Teksti suurus:

Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:21.05.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 18.05.2021, 1

Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistatud, ringlusse võetud ja ladestatud koguste arvutamise metoodika1

Vastu võetud 13.05.2021 nr 22

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 134 lõike 4 ja § 1363 lõike 4 alusel.

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse nõuded, mida tuleb arvesse võtta selleks, et arvutada, kas jäätmeseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarv ning jäätmeseaduse § 1363 lõikes 2 sätestatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvud on saavutatud.

§ 2.  Korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud olmejäätmete mass

  (1) Korduskasutuseks ettevalmistatud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, millega on tehtud kõik vajalikud kontrolli-, puhastus- ja parandustoimingud, et võimaldada toodete ja tootekomponentide korduskasutamist ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta.

  (2) Ringlusse võetud olmejäätmete mass on selliste olmejäätmete mass, millega on esmalt tehtud kõik vajalikud kontrolli-, sortimis- ja muud eelnevad toimingud, et eemaldada jäätmematerjalid, mis ei ole edasiseks ringlussevõtuks mõeldud, ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt, ning millega seejärel tehakse ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmematerjalid tegelikult töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel mõõdetakse ringlusse võetud olmejäätmete massi siis, kui jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoimingut.

  (4) Ringlusse võetud olmejäätmete massi võib erandina mõõta ka sortimistoimingu lõpus, kui:
  1) sellise toimingu väljund võetakse seejärel ringlusse;
  2) selliste materjalide või ainete mass, mis eemaldatakse ringlussevõtutoimingule eelnevate toimingutega ja mida ringlusse ei võeta, ei lähe ringlusse võetud jäätmete massi arvutamisel arvesse.

§ 3.  Olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määra arvutamine

  (1) Jäätmeseaduse § 1363 lõikes 2 nimetatud olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarvude täitmist väljendatakse olmejäätmete ringlussevõtu määrana.

  (2) Aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate biojäätmete kogust võib arvestada ringlusse võetud kogusena, kui sellise töötlemise tulemusena tekib kompost, kääritusjääk või muu väljund, milles on sisendiga võrreldes sarnane kogus ringlusse võetud materjale ja mida kasutatakse ringlusse võetud toote, materjali või ainena. Kui väljundit kasutatakse maapinnal, võib seda ringlussevõetud materjaliks lugeda ainult siis, kui selle kasutuse tulemusena paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

  (3) Alates 1. jaanuarist 2027 võib aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevaid biojäätmeid lugeda ringlusse võetud jäätmeteks ainult siis, kui need on kooskõlas jäätmeseaduse § 31 lõikega 4 tekkekohalt liigiti kogutud või tekkekohal ringlusse võetud.

  (4) Kui jäätmed lakkavad olemast jäätmed ettevalmistava toimingu tulemusena enne töötlemist, võib sellised asjad lugeda ringlussevõetuks tingimusel, et need töödeldakse edaspidi toodeteks, materjalideks või aineteks, mida kasutatakse nende esialgsel või mõnel muul eesmärgil. Kui asju, mis on lakanud olemast jäätmed, kasutatakse kütusena või muu energiaallikana või need põletatakse, ladestatakse prügilasse või kasutatakse tagasitäitena, ei võeta neid ringlussevõtu sihtarvude saavutamise arvutamisel arvesse.

  (5) Ringlussevõtu sihtarvude arvestamisel võib arvesse võtta jäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlusse võetud metallide koguseid tingimusel, et ringlusse võetud metallid vastavad kvaliteedikriteeriumitele, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni (EL) rakendusotsuses 2019/1004, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384 (ELT L 163, 20.06.2019, lk 66–100).

  (6) Kui Eestis kogutud olmejäätmed saadetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.07.2006, lk 1–98) nõuete kohaselt teise liikmesriiki või eksporditakse liidust korduskasutuseks ettevalmistamise või ringlussevõtu eesmärgil, arvestatakse need kogused Eestis korduskasutuseks ettevalmistatud ja ringlusse võetud massi hulka. Kui jäätmed eksporditakse Euroopa Liidust välja, peab eksportija suutma tõestada, et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimub tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohasele liidu keskkonnaõigusele.

  (7) Olmejäätmete ringlussevõtu määra arvutamisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni rakendusotsuses nr 2019/1004 sätestatut.

§ 4.  Olmejäätmete ladestamise määra arvutamine

  (1) Jäätmeseaduse § 134 lõikes 3 nimetatud olmejäätmete ladestamise vähendamise sihtarvu täitmist väljendatakse olmejäätmete ladestamise määrana.

  (2) Olmejäätmete ladestamise määra leidmiseks:
  1) arvutatakse kalendriaastal tekitatud ja prügilasse ladestamiseks suunatud olmejäätmete mass;
  2) arvatakse prügilasse ladestatava jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka selliste jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete ringlussevõtule või muule taaskasutamisele eelneva töötlemise toimingute tagajärjel, näiteks sortimise või mehaanilis-bioloogilise töötluse käigus, ning mis seejärel ladestatakse prügilasse;
  3) märgitakse prügilasse ladestatud jäätmetena nende olmejäätmete mass, mis lähevad kõrvaldamisele põletamise teel ja mis seejärel prügilasse ladestatakse, ning nende jäätmete mass, mis on tekkinud olmejäätmete biolaguneva osa stabiliseerimise toimingute tagajärjel ja mis seejärel prügilasse ladestatakse;
  4) ei arvata prügilasse ladestatud jäätmetena märgitud olmejäätmete massi hulka olmejäätmete ringlussevõtu või muude taaskasutamistoimingute käigus eraldatud ja seejärel prügilasse ladestatud jäätmete massi, mis on juba arvestatud ringlussevõtu või muu taaskasutamise määra hulka.

  (3) Kui Eestis kogutud olmejäätmed saadetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 kohaselt teise liikmesriiki või eksporditakse liidust prügilasse ladestamise eesmärgil, arvestatakse need kogused Eestis prügilasse ladestatud jäätmete massi hulka.

  (4) Olmejäätmete ladestamise määra arvutamisel võetakse arvesse nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni rakendusotsuses 2019/1885, millega kehtestatakse vastavalt nõukogu direktiivile 1999/31/EÜ prügilasse ladestatud olmejäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2000/738/EÜ (ELT L 290, 11.11.2019, lk 18–25).


1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3–30), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109–140);
nõukogu direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta (EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1–19), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/850 (ELT L 150, 14.6.2018, lk 100–108).

Tõnis Mölder
Minister

Meelis Münt
Kantsler

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json