Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2015. aastaks
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

Vastu võetud 10.11.2014 nr 166
RT I, 12.11.2014, 7
jõustumine 15.11.2014

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 13⁴ lõigete 3, 3² ja 3³ ning keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

§ 1.  Reguleerimisala

  (1) Määrusega kehtestatakse 2015. aastaks:
  1) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel;
  2) kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel, mida kasutavad nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad nii Läänemerel kui ka väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri.

  (2) Määrusega kehtestatakse Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Eesti Vabariigile Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2015. aastaks eraldatud aastane lubatud saak.

  (3) Määrusega kehtestatakse Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastane räimesaak veealade, maakondade ja Pärnu maakonnas kastmõrdade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa.

  (4) Määrusega kehtestatakse Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel püüda lubatud aastane kilu- ja tursasaak.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

§ 2.  Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veealade kaupa kehtestatakse vastavalt lisadele 1 ja 2.

§ 3.  Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär agarikupüügiks Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  (1) Hiiu maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

  (2) Saare maakonnas on agariku lubatud püügivõimalus 1000 tonni ja 1 tonni püügiõiguse tasu on 1,6 eurot.

§ 4.  Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 3.

§ 5.  Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär kalapüügiks Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil Võrtsjärvel kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas on järgmised:
  1) mõrd suu kõrgusega 1 m ja rohkem – 324 tükki ja tasu ühe mõrra kohta on 115,47 eurot;
  2) nakkevõrk – 320 tükki ja tasu ühe nakkevõrgu kohta on 11,34 eurot.

§ 6.  Püügivõimalused ja püügiõiguse tasumäär teistel siseveekogudel kaluri kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas maakondade ja veekogude kaupa kehtestatakse vastavalt lisale 4.

§ 7.  Püügiõiguse tasumäär Läänemerel kutselisel kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Kutselisel kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel on kalapüügiõiguse tasumäärad järgmised:
  1) räim – 3,52 eurot/t;
  2) kilu – 3,52 eurot/t;
  3) tursk – 33,55 eurot/t;
  4) lõhe – 0,30 eurot/isend;
  5) lest – 10,6 eurot/t.

§ 8.  Kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal, mis ei kuulu Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni alla, ja kalapüügiõiguse tasumäärad

  (1) Kalapüügiõiguse tasumäärad lõikes 1¹ nimetatud püügivõimaluste korral on järgmised:
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]
  1) pikklest – 31 eurot/t;
  2) meriahven – 20 eurot/t;
  3) kalmaar – 19,17 eurot/t;
  4) süvalest – 63,90 eurot/t;
  5) makrell – 12 eurot/t;
  6) rai – 22,36 eurot/t;
  7) sinine molva – 11,95 eurot/t;
  8) kalju-tömppeakala – 24,92 eurot/t;
  9) süsisaba – 19,17 eurot/t;
  10) tursk – 50 eurot/t;
  11) reguleerimata liigid NAFO piirkonnas – 31,95 eurot/t;
  12) reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas – 4,47 eurot/t.

  (1¹) Lubatud püügivõimalused NAFO ja NEAFC reguleeritavatel veealadel on:
  1) Euroopa Liidu kehtestatud Eesti püügivõimalused;
  2) reguleerimata liikide püügivõimalused.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

  (2) Teravmägede püügipiirkonnas, kus samal ajal on lubatud krevetipüügil viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval, on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva ja tasu ühe püügipäeva eest on 200 eurot.

  (3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 4 märgitud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe tonni püügiõiguse tasu on 12,78 eurot.

  (4) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10º lõunalaiust kuni 20º läänepikkuseni ja sealt piki 20º meridiaani lõunasse 50º lõunalaiuseni, seejärel mööda 50º paralleeli läände kuni 50º läänepikkuseni, sealt piki 50º meridiaani lõunasse 60º lõunalaiuseni, siis mööda 60º paralleeli läände 67º16′ läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56º22′ lõunalaiust ja 67º16′ läänepikkust, edasi itta mööda 56º22′ lõunalaiust punktini 65º43′ läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55º22′ lõunalaiust ja 65º43′ läänepikkust, 55º11′ lõunalaiust ja 66º04′ läänepikkust, 55º07′ lõunalaiust ja 66º25′ läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.

  (5) Reguleerimata liigid käesoleva paragrahvi mõistes on sellised kalaliigid, mille püügimahtu ei piira NAFO, NEAFC ja Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

§ 9.  Püügivõimalused kalapüügiks Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

  Kutselise kalapüügi võimalused piirkonniti Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel kehtestatakse vastavalt lisale 5.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

§ 10.  Räimesaak Läänemere avaosas ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel

  (1) Aastane lubatud räimesaak kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahel Rahvusvahelise Mereuuringute Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonis 28-1 on järgmine:
  1) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikud välja arvatud – 6716 tonni, sealhulgas ühe kastmõrra kohta – 44 tonni;
  2) Pärnu maakonnas Kihnu ja Manilaiu saare püsielanikele kokku – 1239 tonni;
  3) Saare maakonnas – 604 tonni.

  (2) Aastane lubatud räimesaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 on 2129 tonni, millest 1829 tonni täitumisel võib allpool nimetatud piirkondades püüda räime järgmiselt:
  1) Saare maakonnas – 50 tonni;
  2) Hiiu maakonnas – 50 tonni;
  3) Lääne maakonnas – 50 tonni;
  4) Harju maakonnas – 50 tonni;
  5) Lääne-Viru maakonnas – 50 tonni;
  6) Ida-Viru maakonnas – 50 tonni.

  (3) Kalapüügiseaduse § 13⁴ lõike 3⁴ kohaselt ei loeta lõigetes 1 ja 2 nimetatud saake püügivõimalusteks kalapüügiseaduse § 16 lõike 3 tähenduses.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

§ 11.  Kilusaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Aastane lubatud kilusaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 3 tonni.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

§ 12.  Tursasaak Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

  Aastane lubatud tursasaak kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel on 10 tonni.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

§ 13.  Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

  Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak kalaliikide kaupa järgmine:
  1) ahven – 850 tonni, sellest kuni 425 tonni esimesel poolaastal;
  2) latikas – 710 tonni, sellest kuni 355 tonni esimesel poolaastal;
  3) koha – 650 tonni, sellest kuni 325 tonni esimesel poolaastal;
  4) haug – 125 tonni, sellest kuni 65 tonni esimesel poolaastal;
  5) särg – 275 tonni;
  6) kiisk – 150 tonni;
  7) luts – 50 tonni;
  8) rääbis – 15 tonni;
  9) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 25 tonni.
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

Lisa 1 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel maakondade ja veealade kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

Lisa 2 Väikesed püügiruudud Eesti Vabariigi territoriaalvees
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

Lisa 3 Kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

Lisa 4 Kutselisel kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel siseveekogudel kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ja kalapüügiõiguse tasumäärad ühe püügivahendi kohta aastas
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]

Lisa 5 Kalapüügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel
[RT I, 03.02.2015, 14 - jõust. 06.02.2015]