Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri

Vastu võetud 04.10.2012 nr 79

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 92² lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri (edaspidi üldeeskiri) sätestab siseauditeerimise juhtimise ja korraldamise põhimõtted ning siseauditeerimise kvaliteedi tagamise programmi (edaspidi kvaliteediprogramm) rakendamise ja siseauditi üksuse tegevuse aruandluse korra.

§ 2.  Terminid

  (1) Organisatsioon käesoleva üldeeskirja tähenduses on:
  1) ministeerium koos valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega (edaspidi ministeeriumi valitsemisala);
  2) üks või mitu ühe ministeeriumi valitsemisalas olevat valitsusasutust või valitsusasutuse hallatavat riigiasutust (edaspidi asutus), kui nii on kindlaks määratud ministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjaga.

  (2) Kõrgem juhtorgan käesoleva üldeeskirja tähenduses on:
  1) minister – lõike 1 punktis 1 nimetatud organisatsioonis;
  2) vastavalt ministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirjale kas minister või organisatsiooni kuuluva asutuse juht – lõike 1 punktis 2 nimetatud organisatsioonis.

  (3) Siseauditi juht käesoleva üldeeskirja tähenduses on isik, kes vastutab siseauditi üksuse ülesannete täitmise eest organisatsioonis.

  (4) Siseaudiitor käesoleva üldeeskirja tähenduses on siseauditi juht, organisatsiooni siseauditi üksuses siseaudiitori kutsetegevusega tegelev ja sellesse kaasatud isik ning muu organisatsioonile siseauditeerimise teenust osutav isik. Organisatsiooni siseaudiitorid moodustavad siseauditi üksuse.

  (5) Standardid käesoleva üldeeskirja tähenduses on audiitortegevuse seaduse § 70 lõike 2 alusel kehtestatud siseauditeerimise standardid, mis jagunevad oma struktuurilt tunnus- ja tegevusstandarditeks. Tunnus- ja tegevusstandardid jagatakse gruppidesse. Grupi esimest standardit nimetatakse grupistandardiks.

2. peatükk Siseauditeerimise juhtimine ja korraldamine 

§ 3.  Siseauditi juht ja siseauditeerimise sise-eeskiri

  (1) Igas organisatsioonis juhib siseauditeerimise korraldamist siseauditi juht, kelle ametisse nimetamist või tööle võtmist ja ametist või töölt vabastamist puudutavad otsused teeb kõrgem juhtorgan.

  (2) Igas organisatsioonis kehtestatakse siseauditeerimise sise-eeskiri (edaspidi sise-eeskiri). Sise-eeskirja koostamise korraldab siseauditi juht.

  (3) Sise-eeskiri peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) organisatsiooni kirjeldust, sealhulgas loetelu organisatsiooni kuuluvatest asutustest;
  2) loetelu ametikohtadest, mida täitvaid isikuid arvestatakse organisatsiooni tippjuhtkonda kuuluvaks;
  3) siseauditi üksuse eesmärki, õigusi ja kohustusi ning vastutust;
  4) siseauditi üksuse positsiooni kirjeldust organisatsioonis ja siseauditi juhi kõrgemale juhtorganile funktsionaalse alluvuse kirjeldust;
  5) siseauditi üksuse poolt organisatsioonis ning organisatsioonivälistele pooltele tehtavate kindlustandvate ja nõuandvate tööde kirjeldust ning tegevuse ulatust;
  6) nõudeid siseauditi üksuse tehtavate tööde dokumenteerimisele, dokumentatsiooni hoidmisele ja säilitamisele ning sellele juurdepääsule;
  7) siseauditi üksuse töö tulemuste aruandluse ja levitamise korda;
  8) paragrahvis 8 nimetatud kvaliteediprogrammi tegevuste põhimõtteid ja korda;
  9) kindlustandva töö tulemustega tegelemise seire korda;
  10) volitusi ligipääsuks tööde tegemise seisukohast olulistele andmetele, personalile ja füüsilistele varadele.

  (4) Sise-eeskirja kehtestab kõrgem juhtorgan. Sise-eeskirja uuendamise vajadust hinnatakse vähemalt iga siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise käigus.

  (5) Paragrahvi 2 lõike 1 punktis 2 kirjeldatud organisatsiooni moodustamise korral määratakse ministeeriumi valitsemisala sise-eeskirjaga ka selle organisatsiooni kõrgem juhtorgan ja kehtestatakse siseauditi üksuste tegevuse koordineerimise kord valitsemisalas. Selliselt moodustatud organisatsiooni sise-eeskiri peab olema kooskõlas ministeeriumi valitsemisala sise-eeskirjaga.

§ 4.  Siseauditi üksuse eelarve ettepanekud

  (1) Organisatsiooni aasta eelarve koostamise käigus peab siseauditi juht hindama, kas järgmise aasta prioriteetsete ülesannete täitmiseks on siseauditi üksuse ressursid piisavad või vajatakse lisaressursse. Siseauditi üksuse prioriteetide kindlaks määramisel võetakse arvesse valitsemisala arengukava ja organisatsiooni strateegilisi riske ning tippjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani ootusi organisatsiooni valitsemise, riskijuhtimise ja sisekontrollisüsteemide hindamise ulatuse suhtes.

  (2) Siseauditi juht edastab tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile organisatsiooni siseauditi üksuse järgmise aasta ressursivajadust käsitleva informatsiooni, mis peab muu hulgas hõlmama:
  1) ülevaadet võimalikest kindlustandvatest töödest;
  2) prioriteetsete tööde ressursivajaduse hinnangut ja teavitust võimalike ressursipiirangute mõjust;
  3) teenuse sisseostmise, koolituse või värbamise ettepanekuid.

  (3) Siseauditi juht esitab organisatsiooni järgneva aasta eelarve projekti koostamisel siseauditi üksuse eelarvet puudutavad ettepanekud, arvestades organisatsioonis selleks kehtivat korda.

§ 5.  Siseauditi üksuse tööplaan

  (1) Siseauditi juht koostab siseauditi üksuse aasta tööplaani (edaspidi tööplaan) projekti, võttes arvesse riskihindamise tulemusi, tippjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani ettepanekuid, siseauditi üksuse eelarve suurust ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 92² lõikes 4 nimetatud arvamuse andmiseks vajalike tööde mahtu.

  (2) Tööplaani projekti koostamisel lähtutakse tegevusstandardite nõuetest ja see sisaldab:
  1) planeeritavate tööde nimetusi ja eesmärke ning tööde tegemise ajaplaani, sealhulgas siseaudiitori aruande allkirjastamise eeldatavat aega;
  2) paragrahvis 8 nimetatud kvaliteediprogrammi planeeritavaid tegevusi;
  3) tööplaani täitmisega seotud ressursivajaduse hinnangut ning teavet võimalike ressursipiirangute mõju kohta;
  4) kindlustandva töö tulemustega tegelemise seire planeeritavaid tegevusi.

  (3) Kui eelarve vahendid ei võimalda kõigi vajalike tööde tegemist ja organisatsiooni kanda oleva jääkriski tase võib muutuda asutusele vastuvõetamatuks, informeerib siseauditi juht viivitamata sellest tippjuhtkonda ja kõrgemat juhtorganit.

  (4) Tööplaani kinnitab kõrgem juhtorgan. Siseauditi üksuse tegevuse aluseks on kinnitatud tööplaan.

§ 6.  Tööde dokumenteerimine ja tulemustega tegelemise seire

  (1) Siseauditi juht töötab välja ja kehtestab asjakohase poliitika ja protseduurid, et tagada kindlustandvate ja nõuandvate tööde tegevusstandarditele vastava plaani ja tööprogrammi koostamine ning tööde dokumenteerimine vastavalt sise-eeskirjale.

  (2) Siseauditi juht vastutab iga kindlustandva ja nõuandva töö aruande koostamise eest planeeritud tähtajaks, arvestades seejuures vastavate tegevusstandardite ja sise-eeskirja nõudeid.

  (3) Siseaudiitori kindlustandva töö aruandele lisatakse tegevuskava tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks või puudustest tulenevate riskide aktsepteerimise otsus. Tegevuskava kiidab heaks isik, kellel on pädevus korraldada selles toodud tegevuste elluviimine. Juhul kui tippjuhtkond teeb otsuse riske aktsepteerida, hindab siseauditi juht sellise otsuse mõju ja vajaduse korral teavitab sellest kõrgemat juhtorganit.

  (4) Juhul kui nimetatud tegevuskava mõistliku aja jooksul heaks ei kiideta ega tehta otsust riskide aktsepteerimise kohta, edastab siseauditi juht aruande ühes sellekohase märkusega viivitamata tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile.

  (5) Siseauditi juht tagab kindlustandva töö tulemustega tegelemise seire lõike 3 kohaselt heaks kiidetud tegevuskavade tähtaegse täitmise, välisaudiitorite tehtud kindlustandvate tööde tulemustega tegelemise ja auditeeritava riskide aktsepteerimise otsusest tulenevate mõjude üle. Siseauditi juht annab järeltoimingute tulemustest ülevaate tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile sise-eeskirjas sätestatud korras.

§ 7.  Auditikomitee

  Minister võib oma ülesannete täitmise hõlbustamiseks moodustada auditikomitee audiitortegevuse seaduse 7. peatüki 2. jaos ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõikes 6 sätestatud korras. Auditikomitee moodustamisel peab minister isiklikult selle liikmete hulka kuuluma.

3. peatükk Kvaliteediprogrammi rakendamine 

§ 8.  Kvaliteediprogramm

  (1) Siseauditeerimise kvaliteedi tagamise tegevuste aluseks on siseauditi üksuse kvaliteediprogramm. Kvaliteediprogrammi rakendamise eesmärk on anda tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile põhjendatud kindlus, et organisatsiooni siseauditi üksus vastab nõuetele ja tegutseb tulemuslikult. Siseauditi üksuse nõuetele vastavuse hindamisel võetakse arvesse Vabariigi Valitsuse seaduse, audiitortegevuse seaduse, nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktide ja sise-eeskirja nõudeid.

  (2) Siseauditi juht koostab juhindudes vastavatest tunnusstandarditest siseauditi üksuse kvaliteediprogrammi, mis hõlmab siseauditi üksuse toimimise pidevat seiret, siseauditi üksuse perioodilist sisemist hindamist (edaspidi sisemine hindamine) ja siseauditi üksuse välishindamist (edaspidi välishindamine). Kvaliteediprogrammi rakendamise eest vastutab siseauditi juht. Vastavate ülesannete täitmise võib siseauditi juht delegeerida teistele siseaudiitoritele.

§ 9.  Siseauditi üksuse toimimise pidev seire

  (1) Siseauditi üksuse toimimise pidev seire on siseauditi üksuse tegevuse ülevaatus ja tulemuste mõõtmine ning järelevalve teostamine siseaudiitori tegevuse üle siseauditi üksuse ülesannete täitmisel. Siseauditi üksuse tegevuse tulemusi mõõdetakse kvaliteediprogrammis kirjeldatud tulemusmõõdikute alusel. Ühe siseaudiitori tehtud töö üle teostab järelevalvet teine siseaudiitor.

  (2) Siseauditi üksuse toimimise pideva seire osaks on vähemalt:
  1) tööpaberite ülevaatus tööprotsessi erinevatel etappidel;
  2) iga lõpetatud siseauditi vastavuse hindamine standarditele ja eetikakoodeksi põhimõtetele ning sise-eeskirjale;
  3) siseauditi üksuse töö tulemuslikkuse mõõtmine ja analüüs.

  (3) Organisatsioonis, kus siseaudiitori kutsetegevuse ülesandeid täidab kuni kolm siseaudiitorit, võib siseauditi üksuse toimimise pidevat seiret teostada enesehindamise kaudu, kasutades tööprotsessi ning töö vastavuse ja tulemuste hindamiseks kvaliteedikontrolli küsimustikku.

  (4) Siseauditi üksuse toimimise pideva seire tulemused peavad sisaldama hinnangut siseauditeerimise töö nõuetele vastavuse kohta.

§ 10.  Siseauditi üksuse perioodiline sisemine hindamine

  (1) Sisemisel hindamisel hinnatakse siseauditi üksuse juhtimise ja tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele. Sisemist hindamist teostab siseauditi üksus või teised isikud organisatsioonis, kellel on piisavad teadmised standarditest.

  (2) Sisemise hindamise sageduse määrab siseauditi juht vastavalt vajadusele, kuid nõutav on sisemise hindamise läbiviimine kavandatud välishindamisele eelneva 12 kuu jooksul. Sisemise hindamise tulemused kajastatakse hindamise aruandes, mis muu hulgas peab sisaldama arvamust selle kohta, kas siseauditi üksus on vastavuses siseauditeerimise standarditega.

§ 11.  Siseauditi üksuse välishindamine

  (1) Siseauditi üksuse välishindamist teostab sõltumatu atesteeritud siseaudiitor audiitortegevuse seaduse § 5 või avaliku sektori üksuse siseaudiitor eelnimetatud seaduse § 6 lõike 2 mõistes, kellel on vähemalt kolmeaastane siseaudiitori kutsetegevuse praktika kogemus. Välishindaja, kes allkirjastab siseauditi üksuse välishindamise aruande, peab lisaks vastama kahele alljärgnevale tingimusele:
  1) osaleb välishindamises vähemalt teist korda;
  2) on läbinud Rahvusvahelise Siseaudiitorite Ühingu kvaliteedihindamise koolituskursuse;
  3) omab varasemat siseaudiitori kutsetegevuse praktika kogemust vähemalt siseauditite juhtimise tasemel.

  (2) Välishindamisel hinnatakse siseauditi üksuse juhtimise ja tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele. Välishindamine viiakse läbi vähemalt kord viie aasta jooksul ning selle tulemused kajastatakse siseauditi üksuse välishindamise aruandes. Välishindamise aruanne sisaldab muu hulgas arvamust selle kohta, kas siseauditi üksus võib kasutada väljendit „vastavuses siseauditeerimise standarditega”.

  (3) Välishindamise teostaja valib organisatsioon kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Rahandusministeeriumil on õigus määrata välishindamise metoodika, samuti ise läbi viia teiste organisatsioonide välishindamist Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 92³ sätestatud korras.

§ 12.  Kvaliteedihindamise koondhinnangu kategooriad

  Perioodilise sisemise hindamise ja välishindamise tulemusena siseauditi üksusele antava koondhinnangu kategooriad on järgmised:
  1) „ei ole vastavuses” – kohaldatakse juhul, kui siseauditi üksus ei vasta vähemalt ühele grupistandardile või eetikakoodeksi põhimõttele. Sellisel juhul on hindamise tulemusena tuvastatud vajadus oluliselt täiustada siseauditi üksuse juhtimist ja tegevust, et saavutada kategooria „osaline vastavus” või kategooria „üldine vastavus”;
  2) „osaline vastavus” – kohaldatakse juhul, kui enamiku grupistandardite ja eetikakoodeksi põhimõtete puhul on saavutatud üksnes osaline vastavus. Sellisel juhul on hindamise tulemusena tuvastatud võimalus täiustada siseauditi üksuse juhtimist ja tegevust, et saavutada kategooria „üldine vastavus”;
  3) „üldine vastavus” – kohaldatakse juhul, kui siseauditi üksus vastab enamikule grupistandarditest ja eetikakoodeksi põhimõtetest ning teiste grupistandardite ja eetikakoodeksi põhimõtete puhul on saavutatud vähemalt kategooria „osaline vastavus”.

4. peatükk Aruandlus 

§ 13.  Siseauditi üksuse tegevusaruanne

  (1) Siseauditi juht koostab möödunud kalendriaasta kohta siseauditi üksuse tegevusaruande (edaspidi tegevusaruanne) ja esitab selle tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile sise-eeskirjas sätestatud korras ning Rahandusministeeriumile 1. märtsiks.

  (2) Tegevusaruanne peab sisaldama vähemalt järgmist:
  1) tunnusstandardite täitmise kinnitusi;
  2) möödunud kalendriaastal elluviidud kvaliteediprogrammi tegevuste tulemusi;
  3) tööplaani täitmise tulemusi, sealhulgas kindlust- ja nõuandvate tööde kavandatud arvu ja möödunud kalendriaasta jooksul allkirjastatud siseaudiitori aruannete arvu;
  4) ülevaadet tööplaani täitmisega seotud ressurssidest;
  5) möödunud kalendriaastal läbi viidud kindlustandva töö tulemustega tegelemise seire tulemusi ühes teavitusega organisatsioonile vastuvõetamatu jääkriski taseme võimalikust mõjust organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.

  (3) Tegevusaruande näidisvorm on toodud lisas 1.

§ 14.  Siseaudiitori aruanne sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta

  (1) Siseauditi juht koostab siseaudiitori aruande sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta (edaspidi siseaudiitori aruanne) Vabariigi Valitsuse seaduse § 92² lõike 4 mõistes ning esitab siseaudiitori aruande tippjuhtkonnale ja kõrgemale juhtorganile eelnimetatud lõikes sätestatud korras ning Rahandusministeeriumile 1. juuniks.

  (2) Siseaudiitori aruanne peab sisaldama siseauditi juhi arvamust sisekontrollisüsteemi rakendamise ja selle tulemuslikkuse kohta organisatsioonis vastavalt koondarvamuse tegevusstandardile ning sellele lisatud ülevaadet aruandeaastal lõpetatud vastavate kindlustandvate tööde tulemustest.

  (3) Siseaudiitori aruande näidisvorm on toodud lisas 2.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 15.  Määruse rakendamine

  (1) Organisatsioonid viivad oma sise-eeskirja määruse nõuetega kooskõlla ja määravad määruse nõuetele vastavalt siseauditi juhi hiljemalt 1. juuliks 2013. a. Teiste määruses ette nähtud nõuete täitmine muutub organisatsioonile kohustuslikuks hetkest, kui mõlemad eelnimetatud nõuded on täidetud.

  (2) Siseaudiitori aruanne 2012. aasta kohta esitatakse enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt.

  (3) Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud ja jõustumise ajal pooleli olev siseauditi üksuse kvaliteedihindamine viiakse lõpule enne käesoleva määruse jõustumist kehtinud nõuete kohaselt.

  (4) Kui 1. juulile 2013. a vahetult eelneva kolme aasta jooksul pole organisatsioonis välishindamist korraldatud, tehakse seda kahe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

§ 16.  Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruse nr 179 „Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded ja vahendite andmise ning kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruses nr 179 „Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded ja vahendite andmise ning kasutamise tingimused ja kord” tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Ühtekuuluvusfondi vahendite taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded, vahendite andmise, kasutamise ja auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord”;

2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:

„Määrus kehtestatakse perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 6 lõike 4, § 8 lõike 2 ja § 29 lõike 2 alusel.”;

3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Määrusega sätestatakse:
1) Ühtekuuluvusfondi vahendite (edaspidi toetus) taotlemise, andmise ja kasutamisega seotud asutuste pädevus ja ülesanded;
2) toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord, sealhulgas nõuded taotlejale ja taotlusele, taotluse menetlemise tingimused ja kord ning järelevalve teostamise kord;
3) toetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja kord;
4) toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord.”;

4) määrust täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:

„§ 10¹. Toetuse auditeerimine

(1) Auditeeriv asutus on perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud asutus.

(2) Toetuse auditeerija ei tohi olla seotud auditi tulemust mõjutavate tööülesannetega ega osaleda asutuse juhtimises, juhtimis- ja kontrollimeetmete väljatöötamises ning rakendamises. Auditi tulemust mõjutavaks tööülesandeks loetakse ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1386/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Ühtekuuluvusfondist antava abi suhtes kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 5–23), artiklis 4 nimetatud tegevust. Lubatud on nõustav tegevus.

(3) Toetuse auditi liigid on perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 6 lõikes 1 sätestatule vastav juhtimis- ja kontrollisüsteemide audit ning perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse § 6 lõikes 2 sätestatule vastav kuludokumentide audit.”;

5) määrust täiendatakse §-ga 10² järgmises sõnastuses:

„§ 10². Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsioon

(1) Enne Euroopa Komisjonilt Eestile tehtavat lõppmakset koostab rakendusasutuse siseauditi juht iga projekti kohta projekti lõpetamise eeldeklaratsiooni koos kokkuvõttega projekti elluviimise vältel tehtud auditite peamistest tulemustest kolme kuu jooksul, arvates rahastamisotsuses sätestatud projekti lõpetamise kuupäevast. Eeldeklaratsioon esitatakse auditeerivale asutusele komisjoni määruse (EÜ) nr 1386/2002 lisas 3 toodud vormil.

(2) Auditeeriv asutus koostab iga projekti kohta toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni, võttes aluseks lõikes 1 nimetatud eeldeklaratsiooni ja projekti lõpparuande.

(3) Andmete ebapiisavuse korral teeb auditeeriv asutus vajaduse korral täiendavaid auditi toiminguid.

(4) Auditeeriv asutus esitab koos toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooniga Euroopa Komisjonile aruande, mis sisaldab:
1) kokkuvõtet kõikide riigi ja Euroopa Ühenduse institutsioonide poolt Eestis tehtud auditite tulemustest, mis olid deklaratsiooni koostamise ajal auditeerivale asutusele kättesaadavad;
2) toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamisel kasutatud metoodika, protseduuride ja asjakohase teabe kirjeldust.

(5) Toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni allkirjastab auditeeriva asutuse juht.”.

§ 17.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2005. a määrus nr 232 „Täidesaatva riigivõimu asutuste siseauditi üldeeskiri, siseaudiitorile teenistusse võtmisel esitatavad täiendavad nõuded ning struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimise tingimused ja kord ning toetuse kasutamise lõpetamise deklaratsiooni koostamise ja esitamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Lisa 1 Tegevusaruanne

Lisa 2 Siseaudiitori aruanne