Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kuriteoohvri hüvitis

Vastu võetud 27.03.2023 nr 18

Määrus kehtestatakse ohvriabi seaduse § 44 lõike 5, § 45 lõike 4 ja § 51 lõike 6 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrus reguleerib kuriteoohvri hüvitise (edaspidi hüvitis) suuruse arvutamist ja perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamist vastavalt hindade ja elukalliduse muutmisele ning sätestab hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu.

2. peatükk Hüvitise suuruse arvutamine 

§ 2.  Hüvitise suuruse arvutamise alused

  (1) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 1 nimetatud kulude arvutamiseks liidetakse dokumentaalselt tõendatud vägivallakuriteojärgsed ohvri füüsilise ja vaimse tervise taastamise kulud, ravimite ja keha funktsioone toetavate abivahendite soetamise kulud, muutunud terviseseisundile kohase uue eriala õppimisega seotud kulud ja nimetatud tegevustega seotud sõidukulud, millest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.

  (2) Sõidukulude hüvitamisel võetakse arvesse ohvri elukohast sihtkohta ja tagasi sõidu kulud arvestusega 0,1 eurot ühe kilomeetri kohta. Sõidukulu arvestatakse elukoha ja sihtkoha lühima kahekordse vahemaa alusel. Kui sihtkoht on elukohale lähemal kui 500 meetrit, siis sõidukulu ei hüvitata.

  (3) Kui ohvriabi seaduse § 38 punktis 2 nimetatud kahju hüvitamisel ületavad kulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuutasu alammäära (edaspidi hüvitise alammäär), võetakse hüvitise arvutamisel aluseks asjade parandamis- või soetamismaksumus 80 protsendi ulatuses ning sellest lahutatakse ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.

  (4) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 4 nimetatud kahju hüvitamisel korrutatakse ühe kuu kahju arvutamiseks isiku ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30, millest lahutatakse arvestusperioodi eest sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja ohvriabi seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud summad.

  (5) Ohvri hooldajale hüvitatakse ohvriabi seaduse § 42 lõikes 2 nimetatud kahju üksnes nende kuude eest, millal ta oli ajutiselt töövõimetu ohvri hooldamise tõttu vägivallakuriteost tingitud asjaoludel.

  (6) Kui ülalpeetav soovib ohvriabi seaduse § 38 punktis 5 nimetatud kahju hüvitamisel oma osa eraldamist ühiselt määratud hüvitisest, jagatakse ühine hüvitis ülalpeetavate arvuga.

3. peatükk Hüvitise taotlemise andmete ja vajalike dokumentide loetelu 

§ 3.  Hüvitise taotleja esitatavad põhidokumendid

  Hüvitise taotlemisel esitab hüvitise taotleja (edaspidi taotleja) koos taotlusega järgmised põhidokumendid:
  1) volikiri, juhul kui taotluse esitab taotleja esindaja;
  2) lapse sünnitunnistus, juhul kui taotluse esitab lapse vanem ning andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse;
  3) dokument töötamise peatumise kohta, juhul kui ohvri töötamine oli peatatud vägivallakuriteo toimepanemisele eelnenud kuuel kalendrikuul ja andmed ei ole kantud maksukorralduse seaduse §-s 25¹ sätestatud töötamise registrisse;
  4) ohvriabi seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud uurimisasutuse tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta.

§ 4.  Taotleja esitatavad lisadokumendid

  (1) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 1 nimetatud kulude hüvitamise taotlemisel esitab taotleja teenuseosutaja arve koopia ja muud dokumendid, mis tõendavad nende kulude kandmist ja suurust, välja arvatud sõidukulude suurus. Välismaal raviasutusse sõitmiseks tehtud sõidukulude hüvitamiseks esitab taotleja dokumendid ka sõidukulude suuruse kohta.

  (2) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 2 nimetatud kahju hüvitamise taotlemisel esitab taotleja dokumendid, mis tõendavad nimetatud kahju suurust ja kandmist, juhul kui taotleja taotleb tekkinud kahju hüvitamist üle hüvitise alammäära.

  (3) Ohvriabi seaduse § 38 punktis 4 nimetatud kahju hüvitamise taotlemisel ajutise töövõimetuse korral esitab taotleja tõendi tööandja makstud töövõimetushüvitise perioodi ja suuruse kohta.

  (4) Ohvriabi seaduse § 38 punktides 3 ja 5 nimetatud kulude ja kahju hüvitamise taotlemiseks vajalikud lisadokumendid on:
  1) ohvri surma tõendav dokument, juhul kui andmed ei ole kantud rahvastikuregistrisse;
  2) dokumendid, mis tõendavad ohvri matusekulude kandmist.

  (5) Välismaal toime pandud vägivallakuriteo korral hüvitise taotlemisel esitab taotleja järgmised dokumendid:
  1) tõend töö- või teenistuslähetuse või õppimise kohta või muul põhjusel välismaal viibimise kohta;
  2) pädeva asutuse tõend hüvitise saamise õiguse või selle puudumise kohta kuriteo toimepanemise asukohamaal;
  3) avaldus hüvitise taotlemiseks vajalike põhi- ja lisadokumentide väljastamiseks välismaalt, mida taotlejal ei ole mõjuval põhjusel võimalik ise esitada.

  (6) Kui taotleja esitab taotluse hiljem kui ohvriabi seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud tähtajal, tuleb taotlejal esitada koos taotlusega kinnitus ohvriabi seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta. Sotsiaalkindlustusameti nõudmisel esitab taotleja tõendid ohvriabi seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta.

§ 5.  Taotluse andmete loetelu

  Taotlusele kantakse:
  1) ohvri nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg;
  2) taotleja nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed (kui taotleja pole ohver);
  3) taotleja esindaja nimi, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ja kontaktandmed;
  4) andmed vägivallakuriteoga seotud asjaolude kohta, sealhulgas kuriteo toimumise aeg ja koht;
  5) andmed vägivallakuriteoga tekitatud kahju kohta;
  6) sõidukulude hüvitamiseks sõidu lähte- ja sihtkoht aadressi täpsusega ning põhjendus sõidukulude tegemise kohta;
  7) andmed muudest allikatest kahju hüvitamise kohta;
  8) arvelduskonto andmed;
  9) otsusest teavitamise viis;
  10) kinnitused dokumentaalselt tõendamata kulude kohta;
  11) nimekiri taotlusele lisatud dokumentide kohta.

4. peatükk Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamise tingimused ja kord 

§ 6.  Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamine

  (1) Perioodiliselt makstava hüvitise ümberarvutamisel võetakse aluseks hindade ja elukalliduse muutus, mida kajastab Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutuse protsent eelmise kalendriaastaga võrreldes. Nimetatud protsendi arvuline näitaja korrutatakse perioodiliselt maksmisele kuuluva hüvitisega.

  (2) Hüvitise suurus arvutatakse ümber üks kord aastas. Vastavad ümberarvutused tehakse iga kalendriaasta 1. märtsiks, millest alates hakatakse maksma ümberarvutatud hüvitist.

  (3) Hüvitist ei arvutata ümber, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,00.

5. peatükk Jõustumine 

§ 7.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2023. a.