Teksti suurus:

Kaitsepolitseiameti politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:12.07.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:10.05.2020
Avaldamismärge:RT I, 09.07.2016, 29

Kaitsepolitseiameti politseiametniku vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjeldus

Vastu võetud 22.12.2009 nr 90
RTL 2009, 97, 1448
jõustumine 01.01.2010

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
06.07.2016RT I, 09.07.2016, 2512.07.2016

Määrus kehtestatakse «Politsei ja piirivalve seaduse» § 371 lõike 8 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määruses sätestatakse Kaitsepolitseiameti politseiametnike vormiriietuse (edaspidi vormiriietus) ja eraldusmärkide kirjeldus.

  (2) Vormiriietuse andmise ja kandmise korra kehtestab Kaitsepolitseiameti peadirektor käskkirjaga.

§ 2.   Vormiriietus

  Vormiriietus jaguneb tavavormiks, õhtuvormiks ja eririietuseks.

§ 3.   Vormiriietuse värv

  (1) Tavavormiriietus on tumesinist värvi, «Pantone Textile» 1999. aasta kataloogi värvus 19-4028, Lepoutre S. A. värvikaart värv 12231. Särk on helesinist (värvus 15-4005 TP) või valget värvi.

  (2) Õhtuvorm on musta värvi.

  (3) Eririietuse värv on sätestatud käesoleva määruse 2. peatüki 2. jaos.

2. peatükk VORMIRIIETUSE ESEMETE KIRJELDUS 

1. jagu Tavavormi esemete kirjeldus 

§ 4.   Peakatted

  (1) Vormimüts on ülikonnariidest, ümmarguse põhjaga. Müts on 40 mm rummuga, mütsirumm ja -põhi on ühte värvi riidest. Mütsil on lakknahast nokk ja must kardpael, mis kinnitub vorminööpidega. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku vormimütsi nokk on ääristatud kahes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega (lisa 1), musta kardpaela asemel on kuldsest metallniidist punutud nöör (lisa 1). Politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku vormimütsi nokk on ääristatud ühes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega (lisa 1), musta kardpaela asemel on kuldsest metallniidist punutud nöör (lisa 1). Mütsi esiosal kantakse mütsimärki (lisa 2).

  (2) Naispolitseiniku suvemüts on ülikonnariidest piloodimütsi tüüpi, ovaalse põhja, noka ja külgedelt tõusva topeltkäänisega. Mütsinokk on mustast lakknahast. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

  (3) Talvemüts on villasest riidest, ovaalse põhjaga. Mütsil on tumehall tehiskarusnahast, eest külgedele tõusev, sisselõikega, osaliselt allalastav käänis. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku talvemütsi nokk on ääristatud kahes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega sarnaselt vormimütsiga, mütsi ülaservas on 2 mm laiune sinine kant. Politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku talvemütsi nokk on ääristatud ühes reas asetsevate kuldsete tammelehtedega sarnaselt vormimütsiga, mütsi ülaservas on 2 mm laiune sinine kant. Mütsi esiosal kantakse mütsimärki.

§ 5.   Mantel

  (1) Villasest riidest mantel on reväärkraega sirgelõikeline, kaherealine, esikinnis on suletav kolme suure vorminööbiga. Mantlil on liistuga sissetöödeldud kaldega küljetaskud. Mantlil on metallpandlaga reguleeritav vöö. Mantli selja keskosa õmbluse allosas on lahtine volt, mille põhi on kinni nööbitav nelja väikese vorminööbiga. Mantli juurde kuulub äravõetav tumehallist tehiskarusnahast vooder, mis kinnitub tõmblukuga, ning äravõetav tehiskarusnahast krae (kinnitub nööpidega olemasoleva krae peale). Käesolevas lõikes kirjeldatud mantlit kannavad politseiametnikud, kellele on antud komissari või sellest kõrgem teenistusaste.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori, politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku mantli krae mõlemal otsal kantakse tammelehtedega ümbritsetud mõõga kujulist kollasest metallist stantsitud või kuldniidiga tikitud ilustust (lisa 1). Politseikapteni, politseileitnandi, vanemkomissari ja komissari teenistusastmega politseiametniku mantli krae mõlemal otsal kantakse kahest ristatud tammelehest koosnevat kollasest metallist stantsitud või kuldniidiga tikitud ilustust (lisa 1).

  (3) Riidest mantel on avatud kaelusega, nurkkraega, kaherealine, kuue suure vorminööbiga. Mantel on sirgelõikeline, pannalvööga. Vööpannal on mantliga ühes toonis materjalist. Mantli külgedel on sissetöödeldud, poolviltu asetsevad klapptaskud. Mantliseljal on vöökohani ulatuv passe. Seljaosa keskõmbluse allosas on lahtine volt. Mantlihõlma siseküljel on põuetasku. Mantli juurde kuulub äravõetav tumehallist tehiskarusnahast vooder, mis kinnitub tõmblukuga, ning äravõetav tehiskarusnahast krae (kinnitub nööpidega olemasoleva krae peale). Käesolevas lõikes kirjeldatud mantlit kannavad politseiametnikud, kellele on antud ülemassistendi või sellest madalam teenistusaste.

§ 6.   Jope

  Jope on polüesterriidest, mille vooder on polüesterriidest ühes toonis pealismaterjaliga. Sirgelõikelisel jopel on lamav krae. Jopel on liistuga sissetöödeldud kaldega küljetaskud ning varrukaava ja allääre pingutamiseks on vorminööpidega 50 mm laiused tripid. Jope seljaosa vööjoone reguleerimiseks on sisseõmmeldud seosepael. Jope seljal ja vasakul pool rinna kohal on sõna KAITSEPOLITSEI või sõna KAPO.

§ 7.   Vormikuub

  (1) Vormikuub on üherealine, reväärkraega, kergelt taljesse töödeldud, taga lõhikuga. Esikinnis on suletav nelja suure vorminööbiga. Vasakul hõlmal on sissetöödeldud kaldrinnatasku. Varrukal on mansett, millel on kaks väikest vorminööpi. Vormikuue vasaku varruka välisküljele, 40 mm õlaõmblusest allapoole, on tikitud varrukaembleem. Vormikuue pagunid kinnituvad õlakutele väikese vorminööbiga.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori, politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku vormikuue krae mõlemal otsal kantakse tammelehtedega ümbritsetud mõõga kujulist kollasest metallist stantsitud või kuldniidiga tikitud ilustust (lisa 1). Politseikapteni, politseileitnandi, vanemkomissari ja komissari teenistusastmega politseiametniku vormikuue krae mõlemal otsal kantakse kahest ristatud tammelehest koosnevat kollasest metallist stantsitud või kuldniidiga tikitud ilustust (lisa 1).

§ 8.   Bleiser

  Bleiser on lahtise nurkkaelusega, üherealine, kergelt taljesse töödeldud. Hõlmade allosas on kaldega, sissetöödeldud kahe liistuga nööpauktaskud. Bleiseri esikinnis on suletav nelja suure vorminööbiga. Varruka allääre küünarnukiõmbluses on kolm väikest vorminööpi. Vasaku varruka välisküljele on tikitud varrukaembleem. Bleiseri pagunid kinnituvad õlgadele väikese vorminööbiga.

§ 9.   Kampsun

  Kampsun on kootud, poolvillasest lõngast patentkoes (soonikuna). Kampsuni lahtise nurkkaeluse äärel, varrukaotstel ja alläärel on tugevdatud soonikud. Kampsuni esikinnis on suletav kuue suure vorminööbiga. Õlgadele ja küünarnukkidele on õmmeldud tumesinisest mikroriidest tugevdusdetailid. Pagunid kinnituvad õlatugevdustele väikese vorminööbiga. Vasaku varruka välisküljele on tikitud varrukaembleem.

§ 10.   Särgid

  (1) Pikkade varrukatega särk on kergelt taljes, eest nööbitav, kannaga kraega ning õlaõmbluse kohale kinnituvad nööbiga pagunid. Pluusihõlmadel on kaks pealeõmmeldud, klapiga rinnataskut. Taskuklapid on suletavad nööbiga. Rinnataskud on keskelt vastandvoldiga, vasakul varrukal on tikitud varrukaembleem. Valge päevasärk, mida kantakse ainult pintsaku all, võib olla ilma pagunite, rinnataskute ja embleemita. Päevasärki kantakse lipsuga.

  (2) Lühikeste varrukatega särk vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud pikkade varrukatega särgi kirjeldusele, kuid särgi varrukad on lühikesed.

  (3) Naiste pikkade varrukatega valge särk on sirgelõikeline. Särgil on kannaga krae ja äravõetav žaboo, mis kinnitub krae all kahe nööbiga. Esikinnis on suletav kaheksa nööbiga. Varruka mansett on suletav ühe nööbiga.

  (4) Naiste lühikeste varrukatega helesinine särk on sirglõikeline. Särgil on lühikesed varrukad ja reväärkrae ning esikinnis on suletav kuue nööbiga. Vasaku varruka välisküljele on tikitud varrukaembleem.

§ 11.   Vest

  Vest on lahtise nurkkaelusega, üherealine, kergelt taljesse töödeldud. Vasakul hõlmal on sissetöödeldud kaldrinnatasku. Vesti hõlmade allosas on kaldega, sissetöödeldud kahe liistuga nööpauktaskud. Vesti esikinnis on suletav nelja väikese vorminööbiga. Vesti seljaosas on pandlaga reguleeritav põõn. Vesti seljaosa keskjoone allääres on kolmnurkne ava.

§ 12.   Viigipüksid

  Viigipüksid on sirgelõikelised, kahe sisse töödeldud küljetaskuga, rihma-aasadega ja värvliga. Meeste pükstel on lisaks nööbitav tagatasku.

§ 13.   Seelik

  Seelik on sirgelõikeline, värvliga. Seeliku ülaosas seljaõmbluses on kaetud lukk ja alaosas kaetud volt. Seelik ulatub põlveõndlani.

§ 14.   Lips, lipsunõel ja rätikunõel

  (1) Meeste pikk lips on tumesinisest lipsusiidist, teravnurkse otsaga. Lipsule on sisse kootud väike kaitsepolitsei vapp.

  (2) Lipsunõel on kuldne, klambrikujuline. Klambri peal võib olla kuni 10 mm kõrgune kaitsepolitsei vapi või väikese riigivapi kujutis.

  (3) Naiste rätikunõel on kuldne, klambrikujuline, ketiga. Klambri peal võib olla kuni 10 mm kõrgune kaitsepolitsei vapi või väikese riigivapi kujutis.

§ 15.   Jalatsid

  (1) Meeste kingad on mustast nahast, paksema talla ja madala kontsaga, pealt kinnised.

  (2) Naiste kingad on mustast nahast, paksema talla ja madala või poolkõrge kontsaga, pealt poolkinnised.

  (3) Meeste saapad on mustast nahast, paksema tallaga, madala säärega, sääreosa siseküljel tõmblukk-kinnis.

  (4) Naiste saapad on mustast nahast, paksema tallaga, poolpika säärega, sääreosa siseküljel tõmblukk-kinnis.

§ 16.   Kindad, sall ja kaelarätik

  (1) Kindad on tumedat värvi sõrmikud, pika randmeosaga.

  (2) Nahkkindad on mustast või valgest pargitud nahast ja voodriga sõrmkindad.

  (3) Sall on villasest riidest või kootud poolvillasest lõngast suurusega 250×1200 mm. Komissari ja kõrgema teenistusastmega politseiametniku salli värvus on valge.

  (4) Naiste kaelarätik on täissiidist mõõtudega 900×900 mm.

§ 17.   Rihm

  Püksirihm, naistel seelikuvöö, on mustast nahast, ühe keelega, oksüdeeritud kuldse pandlaga. Rihma laius meestel on 35 mm ja naistel 30 mm.

2. jagu Eririietuse esemete kirjeldus 

§ 18.   Kombinesoon

  Kombinesoon on ühe- või kaheosaline musta värvi mittesüttivast ja veekindlast riidest. Kombinesoonil on püstkrae ja taskud. Vasakul varrukal on varrukaembleem. Parema rinnatasku kohal ning seljal on sõna KAITSEPOLITSEI või KAPO. Tõmblukud ja trukknööpide kübarad on musta värvi oksüdeeritud metallist. Kombinesooni peal on lubatud kanda soomusvesti või muud kuulikindlat vesti, mille esi- ja tagaküljel on sõna KAITSEPOLITSEI või KAPO.

§ 19.   Taktikaline vest

  Taktikaline vest on musta värvi. Vestil on pealeõmmeldud ja sisetaskud nii hõlmadel kui ka seljaosas. Vesti seljal ja vasakul pool rinna kohal on sõna KAITSEPOLITSEI või KAPO.

§ 20.   Maskeerimisülikond

  Suvine maskeerimisülikond on kaheosaline ja kolmevärvilise kamuflaažmustriga. Vasakul varrukal on kaitsevärvides varrukaembleem. Parema rinnatasku kohal võib kasutada sõnu KAITSEPOLITSEI või KAPO. Talvine maskeerimisülikond on kaheosaline ja valget värvi.
[RT I, 09.07.2016, 25 - jõust. 12.07.2016]

3. jagu Õhtuvormi esemete kirjeldus 

§ 21.   Õhtuvormi kuub

  (1) Õhtuvormi kuub on frakilõikeline esindusõlakutega lühike kuub (spenser). Õhtuvormi kuue mõlemal hõlmal on diagonaalselt kolm suurt vorminööpi. Kuuehõlmu hoiavad koos kaks suurt vorminööpi, mis on omavahel ühendatud kuldset värvi ketiga. Käiseotstel on mansett kahe väikese vorminööbiga.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori, politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastmega politseiametniku õhtuvormi kuue varrukatel on sinisel taustal kolm kuldset paela (kuldne, sinine, kuldne, sinine, kuldne) ja väike kaitsepolitsei vapp tammelehtede vahel. Kuuel on esindusõlakud «kolmenööripunutis» (lisa 3) ja kuue krae mõlemal nurgal on käesoleva määruse § 32 lõikes 1 kirjeldatud ilustus.

  (3) Politseikapteni, politseileitnandi, vanemkomissari ja komissari teenistusastmega politseiametniku õhtuvormi kuue varrukatel on sinisel taustal kaks kuldset paela (kuldne, sinine, kuldne) ja väike kaitsepolitsei vapp tammelehtede vahel. Kuuel on esindusõlakud «kahenööripunutis» (lisa 3) ja kuue krae mõlemal nurgal on käesoleva määruse § 32 lõikes 2 kirjeldatud ilustus.

§ 22.   Õhtuvormi särk

  (1) Meeste õhtuvormi särk on frakisärk.

  (2) Naiste õhtuvormi pluus on valge, väikese ümarate nurkadega kraega, nelja nöörvoldiga kummalgi hõlmal.

§ 23.   Õhtuvormi vest

  Õhtuvormi vest on musta või valget värvi, õhtuvormi kuuega samast materjalist, kahe taskuga ja eest nelja väikese vorminööbiga nööbitav frakivest.

§ 24.   Õhtuvormi püksid

  (1) Õhtuvormi püksid on õhtuvormi kuuega samast materjalist, taskuteta, sirged frakipüksid.

  (2) Politseikindrali, politseikindralinspektori ja politseikoloneli teenistusastmega politseiametniku pükstel on 30 mm laiused musta värvi lampassid.

§ 25.   Õhtuvormi seelik

  Õhtuvormi seelik on õhtuvormi kuuega samast materjalist, sirgelõikeline ja kaetud voldiga. Seeliku allääre kõrgus maast on 15–20 cm.

§ 26.   Õhtuvormi kaelaside

  (1) Meeste õhtuvormi kaelaside on valge või must kikilips.

  (2) Naiste õhtuvormi kaelaside on must ristlips.

§ 27.   Õhtuvormi kingad

  (1) Meeste õhtuvormi kingad on mustast lakknahast.

  (2) Naiste õhtuvormi kingad on pidulikud kinnised mustast nahast kingad.

3. peatükk VORMIRIIETUSEL KASUTATAVAD ERALDUSMÄRGID 

§ 28.   Vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid

  Vormiriietusel kasutatavad eraldusmärgid on:
  1) teenistusastme tunnused;
  2) varrukaembleem;
  3) mütsimärk;
  4) ilustused;
  5) vorminööbid;
  6) sõnad KAITSEPOLITSEI ja KAPO.

§ 29.   Teenistusastme tunnused

  (1) Teenistusastme tunnused on vastavalt teenistusastmele õlakukattel või varrukal kantavad väike riigivapp (edaspidi riigivapp), väike tammepärg, üks või mitu tärni.

  (2) Riigivappi ümbritseb ringikujuliselt tikitud või stantsitud kulla värvi tammelehtedest pärg. Riigivapi kõrgus on 28 mm ja laius 32 mm.

  (3) Tärn on tikitud või kollasest metallist stantsitud ning selle keskosas on risti kujutis. Tärnide läbimõõt diagonaalis on vastavalt 25 mm, 22 mm ning 14 mm.

  (4) Vormiriietuse õlakul kantakse riidest õlakukatet, mille pikkus on 110 mm ja laius 50 mm. Politseikindrali teenistusastmega politseiametniku õlakukatte pikkus on 120 mm. Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku õlakukatte keskosa on sinine 35 mm laiune triip. Politseikoloneli teenistusastmega politseiametniku õlakukatte külgserv on ääristatud 2 mm laiuse sinise kandiga.

  (5) Politseiametnikud kannavad vastavalt teenistusastmele õlakul või õlakukattel järgmisi tunnuseid (lisa 4):
  1) politseikindral – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kolm 25 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm, 70 mm ja 95 mm;
  2) politseikindralinspektor – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kaks 25 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm ja 70 mm;
  3) politseikolonel – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kolm 22 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm, 70 mm ja 95 mm;
  4) politseikolonelleitnant – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja kaks 22 mm tärni. Riigivapi allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm ja 70 mm;
  5) politseimajor – tammepärjaga ümbritsetud riigivapp ja üks 22 mm tärn. Riigivapi või tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 45 mm ja 70 mm;
  6) politseikapten – neli 22 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm, 66 mm ja 88 mm;
  7) politseileitnant – kolm 22 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm ja 66 mm;
  8) vanemkomissar – kaks 22 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm ja 44 mm;
  9) komissar – üks 22 mm tärn. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 22 mm;
  10) ülemassistent – neli 14 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärnide keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm, 66 mm ja 88 mm;
  11) vanemassistent – kolm 14 mm tärni. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärnide keskkohani on vastavalt 22 mm, 44 mm ja 66 mm;
  12) assistent – kaks 14 mm tärni. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 22 mm ja 44 mm;
  13) nooremassistent – üks 14 mm tärn. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 22 mm.

  (6) Politseiametnik, kellele on antud politseikoloneli, politseikolonelleitnandi või politseimajori teenistusaste ja keda ei ole Kaitsepolitseiametis nimetatud juhi ametikohale või kes on nimetatud muule valitsusasutuse ametniku ametikohale või on määratud ametniku ametikohale rahvusvahelises organisatsioonis, kannab vormiriietuse õlakukattel järgmisi teenistusastmele vastavaid teenistusastme tunnuseid (lisa 5):
  1) politseikolonel – väike tammepärg ja kolm 22 mm tärni. Väikese tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 37 mm, 66 mm ja 95 mm. Õlakukate on vormiriietusega sama värvi;
  2) politseikolonelleitnant – väike tammepärg ja kaks 22 mm tärni. Väikese tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärnide kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on vastavalt 37 mm ja 66 mm;
  3) politseimajor – väike tammepärg ja üks 22 mm tärn. Väikese tammepärja allserva kaugus õlakukatte allservast on 5 mm. Tärni kaugus õlakukatte allservast tärni keskkohani on 37 mm.

§ 30.   Varrukaembleem

  Varrukaembleemil on mustal vapikilbil püstine väikest riigivappi kandev kuldne greif. Greifi keel ja küünised on punased. Embleemi kõrgus on 97 mm ja laius 89 mm. Embleemi ääristus on kuldne (lisa 6).

§ 31.   Mütsimärk

  Mütsimärk koosneb 35 mm kõrgusest kaitsepolitsei vapikilbist ja seda kummaltki poolt ümbritsevast valgest metallist stantsitud tammelehtedest pärjast. Mõlemal pool vapikilpi on neli tammelehte. Mütsimärgi kõrgus on 50 mm (lisa 2).

§ 32.   Ilustused

  (1) Tammelehtedega ümbritsetud mõõga kujuline kuldniidiga tikitud kraeilustus (värvus S1-5) kinnitatakse kraenurgale, mõõgateravik ülespoole, pikim tammeleht jääb krae välimise ääre poole (lisa 1). Politseikindrali ja politseikindralinspektori teenistusastmega politseiametniku kraeilustus on tikitud sinist (18-4252 TP BLUE ASTER) värvi alusele mõõtudega 80×40 mm.

  (2) Kahest tammelehest koosnev kuldniidiga tikitud kraeilustus (värvus S1-5) kinnitatakse kraenurgale, pikem tammeleht jääb krae välimise ääre poole (lisa 1).

§ 33.   Sõnad KAITSEPOLITSEI ja KAPO

  Sõnad KAITSEPOLITSEI ja KAPO on valget või kollast värvi ja trükitähtedega (Font Swiss 911 Xcm BT).

§ 34.   Vorminööbid

  Vorminööbid on kuldsest metallist, kolme lõvi kujutisega. Suurte vorminööpide läbimõõt on 20 mm, väikeste vorminööpide läbimõõt on 14 mm (lisa 7).

4. peatükk RAKENDUSSÄTE 

§ 35.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2010. a.

Lisa 1 Ilustused

Lisa 2 Mütsimärk

Lisa 3 Esindusõlakud

Lisa 4 Politseiametnike teenistusastme tunnused

Lisa 5 Politseikoloneli, politseikolonelleitnandi ja politseimajori teenistusastme tunnused

Lisa 6 Varrukaembleem

Lisa 7 Vorminööbid

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json