Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine

Vastu võetud 02.11.2022 nr 50

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 25 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega reguleeritakse kaitsealade, püsielupaikade, üksikobjektide ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatavate kaitsekorralduskavade koostamist ja kinnitamist ning määratakse kaitsekorralduskava kinnitaja.

§ 2.  Kaitsekorralduskava koostamine

  (1) Kaitsekorralduskava koostamist korraldab Keskkonnaamet, kaasates vajaduse korral eksperte väljastpoolt.

  (2) Kaitsekorralduskava koostatakse looduskaitseseaduse, kaitse-eeskirja ja käesoleva määruse nõuetest lähtudes.

  (3) Üksteisega piirnevatele ja lähedal paiknevatele kaitstavatele aladele (sealhulgas ühele Natura alale) koostatakse võimaluse korral üks kaitsekorralduskava.

  (4) Info kaitsekorralduskava koostamise ja menetluse kohta avalikustatakse Keskkonnaameti veebilehel.

§ 3.  Kaitsekorralduskava sisu

  (1) Kaitsekorralduskava peab sisaldama:
  1) alal leiduvate loodusväärtuste kaitse-eesmärke, kusjuures Natura 2000 aladel peavad kaitse-eesmärgiks seatud ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7–50) lisas I nimetatud elupaigatüüpide ja lisas II nimetatud liikide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) lisas I nimetatud liikide ja selles nimetamata rändlinnuliikide kaitse-eesmärgid olema mõõdetavad;
  2) peamisi väärtusi mõjutavaid tegureid (nii soodustavad kui ka ohustavad);
  3) vajalikke kaitsemeetmeid, tuua eraldi välja taastamise meetmed ja hooldamise meetmed;
  4) tulemuslikkuse hindamist.

  (2) Kaitsekorralduskava võib sisaldada:
  1) kaitstava ala üldiseloomustust (kaitsekord, rahvusvaheline staatus, maakasutus, huvigrupid, info alal tehtavast riiklikust seirest);
  2) alal leiduvate loodusväärtuste kirjeldust (hinnang iga kaitse-eesmärgiks oleva liigi ja elupaigatüübi seisundile), väärtuspõhiseid indikaatoreid selle hindamiseks;
  3) põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste loetelu, kusjuures iga tegevuse juures määratakse tegevuse maht, tööde tegemise koht, aeg ja tegija.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevused jaotatakse tegevuse olulisuse põhjal prioriteetsusklassidesse:
  1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta on kaitse-eesmärke planeeritavas ajavahemikus täita võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;
  2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
  3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

  (4) Administratiivsete meetmete rakendamist planeeriv kaitsekorralduskava peab sisaldama:
  1) elupaikade ja liikide seisundi ülevaadet;
  2) Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide koond elupaigatüüpide ja liikide kaupa;
  3) elupaikade ja liikide mõjutegurite kirjeldust, millega eeldatavalt kaasneb ebasoodne mõju;
  4) kaitse-eesmärkide saavutamiseks rakendatavate administratiivsete meetmete kirjeldust ja nende rakendamispõhimõtteid.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kava koostatakse administratiivsete meetmete rakendamise planeerimiseks, et vältida ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustiku aladele jäävatele nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisas I nimetatud elupaigatüüpidele ja lisas II nimetatud liikidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ lisas I nimetatud liikidele ja selles nimetamata rändlinnuliikidele, ning selle koostamisel ei pea arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid.

§ 4.  Kaitsekorralduskavade koostamise prioriteetsus

  (1) Kaitsekorralduskava tuleb koostada kõigile Natura 2000 võrgustiku aladele.

  (2) Kaitsekorralduskavade koostamise planeerimisel tuleb eelistada kaitstavatest aladest:
  1) rahvusparke teistele kaitstavatele aladele;
  2) alasid, kus on liike või elupaiku, mis vajavad hooldamist ja mille hooldamata jätmine seab ohtu kaitse-eesmärkide saavutamise;
  3) alasid, kus on erinevad huvigrupid või suur külastuskoormus;
  4) alasid, mis maastikuilme ja liigikoosseisu säilitamiseks vajavad eritüübilist hooldust.

  (3) Kui ala vastab mitmele eelmises lõikes nimetatud kriteeriumile, eelistatakse sellist ala teistele.

§ 5.  Kaitsekorralduskava kinnitaja ja kinnitamise kord

  (1) Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet.

  (2) Keskkonnaamet avalikustab info kaitsekorralduskava kinnitamise kohta kümne tööpäeva jooksul pärast kinnitamist Keskkonnaameti veebilehel.

§ 6.  Määruse rakendamine

  Enne käesoleva määruse jõustumist kinnitatud kaitsekorralduskavad kehtivad kuni nende muutmise või kehtetuks tunnistamiseni, olenemata kaitsekorralduskavas märgitud ajaperioodist.

§ 7.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Keskkonnaministri 20. oktoobri 2009. a määrus nr 60 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” tunnistatakse kehtetuks.