uroloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab töötama lisaks uroloog või uroloogiaalase ettevalmistusega üldkirurg.

§ 79.  Pediaatria tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Kohalikus haiglas võib osutada järgmisi pediaatria tervishoiuteenuseid:
  1) laste ägedate haigusseisundite diagnoosimine ja ravi;
  2) laste arendusravi.

  (2) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peab kohalikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) infusioonravisüsteemid;
  2) perfuusorid;
  3) oto-oftalmoskoop;
  4) vererõhu mõõtmise aparaat kolme standardiseeritud mansetiga;
  5) glükomeeter;
  6) hapnikravi aparatuur;
  7) aparatuur inhaleeritavate ravimite manustamiseks;
  8) voodid palatites.

  (3) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas töötama pediaatrid ja lasteõed või üldõed.

  (4) Pediaatria tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 6 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid.

§ 80.  Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Kohalikus haiglas võib osutada järgmisi sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuseid:
  1) günekoloogia tervishoiuteenused ning kirurgiline ravi sünnitusabi ja günekoloogia I–IV operatsioonigrupi piires, välja arvatud sünnitusabiga seotud plaaniline tegevus;
  2) tüsistuse korral, mis võib vajada kõhukoopa reoperatsiooni, suunatakse haige keskhaiglasse või piirkondlikku haiglasse, välja arvatud eluohtlikud seisundid, mille puhul ravi alustatakse kohapeal.

  (2) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peab kohalikus haiglas olema järgmine aparatuur ja sisustus:
  1) perfuusor;
  2) aspiraator;
  3) pulssoksümeeter;
  4) günekoloogia operatsiooniinstrumentaarium;
  5) anesteesia läbiviimiseks vajalikud seadmed: narkoosiaparaat, haige jälgimise monitorid, meditsiinigaasisüsteemid, aspiraatorid;
  6) operatsiooni läbiviimiseks vajalikud seadmed: operatsioonilaud, operatsioonilamp, diatermia aparatuur, sterilisatsiooni aparatuur;
  7) funktsionaalsed ja tavalised voodid palatis.

  (3) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas töötama günekoloogid, üldõed ja operatsiooniõed.

  (4) Sünnitusabi ja günekoloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas olema käesoleva määruse § 4 lõikes 4 kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele vastavad ruumid ning lisaks järgmised ruumid:
  1) operatsioonituba pindalaga vähemalt 30 m2;
  2) operatsioonijärgne ärkamisruum pindalaga vähemalt 11 m2 voodi kohta.

§ 81.  Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  (1) Kohalikus haiglas osutatakse kõiki anestesioloogia tervishoiuteenuseid ja esimese astme intensiivravi.

  (2) Kohalikus haiglas anestesioloogia, esimese astme intensiivravi tervishoiuteenuste osutamine peab vastama käesoleva määruse §-s 8 kehtestatud nõuetele, välja arvatud lõikes 3, lõike 4 punktis 7, lõikes 6, lõikes 7 ja lõike 8 punktides 2, 3, 4 ja 5 kehtestatud nõuded. Paragrahvi 8 lõike 8 punktis 5 kehtestatud nõudeid kohaldatakse juhul, kui haigla osutab üldkirurgia tervishoiuteenuseid.

  (3) Anestesioloogia tervishoiuteenuste osutamiseks peavad kohalikus haiglas töötama anestesioloogid ja anesteesia-intensiivraviõed.

§ 82.  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine

  Laborimeditsiini tervishoiuteenuste osutamine kohalikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 9 kehtestatud nõuetele.

§ 83.  Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine

  Radioloogia tervishoiuteenuste osutamine kohalikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 10 kehtestatud nõuetele.

§ 84.  Vere käitlemine

  Vere käitlemine kohalikus haiglas peab vastama käesoleva määruse §-s 12 kehtestatud nõuetele.

9. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 85.  Erisäte

  (1) Terviseamet võib lubada Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. a määruses nr 105 «Haiglavõrgu arengukava» loetletud haiglatel osutada käesolevas määruses haiglaliigi osas piiratud või nimetamata tervishoiuteenuseid, kui haigla pidajal on Sotsiaalministeeriumi kooskõlastus tervishoiuteenuse riikliku vajaduse suhtes. Haigla töötajad, ruumid, sisseseade ja aparatuur peavad vastama käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele eriala tervishoiuteenuse osutamiseks.
[RTL 2009, 96, 1438 - jõust. 01.01.2010]

  (2) Hiiumaa haiglas võib ruumide pindala erineda käesolevas määruses toodud nõuetest kuni sotsiaalministri poolt kinnitatud haigla funktsionaalse arengukava ellu viimiseni.

§ 86.  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json