Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord1
Vastu võetud 04.02.2016 nr 9
RT I, 09.02.2016, 6
jõustumine 12.02.2016
Muudetud järgmiste aktidega (näita)
| Vastuvõtmine | Avaldamine | Jõustumine |
|---|---|---|
| 21.10.2016 | RT I, 28.10.2016, 1 | 01.01.2017 |
| 08.02.2017 | RT I, 14.02.2017, 2 | 17.02.2017 |
| 29.11.2017 | RT I, 01.12.2017, 17 | 04.12.2017 |
| 08.03.2018 | RT I, 14.03.2018, 1 | 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist. |
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 22 lõike 4, § 33 lõike 6 ja § 35 lõike 4 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala
(1) Määrus sätestab riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise korra.
(2) Kooskõlas riigieelarve seaduse § 3 lõigetega 2 ja 3 rakendatakse käesolevas määruses ministeeriumi või ministeeriumi valitsemisala kohta sätestatut ka Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule (edaspidi põhiseaduslikud institutsioonid) ja Riigikantseleile, kui käesolevas määruses pole sätestatud teisiti.
(3) Käesolevat määrust kohaldatakse riigisaladusega seotud vahenditele ulatuses, mis ei ole vastuolus riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega.
2. peatükk RIIGI EELARVESTRATEEGIA JA MINISTEERIUMI VALITSEMISALA EELARVE PROJEKTI KOOSTAMINE
§ 2. Eelarvestrateegia lähtealused
(1) Eelarvestrateegia koostamiseks esitab ministeerium igal aastal Rahandusministeeriumile:
1) valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu, mis on kooskõlas eelarvestrateegia perioodiga;
2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande projekti rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõike 9 alusel;
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
3) ministeeriumi valitsemisala rahastamiskava (edaspidi rahastamiskava).
(2) Kui valdkonna arengukava puudub või valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu ei kata kogu valitsemisala tegevusi ja eelarvet, esitab ministeerium katmata osa kohta Rahandusministeeriumile:
1) valitsemisala arengukava;
2) valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõu;
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
3) valitsemisala arengukava tegevuskava täitmise aruande.
(3) Tegevuspõhise eelarve korral esitab ministeerium eelarvestrateegia koostamiseks igal aastal Rahandusministeeriumile:
1) programmide eelnõud vastavalt riigieelarve seaduse § 19 lõikele 5;
2) eelneva aasta kohta valdkonna arengukava tulemusaruande projekti kooskõlas rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ § 11 lõikega 9;
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
3) kulumudeli, mis kajastab otse- ja jaotatavate kulude jaotust programmi tegevustele või asutuse teenustele, muutuseid jaotuses võrreldes eelmise perioodiga võrreldavate andmete olemasolu korral, kulude jaotamise käitureid ja selgitusi käiturite määramise kohta, ning kulude programmides kajastamise põhimõtete kirjelduse.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(4) Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvestrateegia koostamiseks Rahandusministeeriumile käesoleva määruse kohaselt koostatud rahastamiskava.
(5) Keskvalitsuse üksusena määratletud juriidilise isiku finantsplaan koostatakse ja esitatakse riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele vastavalt.
(6) Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse prioriteetidest ja üldeesmärkidest.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 21.
Eelarvestrateegia sisu
[RT I, 01.12.2017, 17 - jõust. 04.12.2017]
Eelarvestrateegia peab sisaldama aastate kaupa:
1) valitsussektori suuremate tulu- ja kuluartiklite prognoosi, mis põhineb eeldusel, et poliitikat ei muudeta;
2) kirjeldust, milliste poliitikamuudatuste abil jõutakse prognoosidest riigi eelarvepoliitiliste eesmärkideni;
3) hinnangut kavandatavate poliitikamuudatuste mõju kohta valitsemissektori rahandusele keskpikas perspektiivis ja riigi rahanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele;
4) võrdlust eelmise ja uuendatud eelarvestrateegia vahel, kui poliitika eesmärgid on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga muutunud.
[RT I, 01.12.2017, 17 - jõust. 04.12.2017]
§ 3. Rahastamiskava
(1) Rahastamiskava kinnitatakse eelarvestrateegiaga järgmise ja sellele järgneva kolme eelarveaasta kohta.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(2) Rahastamiskava projekti koostamise aluseks on rahandusministri esitatud valitsemisala kululaed.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(3) Põhiseaduslikud institutsioonid lähtuvad rahastamiskava koostamisel rahandusministri esitatud kululagedest.
(4) Kululagede koostamise aluseks on kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist vastavalt tehtud otsustele.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(5) Rahandusministeerium esitab kululaed koos eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistega hiljemalt jaanuarikuu viiendal tööpäeval.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
§ 4. Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt
(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt koosneb üheaastasest finantsplaanist, valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõust või valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõust ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(2) Tegevuspõhise eelarve korral koosneb ministeeriumi valitsemisala eelarve projekt programmide eelnõudest, üheaastasest finantsplaanist ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve projekt koosneb üheaastasest finantsplaanist ja käesoleva määrusega kehtestatud täiendavast informatsioonist.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 5.
Rahastamiskava ja finantsplaani koostamise alused
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(1) Rahastamiskava ja finantsplaan esitatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste või asutuste gruppide lõikes ning selles kajastatakse tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(2) Tegevuspõhise eelarve korral kavandatakse programm meetmete, tegevuste ja vajadusel teenuste lõikes. Eelarve infosüsteemis kavandatakse tegevuskulud tegevuste või teenuste tasemel ning tegevustulud, investeeringud ja finantseerimistehingud programmi tasemel, lähtudes käesolevas määruses sätestatud nõuetest.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Tulud planeeritakse selle asutuse eelarves, kes on nende teenimise eest vastutav. Kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud planeeritakse majandustehingute toimumise perioodis tekkepõhiselt selle asutuse, kus need toimuvad, eelarves, kui riigieelarve seadus ei sätesta teisiti.
12.08.2019 11:10
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „teisiti“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(4) Ministeeriumide valitsemisalade vaheliste tehingute elimineerimiseks kasutatakse tehingupartneri koodi.
(5) Vahendite kohta esitatakse eelarve infosüsteemis selgitused vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse lisas 1 toodud selgitused programmi tegevuste või teenuste lõikes.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(6) Riigieelarve koostatakse täiseurodes, kuid kinnitatakse ümardatuna tuhandeni.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(7) Riigieelarves ei planeerita eraldi tulusid ja kulusid, mis jäävad alla rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend” sätestatud kapitaliseerimise alammäära. Nimetatud tulud ja kulud planeeritakse alammäärast suurema tulu või kulu osana.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(8) Käibemaksukulu kavandatakse kulu, investeeringu või finantseerimistehingu osana. Käibemaksukulu võib kavandada eraldi vastavalt riigieelarve seaduse § 29 lõike 4 alusel kehtestatud määruse lisas 4 toodud eelarve kontodel kasutades käibemaksukulule vastava kulu, investeeringu või finantseerimistehingu arvestusobjekte.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(9) Käesoleva määruse §-des 6–15 sätestatut rakendatakse rahastamiskava ja finantsplaani koostamisel.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 6. Mittemaksuliste tulude planeerimine
(1) Mittemaksulistest tuludest kavandatakse tekkepõhiselt projektitoetused, kaupade ja teenuste müük, varade ja varude müük, dividenditulud ning muud tulud. Riigilõivude ja trahvide kavandamisel võib aluseks võtta nende laekumise hetke. Tegevustoetused kavandatakse vastavalt nende väljamaksmise hetkele.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Tulud sisestatakse eelarve infosüsteemi seal ette antud detailsuses järgmiselt:
1) riigilõivud kavandatakse eelarve kontol algusega 320;
2) kaupade ja teenuste müügist saadav tulu, välja arvatud riigilõivud, kavandatakse eelarve kontodel algusega 322 või 323;
3) keskkonnatasud kajastatakse eelarve kontol algusega 382 või 388;
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
4) tulud trahvidest ja muudest varalistest karistustest kajastatakse eelarve kontol algusega 383. Raamatupidamises kajastatakse need tulud kontodel algusega 3880;
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
5) dividenditulud kajastatakse eelarve kontol 652010;
6) majandustegevusest saadav tulu, mida võib kasutada nende tulude saamisega seotud kulude tegemiseks, kavandatakse eelarve liigiga 44 ja eelarve kontol 322 või raamatupidamise detailsuses. Raamatupidamises kajastatakse need tulud kontodel algusega 322000 kuni 323290;
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
7) saadud kodumaised toetused, sealhulgas välistoetusega kaasnev kaasrahastamine, kui see saadakse teiselt üksuselt, kavandatakse eelarve kontol algusega 358 ja saadud välistoetused eelarve kontol algusega 359.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Üüri- ja renditulud ning hoonestusõigustest saadavad tulud kajastatakse järgmiselt:
1) üüri- ja renditulude kajastamisel esitatakse üüri- ja renditulude eelarve konto 323 koosseisus kõik teenitavad tulud;
2) üürimisel või rentimisel üürile- või rendileandjale laekuvaid kommunaalkulusid ei kajastata tuluna, vaid selle summa ulatuses vähendatakse rendileandja kulusid;
3) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse perioodilised kasutusrendi tingimustel saadavad tulud eelarve kontol 323;
4) hoonestusõiguse tulu kajastamisel esitatakse kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingute alusel saadav tulu eelarve kontol 381.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
§ 7. Kulude planeerimine
(1) Majandustegevusest saadavate tulude ja saadud projektitoetuste arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse tekkepõhiselt teenitavate tulude mahust. Saadud tegevustoetuste arvel tehtavate kulude planeerimisel lähtutakse vastavate tulude prognoosist.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Kavandatud arvestuslike vahendite maht peab vastama seadustes või lepingutes sätestatule. Arvestuslikud kulud planeeritakse riigieelarvesse objektikoodiga.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(3) Kuni tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuni esitatakse kulud tegevusalade koodide lõikes. Tegevuspõhise riigieelarve korral esitatakse kulud arvestusobjekti „Planeerimistasand“ tegevuse või teenuse tasemel.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(4) Kohaliku omavalitsuse üksustele finantsplaanis kavandatud toetused suurusega üle ühe miljoni euro esitatakse eelarve infosüsteemis eraldi kulureal. Kui toetuse saajaks võivad olla lisaks kohaliku omavalitsuse üksustele muud isikud, kajastatakse toetus üldises korras. Kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riikliku ülesande kulude katmise vahendid kavandatakse eelarve infosüsteemis eraldi kulureal.
(5) Riigi Kinnisvara AS-ile kavandatud vahendid eristatakse ministeeriumi valitsemisala asutuste vahel jaotamata eelarve kontodel algusega 45, 15 ja 5 ning objektikoodiga SE000028. Vahendid kavandatakse sihtotstarbeliselt perioodiliste eelarveprotsessis kokku lepitud kohustuste täitmiseks. Kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid kavandatakse eelarvesse Riigi Kinnisvara AS-i poolt Rahandusministeeriumile 1. augustiks esitatava ja eelnevalt valitsemisalaga kooskõlastatud sisendi alusel.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(6) Tööjõukulud esitatakse eelarve infosüsteemis eelarve kontol algusega 50 ja majandamiskulud eelarve kontol algusega 55. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse tööjõu- ja majandamiskulud vähemalt eelarve kontol algusega 5.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(7) Projektitoetused esitatakse eelarve infosüsteemis projektide või valdkondade lõikes eelarve kontol algusega 450 ja tegevustoetused saajate või saajate gruppide lõikes eelarve kontol algusega 452. Tegevuspõhise eelarve korral esitatakse projekti- ja tegevustoetused eelarve kontol algusega 45. Kõigile investeeringuteks antavatele projektitoetustele lisatakse objektikood.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(8) Kui toetuse saajal on õigustagasi nõuda projektitoetusteks antavate vahendite arvel tehtud kulutuste sisendkäibemaks, kavandatakse vahendid ilma käibemaksuta.
(9) Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi vahendid kavandatakse eelarve objektikoodiga SE000024.
(10) Kui kavandatud vahendite eelarve konto ei ole prognoositav, siis kavandatakse vahendid TK-objektikoodiga, välja arvatud tegevuspõhise eelarve korral.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 8.
Toetustena planeeritavad siirded riigiasutuste vahel
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(1) Riigieelarve seaduse § 30 lõigetes 2 ja 4 nimetatud siiretena planeeritakse riigiasutuste vahelised kodumaised toetused, kus ühe ministeeriumi valitsemisala asutus annab teise ministeeriumi valitsemisala asutusele sihtotstarbelist toetust eesmärgiga, et teine neid vahendeid kasutaks, ootamata vastu kaupu või teenuseid.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Riigiasutus planeerib siirde ainult juhul, kui ka teise ministeeriumi valitsemisala asutus seda kajastab. Antud siire kajastatakse eelarve kontol 45 ja saadud siire eelarve kontol 358. Siirde andja lisab siirdele objektikoodina saaja tehingupartneri koodi ning siirde saaja lisab andja tehingupartneri koodi.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Siirde andja ja saaja kasutavad tegevusala koodi või tegevuspõhise eelarve korral programmi koodi lähtuvalt vahendite kasutuse eesmärgist.
§ 9. Edasiantavate maksude planeerimine
(1) Edasiantavate maksudena planeeritakse riigieelarve seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud vahendid.
(2) Tulud kavandatakse eelarve kontol algusega 30, välja arvatud keskkonnatasud ja Patendiameti toimingute riigilõiv, mille korral kasutatakse eelarve kontosid algusega vastavalt 38 ja 32.
(3) Kuludes kavandatakse vahendid eelarve kontol algusega 45, kui edasiantav maks jaotatakse konkreetsetele projektidele. Kui edasiantav maks antakse tervikuna üle maksu vahendavale asutusele, kajastatakse see eelarve kontol 601.
§ 10.
Välistoetuse, kaasrahastuse ja omafinantseeringu planeerimine
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(1) Vahendatavad välistoetused planeeritakse toetuse andmise tingimuste õigusakti või meetme tegevuse tasandil või riikliku programmi rakendamise eest vastutava ministeeriumi valitsemisala eelarves. Sihtasutusest rakendusüksusele antav struktuuritoetuste tehniline abi planeeritakse Rahandusministeeriumi eelarves. Otselaekuvad välistoetused kavandatakse projektide lõikes toetuse saaja eelarves.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Vahendatav välistoetus planeeritakse liigiga 40 või 41, laekumine eelarve kontol 359 ja edasiandmine eelarve kontol algusega 45.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(3) Kui välistoetus antakse välistoetuse andjalt otse toetuse saajale või vahendajale, lisatakse tuludes eelarve objektikood algusega VT ning välistoetusega seotud kulutused kajastatakse eelarve kontodel vastavalt planeeritud kasutamisele.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(4) Välistoetuse kaasrahastus käesoleva määruse tähenduses hõlmab nii välistoetusega makstavat riiklikku kaasfinantseeringut kui ka riigieelarvest toetuse saajale projekti abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks täiendavalt makstavat omafinantseeringut.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(5) Riiklik kaasfinantseering käesoleva määruse tähenduses on Eesti riigi poolt välistoetuste abikõlblike kulude kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud toetus.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(6) Vahendatava välistoetuse korral otsustatakse riikliku kaasfinantseeringu andmine ja määr välistoetuse andmist käsitleva siseriikliku õigusakti väljatöötamisel. Toetuse saajale projekti omafinantseeringu ja mitteabikõlblike kulude hüvitamine kaasrahastusena otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamisel.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(7) Otselaekuva välistoetuse kaasrahastus ja selle määr otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamisel.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(8) Välistoetuse kaasrahastus planeeritakse riigieelarvesse ministeeriumide üleselt Rahandusministeeriumi eelarves liigiga 31. Vahendite kasutamise eest vastutav ministeerium kavandab saadavad vahendid Rahandusministeeriumi tehingupartneri koodiga, eelarve liigiga 40 või 41 ja eelarve kontol 358.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(9) Omafinantseering käesoleva määruse tähenduses on elluviija, toetuse saaja, projekti partnerite või kolmandate osapoolte panus projekti nende kulutuste rahastamiseks, mida toetusest ei hüvitata.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(10) Omafinantseering kavandatakse eelarve liigiga 20, 30, 42, 43 või 44.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018]
(11) Välistoetused ja vastav kaasrahastus sisestatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste vormil, täites kõik etteantud väljad ning selgitustes esitatakse teave vastavalt käesoleva määruse lisale 1. Välistoetused ja vastav kaasrahastus kavandatakse eelarve infosüsteemi välistoetuste rakendamise lõpuni.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
§ 11. Investeeringute planeerimine
(1) Investeeringuna planeeritakse materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks kasutatavad vahendid. Investeeringu soetusmaksumuse määramisel lähtutakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“. Tööjõukulude kapitaliseerimise korral esitatakse need tööjõukulude, mitte investeeringute eelarves.
[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
(2) [Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Vahendid investeeringuteks vallasasjade soetamiseks planeeritakse soetusgruppidena järgmiselt:
1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) investeeringud;
2) transpordivahendid;
3) muud investeeringud.
(4) Vajadusel võib vallasasjadesse suunatavaid investeeringuid planeerida lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 esitatud gruppidele järgmiste soetusgruppidena:
1) inventar;
2) masinad ja seadmed.
(5) Soetusgrupist võib vajadusel esitada investeerimisprojekti eraldiseisva üksikprojektina.
(6) Kinnisasja suunatava investeeringu ja vallasasja suunatava investeeringu soetusgrupi selgitused esitatakse vastavalt käesoleva määruse lisale 1.
(7) Kui investeering toimub etappidena erinevatel aastatel, planeeritakse iga etapp eelarvesse tööde toimumise aasta järgi.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(8) Riigiasutuste investeeringute käibemaksukulu kajastatakse eelarves vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 8.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(9) Investeeringute lisataotlused, välja arvatud § 12 kohased hoonestatud kinnisasja investeeringu lisataotlused, esitatakse ja neid menetletakse lisataotluste läbivaatamise käigus.
(10) Investeeringute lisataotluste hindamisel lähtutakse järgmistest üldistest nõuetest:
1) projekt on seostatud valdkonna arengukavadega, välja arvatud põhiseaduslikel institutsioonidel;
2) projekt mõjutab positiivselt teisi valdkondi;
3) projekti teostamisel paranevad avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus;
4) projekt on jätkusuutlik ja tasuv;
(11) Riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksusele kavandatud investeeringutoetused peavad olema kooskõlas riigieelarve seaduse §-s 50, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse § 6 lõikes 3 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 33 lõikes 1 ja § 34 lõigetes 3–5 sätestatud põhimõtetega.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
§ 12. Kinnisasja investeeringute planeerimine
(1) Hoonestatud kinnisasja suunatavate investeeringute lisataotluste ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse lisaks § 11 lõikes 10 esitatud põhimõtetele järgmistest põhimõtetest:
1) objekt on ehitustehniliselt kriitilises seisukorras;
2) projekt on kooskõlas riigi kinnisvarapoliitiliste eesmärkidega, eelkõige paraneb pinnakasutus;
3) projekti teostamisel saavutatakse energiamajanduse arengukava eesmärke.
(2) Hoonestatud kinnisasja suunatavate investeeringutena ei käsitleta Riigi Kinnisvara AS-i hallatavate varade remondiks tehtavaid investeeringuid. Hoonestatud kinnisasja suunatavaid prioriteetide järjekorda seatud investeeringute, välja arvatud remondiks tehtavad investeeringud, lisataotlusi menetletakse kolmes etapis:
1) idee ehk kavandamisotsuse ettevalmistamine;
2) kavandamine ehk projekteerimisotsuse ettevalmistamine;
3) projekteerimine ehk ehitamisotsuse ettevalmistamine.
(3) Kavandamisotsuse ettevalmistamise algatab ministeerium lisataotluse esitamisega Rahandusministeeriumile käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks. Kui lisataotlus vastab käesoleva määruse § 11 lõikes 10 sätestatud põhimõtetele, edastab Rahandusministeerium taotluse Riigi Kinnisvara AS-ile käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhimõtetele vastavuse hindamiseks.
(4) Projekteerimisotsuse ettevalmistamisel hindab Riigi Kinnisvara AS lisataotluse vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud põhimõtetele ning tagastab taotluse Rahandusministeeriumile, kes edastab taotluse eelarvestrateegia või riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsusele projekteerimisotsuse tegemiseks. Etapi lõpuks valmivad ruumiprogramm ja projekteerimise lähteülesanne, vajadusel detailplaneering.
(5) Ehitamisotsuse ettevalmistamisel viiakse läbi projekteerimishange. Etapi lõpuks valmib põhiprojekt. Valminud põhiprojekti alusel prognoositakse ehitusmaksumus. Rahandusministeerium edastab taotluse Vabariigi Valitsusele ehitushanke läbiviimise otsustamiseks. Pärast positiivse otsuse tegemist Vabariigi Valitsuses teostatakse investeering otsustatud projekti kohaselt.
§ 13. Infotehnoloogia vahendite planeerimine
(1) Infotehnoloogia projektide kavandamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:
1) riigi põhifunktsioonide teostamist toetavate IKT arendusprojektide korral tuleb rahastamisallikana eelistada riigieelarve piirmääraga vahendeid;
2) välistoetustest rahastatakse eelkõige IKT arendusprojekte, mis on suunatud innovatsioonihüppe saavutamisele, uute tehnoloogiliste lahenduste piloteerimisele, uute turvalahenduste ning infrastruktuuri komponentide väljatöötamisele ja rakendamisele;
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
3) piirmääraga vahendite kasutamise korral eelistatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärkide saavutamiseks ja Euroopa Liidu regulatsioonide ülevõtmiseks vajalike IKT arendusprojektide rahastamist;
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
4) infosüsteemide ja taristu haldamise püsikulud kaetakse riigieelarve piirmääraga vahendite arvel ja IKT arendusprojektide realiseerimise tulemusel vabanenud rahalised vahendid suunatakse arendusprojekti jätkusuutlikkuse tagamiseks arendusega seotud infosüsteemi või taristu haldamise püsikulude katteks;
5) projekt peab olema kooskõlas riigi IKT poliitikaga ning sellest tulenevate juhiste ja soovitustega;
6) projekt peab olema teostatav, hankijal on suutlikkus projekt edukalt ellu viia ning investeeringu kavandamisel tuleb arvesse võtta kõiki aspekte, mis võivad mõjutada projekti edukat elluviimist;
7) projekti oodatavad lõpptulemused, mille saavutamisel saab projekti pidada edukaks, peavad olema mõõdetavad;
8) projekti tulemuste kasutamise ulatus, sotsiaalmajanduslik mõju ja kasutajate arvukus peavad õigustama projekti investeeringut planeeritavas mahus;
9) projekti tulemusi peab saama jätkusuutlikult kasutada. Projekti planeerides peab läbi mõtlema, kuidas tagatakse loodud lahenduse jätkusuutlik haldamine. Projekti kirjelduses näidatakse ära, kuidas kavatsetakse loodud IKT- lahendust hallata ja haldust rahastada;
10) projekti planeerides peab läbi mõtlema tööprotsessid ja menetlusloogika ning vajadusel tegema ümberkorraldusi, et vähendada protsessidega seotud kulusid.
(2) IKT lisataotlused esitatakse eksperthinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile igal aastal hiljemalt 15. jaanuariks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kutsub lisataotluste menetlemiseks kokku ekspertkomisjoni, kes menetleb taotluseid vastavalt taotlejatele eelnevalt tutvustatud metoodikale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Rahandusministeeriumile ekspertkomisjoni ettepaneku IKT lisataotluste rahuldamiseks.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
§ 14. Finantseerimistehingute planeerimine
(1) Finantseerimistehingutena planeeritakse laenukohustuste võtmine ja nende tagasimaksed, hoiuste kaasamine ja väljamaksed hoiustelt, laenude andmine ja tagasisaamine, sisse- ja väljamaksed osalustest, finantsinvesteeringute soetus ja müük.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(2) Kapitalirenditehingute klassifitseerimisel lähtutakse rahandusministri 11. detsembri 2003. a määrusest nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“.
[RT I, 28.10.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
§ 15. Pikaajaliste kohustuste ja mitterahaliste kulude planeerimine
(1) Ministeeriumi valitsemisala planeeritaval aastal sõlmitavatest uutest kapitali- ja kasutusrendi lepingutest tulenev pikaajaliste kohustuste mahu juurdekasv esitatakse käesoleva määruse lisas 2 toodud vormil ja see kajastatakse nii üldise mõjuna kui ka valitsemisalade lõikes riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas.
(2) Mitterahalistest kuludest planeeritakse põhivara amortisatsioon ja põhivara jääkväärtuse mahakandmine müügi korral eeldusel, et eelarveprojekti on kavandatud sama põhivara müügist saadav tulu.. Mitterahalised kulud kavandatakse eelarve infosüsteemis eelarve liigiga 60.
(3) Amortisatsiooni planeerimisel võetakse aluseks olemasoleva põhivara jooksva aasta eeldatav amortisatsioon ning planeeritavad varade soetustest, müügist ja ümberhindlustest tulenevad muutused.
§ 16. Täiendav informatsioon
(1) Ministeeriumi valitsemisala eelarveprojektiga koos esitab ministeerium Rahandusministeeriumile:
1) ettepanekud riigieelarve seaduse tekstiparagrahvides planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta koos selgituste ja arvestustega;
2) õigusaktide eelnõud, mille mõjudega ministeeriumi valitsemisala eelarveprojektis on arvestatud ja mis riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt peavad olema Riigikogus algatatud enne riigieelarve eelnõu Riigikogule esitamist;
3) eelarve projekti seletuskirja Rahandusministeeriumi edastatud vormil käesoleva määruse lisas 1 toodud juhiste kohaselt.
(2) Lisataotlused esitatakse vastavalt käesoleva määruse § 3 lõikes 5 nimetatud eelarvestrateegia ja eelarve projekti koostamise protsessi suunistele.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud eelarve projekti seletuskirja muudab ja täiendab ministeerium jooksvalt tulenevalt Vabariigi Valitsuse otsustest ministeeriumi valitsemisala eelarveprojekti kohta.
§ 17. Materjalide esitamine Rahandusministeeriumile
(1) Käesoleva määruse § 2 lõigetes 1–4, §-s 3 ja § 16 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. märtsil.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Käesoleva määruse § 12 lõikes 2 nimetatud lisataotlused esitatakse Rahandusministeeriumile ministri poolt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(3) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud finantsplaan, valdkonna arengukava rakendusplaani eelnõu või valitsemisala arengukava tegevuskava eelnõu, § 4 lõikes 2 nimetatud finantsplaan ja programmide eelnõud, § 4 lõikes 3 nimetatud finantsplaan ja § 16 lõike 1 punktis 3 nimetatud seletuskiri esitatakse Rahandusministeeriumile igal aastal hiljemalt 1. juunil. Programmide eelnõud avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist nende elluviimise eest vastutava ministeeriumi kodulehel hiljemalt 1. oktoobriks.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(4) Käesoleva määruse § 15 lõikes 1 ning § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitatakse Rahandusministeeriumile hiljemalt 1. juulil.
(5) Käesoleva määruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid esitatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult koos kaaskirjaga ja § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2, § 2 lõike 2 punktides 2 ja 3, § 2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumendid ning § 4 lõikes 2 nimetatud programmide eelnõud esitatakse strateegilise juhtimise infosüsteemi kaudu.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(6) Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, esitatakse käesolevast määrusest tulenevad dokumendid ja informatsioon Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemi kaudu.
(7) Lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud lisataotluseid ei menetleta.
§ 18. Esitatud materjalide kontroll
(1) Rahandusministeerium kontrollib ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ja muude esitatud dokumentide vastavust riigieelarve seaduse, käesoleva määruse ja muude õigusaktide nõuetele.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Nõuetele mittevastavate materjalide kohta esitab Rahandusministeerium esitajale märkused viie tööpäeva jooksul materjalide Rahandusministeeriumisse jõudmise päevast alates.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(3) Esitaja parandab materjalid ja esitab täpsustatud materjalid Rahandusministeeriumile kolme tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumilt märkuste saamise päevast alates.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(4) Kui lõikes 3 toodud tähtaja jooksul materjale ei ole esitatud, koostab materjalid esitamata jätnud ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti Rahandusministeerium.
3. peatükk MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA RIIGIKANTSELEI HALDUSALA VAHENDITE LIIGENDAMINE JA LIIGENDUSE MUUTMINE
§ 19. Riigieelarve vahendite liigendamine
(1) Ministeeriumid liigendavad oma valitsemisala eelarved eelarveklassifikaatori detailsuses viie tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates ning esitavad liigendatud eelarve Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemi kaudu ja valdkonna arengukava rakendusplaani või valitsemisala arengukava tegevuskava strateegilise juhtimise infosüsteemi kaudu. Rahandusministeerium valmistab 10 tööpäeva jooksul ministeeriumidelt liigendatud eelarve saamisest arvates ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, milles nähakse ette vahendite jaotus vähemalt riigieelarve seaduse § 31 lõikes 1 nõutud detailsuses.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(2) Ministeeriumid esitavad riigieelarve seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud täiendavaks liigenduseks oma valitsemisala eelarved kooskõlas eelarveklassifikaatoriga Rahandusministeeriumi poolt ette antud tähtajaks riigieelarve infosüsteemi kaudu. Asutustele ja asutuste gruppidele seaduses määratud piirmääraga tööjõu- ja majandamiskulud liigendatakse tööjõukuludeks ja majandamiskuludeks, välja arvatud tegevuspõhise eelarve korral.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(3) Põhiseaduslikele institutsioonidele käesolevat paragrahvi ei kohaldata.
(4) Tegevuspõhise eelarve korral avalikustavad ministeeriumid 15 tööpäeva jooksul riigieelarve Riigikogus vastuvõtmisest arvates ministrite kinnitatud programmid ministeeriumi kodulehel. Strateegilise juhtimise infosüsteemi kaudu esitatakse kinnitatud programmid hiljemalt 1. märtsil.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 20. Kulude liigenduse muutmise taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Ministeerium esitab vajadusel taotluse jooksva eelarveaasta liigenduse muutmiseks Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemi kaudu hiljemalt aprilli, juuli ja oktoobri viiendaks tööpäevaks ning jooksva aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse Riigikogus vastuvõtmisest kahe tööpäeva jooksul. Iga muudatusettepaneku kohta esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud kuluvajaduse kohta. Kiireloomuliste muudatusettepanekute korral võib taotluse esitada jooksvalt, märkides selgituses taotluse kiirendatud korras menetlemise vajaduse põhjenduse.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(2) Rahandusministeerium valmistab liigenduse muutmist käsitleva Vabariigi Valitsuse korralduse muutmise eelnõu ette laekunud taotluste alusel ja esitab selle kümne tööpäeva jooksul taotluste laekumisest arvates Vabariigi Valitsusele.
(3) Ministeeriumi valitsemisala eelarve liigenduse muutmine, sealhulgas tegevuspõhise eelarve kaudsete kulude jaotuspõhimõtte muutmine, mis ei nõua Vabariigi Valitsuse liigendamist käsitleva korralduse muutmist, toimub eelarveaasta kestel jooksvalt eelarve infosüsteemis. Muudatustest teavitatakse e-posti teel Rahandusministeeriumi. Tegevuspõhise eelarve kaudsete kulude jaotuspõhimõtteid muudetakse eelarve infosüsteemis pärast Rahandusministeeriumilt nõusoleku saamist.
(4) Põhiseaduslike institutsioonide eelarve liigendust muudetakse eelarveaasta kestel jooksvalt eelarve infosüsteemis. Muudatustest teavitatakse e-posti teel Rahandusministeeriumi.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(5) Kui tulenevalt jooksva aasta riigieelarve seaduse või Vabariigi Valitsuse tegevuskava muutmisest muutub valitsemisala arengukava tegevuskava, siis esitatakse koos liigenduse muudatusega ka korrigeeritud tegevuskava koos selgitustega muudatuste sisu kohta.
4. peatükk ÜLEKANTAVATE VAHENDITE JÄRGMISSE EELARVEAASTASSE ÜLEKANDMINE
§ 21. Taotluste esitamine vahendite ülekandmiseks
(1) Ministeeriumid esitavad enda ja oma valitsemisala asutuste taotlused vahendite ülekandmiseks Rahandusministeeriumile eelarve infosüsteemis ette antud vormil koos seletuskirjaga järgmiselt:
1) avansilise taotluse ajakriitiliste vahendite ülekandmiseks hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta jaanuari kümnendal tööpäeval;
2) põhitaotluse hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 1. mail.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Eelarve infosüsteemis esitatud seletuskirjas põhjendatakse kõikide ülekantavate vahendite lõikes, miks jäid vahendid kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
(3) Ülekandmist saab riigiasutus taotleda vahenditele jäägiga alates 1000 eurost. Nimetatud piirmäära ei rakendata tulude ja nende arvelt tehtud kulude vahele eelarveaasta lõpu seisuga, välja arvatud riigieelarve piirmääraga vahendite arvel saadud toetusena planeeritavad siirded riigiasutustelt.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(4) Lõikes 3 nimetamata tuludest sõltuvate vahendite ja edasiantavate maksude, välja arvatud saadud siirded, ülekandmist ei pea taotlema ja vastavad kasutamata jäänud summad kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse automaatselt.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 22. Vahendite ülekandmise otsustamine
(1) Otsuse vahendite ülekandmise kohta teeb rahandusminister 15 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
(2) Kui vahendite ülekandmise taotluses esitatud andmetes või selgitustes esinevad olulised puudused, mis takistavad ülekandmise otsuse tegemist, teavitab Rahandusministeerium puudustest viivitamata taotluse esitajat. Puudused taotluses tuleb kõrvaldada kolme tööpäeva jooksul vastavasisulise teate saamisest arvates.
(3) Vahendeid ei kanta üle, kui taotlus ei vasta §-s 21 toodud nõuetele või selles esinevaid olulisi puudusi ei ole kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud tähtaja jooksul.
(4) Rahandusministeerium võib keelduda vahendite ülekandmisest, kui alanud aasta riigieelarves on vahendid samaks otstarbeks ette nähtud.
(5) Põhjendatud juhtudel võib rahandusminister erandkorras vahendeid üle kanda ka § 21 lõikes 1 toodud tähtajast hiljem esitatud nõuetekohase taotluse alusel.
(6) Ülekantud vahendeid saab kasutada alates neljandast tööpäevast pärast rahandusministri otsuse allkirjastamist.
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 221. Rakendussäte
Käesoleva määruse 2017. aasta 1. jaanuaril kehtinud § 21 lõike 1 redaktsiooni kohaselt esitatud 2016. aasta eelarve vahendite ülekandmise taotlusi käsitletakse käesoleva määruse § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud avansiliste taotlustena. Lõplik 2016. aasta vahendite ülekandmise otsus tehakse § 21 lõike 1 punkti 2 kohaselt esitatava põhitaotluse alusel.
[RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
§ 23. Määruse kehtetuks tunnistamine
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
1Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EU liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (ELT L 306, 23.11.2011, lk 41–47)
[RT I, 01.12.2017, 17 - jõust. 04.12.2017]
Lisa 1
[RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
Lisa 3
[Kehtetu - RT I, 14.02.2017, 2 - jõust. 17.02.2017]
Lisa 4
[Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
Lisa 5
[Kehtetu - RT I, 14.03.2018, 1 - jõust. 17.03.2018, rakendatakse tagasiulatuvalt 2018. aasta 1. jaanuarist.]
Facebook
Twitter