Teksti suurus:

Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2018
Avaldamismärge:RT I, 29.12.2017, 26

Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord

Vastu võetud 21.12.2017 nr 197

Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 4 alusel.

§ 1.  Kutseõppe rahastamise põhimõtted

  (1) Määrusega reguleeritakse kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides (edaspidi kool) korraldatava kutseõppe rahastamist riigieelarvest, sõltumata kooli omandivormist.

  (2) Koolide rahastamiseks eraldab vahendid Haridus- ja Teadusministeerium kalendriaastaks, lähtudes riigi kinnitatud koolituskohtade (edaspidi koolituskoht) arvust, õppevaldkondade ja õppekavarühmade spetsiifikast ning õppijate erisustest.

  (3) Kooli rahastamise aluseks on kutseõppe läbiviimise, kättesaadavuse ja tulemuslikkuse komponendid.

§ 2.  Kutseõppe läbiviimise komponent

  (1) Kutseõppe läbiviimise komponendi kaudu rahastatakse õppekasvatustöö korraldamist, tugiteenuste osutamist ja kooli haldamist.

  (2) Kutseõppe läbiviimise komponendi kaudu kujunev eelarve põhineb selles sisalduvate tegevuste arvestuslikul maksumusel.

  (3) Kutseõppe läbiviimise komponendi puhul arvestatakse koolituskohtade arvu, õppevaldkondade, õppekavarühmade ning õppijate ja õppe korraldamise erisustega koolis, töökohal ja vanglas.

  (4) Õppekasvatustöö eelarve arvutatakse järgmiselt:
  1) õpetajate tööjõukulu arvutamiseks korrutatakse kutseõppe tasemete ja õppevormide kaupa koolituskohtade arv 1132 euroga ja määruse lisa tabelis 1 esitatud õppetöö erisuse koefitsiendiga. Õpetajate ametikohtadega kaasneva majandamiskulu arvutamiseks korrutatakse kutseõppe tasemete ja õppevormide kaupa koolituskohtade arv 12 euroga ja määruse lisa tabelis 1 kehtestatud koefitsiendiga;
  2) mõõdukat pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate korral rakendatakse punktis 1 sätestatud tööjõu- ja majanduskuludele täiendavat rahastamise koefitsienti 1,334;
  3) põhjalikku pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate korral rakendatakse punktis 1 sätestatud tööjõu- ja majanduskuludele täiendavat rahastamise koefitsienti 2,868;
  4) õppevahendite eelarve arvutamiseks korrutatakse õppevaldkondade koolituskohtade arv õppevahendite baasmaksumusega 19,89 eurot ja seejärel määruse lisa tabelis 2 esitatud õppevaldkonna õppevahendite koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6;
  5) praktilise õppe pinna eelarve arvutamiseks korrutatakse õppevaldkondade kaupa koolituskohtade arv 72,49 euroga ja määruse lisa tabelis 2 esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe puhul praktilise õppe pinda ei rahastata;
  6) õpetajate, direktori ja õppekasvatusala juhtivate töötajate ning tugispetsialistide täienduskoolituse eelarve arvutamiseks korrutatakse koolituskohtade arv 18 euroga;
  7) spordirajatiste kasutamise eelarve arvutamiseks korrutatakse kutsekeskharidusõppe koolituskohtade arv 40 euroga.

  (5) Kui kutseõppeasutuse seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud õppe läbiviimise aluseks oleva õppekava maht ületab õppeaastas 20 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti ja õppekaval õppijad kajastuvad Eesti Hariduse Infosüsteemis, siis korrutatakse lõike 4 punktides 1–4 saadud summa koefitsiendiga 0,3.

  (6) Tugiteenuste rahastamine sisaldab karjääriteenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ning psühholoogilise teenuse pakkumist, mille eelarve arvutamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppijate arv 10. novembri seisuga.

  (7) Tugiteenuste eelarve arvutatakse järgmiselt:
  1) statsionaarses õppes esmaõppe õppekavadel õppivate kuni 20-aastaste ilma keskhariduseta õppijate arv korrutatakse koefitsiendiga 0,35 ja saadud tulemus 353,23 euroga;
  2) mõõdukat pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate arv korrutatakse 706,46 euroga;
  3) põhjalikku pedagoogilist sekkumist vajavate õppijate arv korrutatakse 1766,16 euroga.

  (8) Kooli haldamise kaudu rahastatakse kooli juhtimise, õppekorralduse, administreerimise ja õppijate vaba aja tegevustega seotud personali tööjõu- ja majandamiskulu ning tegevuskohtade arvu alusel kujunevat teooriaõppe klasside, administratiiv- ja üldpindade kulu.

  (9) Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas olevate kutseõppeasutuste haldamiseks eraldatakse vahendid järgmiselt:
  1) vähemalt 331 405 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 336;
  2) vähemalt 485 737 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 756;
  3) vähemalt 709 864 eurot koolile, kus on koolituskohti kuni 1260;
  4) vähemalt 1 020 773 eurot koolile, kus on koolituskohti enam kui 1260.

  (10) Era- ja munitsipaalkutseõppeasutuste ning rakenduskõrgkoolide haldamiseks eraldatakse vahendid järgmiselt:
  1) vähemalt 986 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 336;
  2) vähemalt 643 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 756;
  3) vähemalt 563 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on kuni 1260;
  4) vähemalt 486 eurot koolituskohale, kui koolituskohti on enam kui 1260.

§ 3.  Kutseõppe kättesaadavuse komponent

  (1) Kutseõppe kättesaadavuse komponendi kaudu rahastatakse ühiselamukohtade kättesaadavust kuni 20-aastaste statsionaarse õppevormi esmaõppe õppijatele. Ühiselamu toetus on 500 eurot ühe õppija kohta kalendriaastas.

  (2) Ühiselamu toetust eraldatakse tasemeõppe riiklikku koolitustellimust täitvatele riigi- ja munitsipaalkutseõppeasutustele.

  (3) Toetust eraldatakse koolituskohal õppivate ja ühiselamus elavate õppijate arvu järgi. Toetuse arvutamise aluseks on Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud õppijad toetuse eraldamisele eelneva aasta 10. novembri seisuga.

§ 4.  Kutseõppe tulemuslikkuse komponent

  (1) Kutseõppe tulemuslikkuse komponendi kaudu rahastatakse riigile oluliste strateegiliste eesmärkidega seotud tulemusnäitajate täitmist kutseõppe tasemeõpet korraldavates koolides. Tulemusraha jaotatakse koolidele nelja tulemusnäitaja saavutamise alusel.

  (2) Koolile tulemusnäitaja alusel arvestatava tulemusrahastamise summa arvutamiseks korrutatakse kooli tulemusnäitaja väärtus kooli kutseõppe läbiviimise komponendi väärtuse osakaaluga ja jagatakse kõigi koolide tulemusnäitaja väärtuste ja kutseõppe läbiviimise komponendi osakaalude korrutiste summaga. Saadud tulemus korrutatakse tulemusrahastamise kogumahu ja §-s 5 nimetatud tulemusnäitaja osakaaluga järgmiselt:

Õ – koolile tulemusnäitaja alusel arvestatav tulemusrahastamise osa;
T – tulemusnäitaja väärtus;
K – kutseõppe läbiviimise komponendi osakaal;
TR – tulemusrahastamise kogumaht;
Ok – § 5 lõikes 3 nimetatud tulemusnäitaja osakaal tulemusnäitajate mahus;
a – nende koolide arv, kellele eraldatakse tulemusraha;
n – konkreetse kooli indeks.

§ 5.  Tulemusnäitajad, nende maht ja osakaal tulemusrahastamises

  (1) Kutseõppe läbiviimise kvaliteedi näitajatena arvestatakse:
  1) kooli kutseeksamiga lõpetanud õppijate osakaalu kõigi lõpetanute seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%;
  2) töökohapõhises õppes osalevate õppijate osakaalu õppijate koguarvus. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 20%.

  (2) Õppe läbiviimise tulemuslikkuse näitajana arvestatakse kutsekeskhariduse õppekavadel arvestusliku nominaalkestuse jooksul lõpetanud õppijate osakaalu kooli kutsekeskhariduse õppekavadele vastuvõetud õppijate seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 30%.

  (3) Ühiskonna arengu toetamise näitajana arvestatakse tööhõives osalevate lõpetanute, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivate või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijate osakaalu kooli kõigi lõpetanute seas. Osakaal tulemusrahastamise kogumahus on 30%.

  (4) Tulemusnäitajate saavutamist hinnatakse järgmiselt:
  1) lõike 1 punktis 1 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse tulemusrahastamisele eelneval aastal kutseeksami sooritanud tasemeõppe õpilaste osakaaluna kõikide nimetatud aasta lõpetanute seas. Lõpetajatena võetakse arvesse kõiki tasemeõppe õppekavadel õppinud kooli lõpetajaid;
  2) lõike 1 punktis 2 nimetatud tulemusnäitaja arvutatakse eelmise aasta 12 kuu keskmise töökohapõhises õppes õppinute osakaaluna samal ajavahemikul tasemeõppes õppinute arvus;
  3) lõikes 2 nimetatud kutsekeskhariduse õppekava arvestusliku nominaalkestuse jooksul õppe lõpetanuks loetakse õppija, kellel on õpingute lõpetamiseks kulunud õppe nominaalkestus ja 365 päeva;
  4) lõikes 2 nimetatud vastuvõetud õppijateks loetakse tulemusraha eraldamise aastale eelneva viie aasta jooksul vastu võetud õppijad;
  5) lõikes 3 nimetatud tööhõives osalevaks lõpetanuks, samal tasemel jätkuõppes edasi õppivaks või hierarhiliselt kõrgemal tasemel edasi õppijaks loetakse isik, kes lõpetamise aasta 10. novembril õpib kutseõppe sama haridustaseme jätkuõppes või järgmist kvalifikatsiooni andval õppekaval või põhi- ja/või üldkeskhariduse puudumisel jätkab õpinguid üldharidusõppes, õpib kõrgharidustaseme õppes või on olnud hõivatud. Lõpetanute tööhõive arvestamisel võetakse hõivatutena arvesse ka need isikud, kellele on aasta jooksul pärast kooli lõpetamist määratud vanemahüvitis või lapsehooldustasu, kes on asunud aja- või asendusteenistusse või kes on saanud ettevõtlustulu füüsilisest isikust ettevõtjana või dividende.

  (5) Tulemusnäitajate arvutamisel lähtutakse Eesti Hariduse Infosüsteemi kalendriaasta andmetest ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Lõikes 4 nimetatud näitajate arvutamisel lähtutakse lisaks Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetele ka Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti, kaitseväekohustuslaste registri, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest kooli lõpetamisele järgneval kalendriaastal 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

  (6) Tulemusrahastamise eelarve koolidele kinnitatakse hiljemalt eelarveaasta 1. maiks.

§ 6.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 20. veebruari 2014. a määrus nr 28 „Kutseõppe rahastamise põhimõtted ja komponendid ning nende rakendamise tingimused ja kord” tunnistatakse kehtetuks.

§ 7.  Määruse jõustumine ja rakendamine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2018. a.

  (2) Paragrahvid 3–5 jõustuvad 1. jaanuaril 2019. a koolide kohta, keda on rahastatud § 2 alusel.

  (3) 2018. aastal kaetakse §-s 2 sätestatud kutseõppe läbiviimise komponendi kaudu koolile eraldatud vahendite arvelt ka ühiselamukohtade kulud.

Heiki Loot
Riigisekretär

Mailis Reps
Haridus- ja teadusminister

Heiki Loot
Riigisekretär

Lisa Õpetajate tööjõu- ja majandamiskulu, õppevahendite ja praktilise õppe pinna ning põhikoolis ja gümnaasiumis toimuva kutseõppe õpilaste õppe rahastamise koefitsiendid

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json