Teksti suurus:

Tegevväelasele tööandja eluruumi andmise tingimused, ulatus ja kord

Tegevväelasele tööandja eluruumi andmise tingimused, ulatus ja kord - sisukord
Väljaandja:Kaitseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:28.08.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.03.2023
Avaldamismärge:RT I, 25.08.2017, 14

Tegevväelasele tööandja eluruumi andmise tingimused, ulatus ja kord

Vastu võetud 14.06.2013 nr 36
RT I, 18.06.2013, 8
jõustumine 01.07.2013

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
02.06.2015RT I, 05.06.2015, 715.06.2015
27.10.2015RT I, 29.10.2015, 1201.11.2015
23.08.2017RT I, 25.08.2017, 1328.08.2017

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 111 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Terminid ja määruse kohaldamine

  (1) Tööandja eluruum käesoleva määruse tähenduses on riigi või Kaitseliidu omandis või valduses olev:
  1) korter;
  2) ühiselamutuba;
  3) kasarmutuba.

  (2) Tööandja eluruumi koosseisu arvatakse ka muud ruumid, mis antakse koos tööandja eluruumiga tööandja eluruumi kasutamise ajaks tegevväelase kasutusse, välja arvatud ühiskasutuses olevad ruumid.

  (3) Tööandja käesoleva määruse tähenduses on Kaitsevägi ja Kaitseliit.

  (4) Ühiselamutuba käesoleva määruse tähenduses on ühe või mitme tegevväelase valdusesse antud tuba hoones või korteris, mille abiruumid on ühiskasutuses, või majutusettevõttes tegevväelase kasutada antud ruum.

  (5) Kasarmutuba on Kaitseväe territooriumil asuvas hoones tegevväelase majutamiseks kasutatav ruum.

  (6) Käesolevat määrust ei kohaldata kasarmutoa andmisele.

  (7) Käesolevas määruse sätestatud otsustele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesolevas määruses sätestatud erandit.

§ 2.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise tingimused

  (1) Tööandja eluruumi kasutusõiguse võib anda tegevväelasele, kes nimetatakse uuele sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale (edaspidi rahuaja ametikoht), mis asub teises omavalitsuse üksuses, kus tegevväelasel ei ole eluruumi.

  (2) Tööandja eluruumi kasutusõigus antakse tegevväelasele kuni viieks aastaks.
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

  (3) Tööandja eluruumi kasutusõigust ei anta tegevväelasele:
  1) kes kasutab tööandja eluruumi ja jätkab selle kasutamist;
  2) kes kasutab muud seaduse alusel kasutada antud tööandja eluruumi, sealhulgas välisteenistuse seaduse või muu seaduse alusel antud eluruumi;
  3) kellel on rahuaja ametikoha asukohas eluruumi, välja arvatud tööandja eluruum, või selle kasutamise võimalus;
  4) kelle omandis on rahuaja ametikoha asukohas või selle vahetus läheduses, kuid mitte kaugemal kui 25 kilomeetrit, arvestades avalikult kasutatavaid teid, eluruum;
  5) kellel on rahuaja ametikoha asukohas või selle vahetus läheduses, kuid mitte kaugemal kui 25 kilomeetrit, arvestades avalikult kasutatavaid teid, eluruumi, välja arvatud tööandja eluruum, kasutamise võimalus;
  6) kelle rahuaja ametikohale asumisest on tööandja eluruumi saamise taotluse esitamise ajaks möödunud rohkem kui 90 kalendripäeva;
  7) kes on rahuaja ametikohale nimetatud seoses tegevteenistusse võtmisega.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 1 ei kohaldata, kui tegevväelane annab koos uue tööandja eluruumi taotlusega kirjaliku kinnituse eelmise tööandja eluruumi vabastamise kohta otsekohe pärast uue tööandja eluruumi kasutusõiguse saamist.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud kasutamise võimalus hõlmab tegevväelase isikliku eluruumi kasutamisõigust, üürilepingut, tegevväelasega koos elava isiku omandis oleva eluruumi kasutamist või muu eluruumi kasutamise võimalust.

  (6) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 7 ei kohaldata, kui tegevteenistusse võtmine on katkematu kaitseväeteenistuse seaduse § 87 lõike 7 tähenduses ja tegevteenistuses jätkamiseks nõutavad dokumendid on esitatud enne eelmise tegevteenistussuhte lõppemist.

  (7) Eluruumi kasutusõiguse andmisel võib tööandja eluruumis oleva vallasvara anda tegevväelasele kasutada.

§ 3.   Tööandja eluruumi suurus

  Tegevväelase kasutusse antava tööandja eluruumi üldpind on kuni 75 m².

§ 4.   Tööandja eluruumi registreerimine elukohana rahvastikuregistris

  Tööandja eluruumi aadressi registreerimine rahvastikuregistris tegevväelase või temaga koos tööandja eluruumi kasutava isiku elukoha andmetena on lubatud tööandja kirjalikul nõusolekul tegevväelase tööandja eluruumi kasutusõiguse ajaks.

2. peatükk Tööandja eluruumi kasutusõiguse taotlemine ja otsustamine 

§ 5.   Tööandja eluruumi taotlemine

  (1) Tegevväelane peab tööandja eluruumi kasutusõiguse saamiseks esitama kirjaliku taotluse (edaspidi eluruumi taotlus), milles peab olema vähemalt järgmine:
  1) tegevväelase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2) tegevväelase kontaktaadress ja -telefon;
  3) rahuaja ametikoht, kus tegevväelane töötab, selle asukoht ja rahuaja ametikohale asumise aeg;
  4) tähtaeg, milleks tegevväelane eluruumi kasutusõigust taotleb;
  5) isiku või isikute, kellega koos soovib tegevväelane tööandja eluruumi kasutusõigust, ees- ja perekonnanimi, isikukood ja seos tegevväelasega;
  6) kinnitus, et tegevväelasel ja temaga koos eluruumi kasutada soovival isikul puudub rahuaja ametikoha asukohas või selle vahetus läheduses muu eluruum või selle kasutamise võimalus;
  7) kinnitus, et ta on teadlik käesoleva määrusega kehtestatud eluruumi kasutusõiguse andmise, kasutamise ja lõppemise tingimustest ning ta nõustub neid täitma tööandja eluruumi kasutusõiguse saamisel;
  8) kinnitus, et tal puuduvad tööandja eluruumi saamist välistavad asjaolud;
  9) nõusolek esitatud teabe tööandja poolt kontrollimiseks.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 ettenähtud kinnitust eluruumi kasutamise võimaluse puudumise kohta ei kohaldata alaealise isiku suhtes.

  (3) Eluruumi taotluse võib esitada alates rahuaja ametikohale asumisest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 90 kalendripäeva jooksul rahuaja ametikohale asumisest arvates.

  (4) Eluruumi taotlus esitakse tööandjale, kelle koosseisus on tegevväelase rahuaja ametikoht, millele nimetamise tõttu tegevväelane tööandja eluruumi kasutusõigust taotleb.

  (5) Eluruumi taotluse näidis on toodud käesoleva määruse lisas 1.

§ 6.   Eluruumi taotluse menetlemine

  (1) Tööandja vaatab eluruumi taotluse läbi ja teeb otsuse 60 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse laekumisest arvates, kuid mitte enne tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamise otsust.

  (2) Tööandjal on õigus eluruumi taotluse läbivaatamisel küsida täiendavat teavet, sealhulgas täiendava dokumendi esitamist. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaeg peatub täiendava teabe esitamise ajaks, kuid mitte kauemaks kui 90 kalendripäeva eluruumi taotluse esitamisest arvates.

§ 7.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsustamine

  (1) Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsustab Kaitseväe juhataja või Kaitseliidu ülem või nende volitatud isik.

  (2) Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsuses peab olema vähemalt järgmine:
  1) tegevväelase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2) tööandja eluruumi aadress;
  3) tööandja eluruumi suurus (m²);
  4) tööandja eluruumi kasutusõiguse lõppkuupäev;
  5) tegevväelasega seotud isiku või isikute, kellele laieneb tööandja eluruumi kasutusõigus, ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  6) eelmise tööandja eluruumi, välja arvatud kasarmutuba, vabastamise tähtaeg;
  7) vaidlustamisviide.

  (3) Tööandja võib kasutusõiguse andmise otsuses välja tuua lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule muid nõudeid, mis on vajalikud tööandja eluruumi eesmärgipäraseks kasutamiseks ja säilimiseks, või täiendusi, mis on seotud kasutusse antava ruumi eripäraga.

  (4) Tegevväelasele võib anda lühiajaliselt kuni kuueks kuuks muu tööandja eluruumi kasutusõiguse, kui tegevväelasele ettenähtud eluruum on teise isiku kasutuses või vajab remonti. Muu eluruumi ajutine kasutamine arvestatakse käesoleva määruse § 2 lõikes 2 sätestatud kasutusõiguse aja hulka.

  (5) Tööandja eluruumi lühiajalise kasutusõiguse andmise otsus tehakse koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsusega, milles on toodud lühiajaliselt kasutatava tööandja eluruumi kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–6 sätestatu.

  (6) Eelmise tööandja eluruumi vabastamise tähtaeg ei või olla pikem kui 30 kalendripäeva otsuse tegemisest arvates.

  (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaega võib põhjendatud taotluse korral pikendada kuni 150 kalendripäeva tegevväelase pikaajalisse välislähetusse saatmisel või välisteenistuse seaduse alusel välisriiki asumisel.

  (8) Tööandja eluruumi hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel on tööandjal õigus anda tegevväelasele samas rahuaja ametikoha asukohas uus tööandja eluruum tähtajaks, mis ei ületa tähtaega, mis oli sätestatud hävinud või kasutuskõlbmatuks muutunud tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsuses. Uut tööandja eluruumi ei anta, kui eelmine tööandja eluruum hävis või muutus kasutuskõlbmatuks tegevväelase tegevuse või tegevusetuse tagajärjel.

§ 8.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsustamise erandid

  (1) Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise Kaitseväe juhatajale otsustab Kaitseväe peastaabi ülem, Kaitseliidu ülemale Kaitseliidu peastaabi ülem.

  (2) Kaitseväe juhatajale, Kaitseväe peastaabi ülemale ja Kaitseliidu ülemale tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsus kooskõlastatakse Kaitseministeeriumiga.

§ 9.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmisest keeldumine

  (1) Kaitseväe juhataja või Kaitseliidu ülem või nende volitatud isik keeldub tööandja eluruumi kasutusõiguse andmisest, kui ei ole täidetud käesolevas määruses sätestatud tingimusi.

  (2) Tööandja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule keelduda tööandja eluruumi kasutusõiguse andmisest, kui:
  1) taotluse esitanud tegevväelase ametikoha asukohas või selle vahetus läheduses puudub vaba tööandja eluruum või eelarvevahendid ei võimalda selle muretsemist;
  2) tegevväelane on varem jätnud tasumata kasutustasu või jätnud tasumata tööandja eluruumi kasutamisega seotud või kaasnevate teenuste eest või maksmata tööandja eluruumiga seotud maksud ning ei ole tekkinud võlgnevust taotluse esitamise ajaks likvideerinud;
  3) tegevväelane on varem korduvalt rikkunud tööandja eluruumi kasutamise tingimusi;
  4) tegevväelane või tema nõusolekul tööandja eluruumi kasutav isik on tööandja eluruumi kasutamise tagajärjel tekitanud tööandjale kahju ulatuses, milline ületab Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühe kuu töötasu alamäära ja tegevväelane ei ole kahju hüvitanud.

  (3) Tööandja eluruumi kasutusõiguse andmisest keeldumine vormistatakse otsusega, milles näidatakse ära vähemalt järgmine:
  1) tööandja eluruumi kasutusõiguse andmisest keeldumise põhjus;
  2) vaidlustamisviide.

§ 10.   Tööandja eluruumi kasutusleping

  (1) Käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud otsuse teinud isik sõlmib tegevväelasega tööandja eluruumi kasutamiseks kasutuslepingu.

  (2) Kasutuslepingu näidis on toodud määruse lisas 3.

§ 11.   Tööandja eluruumi kasutusse võtmine tegevväelase poolt

  (1) Tegevväelane võib talle kasutada antud tööandja eluruumi kasutusele võtta pärast kasutuslepingu ja eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist.

  (2) Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb tööandjale ja teine tegevväelasele. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse tööandja eluruumi seisund ning tööandja eluruumis olev vallasvara ja selle seisund.

  (3) Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastavad tööandja ja tegevväelane või nende esindajad. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti tööandja eksemplari hoitakse kasutuslepingu juures.
[RT I, 25.08.2017, 13 - jõust. 28.08.2017]

  (4) Käesoleva määruse § 7 lõikes 4 sätestatud ajutise kasutusõiguse võimaldamisel koostatakse ajutise kasutusõiguse ajaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kasutusleping ning eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt.

  (5) Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti näidis on toodud käesoleva määruse lisas 4.

3. peatükk Tööandja eluruumi kasutamise eest tasumine ja teenuste kasutamine 

§ 12.   Tööandja eluruumi kasutamise eest tasumine

  (1) Tegevväelane on kohustatud tasuma tööandja eluruumi kasutusõiguse eest kasutustasu.

  (2) Korteri kasutustasu suuruse ja ühiselamutoa kasutustasu suuruse määramise alused kehtestab kaitseminister määrusega. Ühiselamutoa kasutasu suuruse kehtestab kaitseministri kehtestatud alusest lähtuvalt tööandja.

  (3) Lisaks kasutustasule on tegevväelane kohustatud tasuma järgmiste tööandja eluruumiga seotud teenuste ja maksude eest:
  1) gaasi, soojus- ja elektrienergia kasutamine;
  2) veega varustamine ja reovee ärajuhtimine;
  3) tööandja eluruumiga seotud maamaks;
  4) muu seaduse või selle alusel antud õigusaktiga kehtestatud maks, mis on seotud tööandja eluruumiga ja mille tasumise kohustust ei ole tööandjal.

  (4) Tööandja eluruumi kasutamisega kaasnevaks teenuseks võib olla:
  1) tööandja eluruumi haldus- ja hooldusteenus;
  2) hoone ja kinnistu haldus- ja hooldusteenus;
  3) hoone üldkasutatavates ruumides elektrienergia kasutamine;
  4) hoone üldkasutatavates ruumides vee kasutamine ja reovee ärajuhtimine;
  5) hoone üldkasutatavate ruumide soojusenergiaga varustamine;
  6) prügivedu;
  7) hoone ja kinnistu heakorra- ning tugiteenused, sealhulgas remont;
  8) valveteenus.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud teenuse eest tasumise või maksu maksmise võib arvestada ühiselamutoa kasutustasu hulka, kui tasude või maksude eraldi arvestamine ei ole võimalik.

  (6) Kasutustasu ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud tasude ning maksude tasumise ja maksmise kord sätestatakse kasutuslepingus.

  (7) Kasutuslepinguga võib ette näha käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõikes 4 sätestatud teenuste kasutamise eest tasumise otse teenuseosutajale tema esitatud maksedokumendi alusel.

  (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõikes 4 sätestatud teenuste osutamise alustamise või liitumisega seotud kulu kannab tööandja.

  (9) Tööandja ei taga tööandja eluruumi kasutusõiguse andmisel mootorsõiduki parkimise ega üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamise võimalust.

4. peatükk Tööandja eluruumi kasutusõiguse pikendamine 
[Kehtetu - RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

§ 13.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse pikendamine
[Kehtetu - RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

§ 14.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse pikendamise otsustamine
[Kehtetu - RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

§ 15.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse pikendamise otsustamise erandid
[Kehtetu RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

5. peatükk Tööandja eluruumi kasutamise erandid ja kasutusõiguse lõppemine 

§ 16.   Tööandja muutumine uuele ametikohale asumisel

  (1) Tööandja eluruumi kasutusõigus säilib, kui tegevväelane nimetatakse teise tööandja koosseisus asuvale rahuaja ametikohale.

  (2) Tegevväelase tööandja muutumisel lähevad käesolevas määruses sätestatud tööandja õigused ja kohustused üle uuele tööandjale rahuaja ametikohale nimetamise päevale järgnevast kalendrikuust arvates. Tööandja eluruumi käimasoleva kalendrikuu kasutusõiguse eest ettenähtud tasud tuleb tasuda endisele tööandjale.

§ 17.   Tööandja eluruumi kasutusõigus tegevväelase suunamisel

  Tegevväelase suunamisel kaitseväeteenistuse seaduse §-s 119 sätestatud korras säilib tegevväelasel tööandja eluruumi kasutusõigus, välja arvatud juhul, kui suunamise ajal antakse tegevväelase kasutusse uus tööandja eluruum.

§ 18.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse lõppemine

  (1) Tööandja eluruumi kasutusõiguse lõppemise tingimused sätestatakse kasutuslepingus.

  (2) Tööandja eluruumi kasutusõiguse ennetähtaegne lõppemine vormistatakse otsusega, milles näidatakse ära vähemalt järgmine:
  1) tegevväelase ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
  2) tööandja eluruumi aadress;
  3) tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise otsuse number ja kuupäev;
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]
  4) kasutusõiguse lõppkuupäev;
  5) vaidlustamisviide.

§ 19.   Tööandja eluruumi vabastamine kasutusõiguse lõppemisel

  (1) Tööandja eluruumi vabastamise kord sätestatakse kasutuslepingus.

  (2) Tööandja eluruumi kasutusõiguse lõppemisel kannab tööandja vajaduse korral käesoleva määruse § 12 lõike 3 punktides 1 ja 2 ning lõikes 4 sätestatud teenuste osutamise lõpetamisega seotud kulu.

6. peatükk Vastutus ja vaided 

§ 20.   Vastutus

  (1) Tegevväelane vastutab enda ja temale kasutada antud tööandja eluruumi kasutavate isikute süül tööandja eluruumi ning eluruumis kasutada antud vallasvara hävimise ja kahjustumise eest ajal, kui tööandja eluruum oli tegevväelase valduses, välja arvatud juhul, kui tegemist on hariliku kulumisega või halvenemine ja muutused olid tingitud tööandja eluruumi eesmärgipärasest kasutamisest või tegevväelasest mittesõltuvast asjaolust.

  (2) Tegevväelane vastutab ka temaga koos tööandja eluruumi kasutava isiku tegevuse eest tööandja eluruumi kasutamisel, sealhulgas käesolevas määruses sätestatud piirangute rikkumise eest.

  (3) Tööandja eluruumi kahjustamisel või tööandjale tegevväelase poolt oma kohustuste täitmata jätmise tõttu kulu tekkimisel on tööandja eluruumi kasutusõigust omaval või omanud tegevväelasel või isikul kohustus hüvitada riigile või Kaitseliidule tekitatud kahju Nõudeasjas esindab riiki Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, Kaitseliitu Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik.

§ 21.   Tasu maksmisega viivitamine ja võla kustutamine

  (1) Kasutustasu ja teiste tööandja eluruumi kasutamisega seotud teenuste eest tasumata jätmisel viivise nõudmine ja võlgnevuse kustutamine sätestatakse kasutuslepingus.

  (2) Tööandja muutumisel käesoleva määruse §-s 16 sätestatud juhul ei kustu eelmise tööandja ees tekkinud võlgnevus ja võlg ei lähe üle uuele tööandjale.

§ 22.   Tasu tööandja eluruumi vabastamisega viivitamisel

  (1) Tööandja eluruumi kasutuslepingus ettenähtud tähtajal vabastamata jätmisel peab tegevväelane lisaks kasutustasule ning käesoleva määruse § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tasudele ning maksudele tasuma 20 eurot iga viivitatud päeva eest.

  (2) Tööandja võib oma põhistatud otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud viivitatud päevade eest võetavat tasu vähendada või jätta selle välja nõudmata, kui eluruumi vabastamine on takistatud tööandja tegevuse või tegevusetuse tõttu.

§ 23.   Vaidluste lahendamine

  (1) Kasutuslepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks peab tegevväelane pöörduma kirjalikult tööandja poole või tööandja tegevväelase poole.

  (2) Tööandja või tegevväelane peab andma kirjalikule pöördumisele vastuse 30 päeva jooksul, kui pöördumises ei ole näidatud hilisemat tähtaega.

  (3) Käesolevast määrusest või kasutuslepingust tulenevad varalised vaidlused lahendatakse juhul, kui tööandja ja tegevväelane ei ole jõudnud omavahel kokkuleppele, halduskohtus vastavalt halduskohtumenetluse seadustikus halduslepingu kohta sätestatule.

7. peatükk Tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkumine tegevteenistussuhte lõppemisel 

§ 24.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkumine, kui isik on teenistusest vabastatud teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse tõttu

  (1) Isik, kes on teenistusülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse tõttu vabastatud tegevteenistusest (edaspidi teenistusest vabastatud isik), või tema seaduslik esindaja peab tööandja eluruumi kasutamise soovi korral 90 kalendripäeva jooksul vabastamisest arvates esitama tema teenistusest vabastamise otsustanud tööandjale käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava taotluse tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkamiseks.
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

  (2) Tööandja teeb käesoleva määruse §-des 7 ja 9 sätestatust lähtuvalt tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkamise otsuse 30 kalendripäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Teenistusest vabastatud isikule võib tööandja eluruumi kasutusõiguse anda kuni kolmeks aastaks tegevväelase tegevteenistussuhte lõppemisest arvates.
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

  (3) Teenistusest vabastatud isikuga tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkamise korral võib teenistusest vabastatud isikule samas kohaliku omavalitsuse üksuses anda kasutada teise tööandja eluruumi, kui teine tööandja eluruum on kohandatud puudega või olemasoleva funktsioonihäirega isikule ning eluruumi kohandamist on soovitanud Kaitseväe arstliku komisjon oma otsuses.

  (4) Teenistusest vabastatud isikule laienevad tööandja eluruumi kasutamisel käesolevas määruses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused.

§ 25.   Tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkumine teenistusülesannete täitmisel hukkunud tegevväelase perekonnaliikme kasuks

  (1) Tegevteenistussuhte lõppemisel tegevväelase teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumisel peab hukkunud tegevväelasega koos elanud perekonnaliige (edaspidi käesolevas paragrahvis perekonnaliige) või tema volitatud esindaja tööandja eluruumi edasiseks kasutamiseks esitama 90 kalendripäeva jooksul pärast tegevväelase tegevteenistussuhte lõppemist tegevväelase endisele tööandjale käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava taotluse tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkamiseks.
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

  (2) Tööandja teeb käesoleva määruse §-des 7 ja 9 sätestatust lähtuvalt tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkamise otsuse 30 kalendripäeva jooksul otsuse nõuetekohase taotluse esitamisest arvates. Perekonnaliikmele võib tööandja eluruumi kasutusõiguse anda kuni kolmeks aastaks tegevväelase tegevteenistussuhte lõppemisest arvates.
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

  (3) Perekonnaliikmele laienevad tööandja eluruumi kasutamisel käesolevas määruses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused.

  (4) Tööandja eluruumi kasutusõiguse jätkamisel käesoleva paragrahvi alusel vormistatakse eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt vastavalt käesoleva määruse § 11 lõikele 2. Eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastavad tööandja või tema esindaja ning perekonnaliige või tema volitatud esindaja.
[RT I, 25.08.2017, 13 - jõust. 28.08.2017]

8. peatükk Eluruumi kasutusõiguse arvestus ja kontroll 

§ 26.   Kasutusõigusõiguse arvestus ja kontroll

  (1) Tegevväelase eluruumi kasutusõiguse andmise või jätkamise, nõuete täitmise ja kasutusõiguse lõppemise üle peab arvestust tööandja, kelle koosseisus on tegevväelase rahuaja ametikoht.
[RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

  (2) Tööandja eluruumi kasutusõigust ja käesolevas määruses sätestatud tingimustest kinnipidamist kontrollib tööandja. Tööandja esindaja kontrollkäigust teavitatakse tegevväelast kirjalikult taasesitatavas vormis.

  (3) Tööandja esindajal on eelneva etteteatamise korral õigus siseneda ajavahemikul kell 7.30–20.00 tegevväelase kasutusse antud tööandja eluruumi käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise või tööandja eluruumis paiknevate arvestite kontrollimise või tööandja ruumi säilimiseks või võõrandamiseks vajalike toimingute tegemiseks või tööandja eluruumi seisundi hindamiseks. Muul ajal eluruumi sisenemine käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise või arvestite kontrollimiseks on lubatud vaid tegevväelase või temaga koos eluruumi kasutava täisealise isiku nõusolekul.

  (4) Käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste täitmist kontrollival isikul on õigus nõuda isiku kasutusse antud ruumide avamist, salvestada tööandja ruumi seisundit, nõuda ruumis viibivalt isikult isikut tõendava dokumendi esitamist ja kirjalikku selgitust kõrvalise isiku tööandja ruumis viibimise põhjuste kohta.

  (5) Tegevväelasel on õigus keelata tööandja esindaja sisenemine tööandja eluruumi, kui etteteatamisest on möödunud vähem kui 12 tundi ja tegevväelasel või tema esindajal ei ole seetõttu võimalik ise kohal viibida.

  (6) Riigi valduses või omandis olevate elamispindade käesolevas määruses sätestatud nõuete ja tingimuste täitmise kontrollimiseks on Kaitseministeeriumi esindajal käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud tööandja õigused ja kohustused.

1. jagu Rakendussätted 

§ 27.   Määruse kohaldamise erandid

  (1) Käesoleva määruse §-s 3 sätestatud tööandja eluruumi üldpinna nõuet ei kohaldata eluruumile, mis oli tööandja valduses enne 2013. aasta 1. juulit ja on sellest ajast kasutusel tööandja eluruumina.

  (2) Käesolevat määrust ei kohaldata enne 1. aprilli 2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 157 lõigete 3 ja 4 alusel tööandja eluruumi saanud isikute üürilepingutele. Nimetatud üürilepingud kehtivad kuni kolm aastat enne 1. aprilli 2013 kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 157 lõikes 3 või 4 sätestatud õiguse tekkimisest arvates, kui üürilepingus ei ole sätestatud varasemat lõppemise tähtaega.

  (3) Käesolevat määrust ei kohaldata tegevväelasele, kes kasutab eluruumi võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 15 lõikes 4 sätestatu kohaselt.

§ 28.   Enne 1. aprilli 2014 tegevväelasega sõlmitud üürilepingu lõppemine

  (1) Tegevväelasega, kellele on tööandja eluruumi kasutusõigus antud enne 2013. aasta 1. aprilli kehtinud kaitseväeteenistuse seaduse § 157 lõigete 1 ja 2 alusel ning Vabariigi Valitsuse 19. novembri 2002. a määrusega nr 350 „Kaadrikaitseväelasele tööandja eluruumi andmise kord ja elamispinna suuruse normid” kehtestatud korras, sõlmitud üürileping loetakse kehtetuks alates 1. juulist 2014.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata käesoleva määruse § 27 lõikes 3 sätestatud juhul.

  (3) Tegevväelane, kelle tööandja eluruumi üürileping loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt kehtetuks alates 2014. aasta 1. juulist ja kellel ei esine käesoleva määruse § 2 lõike 3 punktides 2–5 sätestatud eluruumi kasutusõiguse andmist välistavaid asjaolusid, võib kuni 1. augustini 2014 esitada taotluse sama eluruumi kasutusõiguse saamiseks kuni viieks aastaks ilma pikendamise õiguseta. Taotlus vaadatakse läbi ja selle osas tehakse otsus käesoleva määruse §-s 6 sätestatud korras.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tööandja eluruumi kasutusõiguse andmise korral võib kasutusõiguse andmise otsusega anda tegevväelase kasutusse samas kohaliku omavalitsuse üksuses uue tööandja eluruumi, mille suurus ei ületa senise eluruumi suurust. Tööandja eluruumi vahetamise taotluse peab tegevväelane esitama koos käesoleva paragrahvi lõikes 3 ettenähtud taotlusega.

  (5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtetuks loetud üürilepingu korral lõpeb tööandja eluruumi kasutusõigus:
  1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud taotluse tähtajaks esitamata jätmise korral 1. augustil 2014;
  2) käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel kasutusõiguse lõppemisel käesolevas määruses sätestatud korras;
  3) käesoleva määruse § 9 lõikes 1 sätestatud otsuse tegemisel otsuse tegevväelasele teatavaks tegemise päeval.

  (6) Tööandja eluruumi kasutusõiguse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 3 sätestatud korras peab tegevväelane tööandja eluruumi vabastama 30 kalendripäeva jooksul tööandja kasutusõiguse lõppemise päevast arvates.

  (7) Tööandja ja tegevväelane võivad kirjalikult taasesitatavas vormis kokku leppida ka tööandja eluruumi vabastamises käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtajast lühema tähtaja jooksul.

  (8) Tööandja eluruum tuleb tagastada samas olukorras, milles see oli üürilepingu sõlmimisel välja arvatud kasutuslepingu eseme harilikust kulumisest tekkinud muudatused.

  (9) Tööandjal on õigus nõuda kasutusõiguse lõppemisel tegevväelaselt tööandja eluruumis toimunud muudatuste likvideerimist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud muudatused, tekitatud kahju hüvitamist ja ruumide koristamist. Tegevväelase keeldumisel teeb vajalikud tööd tööandja ja nõuab muudatuste likvideerimisega või koristamisega tekkinud kulu sisse tegevväelaselt.

  (10) Tegevväelasel on tööandja eluruumi vabastamisel õigus nõuda tööandja esindaja juuresolekut ja tööandja eluruumi seisundi kontrollimist vastavalt üürilepingu sõlmimisel koostatud eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktile.

  (11) Kasutuslepingu eseme vabastamisel tööandja esindaja juuresolekuta vastutab eluruumi kasutaja kasutuslepingu eseme vabastamise ja tööandja esindaja poolt kasutuslepingu eseme kontrollimise vahelisel ajal tekkinud puuduste eest.

  (12) Tööandja eluruumi ettenähtud tähtajaks vabastamata jätmisel peab tegevväelane lisaks üürilepingus ette nähtud tasudele ning maksudele tasuma 20 eurot iga viivitatud päeva eest.

  (13) Tööandja võib oma põhistatud otsusega käesoleva paragrahvi lõikes 12 ettenähtud viivitatud päevade eest võetavat tasu vähendada või jätta selle välja nõudmata, kui eluruumi vabastamine on takistatud tööandja tegevuse või tegevusetuse tõttu.

§ 29.   Enne määruse jõustumist esitatud tööandja eluruumi saamise taotluste menetlemine

  (1) Enne 1. aprilli 2013 esitatud isiklik taotlus tööandja eluruumi saamiseks, mille menetlust ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks vastavalt haldusmenetluse seadusele lõpetatud, vaadatakse läbi ja selle osas tehakse otsus käesolevas määruses sätestatud korras hiljemalt 30. juuniks 2014.

  (2) Kui tegevväelane on esitanud enne 1. aprilli 2013 kaks või enam isiklikku taotlust tööandja eluruumi saamiseks, loetakse kehtivaks viimasena esitatud isiklik taotlus ning varasemad taotlused jäetakse läbivaatamata.

  (3) Enne 1. aprilli 2013 esitatud isikliku taotluse alusel võib anda tegevväelasele tööandja eluruumi kasutusõiguse viieks aastaks ilma pikendamise õiguseta.

  (4) Alates 1. aprillist 2013 kuni määruse jõustumiseni esitatud taotlus tööandja eluruumi saamiseks loetakse õigeaegselt esitatuks ning käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatud taotluse läbi vaatamise ja otsuse tegemise tähtaega arvestatakse määruse jõustumisest arvates.

§ 30.   Kasutusõiguse arvestuse kontrolli erand

  Käesoleva määruse § 26 lõigetes 1–5 sätestatud kasutusõiguse arvestuse kontrolli teostamisel on kuni 1. juulini 2014 tööandjaks asutus, kelle omandis või valduses oli tööandja eluruum 1. juulil 2013.

§ 31.   Määruse jõustumine

  (1) Määruse § 16 jõustub 1. juulil 2014. aastal.

  (2) Määrus jõustub 1. juulil 2013. aastal.

Lisa 1 Tööandja eluruumi kasutusõiguse saamise taotluse näidis

Lisa 2 Tööandja eluruumi kasutusõiguse pikendamise taotluse näidis
[Kehtetu RT I, 29.10.2015, 12 - jõust. 01.11.2015]

Lisa 3 Kasutuslepingu näidis
[RT I, 05.06.2015, 7 - jõust. 15.06.2015]

Lisa 4 Tööandja eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akti näidis

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json