Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Avalik teenistus

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus

Vastu võetud 07.02.1996
RT I 1996, 15, 265
jõustumine 29.02.1996

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Seaduse eesmärk ja rakendusala

  (1) Käesoleva seaduse eesmärk on ühtsete ameti- ja abiteenistuskohtade nimetuste ning ühtse palgaastmestiku sisseviimine riigi ametiasutustes.
[RT I 2006, 61, 458 - jõust. 01.01.2007]

  (2) Välisministeeriumi diplomaatiliste ametikohtade ja välisteenistuse seaduse mõistes haldusteenistujate ametikohtade nimetused ja nendele vastavad palgaastmed kehtestatakse välisteenistuse seadusega.
[RT I 2006, 61, 458 - jõust. 01.01.2007]

§ 2.   Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskoha mõiste

  (1) Ameti- ja abiteenistuskoht on riigi ametiasutuse koosseisu üksus, mida tähistatakse ametinimetusega.

  (2) Ameti- ja abiteenistuskohad, mille põhiülesanded ja kohustused sisuliselt kattuvad, kannavad ühte ja sama nimetust.

§ 3.   Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade jaotus

  (1) Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohad on jaotatud, lähtudes teenistuskohal töötamiseks esitatavatest põhinõuetest, põhigruppidesse.

  (2) Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide siseselt on kehtestatud ametikoha ja abiteenistuskoha nimetused ametinimetustena.

§ 4.   Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade põhigrupid

  (1) Riigiteenistujate ametikohtade põhigrupid on:
  1) kõrgemad ametnikud;
  2) vanemametnikud;
  3) nooremametnikud.

  (2) Riigiteenistujate abiteenistuskohtade põhigrupid on:
  1) kantseleitöötajad;
  2) teenindustöötajad;
  3) oskus- ja käsitöölised;
  4) seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid;
  5) lihttöölised.

§ 5.   Kõrgemad ametnikud

  Kõrgemad ametnikud jagunevad:
  1) valitsusametnikud;
  2) juhid;
  3) nõunikud.

2. peatükk AMETINIMETUSED 

§ 6.   Ametnike ametinimetused

  (1) Valitsusametnikud on:
  1) riigisekretär;
  1¹) abiminister;
  2) kantsler;
  3) asekantsler;
  4) Riigikantselei direktor;
[RT I 2009, 49, 330 - jõust. 01.01.2010]
  5) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  6) maavanem;
  7) maasekretär;
  8) riiklik lepitaja;
  9) asjur;
  10) riigiarhivaar;
  11) soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik.
[RT I 2008, 56, 315 - jõust. 01.01.2009]

  (2) Juhid on:
  1) direktor;
  2) juht;
  3) juhataja;
  3¹) [kehtetu - RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]
  4) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  5) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  6) [kehtetu - RT I 1999, 95, 843 - jõust. 01.01.2000]
  7) maa-arhivaar.

  (3) Valitsusametnike ja juhtide koosseisuliste asetäitjate ametinimetused sisaldavad vastavat ametinimetust ja täiendosa «ase-» või täiendit «asetäitja».

  (4) Nõunikud on:
  1) nõunik;
  2) abi.

  (5) Vanemametnikud on:
  1) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  2) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  3) agronoom;
  4) analüütik;
  5) arhivaar;
  5¹) audiitor;
  6) bibliograaf;
  7) ekspert;
  8) finantsist;
  9) insener;
  10) inspektor;
  11) instruktor;
  12) jurist;
  13) kinnistussekretär;
  14) konsultant;
  15) kontrolör;
  16) maakonnaarst;
  17) melioraator;
  18) metoodik;
  19) metsapatoloog;
  20) pressiesindaja;
  21) projekteerija;
  22) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  23) [kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]
  24) [kehtetu - RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]
  24¹) [kehtetu - RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]
  24²) [kehtetu - RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]
  24³) [kehtetu - RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]
  25) raamatupidaja;
  26) referent;
  27) revident;
  27¹) siseaudiitor;
  28) spetsialist;
  29) statistik;
  30) süsteemianalüütik;
  31) toimetaja;
  32) tõlk;
  33) täitur;
  34) uurija;
  35) veterinaararst;
  36) äriregistrisekretär;
  37) ökoloog;
  38) ökonomist;
  39) kriminaalhooldusametnik;
  40) vangla sotsiaaltöötaja;
  41) saarevaht.
[RT I 2007, 25, 133 - jõust. 01.01.2008]

  (6) Nooremametnikud on:
  1) abi;
  2) ekspediitor;
  3) inspektor;
  4) jurist-asjaajaja;
  5) kinnistusameti tehniline sekretär;
  6) kohtuistungi sekretär;
  7) kohtukordnik;
  8) laborant;
  9) operaator;
  10) raamatupidaja;
  11) referent;
  12) sekretär-asjaajaja;
  13) spetsialist;
  14) tehnik;
  15) äriregistri tehniline sekretär;
  16) valvur;
  17) saatja.

§ 7.   Riigiteenistuse abiteenistuskohtade nimetused
[RT I 2006, 14, 112 - jõust. 06.04.2006]

  (1) Kantseleitöötajad on:
  1) andmesisestaja;
  2) arveametnik;
  3) joonestaja;
  4) kassapidaja;
  5) masinakirjutaja;
  6) paljundaja;
  7) postisaatja;
  8) sekretär.

  (2) Teenindustöötajad on:
  1) administraator;
  2) kokk;
  3) komandant;
  4) laohoidja;
  5) perenaine.

  (3) Oskus- ja käsitöölised on:
  1) aednik;
  2) ehitus-remonditööline;
  3) elektrik;
  4) lukksepp;
  5) mehaanik;
  6) seadistaja;
  7) [kehtetu - RT I 2008, 8, 57 - jõust. 01.03.2008]
  8) fondihoidja;
  9) konservaator;
  10) köitja.

  (4) Seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid on:
  1) autojuht;
  2) katlakütja;
  3) traktorist.

  (5) Lihttöölised on:
  1) koristaja;
  2) käskjalg;
  3) köögitööline;
  4) kütja;
  5) laotööline;
  6) majahoidja;
  7) riidehoidja;
  8) toateenija;
  9) transporditööline;
  10) valvur.

  (6) On lubatud kasutada muid abiteenistuskohtade nimetusi.

  (7) [Kehtetu - RT I 1999, 97, 858 - jõust. 01.01.2000]

§ 8.   Ametinimetuste täiendamine ja täpsustamine

  (1) Ametinimetusi on lubatud kasutada koos tööülesannet või tegevusala määrava täpsustusega.

  (2) Direktori nimetust võib kasutada koos täiendosaga «pea-».

  (3) Vanemametnike ametinimetuste kasutamisel on lubatud kasutada täiendosi:
  1) pea-;
  2) vanem-;
  3) juhtiv-.

  (4) Nooremametnike grupis ametinimetusi abi, inspektor, referent, raamatupidaja ja spetsialist on lubatud kasutada ainult koos täiendosaga «noorem-».

  (5) Koosseisudes on lubatud kasutada seadustes esinevaid muid ametinimetusi ja määrata nimetuse kuuluvus vastavasse ametinimetuste põhigruppi.

3. peatükk RIIGITEENISTUJATE AMETINIMETUSTELEVASTAVAD PALGAASTMED 

§ 9.   Palgaastme mõiste

  (1) Palgaaste on näitarv, mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga.

  (2) Riigiteenistujatele kehtestatakse ühtne palgaastmestik 7.–35. palgaastmeni.

  (3) Käesoleva seadusega kehtestatud palgaastmetele vastavad palgamäärad ja nende kasutamise erisused kehtestab Vabariigi Valitsus.

  (4) Riigisekretär on töötasustamisel võrdsustatud ministriga.

  (5) Abiministri ametipalk on 0,8 ministri ametipalka. Abiministril ei ole õigust esindustasule. Abiministrile ei laiene töötasustamisel avaliku teenistuse seaduse § 9 lõikes 3 ja §-des 37–39¹ sätestatud lisatasud.

  (6) Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalk on Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 3,2 korrutis. Voliniku ametipalka korrigeeritakse iga aasta 1. märtsist järgnevaks 12 kuuks, võttes aluseks Statistikaameti poolt avalikustatud eelmise aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule ei laiene avaliku teenistuse seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud lisatasud.
[RT I 2008, 56, 315 - jõust. 01.01.2009]

§ 10.   Ametnike palgaastmed

  (1) Maavanema palgaaste on 35.
[RT I 2009, 49, 330 - jõust. 01.01.2010]

  (1¹) Kantsleri palk on 90 protsenti ministrile makstavast ametipalgast. Kantslerile ei maksta lisatasusid. Kui kantsleri palk on 2009. aasta 1. juulil väiksem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud palk, rakendatakse käesoleva lõike esimest ja teist lauset tema suhtes 2010. aasta 1. jaanuarist.
[RT I 2009, 35, 232 - jõust. 01.07.2009]

  (2) Asekantsleri ja Riigikantselei direktori palgaaste on 33–34.
[RT I 2009, 49, 330 - jõust. 01.01.2010]

  (3) Vabariigi Valitsuse nõuniku palgaaste on 32–33.
[RT I, 29.05.2012, 2 - jõust. 08.06.2012]

  (4) Riikliku ameti peadirektori, riikliku inspektsiooni peadirektori, Erastamisagentuuri peadirektori, riigiarhivaari, peaministri ja ministri nõuniku ning abi ja maasekretäri palgaaste on 30–34.

  (4¹) Riikliku ameti ja inspektsiooni kohaliku asutuse juhi palgaaste on 26–31.

  (5) [Kehtetu - RT I 1996, 89, 1590 - jõust. 01.01.1997]

  (6) Riigikantselei ja ministeeriumi struktuuris:
[RT I, 29.05.2012, 2 - jõust. 08.06.2012]
  1) osakonna direktori, põhi- ja allüksustega osakonna juhataja palgaaste on 28–33;
  2) büroo, osakonna või talituse juhataja, nõuniku ja abi palgaaste on 25–29;
  3) vanemametniku palgaaste on 18–28;
  4) nooremametniku palgaaste on 12–19.

  (7) Riikliku ameti või inspektsiooni, maavalitsuse, Rahvusarhiivi, Erastamisagentuuri, prokuratuuri, ringkonna-, linna-, maa- ja halduskohtu, kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuris:
  1) osakonna direktori, põhi- ja allüksustega osakonna juhataja, maa-arhivaari ja eriarhiivi direktori palgaaste on 26–30;
  2) büroo, osakonna, talituse või muu struktuuriüksuse juhataja, nõuniku ja abi palgaaste on 23–27;
  3) vanemametniku palgaaste on 18–26;
  4) nooremametniku palgaaste on 12–18.
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]

  (8) Teistes ametiasutustes:
  1) ametiasutuse juhi palgaaste on 18–31;
  2) osakonna või talituse juhi palgaaste on 17–26;
  3) vanemametniku palgaaste on 15–26;
  4) nooremametniku palgaaste on 12–18.

  (9) Valitsusametniku ja juhi asetäitja palgaaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava ametniku palgaaste.

  (10) Lennuameti lennuohutuse ja lennujulgestusega tegelevate spetsialistide palgaaste on 20–29.

  (11) [Kehtetu - RT I 2006, 61, 458 - jõust. 01.01.2007]

  (12) [Kehtetu - RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]

§ 11.   Abiteenistujate palgaastmed

  (1) Kantseleitöötaja palgaaste on 8–13.

  (2) Teenindustöötaja palgaaste on 7–9.

  (3) Oskus- ja käsitöölise palgaaste:
  1) erialatöödel on 7–9;
  2) keerukatel erialatöödel on 8–13;
  3) eriti keerukatel erialatöödel on 9–19.

  (4) Seadmete operaatori ja mehhanismide juhi palgaaste on 9–19.

  (5) Lihttöölise palgaaste on 7.

4. peatükk MUUDATUSED AVALIKU TEENISTUSE SEADUSES 

§ 12.   [Käesolevast tekstist välja jäetud.]