Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaitseväe kiirabibrigaadi tööjuhend

Vastu võetud 07.12.2012 nr 13

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 35³ lõike 5 alusel.

§ 1.  Mõisted

  Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
  1) Kaitseväe kiirabibrigaad (edaspidi kiirabibrigaad) – erakorralise meditsiinialase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab Kaitseväe kiirabi teenust;
  2) käsuandja – Kaitseväe väljaõppe või ürituse korraldamise eest vastutav väeliigi või struktuuriüksuse ülem või tema määratud vastutav isik;
  3) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukäsu saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni või saabumiseni käsuandja määratud asukohta;
  4) Kaitseväe meditsiinikeskus – Kaitseväe struktuuriüksuse meditsiinikeskus, kus on kiirabibrigaadi alaline paiknemiskoht vajalike ruumide ja tingimustega kiirabibrigaadi liikmetele ja Kaitseväe kiirabisõidukitele (edaspidi kiirabisõiduk).

§ 2.  Kiirabi teenuse osutamise juhud

  (1) Kiirabibrigaad tegutseb järgmistel juhtudel:
  1) kõrgendatud riskiastmega sõjaväelisel väljaõppel;
  2) Kaitseväe osalusega avalikel üritustel;
  3) rahvusvahelise sõjalise koostöö raames korraldatavatel õppustel;
  4) muudel õigusaktides sätestatud juhtudel.

  (2) Kiirabibrigaad juhindub tegutsemises käsuandjalt saadud käskudest, ohutuseeskirjadest ja -juhenditest, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2002. a määrusest nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras”, tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korrast (edaspidi koostöökord), välja arvatud koostöökorra §-d 4–11 ja § 18 lõige 1, ning teistest seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest.

  (3) Kiirabibrigaad juhindub avalikul üritusel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule avaliku ürituse juhi ja Häirekeskuse korraldustest ning koostöökorra §-dest 4 –11. Käsuandja võib kiirabibrigaadi vajaduse korral avalikult ürituselt tagasi kutsuda.

§ 3.  Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused

  Kiirabibrigaadi juht:
  1) vastutab kogu kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest väljasõidul;
  2) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
  3) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
  4) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
  5) otsustab vajaduse üle jätta patsient sündmuskohale või viia Kaitseväe meditsiinikeskusse ning vajaduse korral määrab lühiajalise ravi;
  6) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi terviseseisundist;
  7) palub raadioside kaudu või telefoni teel täiendavat abi Häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi terviseseisundist;
  8) diagnoosib bioloogilise surma;
  9) täidab kiirabikaardi ja vajaduse korral elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
  10) dokumenteerib tööaja jooksul kogutud andmed ja vastutab andmete õigsuse eest;
  11) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas.

§ 4.  Kiirabibrigaadi õe ülesanded

  (1) Kiirabibrigaadi õde:
  1) tagab kiirabisõidukis ettenähtud ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu ning korrasoleku;
  2) abistab kiirabibrigaadi juhti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi korraldusi;
  3) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas.

  (2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad käesoleva määruse § 3 punktides 1–11 loetletud õigused ja kohustused.

§ 5.  Kiirabitehniku ülesanded

  Kiirabitehnik:
  1) vastutab varustuse korrasoleku eest;
  2) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda ja tagab kiirabibrigaadi ning patsiendi ohutu veo;
  3) peatab ja pargib kiirabisõiduki sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks sobivaimas kohas;
  4) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
  5) täidab kiirabibrigaadi juhi korraldusi;
  6) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas ja alarmsõidukijuhi koolituse vastavalt teede- ja sideministri 4. aprilli 2001. a määrusele nr 33 „Alarmsõidukijuhi koolituse eeskiri, koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm”.

§ 6.  Väljasõidueelne tegevus

  (1) Kiirabibrigaad on valmisolekus vastavalt käsuandja käskudele.

  (2) Valmisoleku tagamiseks kiirabibrigaad:
  1) kannab Kaitseväe vormiriietust või lähtudes käsuandjalt saadud käsust muud ettenähtud tööriietust;
  2) kontrollib varustuse olemasolu ja töökorras olekut, viib läbi kiirabisõiduki ja varustuse puhastuse ja vajaduse korral desinfektsiooni;
  3) on raadio- või telefoniside kaudu pidevas ühenduses käsus määratud vastutava isikuga.

§ 7.  Väljasõit sündmuskohale

  Väljasõidukäsu vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
  1) alustab tegevust vastavalt käsuandjalt saadud käskudele;
  2) vajaduse korral täpsustab väljakutse asjaolusid;
  3) palub raadioside kaudu või telefoni teel Häirekeskuselt täiendavat abi sõltuvalt vajadusest;
  4) teavitab käsuandjat kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja lahkumisest, saabumisest Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse ning kannab andmed kiirabikaardile;
  5) teavitab avalikul üritusel ürituse juhti ja vajadusel Häirekeskust kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja lahkumisest, saabumisest haiglasse ning kannab andmed kiirabikaardile.

§ 8.  Tegevus sündmuskohal

  Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
  1) tagab enda ohutuse, ohu korral teavitab sellest viivitamatult käsuandjat ja avalikul üritusel ürituse juhti;
  2) hindab patsiendi terviseseisundit, esmajärjekorras tuvastab, kas patsiendil on eluohtlik seisund ja alustab abi andmist;
  3) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
  4) tagab patsiendi vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
  5) suhtub patsienti lugupidavalt, tagab tema privaatsuse ja toetab teda psühholoogiliselt;
  6) kirjeldab kiirabikaardil patsiendi mürgistuse, vigastuse, haiguse või trauma tekkimise võimalikke põhjuseid;
  7) kogub Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti eelneval kohalolekul neilt vajalikku teavet juhtumi kohta;
  8) palub raadioside kaudu või telefoni teel Häirekeskuselt täiendavat abi sõltuvalt vajadusest;
  9) ei takista Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti sündmuskohal kohalolekul neid ülesannete täitmisel;
  10) kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel, kui sündmuskohal ei ole Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit;
  11) on avalikul üritusel raadioside kaudu või telefoni teel ühenduses ürituse juhi ja Häirekeskusega.

§ 9.  Patsiendi vedu

  Patsiendi veol kiirabibrigaad:
  1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
  2) fikseerib patsiendi tema terviseseisundile vastavas sobivaimas asendis;
  3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
  4) teavitab Kaitseväe meditsiinikeskust või haiglat patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast kohale jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
  5) teavitab Kaitseväe meditsiinikeskust või haiglat viivitamatult patsiendi Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse viimise vajaduse ärajäämisest.

§ 10.  Tegevus Kaitseväe meditsiinikeskuses

  Saabumisel Kaitseväe meditsiinikeskusesse kiirabibrigaad:
  1) siseneb koos patsiendiga Kaitseväe meditsiinikeskusesse;
  2) jätkab patsiendile abi andmist kuni patsiendi üleandmiseni Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile;
  3) osaleb vajaduse korral patsiendi eluohtliku seisundi puhul meditsiiniabi osutamisel;
  4) annab Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
  5) edastab Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile teabe patsiendi ja väljasõidu kohta, täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi terviseseisundiga seotud muud dokumendid.

§ 11.  Tegevus haiglas

  Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
  1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
  2) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
  3) osaleb vajaduse korral patsiendi eluohtliku seisundi puhul vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas meditsiiniabi osutamisel;
  4) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
  5) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ja patsiendi terviseseisundiga seotud muud dokumendid.

§ 12.  Tegevus pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist

  (1) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist Kaitseväe meditsiinikeskusele või haiglale teavitab kiirabibrigaad käsuandjat:
  1) lahkumisest sündmuskohalt, Kaitseväe meditsiinikeskusest või haiglast;
  2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks;
  3) saabumisest tagasi käsuandja määratud asukohta.

  (2) Avalikul üritusel, pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist Kaitseväe meditsiinikeskusele või haiglale, teavitab kiirabibrigaad ürituse juhti ja vajaduse korral Häirekeskust:
  1) lahkumisest sündmuskohalt, Kaitseväe meditsiinikeskusest või haiglast;
  2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks;
  3) saabumisest tagasi avaliku ürituse juhi määratud asukohta.

§ 13.  Väljasõidujärgne tegevus

  (1) Pärast väljasõidu lõpetamist saabub kiirabibrigaad tagasi Kaitseväe meditsiinikeskusesse või teise, käsuandja või avaliku ürituse juhi määratud, asukohta.

  (2) Sihtkohas kiirabibrigaad:
  1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajaduse korral täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
  2) viib läbi varustuse ja kiirabisõiduki puhastuse ning vajaduse korral desinfektsiooni;
  3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
  4) teatab valmisolekust minna järgmisele väljasõidule.

§ 14.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 2013. aasta 1. aprillil.