Teksti suurus:

Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded

Väljaandja:Majandus- ja kommunikatsiooniminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.05.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:RTL 2004, 41, 687

Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded1

Vastu võetud 08.04.2004 nr 67

Määrus kehtestatakse « Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse» (RT I 2003, 2, 17; 48, 345; 88, 591; 90, 602) § 33 lõike 9 alusel.

§1. Mõisted

Käesolevas määruses on metroloogiaalaseid põhimõisteid kasutatud «Mõõteseaduse» (RT I 2004, 18, 132) tähenduses ja vastavalt Eesti standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused».

§2. Üldsätted

(1) Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmiste (edaspidi aktsiisikauba mõõtmine) korral peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud «Mõõteseaduse» § 5 tähenduses.

(2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavad mõõtevahendid, mis on kantud «Mõõteseaduse» § 7 lõike 3 alusel majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud metroloogilisele kontrollile kuuluvate mõõtevahendite nimistusse, peavad olema taadeldud.

(3) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavad mõõtevahendid, mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nimistusse, peavad olema kalibreeritud, tagades liitmääramatuse ülekandesuhte etaloni ja mõõtevahendi vahel vähemalt 1/3.

(4) Mõõtevahend peab olema üles seatud ja ühendatud, käsitsetud, hooldatud ja hoitud nii, nagu on ette nähtud tüübikinnitustunnistuses, tootja koostatud kasutusjuhendis, asjakohastes standardites ja eeskirjades.

§3. Nõuded mõõtevahendite metroloogilistele omadustele

(1) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavate mõõtevahendite lubatud veapiirid peavad vastama käesoleva määruse lisas 1 esitatud väärtustele.

(2) Aktsiisikauba mõõtmisel kasutatavate mõõtevahendite metroloogilised omadused peavad tõenäosustasemel 95% tagama mõõteprotsessi tulemuse laiendmääramatuse järgmised väärtused:
1) vedelike koguse mõõtmisel ±0,7%;
2) kaalukauba koguse mõõtmisel ±0,3%;
3) tükikauba koguse mõõtmisel ±0,001%.

(3) Alkoholi etanoolisisalduse ja koguste mõõtmisega kaasnevates arvutustes tuleb lähtuda käesoleva määruse lisas 2 toodud valemist ja numbrilistest kordajatest.

(4) Aktsiisiga maksustatav etanoolimaht peab olema viidud temperatuurile 20 oC ja mahule, mida etanool omab alkoholi vesilahusest eraldatuna.

(5) Mahuühikutes mõõdetud kütuse koguse väljendamiseks massiühikutes, ja vastupidi, tuleb tagada arvutuse laiendmääramatuse väärtus ±0,02% tõenäosustasemel 95%. Selle nõude täidetust eeldatakse, kui arvutustes on kasutatud rahvusvahelise standardi ISO 91-1 naftasaaduste mõõtmiste tabeleid 53A, 53B, 54A, 54B2.

§4. Nõuete täitmise järelevalve

(1) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üle teostab järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon «Mõõteseaduse» alusel.

(2) Aktsiisilaopidaja, samuti vedelgaasi tootja, metaani tootja või vedela põlevaine tootja peab tagama rakendatud mõõtevahendite, mõõtemeetodite ning mõõtmiste ja arvutuste õigsust ning usaldusväärsuse kontrollimist kajastava dokumentatsiooni olemasolu ja kättesaadavuse käesoleva määruse täitmise üle järelevalvet teostavatele ametiisikutele.

§5. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 4. märtsi 2003. a määrus nr 40 «Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded» (RTL 2003, 32, 485) tunnistatakse kehtetuks.

§6. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub 2004. aasta 1. mail.

Minister Meelis ATONEN

Kantsler Marika PRISKE

1 Arvestades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivide 71/318/EMÜ (EÜT L 202, 06.09.71, lk 21), 74/331/EMÜ (EÜT L 189, 12.07.74, lk 9), 78/365/EMÜ (EÜT L 104, 18.04.78, lk 26), 82/623/EMÜ (EÜT L 252, 27.08.82, lk 5); 71/319/EMÜ (EÜT L 202, 06.09.71, lk 32); 71/348/EMÜ (EÜT L 239, 25.10.71, lk 9); 71/349/EMÜ (EÜT L 239, 25.10.71, lk 15); 73/362/EMÜ (EÜT L 335, 05.12.73, lk 56), 78/629/EMÜ (EÜT L 206, 29.07.78, lk 8), 85/146/EMÜ (EÜT L 054, 23.02.85, lk 29); 76/765/EMÜ (EÜT L 262, 27.09.76, lk 143), 82/624/EMÜ (EÜT L 252, 27.08.82, lk 8); 76/766/EMÜ (EÜT L 262, 27.09.76, lk 149); 77/313/EMÜ (EÜT L 105, 28.04.77, lk 18), 82/625/EMÜ (EÜT L 252, 27.08.82, lk 10); 90/384/EMÜ (EÜT L 189, 20.07.90, lk 1), 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.93, lk 1) nõudeid.
2 ISO 91-1 standardiga on võimalik tutvuda Eesti Standardikeskuse raamatukogus. Eestikeelset informatsiooni ISO 91-1 naftasaaduste mõõtmiste tabelite 53A, 53B, 54A, 54B kohta on võimalik saada Eesti Akrediteerimiskeskuses.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. aprilli 2004. a määruse nr 67
«Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded»

lisa 1

AKTSIISIKAUBA MÕÕTMISEKS KASUTATAVATE MÕÕTEVAHENDITE LUBATUD VEAPIIRID 1

Mõõdetav füüsikaline suurus; mõõtevahendi liik Lubatud veapiirid või täpsusklass

I. Puhta etanooli koguse mõõtmine piirituse tootmisel

1. Trummel-alkoholimõõtur ±0,5% mõõdetud kogusest
2. Mahumõõdud (mõõdunõud) 5 ml – 200 l (taatlemine massimeetodil) ±0,2% mõõdetud mahust

II. Etanoolisisalduse ja tiheduse määramine

1. Alkoholomeeter (mahukontsentratsiooni-areomeeter) klass I, II või III (näiduvea väärtus ±0,05 mahukontsentratsiooni% klassil I; ±0,1% klassil II ja III)
2. Areomeeter klass I, II või III (näiduvea väärtus ±0,1 mg/cm 3 klassil I; ±0,2 mg/cm3 klassil II ja III)

3. Termomeeter (II või III klassi alkoholomeetri osana või kasutamiseks koos alkoholomeetriga)

II või III klassi alkoholomeetri osana näiduviga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt skaalajaotise väärtusest;
kasutamiseks koos I, II või III klassi alkoholomeetriga ±0,10 °C või ±0,20 °C, olenevalt skaalajaotise väärtusest;
4. Etanooli vesilahuste mõõtmiseks tüübikinnitust omav tihedusmõõtur näiduvea piir etanooli vesilahuse mõõtmisel ±0,2 mg/cm 3
5. Õlleanalüsaator näiduvea piir etanoolisisalduse mõõtmisel ±0,05 mahukontsentratsiooni%
6. Mitteautomaatkaalud (etanoolisisalduse määramisel destillatsioonimeetodil) klass II
7. Klaas-mõõdunõud klass A või ±0,2% mõõdetud mahust

III. Alkoholi koguste mõõtmine

1. Trummel-alkoholimõõtur ±0,5% mõõdetud kogusest
2. Alkoholi mõõtmiseks lubatud vedelike mõõtesüsteemid klass 0,5
3. Mahumõõdud (mõõdunõud) 5 ml – 200 l (taatlemine massimeetodil) ±0,2% mõõdetud mahust
4. Mõõtemahutid (statsionaarsed vaateklaasiga või ilma, silindrilised vertikaal- või horisontaalmahutid) alates 200 l (taatlemine mahumeetodil) või alates 2 m3 (taatlemine geomeetrilisel meetodil) ±0,3% mõõdetud mahust
5. Mitteautomaatkaalud klass III
6. Alkoholi mõõtmiseks lubatud voolavate vedelike massimõõtesüsteemid (nende mõõturite tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) ±0,5% mõõdetud massist

IV. Tubaka koguste mõõtmine

1. Mitteautomaatkaalud klass III

V. Kütuse koguste mõõtmine

1. Vedelike mõõtesüsteemid (elektroonsed) klass 0,5
2. Vedelike mõõtesüsteemid (elektromehaanilised) klass 0,5
3. Mõõtemahutid (statsionaarsed silindrilised vertikaal- ja horisontaalmahutid) alates 2 m3 kuni 100 m 3 (taatlemine mahumeetodil) ±0,3% mõõdetud mahust
4. Mõõtemahutid (statsionaarsed silindrilised vertikaalmahutid) alates 5 m3 (taatlemine optilise baasjoone või optilise triangulatsiooni meetodil) ±0,3% mõõdetud mahust
5. Mõõtemahutid (statsionaarsed silindrilised horisontaalmahutid) alates 2 m3 (taatlemine geomeetrilisel metodil) ±0,3% mõõdetud mahust
6. Mahutite juurde kuuluvad torustikud (taatlemine geomeetrilisel ja mahumeetodil) ±0,5% mõõdetud mahust
7. Laeva-mõõtemahutid ±0,3% mõõdetud mahust
8. Liikuvad mõõtemahutid* ±0,2% mõõdetud mahust
9. Loodmõõdulindid ja mõõtelatid klass II;
mõõtmistel laevamahutites klass I
10. Vedelike mahutite nivoomõõtesüsteemid klass 2
11. Vedelike mahutite tüübikinnitusega temperatuurimõõtesüsteemid süsteemil tervikuna ± 0,5 °C
12. Elektroonsed Pt-anduriga termomeetrid ±0,5 °C
13. Tihedusmõõturid (kaasa arvatud areomeetrid) ±0,5 mg/cm3
14. Mitteautomaatkaalud liikumatute objektide kaalumiseks klass III
15. Raudteekaalud liikuvate vagunite ja rongide kaalumiseks klass 0,5
16. Voolavate vedelike massimõõtesüsteemid (nende mõõturite tiheduse- ja mahulugemid ei ole ametlikud) ±0,5% mõõdetud massist
17. Mõõtemahutites olevate vedelike massimõõtesüsteemid ±0,5% mõõdetud massist
18. Membraan-gaasiarvestid ±3% gaasikulul qmin q 2 qmin
±2% gaasikulul 2 qmin  q qmax
19. Rootor- ja turbiin-gaasiarvestid ±2% gaasikulul qmin ≤ q 0,2 qmax
±1% gaasikulul 0,2 qmax ≤  q qmax
20. Gaasi leppekoguse mõõturid üleminekuteguri suhteline viga ±1%

* Kuni 1. jaanuarini 2006 on lubatud kasutada kütuse koguse mõõtmisel ka asjakohaseid tüübitabeleid omavaid raudteetsisterne tingimusel, et on täidetud käesoleva määruse § 3 lg 2 punkti 1 nõue. Erinevate mõõtevahenditega saadud mõõtetulemuste lahknevuse korral võetakse aluseks käesolevas tabelis toodud mõõtevahendi abil saadud mõõtetulemus.
1 Veapiiride ja täpsusklasside kehtestamisel on arvestatud Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) metroloogiaalastes normdokumentides OIML R 4, OIML R 31, OIML R 32, OIML R 35, OIML R 44, OIML R 71, OIML R 76, OIML R 80, OIML R 85, OIML R 86, OIML R 95, OIML R 105, OIML R 106, OIML R 117, OIML R 125 ning asjakohastes standardites (ISO 7505, API 2550, API 2555, ASTM D 1298-80, EVS-EN 12480:2002, EVS-EN 12261:2002, EVS-EN 1359:2001, EVS-EN 12405:2002) toodud nõudeid. Nimetatud OIML dokumentide kogu asub Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 8. aprilli 2004. a määruse nr 67
«Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded»

lisa 2

1. VALEM ETANOOLI VESILAHUSE RAHVUSVAHELISTE ALKOHOLISISALDUSTABELITE ARVUTAMISEKS*

Etanooli vesilahuse tihedust «ρ», mis on väljendatud kilogrammides kuupmeetri kohta (kg/m3) temperatuuril (t), mis on väljendatud Celsiuse kraadides, arvutatakse alltoodud valemi abil, mis on funktsioon:
–alkoholi massi suhtarvust «p», mis on väljendatud kümnendikuna;
–temperatuurist «t», mis on väljendatud Celsiuse kraadides;
–ja mille numbrilised kordajad (n, mi…m n, k, i, Ak, Bk, Ci, k) on esitatud käesoleva lisa alajaotises 2.

See valem kehtib temperatuurivahemikus –20 °C kuni +40 °C.

2. VALEMI NUMBRILISED KORDAJAD

n = 5

i = 1…5

m1 = 11

m2 = 10

m3 = 9

m4 = 4

m5 = 2

  Ak Bk
k kg/m3  
 
1 9,982 012 300*102 –2,061 851 3*10–1 kg/(m3*°C)
2 –1,929 769 495*102 –5,268 254 2*10–3 kg/(m3*°C 2)
3 3,891 238 958*102 3,613 001 3*10–5 kg/(m3*°C3 )
4 –1,668 103 923*103 –3,895 770 2*10–7 kg/(m3*°C 4)
5 1,352 215 441*104 7,169 354 0*10–9 kg/(m3*°C5 )
6 –8,829 278 388*104 –9,973 923 1*10–11 kg/(m3*°C 6)
7 3,062 874 042 *105  
8 –6,138 381 234*105  
9 7,470 172 998*105  
10 –5,478 461 354*105  
11 2,234 460 334*105  
12 –3,903 285 426*104  

  C1, k C2, k
k kg/(m3*°C) kg/(m3*°C2)
 
1 1,693 443 461 530 087*10–1 –1,193 013 005 057 010*10–2
2 –1,046 914 743 455 169*101 2,517 399 633 803 461*10–1
3 7,196 353 469 546 523*101 –2,170 575 700 536 993
4 –7,047 478 054 272 792*102 1,353 034 988 843 029*101
5 3,924 090 430 035 045*103 –5,029 988 758 547 014*101
6 –1,210 164 659 068 747*104 1,096 355 666 577 570*102
7 2,248 646 550 400 788*104 –1,422 753 946 421 155*102
8 –2,605 562 982 188 164*104 1,080 435 942 856 230*102
9 1,852 373 922 069 467*104 –4,414 153 236 817 392*101
10 –7,420 201 433 430 137*103 7,442 971 530 188 783
11 1,285 617 841 998 974*103  

  C3, k C4, k C5, k
k kg/(m3 *°C3) kg/(m3*°C4) kg/(m3 *°C5)
 
1 –6,802 995 733 503 803*10–4 4,075 376 675 622 027*10–6 –2,788 074 354 782 409*10–8
2 1,876 837 790 289 664*10–2 –8,763 058 573 471 110*10–6 1,345 612 883 493 354*10–8
3 –2,002 561 813 734 156*10–1 6,515 031 360 099 368*10–6  
4 1,022 992 966 719 220 –1,515 784 836 987 210*10–6  
5 –2,895 696 483 903 638    
6 4,810 060 584 300 675    
7 –4,672 147 440 794 683    
8 2,458 043 105 903 461    
9 –5,411 227 621 436 812*10–1    

* Ülaltoodud valemi ja numbriliste kordajate abil on koostatud praktikas kasutamiseks Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni dokument OIML R 22 Alkoholomeetria («Rahvusvahelised alkoholomeetrilised tabelid»), millega saab tutvuda Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json