Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Maapinna kalde määramise alused ning erandid kaldega alade väetamisel

Vastu võetud 10.05.2016 nr 11

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 26¹ lõike 4¹¹ alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse maapinna kalde määramise alused ning erandid kaldega alade väetamisel.

§ 2.   Maapinna kalde määramine

  (1) Üldjuhul lähtutakse maapinna kalde määramisel Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaardist.

  (2) Maapinna kalle määratakse haritaval maal Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaardi põllumassiivi piires.

  (3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse maapinna kalde suurusest, selle osakaalust põllumassiivis, paiknemisest veekaitseobjektide suhtes ja kaldega ala suurusest, sealhulgas laiusest.

§ 3.   Maapinna kalde määramine kohapealse mõõdistamise teel

  (1) Juhtudel, kui kaldega ala ei ole võimalik määrata paragrahvis 2 nimetatud viisil, kasutatakse kalde määramiseks kohapealset mõõdistamist.

  (2) Kohapealse mõõdistamise kulud katab teenuse tellija.

  (3) Kohapeal mõõdistab maapinna kallet isik, kellel on selleks tööks geomaatika valdkonna kutsekomisjoni väljastatud Eesti kvalifikatsiooniraamistiku vähemalt kuuenda taseme geodeedi kutsetunnistus spetsialiseerumisega ehitusgeodeetilistele uuringutele.

  (4) Kohapealse mõõdistamise kohta koostatakse mõõtmistööde aruanne vastavalt keskkonnaministri 28. juuni 2013 aasta määruse nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ § 4 lõigetes 5 ja 9, välja arvatud lõigetes 2, 3, 4 ja 6, toodud nõuetele.

§ 4.   Kaldega põllumassiividel väetise laotamise tingimused

  (1) Väetise laotamine maapinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi.

  (2) Erandina lõikes 1 sätestatust, on väetise laotamine pinnale kaldega üle 10 protsenti lubatud kogu põllumassiivil, välja arvatud veeseaduses sätestatud keeluajal, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) lõikes 1 nimetatud üle 10 protsendiliste kalletega alade pindala kokku ei moodusta § 2 lõikes 3 viidatud Maa-ameti kaardirakenduse kallete kaardi järgi üle ühe kolmandiku põllumassiivi pindalast;
  2) üle 10 protsendise kaldega ala ei ole laiem kui 100 m;
  3) kaldega ala lähim serv jääb reljeefis madalamal paikneva karstilehtri servast vähemalt 50 m kaugusele;
  4) kaldega ala lähim serv jääb looduskaitseseaduse § 37 alusel kehtestatud ranna ja kalda piiranguvööndist väljapoole ega piirne sellega;
  5) kaldega ala lähim serv jääb reljeefis madalamal paiknevast maaparandussüsteemi avatud eesvoolust või kuivenduskraavist vähemalt 50 m kaugusele;
  6) veehaarde sanitaarkaitsealast ülalpool paikneva kaldega ala lähim serv ei piirne veehaarde sanitaarkaitsealaga;
  7) kaevu hooldusalast ülalpool paikneva kaldega ala lähim serv ei piirne kaevu hooldusalaga;
  8) õuealast ülalpool paikneva kaldega ala lähim serv jääb põhikaardil märgitud õuealast vähemalt 100 m kaugusele.