Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise korra kinnitamine

Vastu võetud 22.03.1999 nr 105
RT I 1999, 34, 445
jõustumine 01.04.1999

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Maakorraldusseaduse paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada «Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise kord» (juurde lisatud).

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 1999. a määrusega nr 105

MAAKORRALDUSE KULUDE MÄÄRAMISE, RAHASTAMISE, RIIKLIKE TOETUSRAHADE MÄÄRAMISE JA KREDITEERIMISE KORD

I. osa ÜLDSÄTTED 

1. Käesolev «Maakorralduse kulude määramise, rahastamise, riiklike toetusrahade määramise ja krediteerimise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud maakorraldusseaduse paragrahvi 6 lõigete 2 ja 3 alusel ning reguleerib maakorraldustoimingutega seotud kulude määramist, maakorraldustoimingute rahastamist, maakorralduse läbiviimiseks riiklike toetusrahade (edaspidi toetusraha) taotlemist, määramist ja kasutamist, samuti maakorralduse läbiviimise krediteerimist.

2. Maakorralduse läbiviimiseks toetusrahade määramise ja maakorralduse krediteerimise eesmärgiks on toetada kohalikke omavalitsusi, kinnisasja omanikke ning teisi maakorralduse osalisi maakorraldustoimingute läbiviimisega maa efektiivsema kasutamise eelduste loomisel.

3. Regionaalse arengu eesmärkidel võib Vabariigi Valitsus maa ümberkruntimisel oma otsusega määrata käesolevas korras sätestatust suuremaid toetusrahasid. Vastava ettepaneku esitab Vabariigi Valitsusele keskkonnaminister kooskõlastatult ministriga, kelle ülesandeks on regionaalse arenguga seotud küsimuste lahendamine.

II. osa MAAKORRALDUSE KULUDE MÄÄRAMINE JA MAAKORRALDUSE RAHASTAMINE 

4. Maakorralduse kuludena käsitletakse maakorraldusseaduses sätestatud, kohaliku omavalitsuse ja maakorralduse läbiviija poolt teostatavate toimingute kulusid. Juhul kui maakorraldusega hõlmatud kinnisasja või selle oluliste osade hindamise viib läbi isik, kes ei ole maakorralduse läbiviija, käsitletakse ka nimetatud hindamisega seotud kulusid maakorralduse kuludena.

5. Maakorralduse kuludena ei käsitleta piirisihtide rajamise ning piirimärkide valmistamise ja paigaldamise või ümberpaigutamisega seotud kulusid.

6. Kohaliku omavalitsuse kulud maakorralduse läbiviimisel määrab omavalitsus tegelikult kantud kulude alusel. Kohaliku omavalitsuse poolt kantud kulude katmiseks esitab vallavalitsus maakorralduse läbiviijale aruande tema poolt kantud tegelike kulude kohta. Maakorralduse läbiviijal on õigus saada täiendavat informatsiooni kohaliku omavalitsuse poolt kantud maakorralduse läbiviimise kulude kohta. Vallavalitsus ei esita aruannet kulude katmiseks juhul, kui maakorralduse läbiviijaks on kohalik omavalitsus.

7. Juhul kui kohalik omavalitsus soovib maakorraldusseaduse paragrahvides 18–20 sätestatud toimingute läbiviimiseks volitada eraõiguslikku isikut ning taotleb vastavate kulude katmiseks toetusraha määramist, korraldatakse volitatud isiku määramiseks vähempakkumine. Vähempakkumise viib läbi maakorralduse toetusrahade määramise otsustaja või tema poolt volitatud isik.

8. Maakorralduse läbiviija kulud määratakse maakorralduse osaliste ja maakorralduse läbiviija kokkuleppel. Juhul kui maakorralduse osaliseks lisaks eraõiguslikele isikutele on ka riik või juhul, kui soovitakse maakorralduse toetusrahade määramist, määratakse maakorralduse läbiviija kulud vähempakkumise alusel. Pakkumiskutse tuleb saata vähemalt kolmele maakorralduse läbiviimise õigust omavale isikule. Vähempakkumise viib läbi maakorralduse toetusrahade määramise otsustaja või tema poolt volitatud isik.

9. Maakorraldust rahastavad kinnisasja omanikud, kelle õigusi maakorraldus puudutab, ning teised maakorralduse osalised. Maakorraldust võib rahastada maakorralduse toetusrahaga.

10. Iga maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluv kulude osa määratakse maakorralduse osaliste kokkuleppel. Juhul kui kokkulepet ei saavutata, samuti juhul, kui maakorralduse osaliseks on riik, määratakse iga maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluv kulude osa järgmiselt:

1) 60% maakorralduse kuludest jaotatakse proportsionaalselt igale osalisele kuuluvate, maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuste arvuga;

2) 25% maakorralduse kuludest jaotatakse proportsionaalselt maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuste pindalaga;

3) 15% maakorralduse kuludest jaotatakse proportsionaalselt maakorralduse käigus moodustatud katastriüksuste piiride käänupunktide arvuga.

11. Maakorralduse kulude määramisel ei võeta lisaks käesoleva korra punktis 5 nimetatud toimingutele arvesse ka mistahes toiminguid, mille eesmärgiks on ühe või mitme maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluva osa suurendamine näiteks piiride käänupunktide arvu suurendamisega, võrreldes nimetatud punktide vähima vajaliku arvuga, moodustatavate katastriüksuste arvu suurendamisega, võrreldes katastriüksuste vähima vajaliku arvuga, maakorralduse läbiviimiseks mittevajalike alade kaasamisega maakorralduspiirkonda jms.

12. Iga maakorralduse osalise poolt rahastamisele kuuluva maakorralduse kulude osa määramise ettepaneku koostab maakorralduse läbiviija.

13. Riigi kui maakorralduse osalise kulud kaetakse riigieelarvest selleks eraldatud summadest.

III. osa MAAKORRALDUSE TOETUSRAHADE TAOTLEMINE JA MÄÄRAMINE ÜMBERKRUNTIMISEL 

14. Maakorralduse toetusrahasid määratakse riigieelarves maakorralduseks ettenähtud assigneeringute, samuti muude maakorralduse läbiviimiseks ettenähtud vahendite, sealhulgas välislaenude arvel ja piires. Toetusraha määratakse tagastamatu finantsabina.

15. Maakorralduse toetusraha määrab keskkonnaminister või tema poolt volitatud isik, käesoleva korra punktis 3 sätestatud juhtudel Vabariigi Valitsus. Käesolevas punktis nimetatud volituste andmine vormistatakse ministri käskkirjana. Teade volitamise kohta avaldatakse Riigi Teataja seaduses sätestatud korras.

16. Maakorralduse toetusraha määratakse kohaliku omavalitsuse või maakorralduse läbiviija maakorraldusseaduses sätestatud toimingute kulude katmiseks.

17. Maakorralduse toetusraha määratakse kohalikule omavalitsusele ümberkruntimise läbiviimisel kohaliku omavalitsuse pädevuses olevate, maakorraldusseaduse paragrahvides 18–26 ja 32–34 sätestatud toimingute teostamisega seotud kulude katteks.

18. Toetusraha määramiseks esitab vallavalitsus vastava avalduse käesoleva korra punktis 15 nimetatud isikule. Avalduses näidatakse ära ümberkruntimise põhjendus ja eesmärk, ümberkrunditava maakorralduspiirkonna ulatus ning eeldatav maakorralduse osaliste arv ja taotletava toetusraha suurus. Avaldusele lisatakse eeldatava maakorralduspiirkonna asendiplaan mõõtkavas 1:10 000 või suuremas. Maakorralduse läbiviimisel maareformi ajal esitatakse koos toetusraha määramise avaldusega maakorralduspiirkonna määramiseks maavanemale esitatava ettepaneku ning sellele lisatud dokumentide vallasekretäri poolt kinnitatud koopiad.

19. Kohalikule omavalitsusele määratakse toetusraha maakorralduse osaliste arvu alusel arvestusega kuni 32 eurot ühe maakorralduse osalise kohta. Kinnisasja kaasomanikke või kaasomandisse tagastatava maa osas mõttelistes osades õigustatud subjektideks tunnistatud isikuid või isikuid, kes ehitiste kaasomanikena erastavad maad ostueesõigusega, käsitletakse ühe maakorralduse osalisena. Toetusraha määramisel lähtutakse maakorralduspiirkonna ulatusest ja maakorralduse osaliste arvust.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011] 20. Esitatud avalduse ja muude dokumentide alusel otsustab käesoleva korra punktis 15 nimetatud isik kohaliku omavalitsuse kulude katteks määratava toetusraha suuruse.

21. Toetusraha makstakse välja pärast maakorraldusseaduse paragrahvi 21 lõikes 2 sätestatud ümberkruntimise eelkava kinnitamist või maareformi läbiviimisel teostatava ümberkruntimise korral pärast maavanema poolt maakorraldusseaduse paragrahvi 32 lõike 1 alusel maakorralduspiirkonna kinnitamist.

22. Kohalikule omavalitsusele määratud maakorralduse toetusraha väljamaksmiseks esitab vallavalitsus käesoleva korra punktis 15 nimetatud isikule aruande, milles näidatakse kohaliku omavalitsuse poolt teostatud tööd ning maakorralduse osaliste arv. Aruandele lisatakse käesoleva korra punktis 21 nimetatud otsuste vallasekretäri või maavalitsuse pädeva ametiisiku poolt kinnitatud koopiad.

23. Juhul kui hiljemalt kolme kuu jooksul maakorralduse toetusraha määramise päevale järgnevast päevast arvates ei ole langetatud käesoleva korra punktis 21 nimetatud otsust, on maakorralduse toetusraha määranud isikul õigus tühistada oma otsus toetusraha määramise kohta.

24. Maakorralduse läbiviija kulude katteks toetusraha määramiseks esitavad maakorralduse osalised käesoleva korra punktis 15 nimetatud isikule ühistaotluse.

25. Käesoleva korra punktis 15 nimetatud isik või tema esindaja korraldab maakorralduse läbiviija leidmiseks vähempakkumise.

26. Maakorralduse läbiviija kulude katteks võib toetusraha määrata kuni 50% ulatuses vähempakkumise tulemusel kujunenud maakorralduse läbiviimise maksumusest. Toetusraha määramisel lähtutakse maakorralduspiirkonna ulatusest, maakorralduse osaliste arvust ning läbiviidavate maakorraldustoimingute keerukusest.

27. Maakorralduse läbiviija kulude katteks määratav toetusraha makstakse välja pärast kõigi maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjade registreerimist riigi maakatastris.

28. Juhul kui hiljemalt nelja kuu jooksul maakorralduse toetusraha määramise päevale järgnevast päevast arvates ei ole ümberkruntimiskava kehtestatud korras kinnitatud, on maakorralduse toetusraha määranud isikul õigus tühistada oma otsus toetusraha määramise kohta.

IV. osa TOETUSRAHA MÄÄRAMINE JA MAAKORRALDUSE KREDITEERIMINE KINNISASJA PIIRIDE MÄÄRAMISEL 

29. Toetusraha ja/või krediidi maakorraldustoiminguna kinnisasja piiride määramiseks määrab käesoleva korra punktis 15 nimetatud isik Eesti Vabariigi ja Rahvusvahelise Rekonstrueerimis- ja Arengupanga vahel 7. augustil 1996. a allakirjutatud laenulepingu põllumajandusprojekti finantseerimiseks (edaspidi laenuleping) lisa 2 «Projekti kirjeldus» osa A lõikes 3 nimetatud aladel, kus projekti osa B kohaselt on korrastatud drenaaži, kinnisasja piiride määramise kulude katteks.

30. Vähempakkumist käesoleva korra punktis 29 nimetatud aladel maakorraldustööde tegija leidmiseks ning vastavate tööde rahastamine korraldatakse laenulepingus, selle lisades ning dokumentides sätestatud alustel ja korras.

31. Käesoleva korra punktis 15 nimetatud isik määrab toetusraha nii, et isikud, kelle omandis olevate või kelle omandisse antavate kinnisasjade piirid käesoleva korra punktis 29 nimetatud aladel määratakse, kannavad maakorraldustööde kulud käesoleva korra punktis 10 sätestatud jaotuskava alusel laenulepingu lisa 5 punktis 5 sätestatud ulatuses vähempakkumise tulemusena kujunenud hinnast. Käesolevas punktis sätestatud korras ja suuruses määratakse toetusraha ka juhul, kui käesoleva korra punktis 29 nimetatud aladel on läbi viidud ümberkruntimine.

32. Isikud, kelle omandis olevad või kelle omandisse antavad kinnisasjad asuvad käesoleva korra punktis 29 nimetatud aladel, tasuvad käesoleva korra punktis 31 nimetatud kulude osa enne maa registreerimist maakatastris. Kulude osa tasutakse keskkonnaministri poolt määratud arvele. Sellele arvele laekunud summad kantakse rahandusministri poolt kehtestatud korras riigieelarvesse.

33. Käesoleva korra punktis 29 nimetatud alal asuva kinnisasja omandisse saamise õigust omava isiku põhjendatud taotlusel võib keskkonnaminister või tema volitatud isik määrata nimetatud isikule krediidi juhul, kui summa, mis kinnisasja omanikul tuleks käesoleva korra punktis 31 sätestatut arvestades tasuda, on suurem kui 319 eurot. Krediit määratakse kuni kaheks aastaks intressiga 7% krediidisummast aastas. Krediteerimiseks sõlmitakse kirjalikus vormis leping. Krediidi tagastamise tagamiseks koormatakse isiku omandisse antav kinnisasi reaalkoormatisega Eesti Vabariigi kasuks. Laenu tagasimakseid ja intresse tasutakse vähemalt kaks korda aastas. Tasumise kord sätestatakse krediidi määramise otsuses.
[RT I 2010, 60, 407 - jõust. 01.01.2011]