Teksti suurus:

Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnike poolt kasutatavate teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise kord

Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnike poolt kasutatavate teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise kord - sisukord
Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.08.2014
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RT I, 08.08.2014, 8

Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnike poolt kasutatavate teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise kord

Vastu võetud 17.01.2008 nr 3
RTL 2008, 9, 114
jõustumine 01.02.2008

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
31.03.2009RTL 2009, 34, 43612.04.2009
17.09.2010RT I 2010, 68, 51401.01.2011
10.02.2014RT I, 19.02.2014, 501.03.2014
05.08.2014RT I, 08.08.2014, 711.08.2014

Määrus kehtestatakse «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse» § 52 lõike 7 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  (1) Määruses sätestatakse riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnikele ametiülesannete täitmiseks ette nähtud teenistusrelvade liigid ning teenistusrelvade ja nende laskemoona käitlemise kord.

  (2) Teenistusrelvade käitlemine käesoleva määruse tähenduses on teenistusrelvade ja laskemoona soetamine, hoidmine, kandmine, edasitoimetamine, sisse- ja väljavedu, võõrandamine, hävitamine ning teenistusrelvade lammutamine ja parandamine.

§ 2.   Teenistusrelvade liigid

  (1) Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnike poolt kasutatavad teenistusrelvade liigid on:
  1) tulirelv;
  2) gaasirelv;
  3) külmrelv.

  (2) Teenistusrelvade laskemoonaks on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud teenistusrelvades kasutatav laskemoon.

§ 3.   Teenistusrelvade üle arvestuse pidamine

  Riigi julgeoleku volitatud esindaja teenistusrelvade arvestust peetakse Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. aasta määrusega nr 107 asutatud «Teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikus registris».

§ 4.   Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise nõuete täitmine

  (1) Käesoleva määruse nõuete täitmise tagamise eest vastutab riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja.

  (2) Õppuse ja laskeharjutuste läbiviimisel ning teenistuse korraldamisel on kõik vastutavad isikud kohustatud kontrollima ohutut ja nõuetekohast ümberkäimist teenistusrelvade ja laskemoonaga ning rakendama kõiki abinõusid nende kaotsimineku ja ebaseadusliku hõivamise ärahoidmiseks.

  (3) Teenistusrelvade või laskemoona käitlemise nõuete rikkumisest ning teenistusrelva kasutamise juhtumist tuleb viivitamatult teavitada riigi julgeoleku volitatud esindaja juhatajat, kes omakorda teavitab sellest Kaitseministeeriumi kantslerit (edaspidi kantslerit).

  (4) Igast teenistusrelva ja/või laskemoona kadumise, varguse või ebaseadusliku hõivamise juhtumist on teenistuja kohustatud viivitamatult teavitama riigi julgeoleku volitatud esindaja juhatajat, kes omakorda teavitab sellest kantslerit ja kaitseministrit.

§ 5.   Relvur

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona arvestust, hoidmist, väljastamist, parandamist ning regulaarseid laskeharjutusi korraldab ja kontrollib relvade eest vastutav isik (edaspidi relvur). Relvur määratakse riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja ettepanekul kantsleri käskkirjaga. Relvuri asendaja määratakse riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja ettepanekul kantsleri käskkirjaga.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

  (2) Relvuriks või tema asendajaks võib määrata isiku, kes on läbinud väljaõppe relvade ja laskemoona ning vastavate õigusaktide tundmise kohta.

  (3) Relvuri äraolekul üle kolmekümne päeva tuleb tema vastutusel olevad relvad ja laskemoon ning arvestusdokumendid üle anda tema asendajale.

  (4) Relvuri vahetumisel või teenistusest vabastamisel peab arvestusdokumentide üleandmine toimuma lisaks relvurile veel vähemalt kahe riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja poolt määratud isiku juuresolekul. Üleandmise kohta koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt, mille kinnitab riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja.

§ 6.   Alaline komisjon

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemist reguleerivate õigusaktide täitmise, teenistusrelvade olemasolu ja arvestuse kontrollimiseks ning käesoleva määruse § 151 lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks moodustab kantsler riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja ettepanekul käskkirjaga vähemalt kolmeliikmelise alalise komisjoni (edaspidi komisjon).
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

  (2) Komisjon kontrollib vähemalt kaks korda aastas relvade ja laskemoona käitlemist reguleerivate õigusaktide täitmist ning teenistusrelvade olemasolu ja arvestust. Komisjon esitab vajadusel kantslerile ja riigi julgeoleku volitatud esindaja juhatajale ettepanekud avastatud puuduste kõrvaldamiseks. Teenistusrelvade ja laskemoona kontrollimise tulemused kantakse «Relvade ja laskemoona kontrollraamatusse».

  (3) Komisjoni töösse kaasatakse vajadusel erialaeksperte.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

§ 7.   Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemise load

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona käitlemisel väljastatakse vajadusel teenistusrelvade käitlemise luba, millele kirjutab alla kantsler. Nimetatud loa vorm on toodud käesoleva määruse lisas 9.

  (2) Teenistusrelvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu toimub teenistusrelvade käitlemise eriloa (edaspidi eriluba) alusel, millele kirjutab alla kaitseminister või tema volitatud isik. Eriloa vorm on toodud käesoleva määruse lisas 10.

2. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SOETAMINE NING ARVESTUS 

§ 8.   Teenistusrelvade ja laskemoona soetamine

  Riigi julgeoleku volitatud esindaja teenistusrelvi ja laskemoona soetab Kaitseministeerium.

§ 9.   Teenistusrelvade ja laskemoona arvelevõtmine ning arvestus

  (1) Soetatud teenistusrelvad ja laskemoon võetakse arvele viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul soetamise päevast alates.

  (2) Teenistusrelvade ja laskemoona üle arvestuse pidamiseks seatakse sisse järgmised arvestusdokumendid:
  1) «Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat» (vorm määruse lisas 1), milles registreeritakse asutusse sissetulnud teenistusrelvade ja laskemoona saatedokumendid;
  2) «Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat» (vorm määruse lisas 2), milles registreeritakse asutusest väljastatud ja asutusesisesed teenistusrelvi ja laskemoona käsitlevad dokumendid (aktid jms);
  3) «Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat» (vorm määruse lisas 3), milles tehakse teenistusrelvade ja laskemoona saatelehtede alusel vastav sissekanne ning märgitakse sissetulnud ja väljaläinud relvade ja laskemoona nimetus, kogus ja maksumus;
  4) «Relvade numbrilise arvestuse raamat» (vorm määruse lisas 4), milles vastuvõetud teenistusrelvad viivitamatult registreeritakse;
  5) «Relvade ja laskemoona väljaandmise ja tagastamise raamat» (vorm määruse lisas 5), milles märgitakse väljaantud või tagastatud teenistusrelva nimetus ja number, laskemoona liik ja kogus.
  6) «Relvaruumi tabel» (vorm määruse lisas 6), milles näidatakse relvaruumis hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona kogus kaliibrite ja markide (tüüpide) kaupa, kappide nimetused ja arv ning järjekorranumbrid. «Relvaruumi tabelile» kirjutab alla relvur ja ainult temal on õigus teha tabelis muudatusi ning parandusi, kinnitades neid oma allkirjaga;
  7) «Kapis hoitavate relvade nimekiri» (vorm määruse lisas 7), milles on relvaruumi kapis hoitavate relvade nimekiri;
  8) «Relvade ja laskemoona kontrollraamat» (vorm määruse lisas 8), milles esitatakse teenistusrelvade ja laskemoona kontrollimise tulemused.
  9) «Laskemoona kasutamise aruanne» (vorm määruse lisas 11), mis täidetakse laskemoona väljastamisel ja kasutamata laskemoona tagastamisel.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

  (3) Kõlbmatu teenistusrelva ja kulutatud laskemoona mahakandmise ja vastava sissekande tegemise aluseks on mahakandmise akt. Teenistusrelva mahakandmise akti kinnitab kantsler.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 nimetatud arvestusdokumentide lehed peavad olema nummerdatud ja köidetud selliselt, et mis tahes lehe eemaldamine või asendamine ei oleks visuaalselt tuvastatavaid jälgi jätmata võimalik. Raamatu lõpus peab olema relvuri allkirjaga kinnitatud sissekanne: «Raamatus on ... nummerdatud lehte.».

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–5 ja 8 nimetatud arvestusdokumentidele antakse Kaitseministeeriumi dokumentide loetelu registreerimisnumber.

3. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA HOIDMINE NING TEENISTUSRELVA KANDMISE ÕIGUSE TAOTLEMINE 
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

§ 10.   Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine

  (1) Teenistusrelvi ja laskemoona hoitakse relvahoidlas, milleks on relvaruum või relvakapp.

  (2) Kuni kaheksat teenistusrelva hoitakse relvakapis, milleks peab olema võtmega lukustatav raudkapp või seif.

  (3) Üheksat või enamat teenistusrelva hoitakse relvaruumis või relvakapis, milleks peab olema turvalukuga varustatud, murdvarguskindel, spetsiaalselt relvade hoidmiseks tootja poolt tööstuslikult valmistatud kapp.

  (4) Lisaks teenistusrelvadele ja laskemoonale on relvahoidlas lubatud hoida:
  1) relvade osi ja lisaseadiseid ning relvade hooldusvahendeid;
  2) erivahendeid.

  (5) Tulirelva võib hoida ainult tühjakslaetuna.

  (6) Relvakapis tuleb laskemoona hoida eraldi lukustatud laekas.

  (7) Ruum, kus asub relvakapp, peab olema varustatud elektroonilise valvesignalisatsiooniga. Ruumi uks peab olema piisavalt turvaline, et valvepersonal jõuaks sissetungikatsele reageerida enne füüsiliste tõkete läbimist sissetungija poolt.

§ 11.   Nõuded relvaruumile

  (1) Relvaruumi seinad, laed ja põrandad peavad olema betoonist või kivist ning tule- ja sissetungimiskindlad.

  (2) Relvaruumi uks peab olema tuletõkkeuks, mis on valmistatud terasplekist. Uksel peab olema kaks tugevat lukku ning uks võib avaneda ainult väljapoole.

  (3) Relvaruumi kõik aknad ning avad peavad olema varustatud seestpoolt suletava kattega, mis välistab kahjustavate esemete või ainete sattumise relvaruumi.

  (4) Relvaruumi uste ja akende raamid peavad olema kindlalt kinnitatud kandeseinte või põranda ja lae külge.

§ 12.   Relvaruumi turvalisuse ja tuleohutuse tagamine

  (1) Relvaruum peab olema varustatud:
  1) elektroonilise valvesignalisatsiooniga;
  2) elektroonilise valvesignalisatsiooni alarmseadmetega, mis on paigaldatud relvahoidlasse ja valveruumi;
  3) esmaste tulekustutusvahenditega;
  4) kehtivatele nõuetele vastava piksekaitsesüsteemiga;
  5) varuvalgustusseadmetega;
  6) tulekahjusignalisatsiooniga;
  7) tolmu- ja niiskuskindlate valgustitega.

  (2) Suitsetamine või lahtise tule kasutamine relvaruumis on keelatud.

§ 13.   Teenistusrelvade ja laskemoona hoidmine relvaruumis

  (1) Teenistujatele kinnitatud teenistusrelvi ja laskemoona hoitakse relvaruumis kappides, kus igal relval on oma pesa, kuhu kinnitatakse silt, millele on märgitud:
  1) relva liik;
  2) relva number;
  3) teenistuja nimi, kellele relv on kinnistatud.

  (2) Teenistujatele kinnitamata teenistusrelvi hoitakse relvaruumis koos nende juurde kuuluvate tööriistade ja puhastusvahenditega pakendis või eraldi kapis.

  (3) Laskemoona hoitakse kastis või tehase pakendis. Osaliselt täidetud kastis on sedel, millel on näidatud laskemoona hulk, kasti avamise kuupäev ja relvuri allkiri. Lahtiselt on lubatud hoida kuni kolme salvetäit padruneid iga teenistusrelva kohta.

  (4) Relvaruumi kapil on silt, kus on näidatud:
  1) kapi number;
  2) vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus;
  3) plommi või pitsati number, millega kapp plommitakse või pitseeritakse.

  (5) Relvaruumi kapi ukse siseküljel on kapis hoitavate relvade nimekiri, millele kirjutab alla relvur.

  (6) Relvaruum, selle kapid, kastid laskemoona ja relvadega, on lukustatud ja plommitud või pitseeritud relvuri poolt.

§ 14.   Relvaruumi ja relvakappide võtmete hoidmine

  (1) Relvaruumi ja selle kappide võtmeid hoitakse eraldi kimbus, mis asub alaliselt relvuri käes.

  (2) Relvahoidla ja relvakappide varuvõtmeid hoitakse pitseeritud ümbrikus, pinalis või kotis riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja või tema poolt määratud isiku seifis.

  (3) Võtmete asemel või nendele lisaks võib kasutada vahetatava kombinatsiooniga lukke. Lukukombinatsioone vahetatakse vähemalt üks kord aastas.

  (4) Võtmete kaotamisel või kahtluse korral, et lukukombinatsioon on saanud teatavaks kõrvalistele isikutele, vahetatakse viivitamatult vastava relvahoidla või selle kapi lukk või lukukombinatsioon.

§ 15.   Relvahoidla avamine relvuri ja tema asendaja äraolekul

  (1) Relvuri ja tema asendaja äraolekul võib relvahoidlat avada riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja loal varuvõtmega. Relvahoidla avamine toimub vähemalt kolme riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja poolt määratud isiku juuresolekul. Relvahoidla avamise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris.

  (2) Relvahoidla lukustatakse ja plommitakse või pitseeritakse, kusjuures plommi või pitsati number näidatakse ära aktis. Väljaantud teenistusrelvad ja laskemoon kantakse «Relvade ja laskemoona väljaandmise ja tagastamise raamatusse».

  (3) Kui relvur tuleb tagasi, on ta kohustatud tema äraolekul avatud relvahoidla avama vähemalt kolme riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja poolt määratud isiku juuresolekul ja kontrollima relvahoidlas hoitavate teenistusrelvade ja laskemoona kogust ning selle vastavust arvestusdokumentidele ning tulemustest informeerima riigi julgeoleku volitatud esindaja juhatajat.

  (4) Relvur on kohustatud tegema kontrolli kohta sissekande «Relvade ja laskemoona kontrollraamatusse».

§ 151.   Teenistusrelva kandmise õiguse taotlemine

  (1) Teenistusrelva kandmise õiguse saamiseks suunab taotleja vahetu juht ametniku teenistusrelva ja laskemoona praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra, laskevigastuste korral kannatanule esmaabi andmise algkoolitusele ning laskeharjutusele, mille järel tuleb sooritada eksam.

  (2) Eksami korraldab ja viib läbi komisjon. Eksami sooritamise tulemus ning komisjoni ettepanek teenistusrelva kandmise õiguse andmiseks või sellest keeldumiseks fikseeritakse komisjoni protokollis.

  (3) Eksamile lubatakse ainult taotlejad, kellel on nõuetekohane tervisetõend.

  (4) Eksam koosneb kolmest osast:
  1) I osa – tulirelvaalaste õigusaktide tundmise ja laskevigastuste korral kannatanule esmaabi andmise teadmiste kontroll;
  2) II osa – teenistusrelva tundmise ja praktilise käsitsemise oskuse kontroll;
  3) III osa – laskeharjutuse eduka sooritamise kontroll.

  (5) Eksami II ja III osa tulemuste hindamisele kaasab komisjon vastavat litsentsi omava isiku.

  (6) Teenistusrelva kandmise õigus antakse kantsleri käskkirjaga komisjoni ettepaneku alusel.

  (7) Komisjon võib eksami sooritamise nõudest loobuda, kui taotlejal on viimase viie aasta jooksul olnud sama liiki relva, mille kandmise õigust taotletakse, relvakandmise õigus või relvaluba.

  (8) Teenistusrelva kandmise õiguse saanud ametnik peab osalema laskeharjutustel vähemalt neli korda aastas.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

§ 152.   Ametniku tervisekontroll ja tervisetõend

  (1) Teenistusrelva kandmise õiguse saanud ametnik on kohustatud enne kehtiva tervisetõendi kehtivuse lõppemist läbima uue tervisekontrolli ja esitama uue tervise tõendi relvurile.

  (2) Tervisetõendi kehtivuse lõppemisel ja uue tervisetõendi esitamata jätmisel on ametnik kohustatud hiljemalt tervisetõendi kehtivuse viimasel päeval andma teenistusrelva ja laskemoona üle relvurile.

  (3) Relvur on kohustatud jälgima, et iga ametnik, kellele on väljastatud teenistusrelv, omaks kehtivat ja nõuetekohast tervisetõendit. Tervisetõendi väljastamisega seotud kulud hüvitab ametnikule Kaitseministeerium kuludokumentide alusel.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

4. peatükk TEENISTUSRELVADE KANDMINE 

§ 16.   Teenistusrelvade ja laskemoona kandmine

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona kandmine on relva ja laskemoona endaga kaasaskandmine väljaspool relvale ja laskemoonale ettenähtud hoiukohta.

  (2) Relvakandmise õigus antakse teenistujale kantsleri käskkirjaga pärast teenistusrelva ja laskemoona praktilise käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli, meditsiinilise kontrolli läbimist ja väljaõppeprogrammiga ettenähtud laskeharjutuste edukat sooritamist.

  (3) Teenistusrelva kandmise õigust tõendavaks dokumendiks on riigi julgeoleku volitatud esindaja ametitunnistus, millel on märge relvakandmise õiguse kohta. Ametitunnistusel on töötaja foto ja isikukood, kantsleri allkiri ning ametitunnistuse kehtivuse aeg.

  (4) Käesoleva määruse §-s 6 nimetatud alaline komisjon korraldab teenistusrelva ja laskemoona kandmise õigust omavatele isikutele relva ja laskemoona ehituse, käsitsemise, kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolli ning väljaõppeprogrammis ettenähtud laskeharjutusi.

  (5) Keelatud on:
  1) kanda teenistusrelva teenistusvälisel ajal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul;
  2) anda teenistusrelva kõrvalisele isikule;
  3) kanda teenistusrelva alkoholijoobes, samuti narkootilise, psühhotroopse või psühhotoksilise aine mõju all olles;
  4) kanda teenistusrelva miitingul, demonstratsioonil, pidustustel ja muudel avalikel üritusel, välja arvatud juhul, kui selle kandmine on seotud teenistusülesande täitmisega.

  (51) Ametnik on kohustatud temale väljastatud teenistusrelvad ja laskemoona tagastama relvurile:
  1) teenistussuhte peatumisel, väljaarvatud puhkuse ja ajutise töövõimetuse ajaks;
  2) teenistusest vabastamisel.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

  (52) Ametnik on kohustatud andma hoiule temale väljastatud teenistusrelvad ja laskemoona relvurile või paigutama töökohal lukustatavasse raudkappi või seifi:
  1) välislähetuses viibimise ajaks, väljaarvatud juhul, kui relv võetakse välislähetusse kaasa;
  2) puhkuse lviibimisea jaks.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

  (6) Kantsler võib käskkirjaga lubada teenistujal kanda teenistusvälisel ajal ning hoida alaliselt talle kinnitatud teenistusrelva ja kuni kolme salvetäit padruneid töökohal ja oma elukohas. Nimetatud isikud on kohustatud tagama relva ja laskemoona säilimise ning vältima nende sattumist kõrvalise isiku kätte.

§ 17.   Teenistusrelvade ja laskemoona väljastamine

  (1) Teenistusrelvi ja laskemoona väljastab relvur isikule, kellele kantsleri käskkirjaga on vastav teenistusrelv kinnitatud ja kellel on teenistusrelva kandmise õigus. Nimetatud isik kinnitab teenistusrelva ja laskemoona temale väljastamist allkirjaga «Relvade ja laskemoona väljaandmise ja tagastamise raamatus», kuhu märgitakse ka väljaantud teenistusrelva nimetus ja number ning laskemoona liik ja kogus.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

  (2) Teenistusrelva ja laskemoona ei väljastata varem, kui ametniku ametitunnistusele on tehtud märge relvakandmise õiguse kohta.
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

5. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA EDASITOIMETAMINE 

§ 18.   Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamine

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona edasitoimetamine on nende vedu transpordivahendiga Eesti Vabariigi piirides ühest kohast teise ilma teenistusrelvade ja laskemoona vahepealse kasutamise eesmärgita.

  (2) Kuni viie teenistusrelva ja/või 2500 padruni veoks annab loa riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja.

  (3) Rohkem kui 5 teenistusrelva ja/või 2500 padruni veoks annab kantsler käskkirja, milles on näidatud:
  1) veetavate teenistusrelvade ja/või laskemoona kogus;
  2) veo alg- ja sihtpunkt;
  3) veoks vajaminev(ad) auto(d);
  4) saatemeeskond, selle relvastus ning ülem;
  5) eraldatavad sidevahendid;
  6) saatemeeskonna ja autojuhi instrueerija ning instrueerimise asukoht.

  (4) Veetavad teenistusrelvad peavad olema tühjaks laetud ja lahti võetud viisil, mis ei võimalda nende kohest kasutuselevõttu.

  (5) Laskemoona edasitoimetamisel tuleb juhinduda ohtlike veoste veoeeskirjast.

6. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA SISSE- JA VÄLJAVEDU 

§ 19.   Teenistusrelvade ja laskemoona Eestisse sissevedu ja Eestist väljavedu

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona riiki sissevedu ja riigist väljavedu on teenistusrelvade ja laskemoona toimetamine Eesti Vabariigi territooriumile või sealt välja.

  (2) Teenistusrelvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu toimub käesoleva määruse § 7 lõikes 2 nimetatud eriloa alusel kooskõlas «Relvaseaduse» ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

  (3) Eriluba vormistatakse enne riigipiiri ületamist ja see esitatakse tollieeskirjade kohaselt tolliformaalsuste käigus.

  (4) Teenistusrelvade ja laskemoona tolliladustamine on keelatud.

  (5) Teenistusrelvade ja laskemoona ajutisel impordil ja ekspordil kavatsusega teenistusrelv ja laskemoon tagasi tuua, peavad teenistusrelvad ja kasutamata laskemoon olema eriloal märgitud tähtajaks Eestisse tagasi toodud, välja arvatud juhul, kui ajutiselt imporditud või eksporditud laskemoon on ära kasutatud. Sellisel juhul koostatakse laskemoona kasutamise kohta akt, mille kinnitab veo eest vastutav isik.

  (6) Teenistusrelvad ja laskemoon peavad olema nende saatedokumentide ja eriloa alusel identifitseeritavad. Teenistusrelvade ja laskemoona nomenklatuur ja kogus ei tohi erineda eriloal märgitud nomenklatuurist ning kogusest.

  (7) Eriluba märgistatakse tolliformaalsuste käigus ning tagastatakse selle esitajale.

7. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA VÕÕRANDAMINE 

§ 20.   Teenistusrelvade ja laskemoona võõrandamine

  (1) Teenistusrelvi võib võõrandada ainult vastavat liiki relva soetamisluba omavatele isikutele.

  (2) Laskemoona võib võõrandada ainult isikutele, kellel on vastava relva relvaluba.

  (3) Tehingu tegemisel tuleb kontrollida teise osapoole isikut tõendavat dokumenti, soetamisloa või relvaloa olemasolu ja vajadusel esindusõigust tõendavat dokumenti.

8. peatükk TEENISTUSRELVADE PARANDAMINE 

§ 21.   Teenistusrelvade parandamine

  Teenistusrelvade parandamine on käesoleva määruse tähenduses relvade kasutamisel, veol või hoidmisel tekkinud defektide kõrvaldamine viisil, millega ei kaasne relva kvalitatiivsete omaduste olulist muutmist, samuti osade või ainete asendamine.

§ 22.   Parandavad isikud

  Parandamine võib toimuda:
  1) tehniliste võimaluste olemasolul asutuses;
  2) isiku poolt, kellele on «Relvaseaduse» alusel välja antud tegevusluba relvade parandamise ja ümbertegemise teenuse pakkumiseks;
  3) Kaitseväes.
[RT I, 08.08.2014, 7 - jõust. 11.08.2014]

§ 23.   Parandamine asutuses

  (1) Parandamiseks asutuses annab loa riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja.

  (2) Toimingu kohta koostatakse akt, milles märgitakse:
  1) toimingu aeg;
  2) toimingu koht;
  3) parandatavate teenistusrelvade nimetus, mudel, kaliiber, number ja kogus;
  4) tehtud tööd ja andmed parandamisel kasutatud täiendavate osade või materjalide kohta;
  5) vastutava isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

§ 24.   Parandamine väljaspool asutust

  (1) Parandamine väljaspool asutust toimub käesoleva määruse § 7 lõikes 1 nimetatud loa alusel.

  (2) Parandamisel väljaspool asutust koostab toimingu eest vastutav isik relvade üleandmisel töö tegijale üleandmise-vastuvõtmise akti, millele kirjutab alla toimingu eest vastutav isik või relvur ja töö tegija.

  (3) Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse:
  1) akti koostamise aeg ja koht;
  2) parandamise või ümbertegemise aluseks oleva loa andmed.

  (4) Toimingu kohta koostatakse akt, milles märgitakse:
  1) toimingu aeg;
  2) tehtud tööd;
  3) kasutatud täiendavad osad või materjalid.

9. peatükk TEENISTUSRELVADE JA LASKEMOONA HÄVITAMINE JA LAMMUTAMINE 

§ 25.   Teenistusrelvade ja laskemoona hävitamine

  (1) Teenistusrelvade ja laskemoona hävitamine on relvade või laskemoona, samuti vastavate kasutute parandamisjääkide füüsiline hävitamine viisil, millega välistatakse nende edasine kasutamine või taastamine.

  (2) Teenistusrelvad ja nende osad ning lõhkematerjali mittesisaldavad laskemoonaosad hävitatakse ümbersulatamise või pressi või lõiketera all purustamise teel.

  (3) Laskemoon hävitatakse eripõletis põletamise või lõhkamise teel.

  (4) Hävitatud teenistusrelvad ja laskemoon kantakse maha.

§ 26.   Teenistusrelvade ja laskemoona lammutamine

  (1) Teenistusrelvade lammutamine on relvade lahtivõtmine koostisosadeks viisil, mis välistab nende kui terviku taastamise.

  (2) Lammutamisel mittesäilitatavad osad ja ained kuuluvad hävitamisele.

  (3) Lammutamisel järele jäänud kasutuskõlblikud tulirelva olulised osad hinnatakse ja võetakse arvele ning neid võib kasutada teenistusrelvade parandamiseks.

  (4) Lammutatud teenistusrelvad või nende hävitatud osad kantakse maha.

§ 27.   Hävitamise ja lammutamise otsustamine

  (1) Hävitamise või lammutamise vajaduse väljaselgitamise teeb kantsler riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja ettepanekul ülesandeks §-s 6 nimetatud komisjonile.

  (2) Komisjoni töö alguseks peavad vastavad teenistusrelvad või laskemoon olema paigutatud relvahoidlasse.

  (3) Komisjon teeb kantslerile ettepaneku teenistusrelva(de) ja/või laskemoona hävitamise või lammutamise kohta.

§ 28.   Hävitamise ja lammutamise läbiviimine

  (1) Teenistusrelvade hävitamine või lammutamine toimub kantsleri loal §-s 6 nimetatud komisjoni kõigi liikmete juuresolekul. Komisjon koostab akti, kuhu märgitakse:
  1) andmed teenistusrelvade ja laskemoona kohta;
  2) hävitamise või lammutamise aeg ja koht;
  3) hävitamise korral hävitamise viis;
  4) lammutamise korral andmed kasutuskõlblike relvaosade kohta.

  (2) Aktile kirjutavad alla komisjoni liikmed ning akti kinnitab riigi julgeoleku volitatud esindaja juhataja.

Lisa 1 Sissetulnud relvadokumentide registreerimise raamat

Lisa 2 Väljastatud relvadokumentide registreerimise raamat

Lisa 3 Relvade ja laskemoona arvelevõtmise raamat
[RT I 2010, 68, 514 - jõust. 01.01.2011]

Lisa 4 Relvade numbrilise arvestuse raamat

Lisa 5 Relvade ja laskemoona väljaandmise ja tagastamise raamat

Lisa 6 Relvaruumi tabel

Lisa 7 Kapis hoitavate relvade nimekiri

Lisa 8 Relvade ja laskemoona kontrollraamat

Lisa 9 Teenistusrelvade käitlemise luba

Lisa 10 Teenistusrelvade käitlemise eriluba
[RT I, 19.02.2014, 5 - jõust. 01.03.2014]

Lisa 11 Laskemoona kasutamise aruanne
[RTL 2009, 34, 436 - jõust. 12.04.2009]

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json