Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted

Vastu võetud 01.10.2019 nr 48
RT I, 02.10.2019, 5
jõustumine 05.10.2019

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse veeseaduse § 63 lõike 3, § 66 lõike 6, § 77 lõike 4 ja § 79 lõike 3 alusel.

§ 1.   Määruse reguleerimisala, kohaldamisala ja eesmärk

  (1) Määrusega kehtestatakse:
  1) põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord;
  2) põhjaveekogumite seisundiklassid ja nende määramise kord;
  3) seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused;
  4) koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused;
  5) põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri;
  6) saasteainete sisalduse läviväärtused kogumite kaupa;
  7) kvaliteedi piirväärtused põhjavees;
  8) saasteainete sisalduse taustataseme määramise põhimõtted.

  (2) Määrust kohaldatakse põhjaveele käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatud põhjaveekogumite kaupa.

  (3) Määruse eesmärk on tagada põhjavee kaitse põhjavee seisundi hindamise kaudu ning põhjaveekogumite seisundiklasside määramine viisil, mis võimaldab veekaitsemeetmete tõhusat planeerimist ja rakendamist.

§ 2.   Põhjaveekogumite nimekiri ja eristamine

  (1) Peamiste põhjaveekihtide järgi eristatakse järgmisi põhjaveekogumeid:

  (2) Põhjaveekogumite kaardid avalikustatakse asjaomases registris.

  (3) Põhjaveekogumid eristatakse veeseaduse § 63 lõigete 1 ja 2 ning käesoleva määruse kohaselt.

  (4) Põhjaveekogumi saab eristada ainult põhjaveekihi või põhjaveekihtide piires.

  (5) Põhjaveekogumite eristamisel tuleb valida välja need geoloogilised kihid, mida saab pidada põhjaveekihtideks.

  (6) Põhjaveekogumi eristamisel lähtutakse esmajärjekorras neist geoloogilistest piiridest, sealhulgas veepidemed, rikked, merepiir, mis mõjutavad põhjavee voolamist.

  (7) Põhjaveekogumite eristamisel võetakse arvesse, et moodustatava kogumi piires valitseksid sarnased looduslikud tingimused, veetaseme muutuste režiim ja saasteainete koormused.

§ 3.   Põhjaveekogumi seisundiklassi määramise aluseks olevad andmed

  (1) Põhjaveekogumi seisundiklassi määramisel võetakse aluseks Eesti looduse infosüsteemi andmed ning riikliku põhjaveeseire, veeuuringute ja keskkonnalubade andmed.
[RT I, 27.06.2022, 1 - jõust. 30.06.2022]

  (2) Põhjaveekogumi keemilise ja koguselise seisundi hindamiseks kasutatav vaatluspunktide seirevõrk kantakse koos keemilise ja koguselise seisundi hinnanguga vesikonna veemajanduskava kaardile.

§ 4.   Põhjaveekogumi seisundiklassi määramine

  (1) Kõigile käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud põhjaveekogumitele tuleb määrata seisundiklass veeseaduse ja käesoleva määruse kohaselt.

  (2) Põhjaveekogumite seisundiklassid määratakse uuesti iga kuue aasta järel.

§ 5.   Põhjaveekogumi keemilise seisundi hindamine vaatluspunktide andmete alusel

  Põhjaveekogumi keemilist seisundit hinnatakse põhjaveekogumi eri vaatluspunktides arvutatud saasteainete aasta keskmiste väärtuste alusel.

§ 6.   Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad

  Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramiseks kasutatavad kvaliteedinäitajad on põhjavee kvaliteedi piirväärtused, põhjavee saasteainesisalduse läviväärtused, elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammooniumi, kloriidide, sulfaatide ning ohtlike ainete, sealhulgas arseeni, kaadmiumi, plii, elavhõbeda, trikloroeteeni, tetrakloroeteeni ja sünteetiliste ainete kontsentratsioon.

§ 7.   Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramine kvaliteedinäitajate väärtuste järgi

  (1) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on hea, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab 80% või enam käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele ning järgmistele kvaliteedinäitajate väärtustele:
  1) kloriidide ja sulfaatide kontsentratsioon ning elektrijuhtivuse kaudu mõõdetud lahustunud ainete kontsentratsioon ei näita kasvusuundumust, mis viitaks inimtegevusest tingitud saastatusele või soolase vee sissevoolule;
  2) pH on vahemikus 6–9;
  3) lahustunud hapniku sisaldus ei näita inimtegevusest tingitud vähenemise suundumust või keemiline hapnikutarve on ≤5 mg/l O₂ või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud lahustunud hapniku sisalduse looduslik päritolu põhjavees;
  4) ammooniumi sisaldus ei ületa looduslikult aeroobses põhjavees 0,5 mg/l või ei ületa looduslikult anaeroobses veekeskkonnas 1,5 mg/l või kvaliteedinäitaja väärtuse ületamise korral on tõestatud ammooniumi looduslik päritolu põhjavees;
  5) puuduvad ohtlikud ained, sealhulgas arseen, kaadmium, plii, elavhõbe, trikloroeteen, tetrakloroeteen, sünteetilised ained, või nende kontsentratsioon ei ületa ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtusi või kui nende ohtlike ainete põhjavees esinemise korral on kindlaks tehtud nende ainete looduslik päritolu;
  6) saasteainete kontsentratsioon ei takista põhjaveekogumiga seotud pinnavee suhtes sätestatud keskkonnaeesmärkide saavutamist ega põhjusta märkimisväärset kahju pinnavee ökoloogilisele ega keemilisele seisundile või otseselt sellest põhjaveekogumist sõltuvatele maismaaökosüsteemidele.

  (2) Põhjaveekogumi keemiline seisundiklass on halb, kui põhjaveekogumi kvaliteedinäitajate väärtustest, mis on fikseeritud põhjavee seireprogrammi vaatluspunktides, vastab vähem kui 80% käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 ning §-des 9 ja 10 sätestatud kvaliteedinäitajate väärtustele.

  (3) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel ei võeta arvesse looduslikult esinevate ainete või ioonide või nende näitajate kõrget taset põhjaveekogumis või põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumis, kui need on tingitud hüdrogeoloogilistest tingimustest ja mida ei loeta saastatuseks veeseaduse tähenduses, ning põhjavee voolusuuna ja keemilise koostise ruumiliselt piiratud ajutisi muutusi, mis ei ole inimtegevusest põhjustatud.

§ 8.   Taustataseme määramise põhimõtted

  (1) Taustatase määratakse hüdrogeoloogilise uuringuga.

  (2) Taustatase on saasteainesisaldus või indikaatorväärtus põhjaveekogumis, milles ei esine või esineb väga vähe selle kogumi keemilist koostist mõjutavaid inimtekkelisi muutusi.

  (3) Põhjaveekogumis esinevate looduslike ainete või ioonide või vee füüsikalis-keemiliste näitajate taustataseme määramisel lähtutakse põhjaveekogumi kirjeldusest ning põhjaveeseire tulemustest. Seireandmete analüüsimisel võetakse arvesse põhjavee voolusuunda ja keemilise koostise muutlikkust nii lateraal- kui ka vertikaalsuunas.

  (4) Kui olemasolevatest põhjaveeseire andmetest ei piisa taustataseme määramiseks, kogutakse rohkem andmeid.

  (5) Taustataseme võib määrata piiratud andmete põhjal, kasutades näitajaid, mille alusel saab hinnata inimtegevuse mõju puudumist. Arvesse võetakse ka teavet geokeemiliste protsesside kohta põhjaveekogumis, kui selline teave on olemas.

  (6) Kui olemasolevad põhjaveeseire andmed on ebapiisavad ja teave geokeemiliste protsesside kohta on puudulik, võetakse taustataseme hindamisel aluseks sama tüüpi põhjaveekihtide statistilised võrdlustulemused muudes piirkondades, mille kohta on seireandmeid piisavalt.

§ 9.   Põhjavee kvaliteedi piirväärtused

  (1) Põhjaveekogumi keemilise seisundiklassi määramisel võetakse arvesse järgmiste põhjavett ohustavate saasteainete kvaliteedi piirväärtusi:

  (2) Pestitsiidid käesoleva määruse tähenduses on taimekaitsevahendid ja biotsiidid Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määruse nr 1107/2009 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist (EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1–63), artiklis 2 määratletu kohaselt.

§ 10.   Põhjavett ohustavad saasteained ja nende sisalduse läviväärtused

  (1) Põhjavett ohustavad saasteained ning põhjavee keemilise seisundiklassi määramisel kasutatavad nende saasteainete sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa on järgmised:

  (2) Põhjavee riikliku seire tulemusel määratud nitritite ja fosfaatide sisalduse alusel põhjavees kaalutakse läviväärtuse kehtestamist nendele ainetele põhjaveekogumis.

§ 11.   Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatavad näitajad

  (1) Põhjaveekogumi koguselise seisundiklassi määramiseks kasutatavad näitajad on põhjavee kloriidide sisaldus, elektrijuhtivus ning põhjaveekogumi veetase, mis sõltub põhjaveekogumi toitumisest ning veevõtust tingitud põhjaveetaseme muutustest.

  (2) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on hea, kui on täidetud järgmised tingimused:
  1) aasta keskmine põhjaveevõtu hulk on väiksem kehtestatud põhjaveevarust või vesikonna veemajanduskava koostamise käigus määratud põhjaveekogumi looduslikust ressursist;
  2) põhjaveetaseme muutustest tingitud põhjavee voolusuuna muutused ei põhjusta soolase või muu vee sissetungi põhjaveekogumisse;
  3) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid olulise halvenemise sellise põhjavee keemilises või koguselises seisundis;
  4) ei esine põhjaveetaseme inimtekkelisi muutusi, mis põhjustaksid suutmatust saavutada põhjaveekogumiga seotud pinnaveekogumi suhtes sätestatud keskkonnaeesmärke;
  5) puudub põhjaveetaseme alanemise suundumus ning soolase või muu vee sissetung, mis põhjustaksid põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide seisundi olulist halvenemist;
  6) põhjaveekogumite koguselise seisundi seirevõrgu vaatluspunktides ei esine inimtegevusest tingitud põhjaveetaseme alanemist määral, mis põhjustab põhjavee liigvähenemist.

  (3) Põhjaveekogumi koguseline seisundiklass on halb, kui põhjaveekogum ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.