Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise kord, lähetustasu lähtesummad ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord, lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord, hüvitatavate ravikulude loetelu, kaasasoleva perekonnaliikme eest välislähetustasu suurendamise ja maksmise kord ning abikaasatasu maksmise tingimused ja kord
Vastu võetud 19.12.2012 nr 115
RT I, 21.12.2012, 38
jõustumine 01.04.2013
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 13.02.2014 | RT I, 20.02.2014, 2 | 23.02.2014 |
Määrus kehtestatakse avaliku teenistuse seaduse § 45 lõigete 5, 7, 9 ja 14 ning § 46 lõike 8 alusel.
1. peatükk Üldsätted
§ 1. Kohaldamisala
(1) Määrust kohaldatakse pikaajalisele välislähetusele, millele ei kohaldata välisteenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seadust ega nende alusel antud õigusakte.
(2) Määrust ei kohaldata juhul, kui ametnik täidab Euroopa Liidu institutsiooni juures riikliku eksperdi ülesandeid.
§ 2. Reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse:
1) pikaajalisse välislähetusse saatmise kord;
2) pikaajalise välislähetuse lähetustasu (edaspidi lähetustasu) lähtesummad;
3) lähetustasu arvutamise ja maksmise kord;
4) kaasasoleva perekonnaliikme eest lähetustasu suurendamise ja maksmise kord;
5) abikaasatasu maksmise tingimused ja kord;
6) hüvitatavate ravikulude loetelu;
7) pikaajalise välislähetuse lähetuskulude hüvitamise tingimused ja kord.
§ 3. Lähetustasu
(1) Lähetustasu, suurendatud lähetustasu ja määruses käsitletud kulude hüvitised on teenistuslähetusega seotud hüvitised, mida ei loeta ametniku palgaks.
(2) Lähetustasu, suurendatud lähetustasu ja abikaasatasu makstakse ning määruses sätestatud kulud kaetakse riigieelarvest ametiasutusele selleks eraldatud vahenditest.
§ 4. Pikaajalise välislähetuse kestus ja lähetusaasta
(1) Ametniku ja kaasasoleva perekonnaliikme lähetusaasta alguseks loetakse ametniku haldusaktijärgne lähetuse alguse kuupäev.
(2) Kui ametniku perekonnaliige saabub esimesel korral lähetuse sihtkohariiki hiljem kui ametnik, loetakse perekonnaliikme esimese lähetusaasta alguseks lähetuse sihtkohariiki saabumise päev. Perekonnaliikme järgmise lähetusaasta alguseks loetakse ametniku järgmise lähetusaasta alguse päev.
(3) Ametnik on kohustatud teda lähetanud ametiasutusele (edaspidi lähetajaasutus) teatama enda ning perekonnaliikme lähetuse sihtkohariiki saabumise ja lähetuse sihtkohariigist lahkumise tegeliku kuupäeva.
2. peatükk Pikaajalisse välislähetusse saatmise ja sealt tagasikutsumise kord
§ 5. Pikaajalisse välislähetusse saatmine
(1) Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise otsuse teeb ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik.
(2) Ametnik saadetakse pikaajalisse välislähetusse haldusakti alusel, milles märgitakse:
1) lähetuse sihtkoht;
2) organisatsioon, kuhu lähetatu saadetakse;
3) lähetuse eesmärk;
4) lähetuse alguse ja lõpu kuupäev;
5) vajaduse korral muu teave.
(3) Perekonnaliikme pikaajalises välislähetuses kaasasoleku korral vormistatakse haldusakt ametniku lähetustasu suurendamise ja abikaasatasu määramise kohta.
(4) Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmise eeldus on tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Ametnik peab teavitama soovist võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa perekonnaliige vähemalt 90 kalendripäeva ette.
(5) Ametniku pikaajalisse välislähetusse saatmisest teatatakse talle ette vähemalt 90 kalendripäeva.
§ 6. Pikaajalisest välislähetusest tagasikutsumine
(1) Ametniku pikaajalisest välislähetusest tagasikutsumise otsuse teeb ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik.
(2) Ametnikul on õigus nõuda enne § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud lähetuse lõpu kuupäeva pikaajalisest välislähetusest tagasikutsumist, esitades kirjaliku taotluse koos põhjenduse ja lähetuse lõpu soovitava kuupäevaga. Taotlus tuleb esitada vähemalt 90 kalendripäeva enne lähetuse lõpu soovitavat kuupäeva.
3. peatükk Lähetustasu lähtesumma ning lähetustasu arvutamise ja maksmise kord
§ 7. Lähetustasu lähtesumma
Lähetustasu lähtesumma on 559 eurot.
§ 8. Lähetustasu arvutamine
(1) Ametniku ühe kalendrikuu lähetustasu suurus on lähetustasu lähtesumma ja lähetuse sihtkoha linna koefitsiendi korrutis.
(2) Lähetustasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks välisteenistuse seaduse § 63 lõike 4 alusel kehtestatud linnade koefitsiendid.
(3) Lähetustasu arvutamisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa nii, et selle kuu lähetustasu jagatakse selle kalendrikuu päevade arvuga.
(4) Ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik võib lähetustasu vähendada kuni 70 protsenti, kui sihtkohas viibimise ajal tagatakse ametnikule tasuta toitlustamine.
§ 9. Lähetustasu maksmine
(1) Lähetustasu makstakse ametnikule alates lähetuse sihtkohta jõudmise päevast, kuid mitte enne lähetamise haldusaktis määratud lähetuse alguse kuupäeva, kuni lähetuse sihtkohast lahkumise päevani, kuid mitte kauem kui lähetusse saatmise haldusaktis nimetatud lähetuse lõpu kuupäevani.
(2) Lähetustasu ei maksta avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 1 nimetatud juhul.
(3) Lähetustasu makstakse ametniku arvelduskontole iga kalendrikuu eest järgneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Vajaduse korral tehakse tasaarvestus eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste põhjal.
[RT I, 20.02.2014, 2 - jõust. 23.02.2014]
(4) Lähetustasu makstakse üldjuhul välja lähetuse sihtkohariigi valuutas makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisvaluuta, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, hinnatakse ümber, kasutades asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi. Sõltuvalt riigi poliitilisest või majanduslikust olukorrast võib lähetustasu välja maksta muus valuutas.
(5) Lähetustasu makstakse Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud arvelduskontole. Kui välislähetus väljaspool euroala kestab üle ühe aasta, võib ametniku kirjaliku avalduse alusel maksta lähetustasu välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole.
[RT I, 20.02.2014, 2 - jõust. 23.02.2014]
(6) Lähetustasu välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole maksmise korral ei vastuta makse tegija ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega lähetustasu suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal.
[RT I, 20.02.2014, 2 - jõust. 23.02.2014]
§ 10. Lähetustasu suurendamine kaasasoleva perekonnaliikme eest
(1) Ametnikuga kaasas oleva mittetöötava abikaasa eest suurendatakse ametniku § 8 lõike 1 alusel arvutatud lähetustasu 25 protsenti.
(2) Iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku § 8 lõike 1 alusel arvutatud lähetustasu 15 protsenti.
(3) Ametniku lähetustasu suurendatakse alates päevast, mil perekonnaliige saabub lähetuse sihtkohariiki, kuid mitte enne § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud lähetuse alguse kuupäeva.
(4) Ametniku lähetustasu suurendamist arvestatakse kuni perekonnaliikme lahkumiseni lähetuse sihtkohariigist või avaliku teenistuse seaduse § 45 lõigetes 11−13 nimetatud asjaolude ilmnemiseni, kuid mitte kauem kui § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud lähetuse lõpu kuupäevani.
(5) Lähetustasu suurendus makstakse välja koos lähetustasuga.
(6) Ametnik esitab igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva lähetajaasutusele andmed perekonnaliikme lähetuse sihtkohariigis viibitud päevade kohta.
(7) Andmete tähtajaks esitamata jätmise korral lükkub lähetustasu ja lähetustasu suurenduse väljamaksmine edasi hilinenud päevade võrra.
(8) Ametnik on kohustatud avaliku teenistuse seaduse § 45 lõigetes 11−13 nimetatud asjaolude tekkimisest lähetajaasutust kohe teavitama.
4. peatükk Abikaasatasu
§ 11. Abikaasatasu arvutamine
(1) Abikaasatasu maksmisel kalendrikuu osa eest saadakse ühe päeva kohta väljamakstav summa nii, et ühe kuu abikaasatasu määr jagatakse selle kalendrikuu päevade arvuga.
(2) Abikaasatasu tasaarvestusel arvutatakse ühe päeva kohta tagasimakstav summa nii, et ühe kuu abikaasatasu määr jagatakse arvuga 30.
(3) Väljamakstava abikaasatasu suuruse kinnitab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik.
§ 12. Abikaasatasu maksmine
(1) Abikaasatasu makstakse ametnikuga kaasas olevale mittetöötavale abikaasale alates päevast, mil abikaasa saabub lähetuse sihtkohariiki, kuid mitte enne § 5 lõike 2 punktis 4 nimetatud lähetuse alguse kuupäeva.
(2) Ametnik esitab igal kuul üks nädal enne kuu viimast tööpäeva lähetajaasutusele andmed abikaasa lähetuse sihtkohariigis viibitud päevade ja tema töötamise või tema poolt teenuse osutamise ning seeläbi saadud tasude kohta.
(3) Andmete tähtajaks esitamata jätmise korral lükkub abikaasatasu maksmine edasi hilinenud päevade võrra.
(4) Ametnik on kohustatud avaliku teenistuse seaduse § 46 lõigetes 2−5 nimetatud asjaolude tekkimisest lähetajaasutust kohe teavitama.
(5) Abikaasatasu makstakse jooksva kalendrikuu eest ametniku esitatud andmete põhjal. Vajaduse korral tehakse tasaarvestused eelmiste kuude muudatuste ja täpsustuste põhjal.
(6) Abikaasatasu makstakse lähetatu abikaasa arvelduskontole iga kuu viimasel tööpäeval.
[RT I, 20.02.2014, 2 - jõust. 23.02.2014]
(7) Abikaasatasu makstakse üldjuhul välja lähetuse sihtkohariigi valuutas makse tegemise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Välisvaluuta, mille kurssi Euroopa Keskpank ei fikseeri, hinnatakse ümber, kasutades asjaomase riigi keskpanga fikseeritud euro kurssi. Sõltuvalt riigi poliitilisest või majanduslikust olukorrast võib abikaasatasu välja maksta muus valuutas.
(8) Abikaasatasu makstakse Eesti krediidiasutuses või välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaalis avatud arvelduskontole. Kui välislähetus väljaspool euroala kestab üle ühe aasta, võib lähetatud ametniku abikaasa kirjaliku avalduse alusel maksta abikaasatasu välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole.
[RT I, 20.02.2014, 2 - jõust. 23.02.2014]
(9) Abikaasatasu välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole maksmise korral ei vastuta makse tegija ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja raha arvelduskontole laekumise vahel, ega abikaasatasu suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle välisriigi krediidiasutuse kontole laekumise vahelisel ajal.
[RT I, 20.02.2014, 2 - jõust. 23.02.2014]
5. peatükk Ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme kulude katmise kord
§ 13. Pikaajalisse välislähetusse saadetud ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme kulude katmine
Avaliku teenistuse seaduse § 45 lõikes 4 nimetatud kulu katmise aluseks on kuludokument.
§ 14. Kolimiskulu
(1) Lähetajaasutus korraldab ühe korra pikaajalise välislähetuse kestel ametniku isikliku vara veo pikaajalise välislähetuse sihtkohta minekul ja sealt tulekul ning katab veokulu.
(2) Isikliku vara hulka ei arvata ametniku või tema perekonnaliikme lemmik- ega kodulooma.
(3) Ametniku isikliku vara vedamise kulu kaetakse vara mahus kokku kuni 21 m³. Kui ametnikuga on kaasas rohkem kui kolm perekonnaliiget, kaetakse vara vedamise kulu vara mahus kokku kuni 26 m³.
(4) Kui ametnikul on põhjendatud vajadus võtta isiklikku vara kaasa lõikes 3 nimetatust suuremas mahus või võtta kaasa vara, mille transport nõuab erikäsitlust, esitab ta lähetajaasutusele sellekohase põhjendatud taotluse. Sellise vara veo kulu võidakse katta ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku otsuse alusel.
(5) Lähetajaasutus kindlustab ametniku isikliku vara selle vedamisel vastavalt vara tegelikule väärtusele, kuid mitte rohkem kui 31 960 euro väärtuses.
(6) Kui isiklik vara ei jõua pikaajalise välislähetuse sihtkohta või tagasi Eestisse mõistliku aja jooksul pärast või enne ametniku kohalejõudmist, hüvitatakse ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul ametniku riietuse ja esmatarbeesemete vedu lennukis ülekaalulise pagasina.
§ 15. Majutuskulu
(1) Kui üürileping on sõlmitud ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku nõusolekul, hüvitatakse ametnikule lähetuse sihtkohariigis asuva eluruumi üürimise, sisustamise ja kasutamisega kaasnevad järgmised kulud:
1) eluruumi üürilepingu sõlmimise, muutmise, pikendamise ja lõpetamisega kaasnev kulu, sealhulgas üüritagatis;
2) eluruumi üür;
3) pliidi, külmiku, pesumasina, nõudepesumasina ja kliimaseadme paigaldamise ja seadmestamise kulu;
4) kommunaalkulu (küte, vesi, kanalisatsioon, prügivedu, hoone halduskulu);
5) gaasikulu 100 protsendi ulatuses, kui gaasi kasutatakse ainult eluruumi kütmiseks või vee soojendamiseks. Kui peale eluruumi kütmise ja vee soojendamise kasutatakse gaasi ka mujal olmes, hüvitatakse gaasikulu kuni 90 protsendi ulatuses;
6) elektrikulu kuni 90 protsendi ulatuses välisteenistuse seaduse § 64 alusel kehtestatud välisministri määruses sätestatud tingimustel.
(2) Eluruumi üürimisel rakendatakse välisteenistuse seaduse § 64 alusel kehtestatud välisministri määruses sätestatud põhimõtteid.
(3) Kui lõike 1 punkti 1 alusel ametnikule hüvitatud üüritagatise maksab üürileandja tagasi, tagastatakse see kohe lähetajaasutusele.
(4) Eluruumi üürilepingu lõpetamisega kaasnev kulu kaetakse, kui see ei tulene ametniku enda tegevusest või tegevusetusest.
§ 16. Kindlustus- ja ravikulu
(1) Ametnikule ja temaga kaasas olevale perekonnaliikmele tagatakse reisi- ja tervisekindlustus ning retseptiravim ja meditsiiniseade, kui ravikulu ei kaeta välislepingu või muu õigusakti kohaselt.
(2) Lähetajaasutus kindlustab ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme järgmiste juhtumite vastu sihtkohariigis:
1) stomatoloogiline haigus (esmaabi ja ravikulu kindlustuslepingus ette nähtud ulatuses);
2) välislähetuses algav haigus (ravikulu, sealhulgas vältimatu vedu välisriigis ja vajaduse korral Eestisse, lisaks ühe saatja vältimatu reisi- ja majutuskulu);
3) kroonilise haiguse ägenemine (ägenemisega seotud ravikulu);
4) õnnetusjuhtumi tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulu);
5) kuriteo tagajärjel tekkinud vigastused (ravikulu);
6) viirusepideemia (vaktsineerimine);
7) surm (matus või tuhastamine välismaal või Eestisse toomine).
(3) Lõikes 2 nimetamata, kuid Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetellu kantud raviteenuse kulu, mida ei ole võimalik hüvitada ravikindlustuse seaduse ja selle § 30 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, hüvitab lähetajaasutus esitatud arve alusel nimetatud Vabariigi Valitsuse määruses ette nähtud ulatuses.
(4) Pikaajalise välislähetusega seotud kohustusliku kaitsesüstimise kulu hüvitab lähetajaasutus esitatud arve alusel.
(5) Raseduse ja sünnitusega seotud kulu puhul võidakse hüvitada ametniku või tema perekonnaliikme sõlmitud kindlustuslepingu maksumus.
(6) Ametniku või tema perekonnaliikme muudel alustel kindlustamise korral ei hüvitata tema tervisekindlustuskulu käesoleva määruse alusel, välja arvatud lõikes 5 sätestatud raseduse ja sünnitusega seotud kulu.
(7) Lähetajaasutus tasub ametniku ning temaga kaasas oleva perekonnaliikme käesolevas paragrahvis käsitletud kindlustus- ja ravikulu sõlmitud lepingu kohaselt või katab selle tegeliku kulu ulatuses esitatud arve, ametniku taotluse ja ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku otsuse alusel.
(8) Ametnik ja temaga kaasas olev täisealine perekonnaliige on kohustatud enne pikaajalisse välislähetusse minekut tutvuma kindlustuslepingu tingimustega.
§ 17. Koolieelse lasteasutuse tasu või lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu hüvitamine
(1) Ametnikule, kes on pikaajalises välislähetuses koos abikaasaga, hüvitatakse kaasasoleva lapse koolieelse lasteasutuse tasu ja alla 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu 50 protsendi ulatuses.
(2) Kui ametnik on pikaajalises välislähetuses ilma abikaasata, hüvitatakse lapse koolieelse lasteasutuse tasu ja alla 13-aastase kaasasoleva lapse lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu 90 protsendi ulatuses.
(3) Lapsehoidja töötasu maksmiseks tehtud kulu ei hüvitata, kui lapsehoidjaks on lapse vanavanem, vanem, vend, õde või isik, kellele makstakse käesolevas määruses ette nähtud abikaasatasu või hüvitist.
(4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulud katab või hüvitab lähetajaasutus esitatud arve, asjakohase lepingu või kokkuleppe, ametniku taotluse ja ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku otsuse alusel.
§ 18. Lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu katmine või hüvitamine
(1) Ametnikule hüvitatakse pikaajalises välislähetuses kaasas oleva lapse põhi- ja keskhariduse omandamise kulu, mille arvutamise aluseks on sihtkohariigis diplomaatilise korpuse töötajate lastele mõeldud õppeasutuses õppimise kulu, sealhulgas:
1) registreerimistasu ja õppemaks ning sellega seoses ette nähtud deposiit;
2) kohustuslik õppematerjal, sealhulgas õpikud, töövihikud ja kaardid (välja arvatud deposiit);
3) õppeasutuse poolt ette nähtud järeleaitamistunnid õppekeele omandamiseks;
4) erandjuhul ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku nõusolekul lapse transport õppeasutusse ja tagasi 75 protsendi ulatuses või kui kool asub teises riigis, siis 100 protsendi ulatuses.
(2) Õigus lõikes 1 nimetatud kulu hüvitada tekib lapse viieaastaseks saamisest alates või noorema lapse puhul, kui sihtkohariigis on ette nähtud varasem koolikohustus ja laps käib sihtkohariigi õppeasutuses.
(3) Õppeasutuse valikul tuleb arvestada õppekeelt, õppekava sobivust lapse seniste ja tulevaste õpingutega ning majanduslikku otstarbekust.
(4) Ametnikuga kaasas oleva lapse hariduse omandamise kulu katab või hüvitab lähetajaasutus lõikes 1 nimetatud kulu ulatuses esitatud arve, ametniku taotluse ja ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku otsuse alusel.
§ 19. Reisikulu
(1) Üks kord pikaajalise välislähetuse kestel hüvitatakse ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme välislähetusse mineku ja sealt tuleku sõidukulu, mis on eelnevalt kooskõlastatud lähetajaasutusega.
(2) Üks kord lähetusaasta jooksul hüvitatakse ametniku ja temaga kaasas oleva perekonnaliikme Eestisse puhkusele ja sealt tagasi sõidu kulu, mis on eelnevalt kooskõlastatud ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isikuga.
(3) Kui ametniku abikaasa või laps ei ole temaga kaasas, võib üks kord lähetusaasta jooksul ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku eelneval nõusolekul hüvitada ametniku abikaasa, alaealise või põhi- või keskharidust omandava või abivajava töövõimetu täisealise lapse pikaajalise välislähetuse sihtkohariiki ja sealt tagasi sõidu kulu, sealhulgas reisikindlustuse.
(4) Sõidukulu hüvitatakse tegeliku kulu ulatuses ning ametniku esitatud taotluse ja kuludokumendi alusel.
(5) Üldjuhul hüvitatakse madalama klassi sõidupilet. Juhul kui isik kasutab lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel isiklikku sõidukit, hüvitatakse sõidukulu kuni ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud isiku kehtestatud piirmäärani või madalama klassi lennupileti maksumuse ulatuses.
(6) Lõigetes 1–3 nimetamata juhul teeb otsuse ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik igal üksikjuhul eraldi, kas ja kui suures ulatuses sõidukulu hüvitatakse.
§ 20. Kulu katmise erisus
Lähetajaasutus katab käesolevas peatükis nimetatud kulu, kui seda ei ole katnud teine asutus või rahvusvaheline organisatsioon.
6. peatükk Lõppsätted
§ 21. Vastutus
(1) Ametniku lähetustasu ja kaetavate kulude maksmise põhjendatuse ja õigsuse eest vastutab ametisse nimetamise õigust omav isik või tema volitatud isik.
(2) Lähetustasu ja kaetava kulu arvutamise aluseks olevate andmete õigsuse ja tähtaegse esitamise eest vastutab ametnik.
Facebook
Twitter